Vaba eestlane , September 29, 1981

              Nri 68
lentäarid
iidde presideiit Reagan!
I pealtnäha hästi: ta on
>nia plaanidest suutnud
läbi suruda ning arva-ct
tal õnnestus — kul-lin^
utustega — läbi viia
|-ani.nii eelarve tasakaa-kuigi
ta peab sealjuu-jgevasti
näpistama riigS-bnähtud
suuri väljami-latamata
sellele üldisele
ji!e palgele vÕib siin Ja
panduses näha üsna kri-
|inärkusi president Rea=
Nii näiteks kirjutab
kk Timesi" populaarne
[d kommentaator James
pühapäevases 20. sep-laandes,
et president m
[! iser kui ka välispolii-lävele
palju varem loit
loskas anata. Ta on ol-
}nditoo!il vähem kui ka-ja
tal on veel üle kol-oma
ametiajast järele
juba on ametiühingud
[t võidelda tema majan-jnii
vastu ning senat äh>-
jjsi lükata tema jSupfn»
Iraeliga ja Saudi Araa-föö
saavutamiseks, mis
uue julgeolekusüsteemi
2sk-Ida$.
[eston tõstatab küsimu-atub
siis kui president
lajandusprogramm taga-le,
enne kui see oma
liakata avaldama ja kui
lääletab maha Reagani
Iraeli ja Saudi-Araäbia
(töö saavutamiseks? Ta
psident Reaganil on sel-
|;ras väga raske j'^romi.
ista jooksul edukalt ya<^
tema vastu suunatud
I võivad areneda eriti
1982. aastal toimuvatel
ralimistel
palehes arvustab kom°
William Safire presl-
[ingtonist lahkumise pä-letiühingud
korraldasid
demonstratsiooni Rea-iuspolütika
pärast ning
eriti tema püüdlus!
programmide piirami-arvab,
et president ei
md linnast lahkuda Ja
« Camp Davidi sõita
^ks pidanud Washingto-ja
rahulikult temale
mmuselaine välja kan-^
jtaator nuriseb eriti, et
oma ametiaja jooksul
^ulf kolm «täisverelist"
rentsi, kuna eelmised
on ilmunud palju sa-
Bakirjanike ette ning on
lis vastama nende küsi-
Jfire ütleb, et Reagan
luistel pressikonverentsi-
|iitilistes küsimustes oi-rgliselt
ettevalmistama-btaator
võtab omaks, et
pntside andmine on
Jdile kui ka tema nõu^
lingutavaks ülesandeks,
jendil tuleb vastamiseks
Ivähemalt 50-le paeVa-
Me probleemile ja see
kerge ülesanne.. Kuid
leiab, et sagedane pre-fsikõnverentside
korral-
1 hädavajalik, kuna see
|b administratsiooni jsi
presidendile,
ivriitika ei häiri ilmselt
nagani. Ta esineb ava-ilmse
muretusega ja
ainult keegi ei tea,
l<'Selikult kõigist prob-
[iljsel määral üle, nagu
]^ välja paista VÕI on
st erakorralislt silma-
|ejatalendiga.
ased riskivad oma oki-fee
käesoleval aastal
ra? Mis teeksid sel pü­üdurid?
Need on küsi-viimasel
ajal lääne?-
J3kirjanduseš pidevalt
puid milledele on räs­ida.
Ilasse sissetung ei olene
|ilisest olukorrast vaid
loludest ja: aastaaega-tuleb
tõsiselt arvesse
|d sõjalised asjatundjad
ükski sõjaväe ülemju-
[na oma sõjaväele, käs-fks
ainult polütilistest
lähtudes, vaid tal tu-hmasinat
liikuma pan-
[tsioonidesse võtta fea
muda ja jääd.
