Vaba eestlane , November 17, 1977

              Nr. 85 Nr. 85 1 VABA EESTLANE , 17. novanibril"1077 ~ ThU2sdäy, . N o ^ ^ 17, • l OT
Hind Saat^dla
: 2.50 35
3.-
2i0 13
2.50 IS
5.- 40
3.50 35
3.- 35
4.30 35
S5
) 3 .~ IS
3.- 15
5.- 40
5.- 25
4.50 25
450 15
, 1.25
8.50 40
4.—
2^
2D
1.50 20
14.- 85
6.65 40
2.1C 40
530 40
2.50 20
2.25 20
2.25
l
20
'2.25 20
20.- 40
1.50 . 15
.•\-4.-:;- 40
, 4.- 30
30
8.80 40
5 - 40
101- 40
6 . - 20
2.50
3 -
2.25
• 50
' 40
. 40
oli karta venelaste
|sest vaenlaste len-sid
esijoones lüklus-ja
muld liiklus va­pustasid
kõiki „lük!-
oli kindlam reisida
hyti juurde istus ta
istmel ja rüüpas
feega lahjendatud pu-paliselt
kasutatavat
pakkus viskit. Ta
j*€s kui rong pikka-
•ipommitustel vigas-lamadest,
mis ajuti-likluseks
korda sea-rieelde
jäänud mõ-faga
räägitud ^vest-
?ee.kõik võib. lõp-on
väike maa;
määratult suur, ja
on ka ta nõudmi-ti
riikidel vöib min-
[aid võiksime säili-
K>vuie • •
11 • :• \ •
ärkvel -kuulasin
rööpajätkudel ja
)nadele. Vedur ve-f-^'
pGs -saloiigvagu-i;
vaid lahhsi vägu-
Iv^ade üle; ulatusid
,torud- Olin lepm-
^poolVälvel oleva-•
j-guande viisis, m i -
juhtumil, kui mõni
i^agunisse. • /
-•(Järgneb) •
Hans-
Wölter JohönsoKQ
ligimest toodi Se0iti@
Leningradi ümbruskonnas elas enne U maailmasõda söomesugu ralivaküluke, ingerlased, kes vüil
Soome ja Saksš vaUtsuste vahendusel Soome. Kui rahu saabus, küüditati nad Jälle tagasi Nõukogude
Lütu. Viis kuidas Soome vaUtsus esiteks õhutas jda hõimlase punase ru^^astu Ja süs saatis nad endi­sele
kodumaale tagas!,, om sen! mahavaikitud operatsioop,.. miHest -Buud ubes Soome ajakirjas • Mrp-.
•tatakse..-' . -'^ \ .
WALTER JOHANSON
Õpetaja Haris-Walter Johanson
ordin^ritakse plihapäaval, 27. no^
vembrii; kell 2 p^ll Vana-Andr^^
kirikus; Torontos. ;
Ordiueerimistalitust toimetavad
piiskop Karl Raudsepp, Ida-Kana-da
siaodi president dr. Otto Reble,
Advent Luti^ri i kogiiduse. pastor
William Huras ja pastörid-loci.
Andres Taui ja Juris Calitis. Orelil
on Lembit Avesson. Laulab„Musi-
. ca Divina-V koor ja solistiks on. ba-^
riton Avo Kittask..
Walter Johanson sündis 28. jaa­nuaril,
1951. aastal Sydneys, Aust­raalias.
Emigreerus Kanadasse
1958. aastal. Lõpetas George P . V a -
nJeri günmaasiümi 197Ö. aastal.
Astus sama aasta sügisel Waterloo
'Luteri ülikooli, mille lõpetas 1973i
aastal B.A. kraadigai kirikumuusi-
; ka, religiooni ja kultuuri erialadel.
Võeti vastu Luteri Seminari Wa-terb^
s, mille lõpetas 1977. aasta
kevadel M.Div. kraadiga. Kohus­tusliku
prooviaasta, sooritas edu­kalt
St. Mark'i kirikus Winnipegis.
