1982-08-24-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 63 VABA mSlLANE teisipäeval, 24. augustü 1982 -^Tuesäay, August 24, 1982 IX 3 rezhiimi ajal on ijud suured raisketes [tingimustes teostatud lid läbi viidud orja- - peamiselt poliitiliste Ijonid süütud inime^ md ja maetud jälje-iösse N. iüdu põhja^^ ja limiade rajamisel, metsatöödel ja yäl-ti mere kanali ehita-fe orjatöö on olnud jiiuliseks teguriks N. luseluiSj kiiiia orjale Ista palka, tema elu-iHõögumas kõige na-ttsamate toiäünönni- £var|u faile annavad^ iiimast läbiimbunud [ihakatet riidenärud, viletffllt rõivastatud stavalt ülevalt alla oma majänduislike |eridam|sefcs hakkas )eri põfajapiirkonnas gaasiväljade gaasi gaasijuhtmevkaüdis sse, siis kerkis po-päevakorrale küsi-le torustiku ehitab? rügid lubasid lah-le, tehnoloogiat (väl-ft rootorid, mis on mopol) ja torustiku torusid, kuid ve-id andma vajaliku iXiüä Vene tööline tai^emaks šaa- Põhja-Siberi taiga» ^blade eest oma ter-isegi komnoored ei te projektide vais-ta vene ma!ssimee- )ropag^däkampaa-lult üks vana läbi-lus — T orjätöölised . Läände saabunud ligemale 100.000- [e gaašijuhtmestiku id ja loodeti seÜe-lahendada. Kuid e varjamisele ja on orjatööliste raid Lääne-Euroo-saanud ja isegi idaagentuur Taiss lelikult tunnistama, innitööliste raken-d tõele. olukorras pärast jastamist on vene suurem toetaja ja Lääne^aksamaa Küsimusest eS ida jä Bonni vä-, Ivabandab end sel-iriumU pole võimä-ateid kontrollida. amine gaasitorus-annab tlhendrüM-gani kätte uued evõtte vastu võit** ainult juhtuda, et klüdte lääne po-ejaid järjekordselt ning neid orja-mõne „Potjpm-vad tutvustama, juhtunud ja Iseda tõenäoliselt juh-mstlikud võmiud ses ära kasutada orralase, rootslase äevaSe „rahumar- •oopa osades. Na-vlaste algatus oli e valitsuse kont-mlis jloodeti, et imalik rak^dada relvastamise Lisi jooksis alguses [itiejad" kandsid rollitud ja lubatud lede teravik öli ika relvastamise tuli pauk sealt la kõige paremad idaajud oodata ei li Katõni pärast, h Teise maailma- 4000—10.000 ra kohaselt pidid pavõtjad peatuma Khatõni nlmeli-õmli propagandls- (rraldada suuremat i maailmasõja ajal igi ajal surmasaa-läielstuseks. Kuid l'jsid Khatõiu mii-et see nimi mee-lldilast 200 müü llmrikuulsat Katõ- (Järg lk. S) tl 6"'• 4" .5::- VALVEARST NÄDALALÕPUL 28. ja 29. aug. ,: dr. J. Marley, tel. 921-7777 ^ 4., 5. ja .6. sept. . dr.A. Mae, tel. 493-7231 Eesti raadiosaated Portlandis Portlandi ümbruskonna eestlaš-pere on juba 1980. aasta septembrist nautinud ainulaadset eelist — kogu Põhja-Ameerika mandri ainust järjökindlat eesti kultuuri- ja muusikasaadet raadios. Selle korraldaja on dr. Lembi Kon-gas, Eestis sündinud ja New Yorgi osariigis kasvanud antropoloog. Uurimistööd on teda viinud vahepeal kord revolutsioonieelsesse Iraani. Ta on kirjutanud raamatu ameerika talunaiste olukorrast möödunud sajandil. Hiljuti ilmus temalt sügavalt tunnetatud, ka,oma eesti juurtes kinniolemist tunnustav, ingliskeelne luuletuskogu. Saade toimub iga kuu neljandal pühapäeval kell 12 ja on tunnipikkune. Peale Eestit, kui kultuurilist ühikut, tutvustavate sõnavõttude on esitatud eesti luulet nii eesti, kui inglise keeles. Samuti on praegu Eestis valitsevat poliitilist olukorda jõuliselt ja mitmest aspektist ' kinni naelutatud. Enamik saateid on siisid pühendatud muusikale. Peale heliplaadi-muusika on olnud mitmeid stuu-diokülalisi, j^agu Portlandi tütarlaste meeleolumuusikarühm «Kaja", rahvalaul] a .Kati Keister- Tamm j.t. l i Dr. Lembi Kongase vahendusel võimaldus ka pikem raadio intervjuu, sama saatja ühiskondlike asjade saates, meie teisitimõtleja-va-bädusvõitleja Sergei Soldatoviga,» ja varem Seatüe eesti ühiskonnategelase Eino Möksi osalemine raadiosümpoosionis i inimõiguste rikkumise üle Balti riikides. Demonstratsioonid ukrainlase l(aitsel(s „Sõjafciiriategi|Ci°° visüigbs p lapsed tänavcil jätkavad näljastreiki Ukrainlasest amtotöölise John Demjanjukiarreteerimine Ja vang-- las hoidmine ensie