(Järg lk. 3) :
Nr. 68 : VABA,• BESTLANE- teisipäeval, ^29.• se: — Tuesday, September 29, 1981 Lk.: 3
VALVEARST
^NÄDALALÕPUL
3. Ja'4. oktoobril . |-
dr. H. Tari, Hei. 922-3824
l, 11. Ja 12. oktoobril
dr. M. Leesment, tel. 481-
HKIRIK
"^nsuranpe
Agency
KINPLUSTlfSED
23 WES^fMORE Dr.i Süite 2Ö§
Rexdale, Önt. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
LA^ n^4vA«ff Suhtlemisekspert
IIüS rCllOf ..täiendab haridust"
pid«rd«b venestamisprotsessi ^^^^^^^^^TS-Kõikide
olemasolevate andmete järgi on eesti naised kodumaal'maale''), teatas 3. septembrü, et
meestest kangemad: segaabieludes, kus naine eesttane Ja mees venela- välislätlastega suhtlemisühingu
ne, kannavad lapsed eestipäraseid eesnimesid Ja käivad ka eestikeel- (läti EKSA) senine esimees Ana-setes
koolides. Kus mees aga eestlane Ja naine venelane, on lastel ve- tois Baranovskis, kes teatavasti
nepärased eesnimed Ja nad käivad venekeelsetes koolides. Balti mstituudi konverentsi ettC'
rrn^^i,^ , , , , , valmlstust tegemisel käis läbiräa^
Kahjuks puudub sel alal statisti- Kõik need nimed tulevad maalt, y.^^. ^.^^^^^^ stokholinis, on sei­ka,
loiid koik kaudsed andmed rää- põllumajanduse sektorist. On tea- j^j^ j^^^alt vabastatud hariduse
givad selle poolt, et see nähe on da, et venelased maale ei tüki, ehk täiendamiseks, tõenäoliselt läheb
vähemalt 90% paikapidav. kui, sus väga väiksel maaral. Iga- kõrgemasse parteikooü. ^
Augusti lõpul avaldas v^ne rez- suguste „sotsialistlike võistluste" . garanovskise ülesanded pandi
•humi eestikeehe noorteleht roh- või medalitejagamise nimestikes, ^^^^^^^^ Kreicbergsile kohusetäit-
Kem Kui 50-nimelise maanoorte mis haaravad administratsiooni jana. Samal ajal täiendati juhatust
N. Liidu Stokholmi saatkonnas se­nini
III sekretäri ja konsuli koha!
teeninud Albers Liepaga. Nähta­vasti
kutsutakse ta koju kui suht-ialti
ajaloolased
tylevad Marburgi
Marburgis, Saksamaal, toimub
1—3. oktoobi^il 1981 teine Mar­burgi^
sümpoosion Marburgi üli­kooli,
Herder Instituudi, Balti Aja­loo
Komisjoijii ja AABS ühisüritu­sena.
Sümpoosiumi teemaks on
1981. a. esimese poole kohta- põl-v6i tööstuslikku sektorit on selliste
iundusalaste ' nöortevõisthiste tule- nimekombinatsioonide proportsioon
jnuŠQ, küll liipsjatena, kiili trakto- hoopis kõrgem,
ristidena, küll karjatalitajatena Võiks kokkuvõttes Öelda, et Ees-jne.
Searfigureerib kaheksa nime, ti keskmine seUiste nimekombinat-,*^^^^^
KaJ Ring oma kaastööHstega Vaba Eesti lählraadio stuudios Stokholmi mis seda tähelepanekut tõendavad, sioonide skaalal tohiks oUa 6-7 1^1 J
vanalinnas. VasakMt Jüri Remmelgas, KaJ Ring, Ilmar Toigre Ja Vii- Kuigi see statistika ei amia just protsenti kogu rahvastiku noorema ^LZZ\1.\^^^^^^
(Foto: Trummer) representatüvseid proportsioone, põlvkonna ulatuses. "^Slem^^^^^ esILT
tohiks see snski olla Eesti keskihi- Hüjuti k o t o a a l i k u l ^ ^^
sele statistikale üsna lähedalseisev, japaasenu ütles: yjEesti^M
Siin nimed: Rutt Nikolajevska, vusliku hoiakuta, kes eesti meeste lõppenud
Merike Kolatsh, Rita Razumovska- vähesuse tõttu abiellusid igasugu :
ja, Andres Petrov, Kalev Nikifo- slaävlastegäy oleks venestuse kraad
rov, Harry Tarakanov, Mihhail palju kõ^ on t^näpäe-
Heinaste, ^:Švetlana. Ä ;, ^•val*'::(EP]L/ÄHJ), : ;:.
et Liepa diploma'adikarjäär on
Suur kultuuripidustus Ottawa kunstikeskusel
25/oktoobril
. , . . . . . . . 8. oktoobril piihitseb Eanada oma mitmekiiflltuurillsuse poliitika 10-^ ^
„Vilno, Tartu ja Riia ülikoolide jjdat aastapäeva. Kanada mitmekultuurilisuse miiaister Jim Flemimg
osa Balti alal ja Ida-Euroopas kutsus kõiki kanadalasi seda päeva tähistama.