-On lõpetanud ka „pastoral counsel-iing"
kursused la omab sotsiaalse
nõuandja õigused! On jutlustanud
ja teeninud nii eesti kui ka Kanada
kogudusi Motreäii^,! Entwhistles,
Alberta Beachis, Torontos, Vancou-veris-
Winnipegis, Sudburys ja mit­mes
Lõunai-Ontario pastorita kogu­duses.
Võeti vastu pastori kandi­daadiks
k.a: juunis Ida-kanada si­nodi
otsusel^ Valiti 21. augustil Al­bertas
Calmäri ja Milleti kogudus-:
te hingekarjaseks Ja alustas tööd
1. oktoorük.a.
Walter Johanson on bhiud Luthe-ran
Brotherhood Senipr College'i,
The' David Nurse Memoriari,
EüS-i; 100. a. pubeli, Tartu Insti­tuudi
ja mitm.e Kanada eesti kogu­duse
stipendiaat..
• Walter põlven^b! suguvõsast,
kust on tulnud palju õpetlasi ja
seltskonna tegelasi! Neist tuntu­mad
on professorid Parts, Rooks,
. Karison, Johanson, läti kirjanik
Ella Ander^oris ja peakohtunik
• Peeter Mes^hin. Viimane neist on
Walterix /vana-vanaisa,' kes tefenis
eesti rahvast võõra võimu all läi-
; nud sajandij Võru ringki)nna (Val­ga-,
Võru-, ja Petserimaa ning osa
Tartumaast) peakohtunikuna.
Walteri isa, kadunud professor
Hans Johanson oli Toronto Ryer-soni
Polytehnikumis lektoriks ja
hüjem sotsiaalteaduskonna abi ju-,
hata jaks, juhatajaks ja Inglise ning
Sotsia^Iteaduskonddde dekaani
asetäitjaks. Profl^ss^r Johansoni
elutööd on hinnatud kolleegide
poolt asutatud tema-niraelise sti­pendiumi
fondiga. Walteri ema on
Vally Johanson, kelle peamiseks
•huvialaks on| aj^irjandus. Ta oli
hinnatud , följetonist Austraalia
eestlaste: ajalehel ,,Meie Kodu"
juures, eriti noorsoo poolt. ; \
Walter Johanson onlieade orga-
: niseerimisvoimefega ja positiivselt
; ellusuhtuv noor, kelle tegutsemine
õppetöö kõrvE^l ei ple märkimis-
" väärne ohmd. Ta oli Sydney ja To-:
: ronto Viru lipkonnä hundu ja skaut.
Mängis Vaimulikus Pasunakooris
jä Estonia orkestris) Oli Waterloo-
Guelphi Eesti tJliõpilaskonna esi­mees
ja traditsiooniliseks kujune­nud
noorte talVelõbude iXume^
palli"^ alustaja,
kuulub Et)S-i perre.
Kanada ühiskonnas on ta tegev
olnud ülikoolide juurde „verekliin?-
küte" organiseerimisel, kirikü-
Teise maailmasõja ajal Soome
valitsus, oma maal oleva tööjõu
puuduse leevendamiseks, sai Saksa
valitsuselt nõusolelm tuua küm­neid
tuhandeid nõukogude tsivül-isikuid
S'oome. Sellest elanike üm­berasustamisest
on Soome ajaloo­raamatuis
seni vaigitud. Vaigitud
on ka sellest kuldas need küsimu­sed
puudutasid Soonie ja Nõukogu­de
Liidu vahelisi rahuläbträäkimi-si.
Esimest korda on seda avali­kult
käsiüetadlÖ77. a.Kootsis" i l ­munud
II'ja Hiiva memuaarteoses
...Hemifrän" (Lahkumine kodust).
Raamat on asjalik mälestusteos
mgeri soomlaste perekonnast
Teise maailmasõja Jalus, kes
esiteks heideti Eestisse Ja sealt
Soome ja sealt jälle tagasi Nõu-
'kogude Liitu. \. ••
Soome parlament kogunes kinni-seiie
istungeile 1941. a. juunis, 1941.
a. novembris, 1943. a. septembris,
1944. a. jaanuaris ja 1944. a. sep­tembris.