tema edasikaehiise otsustamist ülemkohtud t^tab Clevelandi suures ukrainlaste peres ärevust ning paSiameelt Linnas tounus mitmesaja Mku osavõtul protestidemonstratsioon teravasõnai» liste loosungitega, naised oM ukraina B^varõivast Toronto Peetri ja Apostlik-õigeusu kogüdiase ühisel Jumalateenistusel praost E. Lepiku maakodus. Kahe koguduse vaimulikud praostid A. Taul ja E. Lepik teenistust pidamas, mis viliraa tõttu peeti endisest talu-ehitusest suvilaks ümberehitatud hoones. Foto: Vaba Eestlane John Demjanjukile tuli suur abi Chicago poolaka Frank Waluse isikus, kes lendas Clevelandi ja andis avalikult seletusi, kuidas tema Chicagos distriktikohtuniku Julis Hoffmani poolt „sõjakurjategijaks" tunnistati Iisraelist ja mujalt välismaalt sissetoodud enam kui 10 va-letunnistaja seletuste j^hjal. Kuna dokumentaalselt tehti kindlaks, et Frank Walus üldse ei viibinud laagris, kus ta pidi tunnistajate üksikasjaliste seletuste järgi olema piinanud ja mõrvanud juute, siis pidi kohtuministeeriumi eriuuri-miste oskand süüdistuse kohtust tagasi, võtma.; Juulieli-ülikoolilinna meeste iuu!(seinoest l[uidas toimus valetunnistajäte värbamine ja Chicago kohtusse toomine, see on avalikkusele tä* naiseni teadmata. Frank Waluse seletusi niärkisid ära ka ajalehed, tuues kirjeldusi' ka teistest John Demjanjuki looga olnud sündmustest. Protestide-monstratsioonist aga kohalikud ajalehed vaikisid, nagu oleks tsensuur tegevusse astunud, i Vangla administratsiooni^ poolt seletati, et kui DemjanjuM näSjastreik muutub tema tervisele obtli" kokSs, siis teda hakatakse vägi» väldselt toitma. Selleks tuleks John Demjanjuk Ohiost üle viia kas Brooklyni New Yorgis, Fort Isabell Texases või Miamisse Floridas, kus on vangi- Tartu juuksur Ada Rebane kir- sed seebiseks või shampooniseks. jeldab oma tööd ülikooli juubeli See protseduur aga jäävat enamas-eelses tegevuses. Ta on 36 aastat ti ära, sest poistel pole rohkem ra~ Kommentaarid i (Algus lk. 2) ni metss^ kus sakslased avaksid 1943. aasta aprillis venelaste poolt mõrvatud poola ohvitseride mass-liaua. Rahudemonstrandid arvasid, et lääne ajakirjanduses segatakse ära Khatõni ja Katõni nimed ning et nei4 hakatakse pidama Vene propagandavankri vedajateks, millel sõitjad meeleheitlikult kõiki fakte ignoreerides püüavad väita, et poola ohvitseride mõrvariteks olid sakslased.^ : • - . Kui rahugnippi kuuluv rootslanna Ritva Jonlsson mainis, et de-^ monstrandid ei saa minna miitingule külla, mille nimi meenutab kohta, kus poola ohvitserid surid „seni selgumata asjaoludel", siis läks välismaalaste „rahumarS!§i^^ I^ontrolliv N. Liidu kommmustliku partei keskkomitee liige Juri A. Zhukov põlema ja mainis vihaselt, et poolakate mõrvariteks olid natsid. Ja igaüks, kes taotleb selle küsimulse uuesti päevakorrale tõstmist on Göbbelsi propaganda mõju all. Zhukovi toetasid eriti tugevalt rahumarssist osa võtvad Soome, Rootsi, Norra ja Taani kommunistlike parteide liikmed. Küsimus pandi osavõtjate hulgas hääletusele ja suurem osa vä^ lismaalastest olid Khatõni külastamise vastu.' Kuid nüüd mängis Zhukov välja oma uue trumbi ja MÕudis, et hääletamisest peavad osa võtma ka rahumarssile komandeeritud 50 venelalst. Venelased hääletasid loomulikult partei liin! järele ja nüüd tehti otsus 174 häälega poolt ja 148 häälega vasta Khatõni miitingu kasuks. Vaatamata sellele otsusele keeldusid väStuhääletajad Khatõni minemast ja venelased! pidid leppima ainult oma kaasajooksikute toetu- • segau . Vahejuhtum rahumarssijatega näitab, et venelaste poolt allaheidetud rahvaste vastu teostatud kuriteod ei aegu kunagi. Vereplekid võivaid muutuda aastatega tumedamaks, kuid need jäävad igaveseks püsima ja nõuavad süüdlalste vas-jntiBsele vÕtoiisi . (oopereid Plaanitäitmine takistab juuksuri loomingulist töömoodust ,,,,,, „ —"-r^-^^^^^^ Tarflased vahnistuvad nii põhjalikult ette ülikooli juubeiae, et sellesse kuuluh ka meeste juustelõikus (LhampaignUrbana) assss- -.