1579—1979".
Sümpoosioni esialgses kavas on Kümme aastat tagasi kuulutas, oktoobris ja rassiküsimuste süm-ette
nähtud kaks eestipoolset ette- peaminister Pierre Trudeau parla- poosion 1982. a. alul.
kannet USA-st. Drl Toivo Raun mendis välja Kanada mitmekultuu-kõneleb
teemaf „Tartu ülikool Ees- rüisuse poliitika sellekohase ku- ^'^^^^ mitmekultuurüisuse 10.
ti ühiskonnas ja kultuuris 1860- ningliku kakskeelsuse ja kakskul- aastapäeva tähistamiseks on ette-
1914". Dr. Elmar Järvesoo loengu tuursuse komisjoni soovitusel. Pä- "^^^"^ mitmesuguseid üritusi, voi-
Saksa Üliõpilasleht
Eestist
i B B
BONN (ER) — Saksa üliõpilase
te ajakiri ,,Študerit" meenutab ka­hes
pikemas artiklis eestlasi ja balt­lasi;
Esimeses kirjutises „Afgänis-tan
täna ~ Eesti 1940" antakse
asjalik ülevaade Eesti hing teiste
Baltimaade anastamisest, nüüdsest
Elarauehitamise halb tase, hooletu töö ja ehitmsie vilets vastupida- ^"^^^^^ olukorrast Eestis ja noorte
ves on olnud pikka aega aineks kodanike kaebustele ja nurisemisele demonstratsioonidest, „Esto 80
Uued korterid Eestis jätavad masendava
mulje
teemaks on „Tartu uhkooh ,a Riia rast seda on mitmekultuurüisus ^ 1 t ä n a p ä e v a kodumaal. Kuna mõttevahetus sel teemal vahepeal
Polütehnilise'Instituudi osa ratsio- Kanadas leidnud laialdast tunnus- nij^^tvuda nende kultuuride rikkus- vaibuvat, oli jäänud mulje, et olukord on paranenud,
naalse põllumajanduse rakendami- tärnist mi oma riigis kui ka rah- nuigas on sumapaisi- ^ ^^^.^
sel: Balti provintsides ja Vene- vusvahelisel, pinnal, kus nähakse ^^^"^
nais nagu üritustest Rootsis ja praegusest
rahvuslik kultuuripidustus
maal". seUes Kanada etnilistele vähemus- Ottawa kunstikeskuses 25. oktoob-
Seoses 10. aastapäevaga on ka­vas
seeria algatusi. •
Nnende hulka kuulus Juba immi­grantide
naiste rahvuslik kon­verents
märtsis, pärandikeelte
seminar Juunis j ees on rahvuslill
rannikust rannikuni samal ajal üle
televisiooni kaudu. '
kunstnikud.
Mitmekultuurüisuse minister J.
Tartu ülikool on keskseks tee- tele antud võimalust osavõtmaks ^.^^ P^^^^^ esinemine antakse
maks veel mitmes teises ^ loengus oma riigi kasvamisest,
kolmepäevase sümpoosioni kestel.
Nii on ette nähtud loeng „Tartu —
rootsi ülikool" dr. Georg von
Rauchilt, küna dr. Norbert Anger-mann
esitab loengu teemal„Tartu
ülikool ja Vene ajalugu" ja dr.
Michael Garleff esitab ettekande
„Tartu ülikool 19. sajandil". Tartu
ülikool leiab käsitlemist ka veel
mõnes teises ettekandes nagu dr.
Hubertus ' Neuschä^f eri loengus
.,Balti provintsid ilma ülikoolita
aastatel 1721—1802". Peale eel­pool
nimetatud loengifte on süm^
poosiumi kavas mitmed ettekanded
Vüno ja Riia ülikoolid^ kohta.