Välispolütilistes küsimus­tes
valitsus ei pidanud vajalikuks
parlamenti informeerida 1941. a.
novembrist 1943. a. septembrini.
Äga valitsus ei olnud siiski tege­vuseta.
/
Stalingradi võitlus oli lõppenud
1943. a. jaanuaris. Eversti A. Paa-sonen
andis 10. veebruaill parla-^
msndile sealses kohvikus sõjalis-poliitilise
ülevaate, kus ta ennus­tas,
et Saksamaa kaotab sõja. Se­nine
peaminister J . Rangell ja vä­lisminister
R. Witting pidid 5.
märtsil 1943 loovutama oma ame-tikoliad
uuele - peaministrüe E.
Lmkomiehele ja välisministrile H.
Ramsayle, kuna hakati mõtlema
sepai-aatrahukokläüeppei saavuta­misele.
~
Sellest hoolimata 1943. a. märt-sUiuust
kuni septembrini toodi
Eestist Soome üle 22.000 ingeri
soomlase, kusjuures parlament
sai sellest teada alles kinnisel is­tungil
3. septembril 1943.
tJkski rahvasaadik ei esitanud
omapoolset vastulauset.
Leningradi ümbruskonnas asus
enne II n^aaihmasõda umbes
100.000 soomlast, keda Soomes ni­metati
nende Ingeri kodumaakonna
järele ingerlasteks, Nõukogude
Liidus nende keele jä ajaloolise ta­gapõhja
alusel aga soomlasteks.
Kui sakslased nindasid Leningi'a-di,
siis ingerlased jagunesid rinde­joone
tõttu kaheks, umbes 30.000
jäid pitramisrönga sisse ja umbes
70.000 sellest yäljaspoole. Sissepoo­le
jäänuist suürhn osa kaotas pii­ramise
ajai oma elu, osa evakuee­r
i t i aga mujale N. Liitu^
Sakslastel olid sulu*ed kavad Bal­ti
maade tuleviku kohta. Soomla­sed
kartsid, et selle plaanide ees­märgiks
oli takistada rahvusliku
teadvuse ja • rahvusliku kultuuri
sündi.' Ingerimaa tuli asustada
50% ulatuses sakslastega. Soome
suursaadik T. Kivimäki Berliinis
oli mõelnud • omapärast soome
hõimude ühisriiki, kuna ta oli kal­jukindel,
et Saksa võib hävitada
Nõukogude Liidu.
festivalide koordinaatorina. Ohiud
ka parooliohvitserücs Waterloo-
Kitcheneri - piirkonna kriminaal-vangidele.
Tema algatusel ja õhu­tusel
läks käiku: Waterloo. Luteri
Seminari ajakhi„Koinoma".
Ordineertmiskava on rajatud Ida-
Kanada sinodü a, 1976 vastuvõetud
Ingerünaal sõja jalgu
soomlased oleks sakslaste arvates
tulnud viia Ida-Karjalasse, kus, oli
palju tühje külasid, kuns^ tsiviil-elanikud
olid pagenud.
Novembris 1941 esitasid saksla­sed
Soome valitsusele nõude, et
umbes 50.000 ingerlasi tidet üm-beräsustada,
äga süs suhtu., sel­lesse
Soome valitsus veel kahtle-
^ v a i t . " . ;•
Ingeris oli käinud Soome uurimis­komisjon/
kes ei ohmd eriU vai­mustatud
ingerlaste ümberasusta­misest,
kuna neid peeti poMüi;
selt ebausaldataväiks kpmmunisti-deks.
Kindral T a M a käis 1942. a.
talvel Ihgerünaai ja palus Manner-heiijaüt
saada luba alustada nõu­pidamist
ingeri elanike Soome:
asustamiseks. Mannerheim ; ei
nõustunud selle ettepanekuga.
1. detsembril 1942 Soome valit
sus tegi otsuse ingerlaste Soome
vastuvõtmiseks.