-^ ^ ,-.v. , ; .; jä soengute tegemine. Iga päevaga tehakse rutulSSemalt Imna korda, kõnniteid su-gemaks ja maju vars- professor ja üKkooU ooperi- ja — kemaks, päris uus ame antavat Toomemäele. Kauniö llraias ei sobi enam mg! liikuda komstamata "^Psikadürektor ja peadir^^^^ soenguga. bis hüjuti kolmenädalasel puhkusel " ' • " ' ^ / f . J j, Saksamaal, Shveitsis ja Frantsus- loDming Mlddl@ pole nad sen! kohanud üMd-maal.'- Bsfahdil'' '^^^^^^^^'^ • meest, kel olekdcljuul^^ «nojuiJ^svama hakanud. Tartu meeste juulcseid lõiganud ja ha kaasas kui vaid lõikuseks. Targad tohtrid käivat isegi kulu- Medium" ja the Telephone" Puc- Long Islandü, Hilda Rätsep on ol-habet ajanud, neist 16 aastat prae- Teine sort kundesid, kes juuk- päistena, üldse olevat juuksed pea cini La Boheme" ja Richard nud vümasel ajal järjekindlalt esi-guses asukohas. Ainult ühel juuk- surile ei meeldi, on purjus mehed, ehe nagu mõistusld. Straussi Ariadne auf Naxos" Ari- nemas oma loommguga näitustel, suru on. seal ohiud pikem tööaeg, Ka neid on tagasi saadetud. Ka A. Rebane kurdab, et ta tahaks adne" sai Mugava arvustuse "mü- tJks ulatuslikumaid neist toimub 40 aastat. kained mehed jagunevad omakor- oma töösse panna rohkem loomin- les märgitakse eriti Tõnu Kalami praegu Middle Islandi Public Lib- Juuksur seletab Tartu ajalehes da kahte gruppi: ühtedel on, teis- gut, teiste sõnadega rohkem aega teeneid dirigendina Straussi teose rarys. Sellest ilmusid teateil koha- „Edasi (16. juuh 1982), et ta on tel pole maitset. Nende kohta pi- iga pea jaoks. Ei.meeldivat alati- stiilsel ja suurepäraselt köntroUitud pealseis lehtedes ja ka raadiosaat-oma tooga rahul. Kord kuus an- did juuksurid mõtlema: mees ise ^e siblimine. Kui aga ei sibliks, tõlgitsemisel jas: mh Iga endast lugupidav mees on esinduslik, aga pea mitte. Soeng saab ettevõtte plaan kahju. Vee- Tõnu Kalam juhatas ka külalise- Lehed mängivad, et kunstnik ' " S i k ^ ^ ..Wd "^^V u7f P^^^ y ^ m - r^m^ Hüda R^sep, is; p M Eestist. Nnpea km hmmmkul^ aimbrusega. Teatns kmilub^umb- sul^ü^^ Stravinski 100. sünnipäeva elab praegu Gorämis. Ta kmilub I ? ^ . f ^ ^ A ^ ^ ^ ^ P^andagu, kui Jmiksurid loodud^^^b^^^^ jmiksIat.MaImnas jätkuvat ^^^^ omas^ allapoole, ^igl^^p^^ või kao- kaastegevusel. Kontserdi ^^^^^te^^^^ lM^ee.snku^n.dAed ^o^le^v^a t rahuliku- ei hoohvat, kmd A. Rebane soovh ,,Enigmavariatsioo- raktseidtöid. mad, järjekorra- ehk sabatülisid ja tab, et hooligu siis naised ja olgu kundede vastastikune mõistmine. ' mmd pahandusi olevat harva. Nai- juhendajad! ^ Lõpuks kutsub ta üles naisi, et Sl tegevat narviUseks rohkem mu- Mõni mees^^ ^^^o re, kas mehed nende tooga rahu- eas hoidnud juuksed korras, aga mõjutaksid, et nad endi eest roh-le jaavad. Mõned neist kurtvat hiljem olevat muutunud lohakaks, kemhooütseksid, sest peale kodu-parast, et pead olevat Hialt ara kolida olevat näha ka soengu kau-^^^^^^^^^^^ juubeHaastat pidava üükoo-pugatud, kuna toolile istudes^oHd du kuidas oma ehikaaslasesthigulü^ iseenese» nad öelnud et argu ta palju loiga. jäetakse. le, oma välimusele, Sageü küsivat mehed rohtu kana^I^ juuli lõpuni. Palju nalja olevat olnud kölni- ^ veega, lisateenusega. juuste hõreduse vastu. Kuigi juuk- Pärast 'seUekote^^^^^^I^ enanms noogutavat^^ sest desim- ' fitseerima ju pidavat :•• ' • \ ; ' .]——^ mesed, ülikoolUinni — tema rihid 'ja hä^oolitsetud. •mhkusi• kus tugevamaks osutus Seattlis meeskoncl, • • Mehed olevat selle veega harjunud, lõhnast hoolimata. Kas õlle lõhn, mis sageli mehi saadah pia-rem olevat? küsib Ä. Rebane. Ka juuksknoega püüdvat Tartu Vancouveri eestlaste kesksüvihe kokkutulek sealsele eesti ühiskom-juuksurid kaasas käia. Nad käivad uale kuuluvas Mäeotsa talus liujunes suurepäraseks sündmuseks. Osa-end seminaridel täiendamas. Tal- võtt öli ühendriiMdest^^t eel-liniia õppeklassi meister tuleb aeg- misel aastal. Külalisi oli Portlandist Jä Seattlest, esimesest peamiselt ajalt Tartusse, annab juheridusi aktusekõneleja dr. Toomas Palmi tõttu, kes