Vaba eestlane , August 24, 1982

              Nr. 63 VABA mSlLANE teisipäeval, 24. augustü 1982 -^Tuesäay, August 24, 1982 IX 3
rezhiimi ajal on
ijud suured raisketes
[tingimustes teostatud
lid läbi viidud orja- -
peamiselt poliitiliste
Ijonid süütud inime^
md ja maetud jälje-iösse
N. iüdu põhja^^
ja limiade rajamisel,
metsatöödel ja yäl-ti
mere kanali ehita-fe
orjatöö on olnud
jiiuliseks teguriks N.
luseluiSj kiiiia orjale
Ista palka, tema elu-iHõögumas
kõige na-ttsamate
toiäünönni-
£var|u faile annavad^
iiimast läbiimbunud
[ihakatet riidenärud,
viletffllt rõivastatud
stavalt ülevalt alla
oma majänduislike
|eridam|sefcs hakkas
)eri põfajapiirkonnas
gaasiväljade gaasi
gaasijuhtmevkaüdis
sse, siis kerkis po-päevakorrale
küsi-le
torustiku ehitab?
rügid lubasid lah-le,
tehnoloogiat (väl-ft
rootorid, mis on
mopol) ja torustiku
torusid, kuid ve-id
andma vajaliku
iXiüä Vene tööline
tai^emaks šaa-
Põhja-Siberi taiga»
^blade eest oma ter-isegi
komnoored ei
te projektide vais-ta
vene ma!ssimee-
)ropag^däkampaa-lult
üks vana läbi-lus
— T orjätöölised
. Läände saabunud
ligemale 100.000-
[e gaašijuhtmestiku
id ja loodeti seÜe-lahendada.
Kuid
e varjamisele ja
on orjatööliste ra­id
Lääne-Euroo-saanud
ja isegi
idaagentuur Taiss
lelikult tunnistama,
innitööliste raken-d
tõele.
olukorras pärast
jastamist on vene
suurem toetaja ja
Lääne^aksamaa
Küsimusest eS
ida jä Bonni vä-,
Ivabandab end sel-iriumU
pole võimä-ateid
kontrollida.
amine gaasitorus-annab
tlhendrüM-gani
kätte uued
evõtte vastu võit**
ainult juhtuda, et
klüdte lääne po-ejaid
järjekordselt
ning neid orja-mõne
„Potjpm-vad
tutvustama,
juhtunud ja Iseda
tõenäoliselt juh-mstlikud
võmiud
ses ära kasutada
orralase, rootslase
äevaSe „rahumar-
•oopa osades. Na-vlaste
algatus oli
e valitsuse kont-mlis
jloodeti, et
imalik rak^dada
relvastamise
Lisi jooksis alguses
[itiejad" kandsid
rollitud ja lubatud
lede teravik öli
ika relvastamise
tuli pauk sealt
la kõige paremad
idaajud oodata ei
li Katõni pärast,
h Teise maailma-
4000—10.000
ra kohaselt pidid
pavõtjad peatuma
Khatõni nlmeli-õmli
propagandls-
(rraldada suuremat
i maailmasõja ajal
igi ajal surmasaa-läielstuseks.
Kuid
l'jsid Khatõiu mii-et
see nimi mee-lldilast
200 müü
llmrikuulsat Katõ-
(Järg lk. S)
tl
6"'•
4"
.5::-
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
28. ja 29. aug.
,: dr. J. Marley, tel. 921-7777 ^
4., 5. ja .6. sept.
. dr.A. Mae, tel. 493-7231
Eesti raadiosaated
Portlandis
Portlandi ümbruskonna eestlaš-pere
on juba 1980. aasta sep­tembrist
nautinud ainulaadset ee­list
— kogu Põhja-Ameerika
mandri ainust järjökindlat eesti
kultuuri- ja muusikasaadet raadios.
Selle korraldaja on dr. Lembi Kon-gas,
Eestis sündinud ja New Yor­gi
osariigis kasvanud antropoloog.
Uurimistööd on teda viinud va­hepeal
kord revolutsioonieelsesse
Iraani. Ta on kirjutanud raamatu
ameerika talunaiste olukorrast
möödunud sajandil. Hiljuti ilmus
temalt sügavalt tunnetatud, ka,oma
eesti juurtes kinniolemist tunnus­tav,
ingliskeelne luuletuskogu.