Soome valitsuse motiiviks oli töö­jõupuudus.
Selleks, et sakslased
nõustuksid selle aktsiooniga tõi
välisminister Witting esile eriti
selle põhjuse, et kuna ingerlaste
hulgas on palju lüpsioskusega'
naisi, siis võidakse Soomes vältida
suuri loomade tapmisi. :
Ingerlaste ümberasustamine toi­mus
kahes järgus: 1943., a. suvel
jä 1943. a. novembri keskpaigust
kuni 14. aprillini 1944. Kokku toodi
Soome umbes 62.000 ingerlast. Ni­metatagu
ka, et aastal 1944 siirdus
Eestist Rootsi üle 3.000 rootslase,
keda Rootsi ei andnud välja Nõu­kogude
Ludule.;
Eriti tuleb ingerlastest esüe tõs­ta
kahte seika: 1) Ingerimaa
soomlaste keskuses õn alati valit­senud
harukordselt tugev perekon­na
ja sugiiyõsade ühtekuuluvtis-tunhe;
2) Igalt siirduyalt isikult
võeti kü-jalik kokkulepe selleks, et
ta soovib Soome asuda yabatahtli-
•kultv' '
. • Männerhenml suhtumisest inger-'
laste Soome toomisse ei ole, pä­rast
kmdral Talvelale antud keel­du,
midagi teada.
Selleasemel tuleb mainida järgmi­si
samaaegseid fakte: y
1. Hoolimata Stalingradi kaotu­sest
1. 2v 1943 veel 1943. ä. hüis-sügisel
Soomes unistati" ,,kolme
.Kaunase'' pinkidest kuhu uue^rügi
asustamiseks oli vaja elanikke;
2. Veebruaris 1944 Soome parla­ment
sai teada Nõukogude- Liidu
rahutingimustest, kus üheks punk­tiks
oli: ,,Nõukogude sõjavangide,
samuti koondusiaagreis ja töötee­nistuses
olevate nõukogude kodani
ke viibimata tagasi saatmine."
Sellest punktist rääkides lausus
peammister Linkomies parlamendi
istungil: „Kolmandaf punkti pole
vaja tähele panna, sest nagu võin
arvata, jõutakse lõplikul kokkulep­pel
vastupidisele tulemusele." '
Rahu saabumisel Soomes ole­vate
ingerlaste esindajad said
Some valitsuse esindajailt 10.
septembril 1944 teate, et need,
kes rahu tulles soovivad Jääda
Soome, võivad seda teha Ja teisi­ti
soovijaile antakse võimalus
asuda tagasi Nõukogude Liitu.
Aga vaherahukokkuleppes, mis
sõlmiti 19. septembril 1944, sisal­das
punkt 10 selge teksti: „Soome
nõustub viibimata loovutama . ..
Nõukogude Liidu ja sellega liitu­nud
rahvaste elanikud, kes on m-terneeritud
ja toodud vägisi Soo-
Saksa okupatsiooni ajal saadi
kuidagi hakkama, kuna vanavane­mad
oskasid kasutada kõiki kas­vavat,
mida loodus andis nü toi­duks
kui ka ravimeiks. 1944. a. ke­vadel
tühjendati küla sakslaste
poolt. Sellest ei küsitud, kas keegi
soovib kodunt lahkuda või mitte,
anti 24 tundi aega ki*aami kokku­panekuks.
Ainus lehm jõuti veel
tappa ja osa lihast öö jooksul kee­ta
teemopnaks.
^JiJaikse Eestis oiemisB prel jät­kati
reisi Soome. Keegi Irja sõpra-dest
oli võinud salaja võtta kaasa
oma parima sõbra, väikse koera­kutsika,
mille ta pistis oma põue.
Laevaloües kutsikas pääsis lahti;
Saksa sõdur märkas, seda, võttis
kutsikal sabast kinni ja heitis suu­re
kaarega merre. Kutsikas ei
suutnud kaua võidelda lainetega.