oli toonud isegi kaasa seal-oma tööd katkestamata, pühapäe-se yõriqj^^ ^^^V w 1- r t . . .. ^ V Jaanipäeva tähistamme algas Õp. A. Rebane selgitab, ^ . paons ^ ^. Vaga palvusega, millele järgnes guses, paris noorena^^^^^U^^ Tahtvere tänava nurgal, kus prae- Enno Lepnurme avasõna ja tervi- ^^^^^^^^^^^^^^^ ^ . f : ? ^ . " ^ " ^ . . ,, tus külahstele: Järgnesid külaliste ^^^^ Vancouveri meeskonnad. Nuud km m^^^^ Anne liakkas^^ej.vi^gg^j, Seattle Eesti Jaanipäeva vümaseks osaks M juuksunks õppima, on kutse- Seltsi nimel V. Kaniks, teiseks Ees- se^^^^^ tegevus. Oma Poiste koolides juba sellme õppeaine, ti Organisatsioonide Lüt L'^^^^^ Meie sajand on kaasa to(mud nikuljuhat^^^ tänu aval-muudatuse: ara on kadunud rohke H. Moks, kes oma sõnavõttu kasutas dati Mäeotsa tublidele perenaiste-too häbemega, sellega saadakse y.^ kõigUe Kutse edasi andmiseks, le, kellele anti tänutäheks šümbool-nüüd iga päev kodus hakkama, et tulla järgmisel aastal Lääneran- selt pudel magusat, Ta kommenteenb ise. Kas Tar-niku Eesti Päevadele, mis toimu- Nagu Vancouveri SeM tu meeste pead pn korras? Tänane ,^ad San Franciscos. Kohalolevate mees E.Lepnurm märkis, mood lubab koike, ka pikka juust^^^^ aga väid vähesed soovivad seda, Tüu Salasoo. Pole enahi moes. Omal ajal kui järgnes Vantouveri nooremate Võimutsesid k^\^sed poisid, olid rahvatantsijate tantsupõimik, ' . mimesed tihti mõelnud: missugune hirmutis! Teenindaja aga ei tohi Seattlest oli Meelike Karuks! ju-oma soovitusi peale simida, ikka liatuseL võimlejaid, kes esitasid tuleb täita nii Mdas so^^^ Osa meM M usaldayat • j m ^ ^ nt, annavad loa oma äranägemise ^eri Eesti Segakoor dr. E. Ruusi ^Rebane ammb ^ i i ^ meeste]^ Peokõneleja dr. Toomas Palm an-nou: Pikk juuks tõmbab alati pil- ^3 majandusteadlasena ülevaate gu ^dale, seeparast argu;_k^^^^ tatagu hõredat juust pikaks. Ka Ludus, kus toiduküsimüs m peaksid poisid oma pea enne puh- aastatega jäfjesti raskemaks, kuna palli-iidol Arnold Pihlak, Tallinna taks pesema km juuksun juurde suureneva rahvaarvu ja kõmmu- y,Kalevi'^ 44-kordne internatsio-tulevad. nistliku süsteemi juures ei tule ku- naal, olnud kuus korda rahvus- Mõned mustad pead on lõika- nagi aega, et riik võiks ise toita meeskonna kapten ja maavõistlüs-matidt tagasi saadetud. KuidJö^^^^ rahvast. tel löömid Eesti heaks 16^ !^ lõikad, kui pea on lüva täSs, Järgnenud sportlikus bsäs toimu- võtnud osa Pariisi olümpiamees-et kammgi ei käi läbi. sid võrkpallivoisthised Seattle, konnast 1924, tähistas 17. juulU Nüüd olevat võunalus pead pesta Portlandi jä Vancouveri meeskon- Inglismaal, Bradfördis oma 80- lasta, vea tehakse soojaks Ja juuk- dade vaheil, ' ndat sünnipäeva. ^Iksab Kanadas; $55.. $29.. KiraTOSTIGÄ + SAAIEKUtU $26- $9.25 $44-- $22^ $11 ^^¥ÄLJASPCK)L KANADAT LENNUPOSTIGA aastas $49,—^ poolaastas $26. ja ' veerana-auMi $14,— + SAAT^^ $31---^ ja:'Teer&i!idafls(^ . Aadressi nmudätus 50 centi. Üksiknumbri hitid 60 <»iiti :: KaBaösraadreandeie^i^^ Pangatshekk v6i i^akaait näitas kolme linna eestlaskonna kokkutulek vajadust just selliseks organiseerimiseks Ja tihedamaks koostööks, " mis Lääneranniku Eesti Pidustus- Ms^ Olli M3r^2^^^^^ Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / veeraadaastaks T - tava& / kiripostiga alates .. .v. ...^^^ rahas ; / tshddgä//' äi&kaardiga. <RaSsa' saata aMt; &^äE3r{sB8^ • f • a a • • • k • A • • . • • • « •
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 24, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-08-24 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e820824 |
Description
Title | 1982-08-24-03 |
OCR text |
Nr. 63 VABA mSlLANE teisipäeval, 24. augustü 1982 -^Tuesäay, August 24, 1982 IX 3
rezhiimi ajal on
ijud suured raisketes
[tingimustes teostatud
lid läbi viidud orja- -
peamiselt poliitiliste
Ijonid süütud inime^
md ja maetud jälje-iösse
N. iüdu põhja^^
ja limiade rajamisel,
metsatöödel ja yäl-ti
mere kanali ehita-fe
orjatöö on olnud
jiiuliseks teguriks N.