Saade toimub iga kuu neljandal
pühapäeval kell 12 ja on tunnipik­kune.
Peale Eestit, kui kultuurilist
ühikut, tutvustavate sõnavõttude
on esitatud eesti luulet nii eesti,
kui inglise keeles. Samuti on prae­gu
Eestis valitsevat poliitilist olu­korda
jõuliselt ja mitmest aspektist
' kinni naelutatud.
Enamik saateid on siisid pühen­datud
muusikale. Peale heliplaadi-muusika
on olnud mitmeid stuu-diokülalisi,
j^agu Portlandi tütar­laste
meeleolumuusikarühm «Ka­ja",
rahvalaul] a .Kati Keister-
Tamm j.t. l i
Dr. Lembi Kongase vahendusel
võimaldus ka pikem raadio inter­vjuu,
sama saatja ühiskondlike as­jade
saates, meie teisitimõtleja-va-bädusvõitleja
Sergei Soldatoviga,»
ja varem Seatüe eesti ühiskonna­tegelase
Eino Möksi osalemine
raadiosümpoosionis i inimõiguste
rikkumise üle Balti riikides.
Demonstratsioonid ukrainlase
l(aitsel(s
„Sõjafciiriategi|Ci°° visüigbs p lapsed
tänavcil jätkavad näljastreiki
Ukrainlasest amtotöölise John Demjanjukiarreteerimine Ja vang--
las hoidmine ensie tema edasikaehiise otsustamist ülemkohtud t^tab
Clevelandi suures ukrainlaste peres ärevust ning paSiameelt Linnas
tounus mitmesaja Mku osavõtul protestidemonstratsioon teravasõnai»
liste loosungitega, naised oM ukraina B^varõivast
Toronto Peetri ja Apostlik-õigeusu kogüdiase ühisel Jumalateenistusel praost E. Lepiku maakodus. Kahe ko­guduse
vaimulikud praostid A. Taul ja E. Lepik teenistust pidamas, mis viliraa tõttu peeti endisest talu-ehitusest
suvilaks ümberehitatud hoones. Foto: Vaba Eestlane
John Demjanjukile tuli suur abi
Chicago poolaka Frank Waluse
isikus, kes lendas Clevelandi ja an­dis
avalikult seletusi, kuidas tema
Chicagos distriktikohtuniku Julis
Hoffmani poolt „sõjakurjategijaks"
tunnistati Iisraelist ja mujalt välis­maalt
sissetoodud enam kui 10 va-letunnistaja
seletuste j^hjal. Kuna
dokumentaalselt tehti kindlaks, et
Frank Walus üldse ei viibinud
laagris, kus ta pidi tunnistajate ük­sikasjaliste
seletuste järgi olema
piinanud ja mõrvanud juute, siis
pidi kohtuministeeriumi eriuuri-miste
oskand süüdistuse kohtust
tagasi, võtma.;
Juulieli-ülikoolilinna meeste iuu!(seinoest
l[uidas toimus valetunnistajäte
värbamine ja Chicago kohtusse
toomine, see on avalikkusele tä*
naiseni teadmata.
Frank Waluse seletusi niärkisid
ära ka ajalehed, tuues kirjeldusi'
ka teistest John Demjanjuki looga
olnud sündmustest. Protestide-monstratsioonist
aga kohalikud
ajalehed vaikisid, nagu oleks tsen­suur
tegevusse astunud, i
Vangla administratsiooni^ poolt
seletati,
et kui DemjanjuM näSjastreik
muutub tema tervisele obtli"
kokSs, siis teda hakatakse vägi»
väldselt toitma.
Selleks tuleks John Demjanjuk
Ohiost üle viia kas Brooklyni New
Yorgis, Fort Isabell Texases või
Miamisse Floridas, kus on vangi-
Tartu juuksur Ada Rebane kir- sed seebiseks või shampooniseks.
jeldab oma tööd ülikooli juubeli See protseduur aga jäävat enamas-eelses
tegevuses. Ta on 36 aastat ti ära, sest poistel pole rohkem ra~
Kommentaarid i
(Algus lk. 2)
ni metss^ kus sakslased avaksid
1943. aasta aprillis venelaste poolt
mõrvatud poola ohvitseride mass-liaua.
Rahudemonstrandid arvasid,
et lääne ajakirjanduses segatakse
ära Khatõni ja Katõni nimed ning
et nei4 hakatakse pidama Vene
propagandavankri vedajateks, mil­lel
sõitjad meeleheitlikult kõiki
fakte ignoreerides püüavad väita,
et poola ohvitseride mõrvariteks
olid sakslased.^ : • - .