Soomes paigutati Irja pere Eura-le,
Kauttuale. Lapsed pandi kooli,
täiskasvanud tööle. Irja vend käis
leeris ja sellest meenutab Irja ai­nult
lilli: kirikus.
Soomest on tüdrukule üldse jää­nud
helged mälestused, kuigi ei
tundnud rõõmu esimesest suud-luskatsest
vaid kiskus end lahti
ja jooksis minema.
Siis tuH korraldus tagasi saatmi
seks Nõukogude Liitu. Tamperes
tüdrukud hüppasid ära rongilt ja
joobid linna imetlema jõuluval­gust
ja vaateaknaid. Sõbralikud
inimesed olid andnud neile mõne
marga, et osta värvilistesse pabe-reisse
pakitud karamelle.
öösel rong sõitis Nõukogude Lii­du
poolele. See ei peatunudki Le­ningradis,
endisesse kodusse ei
pääsenud. Rong peatus alles Kali­nini,
piirkonnas, kiis rongile astus
sõdm*, kes vastas esitatud küsimu­sele;
„ M a ei või teid koju lasta,
te olete oma kodumaa reeturid,
jääte siial'' Rongi vagunid suleti
väljastpoolt tabalukuga. Soomes
ostetud asjad kontrolliti üle.
Sellega lõpeb Irja Hiiya jutus­tus.
1960-ndaü aastail õnnestus tal
määratud asumiskohastära hüpa­ta.
T a läks Leningradi, abielius
juudisoost arstiga ja asub nüüd
ühendriikides.
Leningradis olles ta kohtas ühe
rootslasega, kes tegi talle ettepa­neku
oma kogemustest kirjutaida
Nüüd kui kõik paigad ja sündmu­sed
on küllait kaugele jäänud, on
ta suutnud end kokku võtta.
Tulemus ori kirjanduslikult suu­repärane.
Kuigi mm'deealise tütar­lapse
kogemuse.d tavaliselt ei puu­tu
politikät, jääb kahjatsetävalt
sellesse tõsiasi, et Soome valitsuse
asüstamistegeyus 1943—1944 mõju­tas
eriti hävitavalt Leningradi
ümbruskonnas asunud sopmesugu
rahvakillu saatust.
Ajakirjanik ütleb,, et hämmas­tuseks
tule,b tõdeda, et- / üheski
soome uurimuses, mis' käsitleb II
maailmasõja / aegseid sündmusi
Soome poliitikas, ei ole seda prob­leemi
ja tõsiasja üldse puudutatud,
tiks uurija kurdab, et ei ole pää­senud
Nõukogude Liidn ariiiivide
juurde, aga see ei takista üuriniast
seda, mis juhtus Soome poolel ja
miks seliest nii täielikult on vaigi­tud.
Miks .pol$ ükski inimõiguste
eest võitlev' organ seda küsimust
seni,üles tõstnud?"
wwi •IIIIIU
\^ADVOKAAT-NOTA^ : ;
Room 1912, Royal Trust Tower,
Toronto Dominion Ceažre
Postiaadress: P.O. 326, Torojit©
Ont. (Bay & King) M5K lK7
Telefon: 869-1777 • • •
24-tundi telefoni Valveteenistus
Tõ TO
Asunud ^1954.
Vancouveri; tegutseb-
ADVOKAAT - NOTAR
Garvey, Ferris
Suit« SITO, South Imn
'.0. Bos "56, Eoyai Bank Plaza
•Toronto, Ont. M5J 2J2
Telefon 416-865^)222
Ä D O P A R K , L L Jo
HETHERINGTON," FALLIS
PARK
Advokaadid-notariS
S65 Bay Št.,.Snite 40L EM. 3-4451
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425 °
.A.
Chartered Accountant
725 Don MUsRd. Süite 402
• Don Mills, Ontario' : .
483-6308, 429-4944
16. noveoiibril .tähistas Vancou-veri
kaasmaalaste peres tuntud
isiksus Boris Tesnov oim. 65.
sünnipäeva. ' :
Südimid Pärnus, rändas ta
koos vanematega 1917. a. Vene­maale,
kust pärast Vabadussõda
Qpteerus tagasi kodumaaie.