luseluiSj kiiiia orjale
Ista palka, tema elu-iHõögumas
kõige na-ttsamate
toiäünönni-
£var|u faile annavad^
iiimast läbiimbunud
[ihakatet riidenärud,
viletffllt rõivastatud
stavalt ülevalt alla
oma majänduislike
|eridam|sefcs hakkas
)eri põfajapiirkonnas
gaasiväljade gaasi
gaasijuhtmevkaüdis
sse, siis kerkis po-päevakorrale
küsi-le
torustiku ehitab?
rügid lubasid lah-le,
tehnoloogiat (väl-ft
rootorid, mis on
mopol) ja torustiku
torusid, kuid ve-id
andma vajaliku
iXiüä Vene tööline
tai^emaks šaa-
Põhja-Siberi taiga»
^blade eest oma ter-isegi
komnoored ei
te projektide vais-ta
vene ma!ssimee-
)ropag^däkampaa-lult
üks vana läbi-lus
— T orjätöölised
. Läände saabunud
ligemale 100.000-
[e gaašijuhtmestiku
id ja loodeti seÜe-lahendada.
Kuid
e varjamisele ja
on orjatööliste raid
Lääne-Euroo-saanud
ja isegi
idaagentuur Taiss
lelikult tunnistama,
innitööliste raken-d
tõele.
olukorras pärast
jastamist on vene
suurem toetaja ja
Lääne^aksamaa
Küsimusest eS
ida jä Bonni vä-,
Ivabandab end sel-iriumU
pole võimä-ateid
kontrollida.
amine gaasitorus-annab
tlhendrüM-gani
kätte uued
evõtte vastu võit**
ainult juhtuda, et
klüdte lääne po-ejaid
järjekordselt
ning neid orja-mõne
„Potjpm-vad
tutvustama,
juhtunud ja Iseda
tõenäoliselt juh-mstlikud
võmiud
ses ära kasutada
orralase, rootslase
äevaSe „rahumar-
•oopa osades. Na-vlaste
algatus oli
e valitsuse kont-mlis
jloodeti, et
imalik rak^dada
relvastamise
Lisi jooksis alguses
[itiejad" kandsid
rollitud ja lubatud
lede teravik öli
ika relvastamise
tuli pauk sealt
la kõige paremad
idaajud oodata ei
li Katõni pärast,
h Teise maailma-
4000—10.000
ra kohaselt pidid
pavõtjad peatuma
Khatõni nlmeli-õmli
propagandls-
(rraldada suuremat
i maailmasõja ajal
igi ajal surmasaa-läielstuseks.
Kuid
l'jsid Khatõiu mii-et
see nimi mee-lldilast
200 müü
llmrikuulsat Katõ-
(Järg lk. S)
tl
6"'•
4"
.5::-
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
28. ja 29. aug.
,: dr. J. Marley, tel. 921-7777 ^
4., 5. ja .6. sept.
. dr.A. Mae, tel. 493-7231
Eesti raadiosaated
Portlandis
Portlandi ümbruskonna eestlaš-pere
on juba 1980. aasta septembrist
nautinud ainulaadset eelist
— kogu Põhja-Ameerika
mandri ainust järjökindlat eesti
kultuuri- ja muusikasaadet raadios.
Selle korraldaja on dr. Lembi Kon-gas,
Eestis sündinud ja New Yorgi
osariigis kasvanud antropoloog.
Uurimistööd on teda viinud vahepeal
kord revolutsioonieelsesse
Iraani. Ta on kirjutanud raamatu
ameerika talunaiste olukorrast
möödunud sajandil. Hiljuti ilmus
temalt sügavalt tunnetatud, ka,oma
eesti juurtes kinniolemist tunnustav,
ingliskeelne luuletuskogu.
Saade toimub iga kuu neljandal
pühapäeval kell 12 ja on tunnipikkune.
Peale Eestit, kui kultuurilist
ühikut, tutvustavate sõnavõttude
on esitatud eesti luulet nii eesti,
kui inglise keeles. Samuti on praegu
Eestis valitsevat poliitilist olukorda
jõuliselt ja mitmest aspektist
' kinni naelutatud.
Enamik saateid on siisid pühendatud
muusikale. Peale heliplaadi-muusika
on olnud mitmeid stuu-diokülalisi,
j^agu Portlandi tütarlaste
meeleolumuusikarühm «Kaja",
rahvalaul] a .Kati Keister-
Tamm j.t. l i
Dr. Lembi Kongase vahendusel
võimaldus ka pikem raadio intervjuu,
sama saatja ühiskondlike asjade
saates, meie teisitimõtleja-va-bädusvõitleja
Sergei Soldatoviga,»
ja varem Seatüe eesti ühiskonnategelase
Eino Möksi osalemine
raadiosümpoosionis i inimõiguste
rikkumise üle Balti riikides.