Kui rahugnippi kuuluv roots­lanna
Ritva Jonlsson mainis, et de-^
monstrandid ei saa minna miitin­gule
külla, mille nimi meenutab
kohta, kus poola ohvitserid surid
„seni selgumata asjaoludel", siis
läks välismaalaste „rahumarS!§i^^
I^ontrolliv N. Liidu kommmustliku
partei keskkomitee liige Juri A.
Zhukov põlema ja mainis vihaselt,
et poolakate mõrvariteks olid nat­sid.
Ja igaüks, kes taotleb selle
küsimulse uuesti päevakorrale tõst­mist
on Göbbelsi propaganda mõ­ju
all. Zhukovi toetasid eriti tuge­valt
rahumarssist osa võtvad Soo­me,
Rootsi, Norra ja Taani kom­munistlike
parteide liikmed.
Küsimus pandi osavõtjate hul­gas
hääletusele ja suurem osa vä^
lismaalastest olid Khatõni külasta­mise
vastu.' Kuid nüüd mängis
Zhukov välja oma uue trumbi ja
MÕudis, et hääletamisest peavad
osa võtma ka rahumarssile koman­deeritud
50 venelalst. Venelased
hääletasid loomulikult partei liin!
järele ja nüüd tehti otsus 174
häälega poolt ja 148 häälega vas­ta
Khatõni miitingu kasuks. Vaa­tamata
sellele otsusele keeldusid
väStuhääletajad Khatõni mine­mast
ja venelased! pidid leppima
ainult oma kaasajooksikute toetu-
• segau .
Vahejuhtum rahumarssijatega
näitab, et venelaste poolt allaheide­tud
rahvaste vastu teostatud kuri­teod
ei aegu kunagi. Vereplekid
võivaid muutuda aastatega tumeda­maks,
kuid need jäävad igaveseks
püsima ja nõuavad süüdlalste vas-jntiBsele
vÕtoiisi .
(oopereid
Plaanitäitmine takistab juuksuri loomingulist töömoodust ,,,,,, „ —"-r^-^^^^^^
Tarflased vahnistuvad nii põhjalikult ette ülikooli juubeiae, et sellesse kuuluh ka meeste juustelõikus (LhampaignUrbana) assss- -.-^ ^ ,-.v. , ; .;
jä soengute tegemine. Iga päevaga tehakse rutulSSemalt Imna korda, kõnniteid su-gemaks ja maju vars- professor ja üKkooU ooperi- ja —
kemaks, päris uus ame antavat Toomemäele. Kauniö llraias ei sobi enam mg! liikuda komstamata "^Psikadürektor ja peadir^^^^
soenguga. bis hüjuti kolmenädalasel puhkusel " ' • " ' ^ / f . J j,
Saksamaal, Shveitsis ja Frantsus- loDming Mlddl@
pole nad sen! kohanud üMd-maal.'- Bsfahdil'' '^^^^^^^^'^ •
meest, kel olekdcljuul^^
«nojuiJ^svama hakanud.
Tartu meeste juulcseid lõiganud ja ha kaasas kui vaid lõikuseks. Targad tohtrid käivat isegi kulu- Medium" ja the Telephone" Puc- Long Islandü, Hilda Rätsep on ol-habet
ajanud, neist 16 aastat prae- Teine sort kundesid, kes juuk- päistena, üldse olevat juuksed pea cini La Boheme" ja Richard nud vümasel ajal järjekindlalt esi-guses
asukohas. Ainult ühel juuk- surile ei meeldi, on purjus mehed, ehe nagu mõistusld. Straussi Ariadne auf Naxos" Ari- nemas oma loommguga näitustel,
suru on. seal ohiud pikem tööaeg, Ka neid on tagasi saadetud. Ka A. Rebane kurdab, et ta tahaks adne" sai Mugava arvustuse "mü- tJks ulatuslikumaid neist toimub
40 aastat. kained mehed jagunevad omakor- oma töösse panna rohkem loomin- les märgitakse eriti Tõnu Kalami praegu Middle Islandi Public Lib-
Juuksur seletab Tartu ajalehes da kahte gruppi: ühtedel on, teis- gut, teiste sõnadega rohkem aega teeneid dirigendina Straussi teose rarys. Sellest ilmusid teateil koha-
„Edasi (16. juuh 1982), et ta on tel pole maitset. Nende kohta pi- iga pea jaoks. Ei.meeldivat alati- stiilsel ja suurepäraselt köntroUitud pealseis lehtedes ja ka raadiosaat-oma
tooga rahul. Kord kuus an- did juuksurid mõtlema: mees ise ^e siblimine. Kui aga ei sibliks, tõlgitsemisel jas:
mh Iga endast lugupidav mees on esinduslik, aga pea mitte. Soeng saab ettevõtte plaan kahju. Vee- Tõnu Kalam juhatas ka külalise- Lehed mängivad, et kunstnik
' " S i k ^ ^ ..Wd "^^V u7f P^^^ y ^ m - r^m^ Hüda R^sep, is; p M Eestist.