Sümpoosion prantsuse
kergariikule \
eesti põgenike tööst kodumaa ja
See mulje on ekslik! Mai lõpupäevad^ „Rahva Hääl" avaldas osa» kodurahva kasuks,
konnas ,,Repliik*V Mi^utuse ,,enne soolaleivapidu", mSUesIt laename Uim- Nenditakse muuhulgas, et vene-vtoaina5d
osi, ms ei vaja kommentaare! ; lased deporteerisid^E^^^
Lätist 60.000 ja Leedust 50.000
„Kui oleme esimesest rõõmust mik uue korteri saajaist on-selle inimest. Nende seas üks endine
üle saanud, muutub meie pilk as- oma tööga välja ^teeninud.... riigipresident ja 4 endist peami-jalikumaks,
detaile märkavamaks. Korterivõtmete kätteandmine nistrit Leedust, ja üks riigipresi-
SeMes esinevad silmapaistvamad ja selge on see, et soolaleivalisi ei majavalitsuses on ülimalt argine dent ning üks peaminister Eestist
erikultuuridest _ pärit kanada siia veel nii pea kutsuda... toiming. Ma ei arva, et siia olekski ja Lätist. Baltikumi okupatsiooni
Parketil lubjalaigud, tapeedil vaja kunstlikku pidulikkust — teis läbi süürehes N . Liit 168,000 ruut-lubjapritsmed.
Kas tõesti valgen- eneses, kes te tulite võtmete jäie- kilomeetri võrra, s,o;;
dati lage kõige viimasena? Ka sei- le, on niikuinii väike peotunne. korda suurem mäa-ala kui ^^p^^
teemiduse juhtide aspektist külgsuses rikastaks Kanadat.
konvc?rents, mis käsitleb mitme- Fleming loodab, et algav aasta- , ^ , - ,
kidtuurüisust äriliste, töölisküsi- kümme jätkuvalt mitmekultuurüi- nakappide uKsed on värviga Koos,
must, e, meedJia. j.a avaliikMkuis e suse ivai•m us j•a k1 u1lt.u uride mitme- uksed ise Üsna pakil,
' yawni valgel emailil on kivistu­nud
tsementi ja mingit teab kust
. 'pärit 1õrvmustä:;vän'i....
ühele radiaatorile tuleb parketi
päästmiseks kauss alla panna ---^
muhv on korralikult kinni keera-
Toronto A. Õigeusu koguduse killlasõif
ontreali eestlastele
võimeline moodustama kood, mis nende teenistustel on olulme osa,^"^^
Oklahoma ülikoolis toimub 13, ^^gudus elab preester Ervardi pikaajalise haiguse tõttu vaimuliku- segisti lahti
TT .. . . . . i , Iie Ida-Saksa (nn. DDR).
Ja, sus astute esimest korda uk • r,, . . r • • V • • • « / v \ ^ T
oma uue korteri läve, kus hak. 'i^? aastat Jns-kaaasteta
te,l amv,,«aasi^a mvitathe eüstk s «a^eags^at*a «kikiu^vmi»^,g - l^fut ug°etujamt< ainsas,t s,^el le.s.a..r.n. ase^s t in.s..ti. -
„ . „ .„ tuudist saksakeelt rääkivates riiki-neid,
mng... leiate koogis va- , , IA^T A i -i
i o « , , ! i r o « ; «loojnf ««« des. Alates 1960. a. on seal ilmu-lamukapi
yalgelt plaadilt peo- * IR väliflannpf Arta RaUit^^
täie konisid, sHgaretitühka ja põ. nud 18 valjaapnet A c t a ^ t o^
leMälgi - Kuna venelased ajalugu voltsiyad,
• • * on selle teadusliku keskuse ülesan-mata,
põrandal juba paras loik. -^^^ lootusetult tuim deks, koguda ja kirjutada paral-
Kui koogis veekraani keerasm, jnimene, siis niisugune ihnne lugu- leelselt õiget ja korrektset Balti-hakkas
vesi pahinal jooksma mitte pidamafuse avaldus lihtsalt solvab maade ajalugu. Kirjutajakse ja an-
Kuna Montreali ap. õigeusu kogudus lükmete vähesuse tõttu ei ole ^^^^ "to ru ja valamu ^^j^^ j ^ ^ - ^ ^^^^ oli küll kirjeldatud takse välja ka teisi teaduslikke
toru soo-ja
14. novembril MM,^^^^^^^ ne sisse oli pandud poolik ühend!