Demonstratsioonid ukrainlase
l(aitsel(s
„Sõjafciiriategi|Ci°° visüigbs p lapsed
tänavcil jätkavad näljastreiki
Ukrainlasest amtotöölise John Demjanjukiarreteerimine Ja vang--
las hoidmine ensie tema edasikaehiise otsustamist ülemkohtud t^tab
Clevelandi suures ukrainlaste peres ärevust ning paSiameelt Linnas
tounus mitmesaja Mku osavõtul protestidemonstratsioon teravasõnai»
liste loosungitega, naised oM ukraina B^varõivast
Toronto Peetri ja Apostlik-õigeusu kogüdiase ühisel Jumalateenistusel praost E. Lepiku maakodus. Kahe koguduse
vaimulikud praostid A. Taul ja E. Lepik teenistust pidamas, mis viliraa tõttu peeti endisest talu-ehitusest
suvilaks ümberehitatud hoones. Foto: Vaba Eestlane
John Demjanjukile tuli suur abi
Chicago poolaka Frank Waluse
isikus, kes lendas Clevelandi ja andis
avalikult seletusi, kuidas tema
Chicagos distriktikohtuniku Julis
Hoffmani poolt „sõjakurjategijaks"
tunnistati Iisraelist ja mujalt välismaalt
sissetoodud enam kui 10 va-letunnistaja
seletuste j^hjal. Kuna
dokumentaalselt tehti kindlaks, et
Frank Walus üldse ei viibinud
laagris, kus ta pidi tunnistajate üksikasjaliste
seletuste järgi olema
piinanud ja mõrvanud juute, siis
pidi kohtuministeeriumi eriuuri-miste
oskand süüdistuse kohtust
tagasi, võtma.;
Juulieli-ülikoolilinna meeste iuu!(seinoest
l[uidas toimus valetunnistajäte
värbamine ja Chicago kohtusse
toomine, see on avalikkusele tä*
naiseni teadmata.
Frank Waluse seletusi niärkisid
ära ka ajalehed, tuues kirjeldusi'
ka teistest John Demjanjuki looga
olnud sündmustest. Protestide-monstratsioonist
aga kohalikud
ajalehed vaikisid, nagu oleks tsensuur
tegevusse astunud, i
Vangla administratsiooni^ poolt
seletati,
et kui DemjanjuM näSjastreik
muutub tema tervisele obtli"
kokSs, siis teda hakatakse vägi»
väldselt toitma.
Selleks tuleks John Demjanjuk
Ohiost üle viia kas Brooklyni New
Yorgis, Fort Isabell Texases või
Miamisse Floridas, kus on vangi-
Tartu juuksur Ada Rebane kir- sed seebiseks või shampooniseks.
jeldab oma tööd ülikooli juubeli See protseduur aga jäävat enamas-eelses
tegevuses. Ta on 36 aastat ti ära, sest poistel pole rohkem ra~
Kommentaarid i
(Algus lk. 2)
ni metss^ kus sakslased avaksid
1943. aasta aprillis venelaste poolt
mõrvatud poola ohvitseride mass-liaua.
Rahudemonstrandid arvasid,
et lääne ajakirjanduses segatakse
ära Khatõni ja Katõni nimed ning
et nei4 hakatakse pidama Vene
propagandavankri vedajateks, millel
sõitjad meeleheitlikult kõiki
fakte ignoreerides püüavad väita,
et poola ohvitseride mõrvariteks
olid sakslased.^ : • - .
Kui rahugnippi kuuluv rootslanna
Ritva Jonlsson mainis, et de-^
monstrandid ei saa minna miitingule
külla, mille nimi meenutab
kohta, kus poola ohvitserid surid
„seni selgumata asjaoludel", siis
läks välismaalaste „rahumarS!§i^^
I^ontrolliv N. Liidu kommmustliku
partei keskkomitee liige Juri A.
Zhukov põlema ja mainis vihaselt,
et poolakate mõrvariteks olid natsid.
Ja igaüks, kes taotleb selle
küsimulse uuesti päevakorrale tõstmist
on Göbbelsi propaganda mõju
all. Zhukovi toetasid eriti tugevalt
rahumarssist osa võtvad Soome,
Rootsi, Norra ja Taani kommunistlike
parteide liikmed.
Küsimus pandi osavõtjate hulgas
hääletusele ja suurem osa vä^
lismaalastest olid Khatõni külastamise
vastu.' Kuid nüüd mängis
Zhukov välja oma uue trumbi ja
MÕudis, et hääletamisest peavad
osa võtma ka rahumarssile komandeeritud
50 venelalst. Venelased
hääletasid loomulikult partei liin!
järele ja nüüd tehti otsus 174
häälega poolt ja 148 häälega vasta
Khatõni miitingu kasuks. Vaatamata
sellele otsusele keeldusid
väStuhääletajad Khatõni minemast
ja venelased! pidid leppima
ainult oma kaasajooksikute toetu-
• segau .
Vahejuhtum rahumarssijatega
näitab, et venelaste poolt allaheidetud
rahvaste vastu teostatud kuriteod
ei aegu kunagi. Vereplekid
võivaid muutuda aastatega tumedamaks,
kuid need jäävad igaveseks
püsima ja nõuavad süüdlalste vas-jntiBsele
vÕtoiisi .