Nnpea km hmmmkul^ aimbrusega. Teatns kmilub^umb- sul^ü^^ Stravinski 100. sünnipäeva elab praegu Gorämis. Ta kmilub
I ? ^ . f ^ ^ A ^ ^ ^ ^ P^andagu, kui Jmiksurid loodud^^^b^^^^
jmiksIat.MaImnas jätkuvat ^^^^ omas^ allapoole, ^igl^^p^^ või kao- kaastegevusel. Kontserdi ^^^^^te^^^^
lM^ee.snku^n.dAed ^o^le^v^a t rahuliku- ei hoohvat, kmd A. Rebane soovh ,,Enigmavariatsioo- raktseidtöid.
mad, järjekorra- ehk sabatülisid ja tab, et hooligu siis naised ja olgu kundede vastastikune mõistmine. '
mmd pahandusi olevat harva. Nai- juhendajad! ^ Lõpuks kutsub ta üles naisi, et
Sl tegevat narviUseks rohkem mu- Mõni mees^^ ^^^o
re, kas mehed nende tooga rahu- eas hoidnud juuksed korras, aga mõjutaksid, et nad endi eest roh-le
jaavad. Mõned neist kurtvat hiljem olevat muutunud lohakaks, kemhooütseksid, sest peale kodu-parast,
et pead olevat Hialt ara kolida olevat näha ka soengu kau-^^^^^^^^^^^ juubeHaastat pidava üükoo-pugatud,
kuna toolile istudes^oHd du kuidas oma ehikaaslasesthigulü^ iseenese»
nad öelnud et argu ta palju loiga. jäetakse. le, oma välimusele,
Sageü küsivat mehed rohtu kana^I^
juuli lõpuni.
Palju nalja olevat olnud kölni- ^
veega, lisateenusega. juuste hõreduse vastu. Kuigi juuk-
Pärast 'seUekote^^^^^^I^
enanms noogutavat^^ sest desim- '
fitseerima ju pidavat :•• ' • \ ; ' .]——^
mesed, ülikoolUinni — tema
rihid 'ja hä^oolitsetud.
•mhkusi•
kus tugevamaks osutus Seattlis
meeskoncl, • •
Mehed olevat selle veega harju­nud,
lõhnast hoolimata. Kas õlle
lõhn, mis sageli mehi saadah pia-rem
olevat? küsib Ä. Rebane.
Ka juuksknoega püüdvat Tartu Vancouveri eestlaste kesksüvihe kokkutulek sealsele eesti ühiskom-juuksurid
kaasas käia. Nad käivad uale kuuluvas Mäeotsa talus liujunes suurepäraseks sündmuseks. Osa-end
seminaridel täiendamas. Tal- võtt öli ühendriiMdest^^t eel-liniia
õppeklassi meister tuleb aeg- misel aastal. Külalisi oli Portlandist Jä Seattlest, esimesest peamiselt
ajalt Tartusse, annab juheridusi aktusekõneleja dr. Toomas Palmi tõttu, kes oli toonud isegi kaasa seal-oma
tööd katkestamata, pühapäe-se yõriqj^^
^^^V w 1- r t . . .. ^ V Jaanipäeva tähistamme algas Õp.
A. Rebane selgitab, ^ . paons ^ ^. Vaga palvusega, millele järgnes
guses, paris noorena^^^^^U^^
Tahtvere tänava nurgal, kus prae- Enno Lepnurme avasõna ja tervi- ^^^^^^^^^^^^^^^
^ . f : ? ^ . " ^ " ^ . . ,, tus külahstele: Järgnesid külaliste ^^^^ Vancouveri meeskonnad.