prantsuse kirjaniku Michel Butori .^^^^ teenistuseks Montreali sõita. Kuuldusi sellest levis WC põrandalt leian aeg-ajalt pans
sümpoosion 8. Puterbachi konve- ^...^^^^ ^^^^^j ^ . ^ ^..^ ^^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^ g-.. ^/"J^^^f "^^^^^
rentsi raambs, mi le korraldajaks . ^ . vad Ila laest mustaveetoru urn-on
Oklahoma ülikooli moodsate ^^J""*»" "''-^«''J*^' bert. Jne . . . Peaaegu koiL värsked
keelte ja kirjanduse teaduskond ja Postistreigi tõttu oli takistatud hr. Hulk'i teenindusel ja jätkus lasnamäelased, kellega olen rääki-rahvusvaheline
kirjandusajakiri; laiemale rahvahulgale teatamine | a pärast liturgiat ap. õigeusu kom- kurdavad ilmset viimistluslo-
WLT. Teaduskonna professoriks kogu ettevalmistustöö tehti tele- bei koori kaasabil. Jumalateenistu- hakust oma korteris. ^ •
on dr. Ivar Ivask, kes on samuti foni teel. Intensiivse töö tagajärjel sele järgnevalt siirdusime kiriku " ^^^^ ^a, mida säärase nurina
nimetatud ajakirja toimetaja. jahkus buss keH 7 hommikul Eesti all asuvasse koguduse saali, kus P^5^^ ütlevad (või kui ei ütle,'si:s
Konverentsi^ viimases osas loeb ^^^^ juurest, täidetult vnmase ko- mõlema koguduse daamid meid n^^tlevad ehitusjuhid: „Sai korteri
Michel Butor oma töid, mida ing- hani.
, . kostitäsiä rikkaliku kohvilauaga. "'"'^^ ^^"^ — ^^^^
liskeelses tõlkes esitab Ivar Ivask.
pildist veidi jahmunud." töid Baltikumi üle.
EESTLAN
kaks korda nädalas
Kommentaarid
(Algus lk. 2)
Varahommikustele tundidele
vaatamata oli rahvas lõbus Ja
elav. •
Vahepeatus hommikusöögiks tehti
pool tundi ja sõit jätkus Montreali
suunas. Olime arvestanud 6 tundi
•1^
öeldi tervitusi ja tänusõnu küUa- hui! Midagi võivad ju elanikud ka
sõidu ja lahke vastuvõtu arvel, ju- ise ara teha!"
teldi Montreali tuttavatega ja ju­ba
oligi aeg lahkuda. Viimased käe­pigistused
ja algas sõit kodu poo­le.'
Tuju oli ülimalt hea kordami­neku
üle, vahetati muljeid ja tehti
Maksab Kanadas*.
Aastas
Poolaastas
Ajalugu näitab, et koik SBUiire
mad sõjalised operatsioonid Eu- sõiduljs, kuid saabusime pool tun-roopas
on alganud suvel või sügi- di varem. Kima Montreali juhtkond
sel kni viljad on juba koristatud, oli meile varunud ööbimise võrnia- küllIkutseTe^stlTga^n^^^
Sealjuures peavad aga sõda alusta- ^ ^ ^ f ^ ^ . ^ f ''"^^^^ ' ' " f . teid Torontosse. Püüame teha oma
vad poliitikud ja^nende korraldus! mo eIh.ubades, sns ^ s^^^^^^^^ hr. ^^.^ . ^^^^
täitvad marssalid ja kindralid ar- -Vallik koostas juba ette tubadesse ^^^^^ ^«^^^
vestama, et nad suudavad suurema jagamise nimekirja. Samas motel- "
osa oma eesmärkidest saavutada lis oU ka lõunasöök ja pärast seda ' '
enne pori, külma ja lume tulekut, sooritasime ririgsõidu linnas, Juh-
Olen täiesti nõnss, et mõningad
tööd uues korteris võiks jätta
elanike endi teha (aga mitte
sundida neid vlimistlefate praaki
parandama).