(oopereid
Plaanitäitmine takistab juuksuri loomingulist töömoodust ,,,,,, „ —"-r^-^^^^^^
Tarflased vahnistuvad nii põhjalikult ette ülikooli juubeiae, et sellesse kuuluh ka meeste juustelõikus (LhampaignUrbana) assss- -.-^ ^ ,-.v. , ; .;
jä soengute tegemine. Iga päevaga tehakse rutulSSemalt Imna korda, kõnniteid su-gemaks ja maju vars- professor ja üKkooU ooperi- ja —
kemaks, päris uus ame antavat Toomemäele. Kauniö llraias ei sobi enam mg! liikuda komstamata "^Psikadürektor ja peadir^^^^
soenguga. bis hüjuti kolmenädalasel puhkusel " ' • " ' ^ / f . J j,
Saksamaal, Shveitsis ja Frantsus- loDming Mlddl@
pole nad sen! kohanud üMd-maal.'- Bsfahdil'' '^^^^^^^^'^ •
meest, kel olekdcljuul^^
«nojuiJ^svama hakanud.
Tartu meeste juulcseid lõiganud ja ha kaasas kui vaid lõikuseks. Targad tohtrid käivat isegi kulu- Medium" ja the Telephone" Puc- Long Islandü, Hilda Rätsep on ol-habet
ajanud, neist 16 aastat prae- Teine sort kundesid, kes juuk- päistena, üldse olevat juuksed pea cini La Boheme" ja Richard nud vümasel ajal järjekindlalt esi-guses
asukohas. Ainult ühel juuk- surile ei meeldi, on purjus mehed, ehe nagu mõistusld. Straussi Ariadne auf Naxos" Ari- nemas oma loommguga näitustel,
suru on. seal ohiud pikem tööaeg, Ka neid on tagasi saadetud. Ka A. Rebane kurdab, et ta tahaks adne" sai Mugava arvustuse "mü- tJks ulatuslikumaid neist toimub
40 aastat. kained mehed jagunevad omakor- oma töösse panna rohkem loomin- les märgitakse eriti Tõnu Kalami praegu Middle Islandi Public Lib-
Juuksur seletab Tartu ajalehes da kahte gruppi: ühtedel on, teis- gut, teiste sõnadega rohkem aega teeneid dirigendina Straussi teose rarys. Sellest ilmusid teateil koha-
„Edasi (16. juuh 1982), et ta on tel pole maitset. Nende kohta pi- iga pea jaoks. Ei.meeldivat alati- stiilsel ja suurepäraselt köntroUitud pealseis lehtedes ja ka raadiosaat-oma
tooga rahul. Kord kuus an- did juuksurid mõtlema: mees ise ^e siblimine. Kui aga ei sibliks, tõlgitsemisel jas:
mh Iga endast lugupidav mees on esinduslik, aga pea mitte. Soeng saab ettevõtte plaan kahju. Vee- Tõnu Kalam juhatas ka külalise- Lehed mängivad, et kunstnik
' " S i k ^ ^ ..Wd "^^V u7f P^^^ y ^ m - r^m^ Hüda R^sep, is; p M Eestist.
Nnpea km hmmmkul^ aimbrusega. Teatns kmilub^umb- sul^ü^^ Stravinski 100. sünnipäeva elab praegu Gorämis. Ta kmilub
I ? ^ . f ^ ^ A ^ ^ ^ ^ P^andagu, kui Jmiksurid loodud^^^b^^^^
jmiksIat.MaImnas jätkuvat ^^^^ omas^ allapoole, ^igl^^p^^ või kao- kaastegevusel. Kontserdi ^^^^^te^^^^
lM^ee.snku^n.dAed ^o^le^v^a t rahuliku- ei hoohvat, kmd A. Rebane soovh ,,Enigmavariatsioo- raktseidtöid.
mad, järjekorra- ehk sabatülisid ja tab, et hooligu siis naised ja olgu kundede vastastikune mõistmine. '
mmd pahandusi olevat harva. Nai- juhendajad! ^ Lõpuks kutsub ta üles naisi, et
Sl tegevat narviUseks rohkem mu- Mõni mees^^ ^^^o
re, kas mehed nende tooga rahu- eas hoidnud juuksed korras, aga mõjutaksid, et nad endi eest roh-le
jaavad. Mõned neist kurtvat hiljem olevat muutunud lohakaks, kemhooütseksid, sest peale kodu-parast,
et pead olevat Hialt ara kolida olevat näha ka soengu kau-^^^^^^^^^^^ juubeHaastat pidava üükoo-pugatud,
kuna toolile istudes^oHd du kuidas oma ehikaaslasesthigulü^ iseenese»
nad öelnud et argu ta palju loiga. jäetakse. le, oma välimusele,
Sageü küsivat mehed rohtu kana^I^
juuli lõpuni.
Palju nalja olevat olnud kölni- ^
veega, lisateenusega. juuste hõreduse vastu. Kuigi juuk-
Pärast 'seUekote^^^^^^I^
enanms noogutavat^^ sest desim- '
fitseerima ju pidavat :•• ' • \ ; ' .]——^
mesed, ülikoolUinni — tema
rihid 'ja hä^oolitsetud.
•mhkusi•
kus tugevamaks osutus Seattlis
meeskoncl, • •
Mehed olevat selle veega harjunud,
lõhnast hoolimata. Kas õlle
lõhn, mis sageli mehi saadah pia-rem
olevat? küsib Ä. Rebane.