Omandas alghariduse Pärnus ja
õiendas gümnaasiumi küpsusek­samid
1936. a. Tallinna Kalledzis.
Immatrikuleerus 1937. a. Tartu
Ülücooli õigusteadü^onda, kus
aga õpingud katkesid Teise maa-ihnasõja
algades. Töötas juba en­ne
sõda juhtiva ametnikuna Ees­ti
MetsatöÖsuse Pärnu Eksport-keskuses
kuni 1944. a;, mü pagiu
lus-teekond kandis ta Rootsi, kus
tuli töötada metsa- ja põllutöö
alal ja. kudujana tekstülvabrikus.
Tundes kutsumist tehnilisel alal
töötamiseks, sooritas korrespon-dentšteel
Stökholmi Eesti Komi­tee
poolt korraidatud ehitusteh­nilisel
j a joonestamise kursused.
Töötas: Göteborgi linnavalitsuse
ja insenerifirmade juures, õppi­des
samal äjäl ka Göteborgi Teh­nika
Instituudis ja Chalmersi
Tehnika Ülikoolis. :
-ä. Kanadasse,
pidevalt
seailse Imnavalitsuse teenistuses,
õiendas iseõppimise teel 1964. a.
Briti Kolumbia inseneride ühingu
juures eksamid, omandades täie-õiguslise
inseneri kutse (P. Eng)
tsiviiUalal. Kuulub aikadeemiUseilt
korp! Prat. Tartuensise veljes-konda.
'
Juubilari huviailad pn- laialda­sed.
Kodumaal tegeles elavalt
spordiga nii võistlejana, juhina,
kohtunikmia kui k a ajalehe re­porterina.
Paguluses mängis jalg­palli
Göteborgis ja oli Rootsi
Tenniseliidu kohtunikuks. ICana-das
pühendab end peainiselt ten­nisele
j a suusatamisele; Tegeleb; BANGKOK - Bangkokistpõhja^
irmukalt ka fotoasjandusega ja po^i asetsevas külas kon-aldasid
koorilauluga Vancouveri segakoo-- elanikud septembri alul oma Vilja­ris.
Rida aastaid oli Vancouveri' saagi päästmiseks suure rotijahi.
E E L K Peetri koguduse majandus-! Küla elanikud tapsid vähemalt-sekretäriks.
Kalis aastat tagasi'.20.0OO rotti/ Selle järel n^d sõid
valiti Eesti Organisatsioonide | oma langenud vastased. „Rotid
Lüt Läänerannikul esimeheks,[söövad meie saagi ja sellepärast
kellena juhtis; tänavu suvel Van- sööme ine rotid", seletas üks küla
Toronto E E L K Jakobi Kogudu­se
Näisring ja nõukogu tänavad
kõiki lahkeid annetajaid, tööt^egi-jaid
ja.osavõtjaid, kes oma pdxm-sega
aitasid kaasa, nõnda eft. ko­guduse
Naisringi näitžemüük ka
käesoleval aasta hästi õnnestus- '
couveris toiniunud Lääneranniku
Eesti Päevade läbivümist. teeni­des
rahva üldist. rahulolu. .
Kuigi jõudnud tööpuhkusele
ametimeestest ja lisas, et „kuna-nüüd
Uha hind on tpusnud, siis
tuleb meil hakata sööma rotte."'
Küla rotid pole muidugi sam.ad
asumise piirile, tunneb jimbilar kui linna prügitünnidest elatuvad
luteri „High Ghurch" liturgiale et neid võidakse saata tagasi
koos vürukiga. Muusika ön 6.; sa­jandi
Gregbrian Chant'i ja 20. sa­jandi
Ameerika Apalatshia Dlst-rikti
meloodiate kombmatsioon.
Püha õhtu Söömaaeg (Armulaud)
on lükuv. Palutakse jälgida „ushe-rite'*
korraldusi. Kõik, kes oma ko-dukü-
ikutes armulaual käivad, on
teretulnud osavõtma/
Kiriku korjandus läheb Eesti Ev.