Nuud km m^^^^ Anne liakkas^^ej.vi^gg^j, Seattle Eesti Jaanipäeva vümaseks osaks M
juuksunks õppima, on kutse- Seltsi nimel V. Kaniks, teiseks Ees- se^^^^^ tegevus. Oma Poiste
koolides juba sellme õppeaine, ti Organisatsioonide Lüt L'^^^^^
Meie sajand on kaasa to(mud nikuljuhat^^^ tänu aval-muudatuse:
ara on kadunud rohke H. Moks, kes oma sõnavõttu kasutas dati Mäeotsa tublidele perenaiste-too
häbemega, sellega saadakse y.^ kõigUe Kutse edasi andmiseks, le, kellele anti tänutäheks šümbool-nüüd
iga päev kodus hakkama, et tulla järgmisel aastal Lääneran- selt pudel magusat,
Ta kommenteenb ise. Kas Tar-niku Eesti Päevadele, mis toimu- Nagu Vancouveri SeM
tu meeste pead pn korras? Tänane ,^ad San Franciscos. Kohalolevate mees E.Lepnurm märkis,
mood lubab koike, ka pikka juust^^^^
aga väid vähesed soovivad seda, Tüu Salasoo.
Pole enahi moes. Omal ajal kui järgnes Vantouveri nooremate
Võimutsesid k^\^sed poisid, olid rahvatantsijate tantsupõimik, ' .
mimesed tihti mõelnud: missugune
hirmutis! Teenindaja aga ei tohi Seattlest oli Meelike Karuks! ju-oma
soovitusi peale simida, ikka liatuseL võimlejaid, kes esitasid
tuleb täita nii Mdas so^^^
Osa meM M usaldayat • j m ^ ^
nt, annavad loa oma äranägemise ^eri Eesti Segakoor dr. E. Ruusi
^Rebane ammb ^ i i ^ meeste]^ Peokõneleja dr. Toomas Palm an-nou:
Pikk juuks tõmbab alati pil- ^3 majandusteadlasena ülevaate
gu ^dale, seeparast argu;_k^^^^
tatagu hõredat juust pikaks. Ka Ludus, kus toiduküsimüs m
peaksid poisid oma pea enne puh- aastatega jäfjesti raskemaks, kuna palli-iidol Arnold Pihlak, Tallinna
taks pesema km juuksun juurde suureneva rahvaarvu ja kõmmu- y,Kalevi'^ 44-kordne internatsio-tulevad.
nistliku süsteemi juures ei tule ku- naal, olnud kuus korda rahvus-
Mõned mustad pead on lõika- nagi aega, et riik võiks ise toita meeskonna kapten ja maavõistlüs-matidt
tagasi saadetud. KuidJö^^^^ rahvast. tel löömid Eesti heaks 16^
!^ lõikad, kui pea on lüva täSs, Järgnenud sportlikus bsäs toimu- võtnud osa Pariisi olümpiamees-et
kammgi ei käi läbi. sid võrkpallivoisthised Seattle, konnast 1924, tähistas 17. juulU
Nüüd olevat võunalus pead pesta Portlandi jä Vancouveri meeskon- Inglismaal, Bradfördis oma 80-
lasta, vea tehakse soojaks Ja juuk- dade vaheil, ' ndat sünnipäeva.
^Iksab Kanadas;
$55..
$29..
KiraTOSTIGÄ + SAAIEKUtU
$26-
$9.25
$44--
$22^
$11
^^¥ÄLJASPCK)L KANADAT
LENNUPOSTIGA aastas $49,—^ poolaastas $26. ja ' veerana-auMi
$14,— + SAAT^^
$31---^ ja:'Teer&i!idafls(^ .
Aadressi nmudätus 50 centi. Üksiknumbri hitid 60 <»iiti
:: KaBaösraadreandeie^i^^
Pangatshekk v6i i^akaait
näitas kolme linna eestlaskonna
kokkutulek vajadust just selliseks
organiseerimiseks Ja tihedamaks
koostööks, "
mis Lääneranniku Eesti Pidustus- Ms^ Olli M3r^2^^^^^
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veeraadaastaks T - tava& / kiripostiga alates
.. .v. ...^^^
rahas ; / tshddgä//' äi&kaardiga. <RaSsa' saata aMt; &^äE3r{sB8^
• f • a a • • • k • A • • . • • • « •