Ka juuksknoega püüdvat Tartu Vancouveri eestlaste kesksüvihe kokkutulek sealsele eesti ühiskom-juuksurid
kaasas käia. Nad käivad uale kuuluvas Mäeotsa talus liujunes suurepäraseks sündmuseks. Osa-end
seminaridel täiendamas. Tal- võtt öli ühendriiMdest^^t eel-liniia
õppeklassi meister tuleb aeg- misel aastal. Külalisi oli Portlandist Jä Seattlest, esimesest peamiselt
ajalt Tartusse, annab juheridusi aktusekõneleja dr. Toomas Palmi tõttu, kes oli toonud isegi kaasa seal-oma
tööd katkestamata, pühapäe-se yõriqj^^
^^^V w 1- r t . . .. ^ V Jaanipäeva tähistamme algas Õp.
A. Rebane selgitab, ^ . paons ^ ^. Vaga palvusega, millele järgnes
guses, paris noorena^^^^^U^^
Tahtvere tänava nurgal, kus prae- Enno Lepnurme avasõna ja tervi- ^^^^^^^^^^^^^^^
^ . f : ? ^ . " ^ " ^ . . ,, tus külahstele: Järgnesid külaliste ^^^^ Vancouveri meeskonnad.
Nuud km m^^^^ Anne liakkas^^ej.vi^gg^j, Seattle Eesti Jaanipäeva vümaseks osaks M
juuksunks õppima, on kutse- Seltsi nimel V. Kaniks, teiseks Ees- se^^^^^ tegevus. Oma Poiste
koolides juba sellme õppeaine, ti Organisatsioonide Lüt L'^^^^^
Meie sajand on kaasa to(mud nikuljuhat^^^ tänu aval-muudatuse:
ara on kadunud rohke H. Moks, kes oma sõnavõttu kasutas dati Mäeotsa tublidele perenaiste-too
häbemega, sellega saadakse y.^ kõigUe Kutse edasi andmiseks, le, kellele anti tänutäheks šümbool-nüüd
iga päev kodus hakkama, et tulla järgmisel aastal Lääneran- selt pudel magusat,
Ta kommenteenb ise. Kas Tar-niku Eesti Päevadele, mis toimu- Nagu Vancouveri SeM
tu meeste pead pn korras? Tänane ,^ad San Franciscos. Kohalolevate mees E.Lepnurm märkis,
mood lubab koike, ka pikka juust^^^^
aga väid vähesed soovivad seda, Tüu Salasoo.
Pole enahi moes. Omal ajal kui järgnes Vantouveri nooremate
Võimutsesid k^\^sed poisid, olid rahvatantsijate tantsupõimik, ' .
mimesed tihti mõelnud: missugune
hirmutis! Teenindaja aga ei tohi Seattlest oli Meelike Karuks! ju-oma
soovitusi peale simida, ikka liatuseL võimlejaid, kes esitasid
tuleb täita nii Mdas so^^^
Osa meM M usaldayat • j m ^ ^
nt, annavad loa oma äranägemise ^eri Eesti Segakoor dr. E. Ruusi
^Rebane ammb ^ i i ^ meeste]^ Peokõneleja dr. Toomas Palm an-nou:
Pikk juuks tõmbab alati pil- ^3 majandusteadlasena ülevaate
gu ^dale, seeparast argu;_k^^^^
tatagu hõredat juust pikaks. Ka Ludus, kus toiduküsimüs m
peaksid poisid oma pea enne puh- aastatega jäfjesti raskemaks, kuna palli-iidol Arnold Pihlak, Tallinna
taks pesema km juuksun juurde suureneva rahvaarvu ja kõmmu- y,Kalevi'^ 44-kordne internatsio-tulevad.
nistliku süsteemi juures ei tule ku- naal, olnud kuus korda rahvus-
Mõned mustad pead on lõika- nagi aega, et riik võiks ise toita meeskonna kapten ja maavõistlüs-matidt
tagasi saadetud. KuidJö^^^^ rahvast. tel löömid Eesti heaks 16^
!^ lõikad, kui pea on lüva täSs, Järgnenud sportlikus bsäs toimu- võtnud osa Pariisi olümpiamees-et
kammgi ei käi läbi. sid võrkpallivoisthised Seattle, konnast 1924, tähistas 17. juulU
Nüüd olevat võunalus pead pesta Portlandi jä Vancouveri meeskon- Inglismaal, Bradfördis oma 80-
lasta, vea tehakse soojaks Ja juuk- dade vaheil, ' ndat sünnipäeva.
^Iksab Kanadas;
$55..
$29..
KiraTOSTIGÄ + SAAIEKUtU
$26-
$9.25
$44--
$22^
$11
^^¥ÄLJASPCK)L KANADAT
LENNUPOSTIGA aastas $49,—^ poolaastas $26. ja ' veerana-auMi
$14,— + SAAT^^
$31---^ ja:'Teer&i!idafls(^ .
Aadressi nmudätus 50 centi. Üksiknumbri hitid 60 <»iiti
:: KaBaösraadreandeie^i^^
Pangatshekk v6i i^akaait
näitas kolme linna eestlaskonna
kokkutulek vajadust just selliseks
organiseerimiseks Ja tihedamaks
koostööks, "
mis Lääneranniku Eesti Pidustus- Ms^ Olli M3r^2^^^^^
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veeraadaastaks T - tava& / kiripostiga alates
.. .v. ...^^^
rahas ; / tshddgä//' äi&kaardiga. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-08-24-03