Luteri Kiriku Slipendiumi Fondi
teoloogia iiliopilästele Kanadas.
Walter Johanson jutlustab ordi­neeritud
pastorina eesti keeles or-dmeeerunisele
järgneval Vana-
Andrese koguduse Esimese Kristu­se
Tulemise Püha jumalateenistu­sel,
mida kaunistab samuti bariton
Avo Kittask.
noorte juhina^ ^ ja sinodi muusika- Kõik kaaseestlased on "teretulnud.
nende oma kodumaile.
Soome saatis tagasi 15. jaanua­rist
1945 alates umbes 55.000 mm-last.
Soome jäi umbes 8.000, kellest
pooled asusid edasi Rootsi. Veel
1945. a. kevadtalvel Välpo (Valtio-poliisi
— rügipolitsei) jahtis möö­da
metsi ingerlasi, et neid Nõuko­gude
Liitu tagasi viia. Saak oli
saamatu autor Irja Hiiva on
sündinud 1931 Nõukogude Liidus.
Tema kodu oli Gatsina lähedal Le­ningradist
lõunasse. Perekond oli
tüüpiline suurpere, vanavanemad
olid olnud põllupidajad, isa ja ema
kooliõpetajad. Mõlemad kadusid
Stalini tagaajamiste ajal, Irja elas
siis vanavanemate, tädide ja
veel küllaldaselt töötamise j a te­gutsemise
tahet, et oma ametis
edasi püsida. Jail^su, jõudu ja ter­vist,
eelolevateks aast^ateks velle-de,
sõprade ja tuttavate, poolt
mitmelt mandrilt.. : "
Ev. S .
investeering!
.Suur valik iaffidisva)
a.
Ka rentimme.
hõik munsüka
instromendid.
HOUSE OF MÜSIG LTO.
553 Quees St West
Toronto, tel 363-1968
© SYDNEY (MK) — 14 oktoobri
ööl sõitis, kontrolli kaotanud au­to
Sydney • äärelinnas, Regents
Parkis eluneva abielupaar Lüid-saare
maja aeda. Tekitanud roh­ket
kahju aias, põrkas, vastu
sui^rt kivi, jäi lõpuks- peatuma
paari meetri kaugusele kiudainest
majast. Lindsaared ärkasid suu­rest
mürinast seina taga ja pää^
sesid ainult ehmatusega. Ka au­tojuht,
kes o l i , politsei seletusel
viinastanud, pääsis vaid kriimus­tustega
näol. Kannajtanud auto
tõonmaiti aiast välja kohale too­dud
kraana abil ja lohistati ära.
sugulased. Selle küla rotid sõid ta­lupoegade
riisisaagi ja kaotus
muutus nii suureks, et tidisööjaile
vastu hakata. Üks ametimeestest
arvestas, et rottide tõttu kaotati
miljonite: dollaiüte väärtuses riisi
ainult käesoleval aastal. 1
Vastulöögiks organiseeritigi lau­päevaks
ja pühapäevaks rotisõda
ja juba laupäeval korraldati pidu.
kus maitsti oma saaki. Rotisõda
ajgas,: võrkude ja keppide abil, aga
peagi niitmedlõila elanikud võtsid
kasutusele lihtsamaid vahendeid,
üks talunik leidis, et palju hõlp- r
sam on neid püüda paljaste k2ite-
Mehed, naised ja lapsed võtsid
osa rotijahist. Surnud rotid koguti
suurde hunnikusse. Selle järgi val­mistati,
rottidest toitu, m i s ühe
Bangkoki ajalehe järgi oÜ nii mait­sev,
et tõi vee keelele. Tavalisem •
viis oli Siimud rotid panna õlgede­le,
süüdata need põlema ja lasta
tulel nahk kõrbeda^ mille järgi ro­tid
keedeti.
TEL. 759-3588 .
50 IVIUNSON CR. SCARBORO, ONT.