Kanadas:
isegi; laulu, •i-v; x - ' - - . •i---• • • ^ ^ v ^^
Palju tänu Montreali rahvale "^^'f^^^^^^^^
ole kooperatiivimajaga, sns on
meie eluase tasuta saadud. Ta mui-
.... . dugi on meie korteriüür odavai-vaankalt
^ ^ i ^ ^ ^ ^ j ^ ^^
Ent kas peame siis selle pärast
talitama vanasõna järgi, et kingi­tud
hobuse suhu ei vaadata? E i cs-
Seega Võiks kalkuleerida, et Krem- tidena sõitsid kaasa Toivo SiUaots ® ^ape Canaveralis toimunud 18.. ka uut korterit kuidagi pidada ohi-m
on maksimaalselt rünnakukäsu ja Jüri Müürsoo abikaasadega, kes maailmaruumi konverentsU pidas tajate isiklikuks kingituseks; kui
andmiseks aega umbes neli näda- meile saabumisel vastu olid tulnud. J^^i Kork loengu „Orbiidi-analüüsi juba seda sõna tarvitada, siis võib
Jat. Kui seda selle aja jooksul ei Müürsoo tutvustas meid St. Josephi Praktilisi kogemusi Delta raketi jutt olla vaid riigi, übiskonna bn-khta,
siis tuleb oodata kevade kiriku tcVkim^slooga ja esimene .luures", kus esitas isiklikke tähele- gitusest. Aga miks üldse kmgitu-saabumisl
kuna ilmastikuolud ^õi- peatus tehtigi selle kiriku juures. Panekuid 20 aasta kestel enam kui sest raakida? Usun, et rohuv ena-maldavad
sõjaliste operatsioonide järgimisena peatusime viivuks Not- satelliidi trajektooride orbiitide . — . — _ — • .•
alustamist alles maikuu keskel. re Dame'lkirku juures. arvestustest ja tegelikest tulemus-
Poolaastas
$38.-° $42.—
$21.— $?3.-
$11.— $12."«"
P O S T I GA
USA-s:
$61.— $67.—
$33— $35.50
$17.— $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
Aastas $76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas $2!9^
Aadressi muudatus 50 centi. tJksiknumbri hind 50 centJ
Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE" Ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publisbers nimele.
Nüüd läks sõit edasi mööda test.: Konverentsist võttis osa rida
VABA EESTLANE
P.O. Box 70. Postal Stn. C. Toronfo 3 . Oni
olü-pi-kiüpst ja ÜTiber »)IÜT>pla- astronaute ning maäUmaruu-s'ai.<
fio-'i omffle lõpetamata torn rakettteadlasi kogu vabast
on üks Mortreali h^ru'dusi. maailmast.
botaanikaaed
President Konstantin Pätsi endi^
dine talu Tallinna lähedal on muu-
Eeltoodust teeb i Ühendriikide
Huntud ajakirjanik Harrison E. Sa-lisbury
oma järelduse, et kui Vars--
savi ei näe enne 1. novembrit nÕE-kogude
punaarmee tankiüksusn,
siis jäävad need käesoleval aastal ^äbi^ime Po^a-^nikaaia ja peatusi- ® USA osariikide keskkoolide pa- detud botaanikaaiaks, kus käivad
tulemata ja poolakatel OE aega "^^^^^^'""^''J'^^ juvres. Oli palju rimaile lõpetajaile korraldati külas- ekskursioonid ja turistid. •
hinge tõmmata kuiji järgmise aas- P^'*^- kuid ?e^ oli piiratud pike- tusreis Washingtoni, kus neid vas- Muu hulgas on ai?,s kasvamas
ta maikuuni. Kuid järgmised neli ^^^s Deatumiseks. ; ^ tu võeti Valges: Majas ja välismi- omal ajal sakslaste poolt aretatud
nädalat Oli Poola elus väga kriitili- KeU 10 ho^?^mikul ]"^rgmisel päe- nisteeriumi vastuvõtusaalis. Kut- roosisort „Staatspräsident Konstan-
§ed, arvab Harrison-E.Salisbury. vai läks sõ^t Montreali Jaani kiri- sutute seas, keda on igast osarii- tin Päts" ja giidid märgivad välis-
Vaatamata sellele, mis Tass ja ku suunas. Kirik oli täidetud viim- gist 2, oli ka Jaan Lepson Havaist, turistidele, et "see ala kuulus ko-
Pravda kirjutavad. Väga võimalik, se kohani mõlema-kohaliku kogu- Ühel vastuvõtul anti igale noorele danliku Eesti rügipeale. Murud,
ettal OHB ÕEgi§. duse rahvaga. Teenistus algas lu- üle autodefirma ,iDodge" poolt taimed,.puud paljudest liikidest on
teri usu kohaselt õpetaja asetäitja tshekk $1000-le. häsü hooldatud.
Palun mulle saata VABA EESTLANE ?.«stak^ / ^laastak« /
veerandaastaks — tavalise / Mripostiga alates
19 .Tellimise katteks lisan $
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Eahasaaiaaind^ täfatkirjas).
Nimi
Aadr(^