Vaba eestlane , November 17, 1977

              llmsfä 2 lcor((@ nädalas —
Neljapäeval, 17. novembril 1977 — Thursday, November 17,1977
VIIN — Bmeediiased ei, tohi
enam • vestlemisel ^oiksteist nim^
tada ,ihärradeiks'S,,prouad^
. ja ,yprei!lideks'' vastavalit Rumee-rua,
presidendi NicolaeCeauseseu
korraldusele. Am^iku Agerpress
uudišteageotuuri iteate kohaselt
Rumeeaiia ililiiskond on kaotanud
selle olukorra, kuihu need nime­tused
osutuvad. Ta ütles, et kõik
iTimeeril^ased^ m samaväärsed.
l^Jormaailseks Ivestlussonaks ^ on
kas •yseltsirnees": vai ^kodanik",
, kui ei italia kasutada sõna „seltsi-mees".'-
WASHINGTONI
ministeerium on
~ USA kaitse-avaldanud,
et
kuigi valitsuse; anaetiliik tundmata
lendavate objektide UPÖ regist-reerünihe
kaheksa aasta eest lõ-
• petati, on jaitkuvasti seliseid tea­teid
vastu võetud. Peamiselit on
vastu võetud raporte, mis puudu­tavad
sõjalisi asutusi. Viimaste
aastate jooksul pole siiski uusi
tõendusi saabunud, mis nõuaksid,
et seda jälle arketlikuit hakatakse
2'egistreierima.
' MENI£^ USA
transporfcmiiiisteerium on kulu­tanud
$225.000, et uurid«t kuidas
võiks korralfiada liiklust uuel
jääajal aastal 2025. ^õö^ehekülje-line
üurlmus,^^ mis ministeeriumi
arvates on nüüd muutnud väär­tusetuks,
tuli lõpus ,;briljantsd^
lahendusele: kui jääaeg peaks t Ur
lema, siis paljud inimesed kolik­sid
soojemasse kliimasse. Senaa­tor
W. Prdxmire peab seda spe­kulatiivseimaks
ja ebapraktilisi-miaks
nurimusieks, mis kunagi
USA valitsuse poolt: välja maks-
. tud. Miništeeriujn tellis sellise uu­rimuse
1976.^ aato kus oli neli
erinevat lähtepinda antud: 1)
iääaeg; 2) diktaatori võimule tu­lek;
3) hippide-ühiskond ja 4)
Ameerika unelmühiskonid.
° NEW YORK — Ameeriklased
.JERUUSALEMM - Iisraeli pea­minister
Begin saatis Egiptuse
presidendile Sadatile üsiMiku kir­ja,
kutsudes ta külaskäigule Jeruu­salemma.
Külaskäigu eesmärgiks
on nõupidamiste korraldamine ja
võimaluste leidmine Kesk-Idas ra­hu
saavutamiseks ja vaenükindä
mahamatmiseks. Võimalused sel­leks
on minimaalsed, kuna Iisraeli
valitsus ei kavatse araablastelt
okupeeritud aladest loobuda ning
on hakanud rajama Jordanii lääne­kaldale
Iisraeli asundusi. ,
OTTO KUMENIUS
.' Vastmpidi. eestlastele ©n; soomla^
sed palju raamatuid kirjutanud
oma viimastest sõdadest. Mõni­kord
näib, et kõik aspektid ja
sündmused on kirjasõnasse Jääd­vustatud,
aga siis tuleb jälle mõni
uus teos ja avab lugejaile täiesti
uud aspektid, •
üheks selliseks teoseks on. endise
Soome vastulüureohvitserl Otto
Kumeniuse mälestused, kes töötas
paraadidel. Hea jä osav salakuula­ja
võib muuta kasutuks paljud
vaenlase kavad ja niiviisi teha
oma maale rohkem kasu kui diviis
valiksõdureid.
0. Kumenius oli soome hmreoh-vitser
ja vastuluure ohvitser. Ta
astus juba noorena vabatahtlikult
sõjaväkke, sealt edasi kriminaal­politsei
mõrvaosakonna uurijaks,
peaminister Ryti valvemeeskönna
Socnie Peamaja vastuluureosakou-i ülemaks, oli aastaiM940—44 Soome
neelavad igal aastal 119 müjardi
aspiriinitabletti, millega aspirin
on saanud kõige kasutatavamaks
ra-^imiks, mis oh saadaval ilma
arstiretseptita. Äspirün ieiutaiti
ja seda ^hakati valmistainm juba
.1853. aastaü.,::
WASHINGTON —; Ameerika
; Ühendriikidel on üksi aaitomrel-vi
ladudes 615.000 korda rohkem^
küi oli esimese aatompommi
j õlid, niis jõhkes Hiroshimas. KO-ga
maailma . aatomrelvade jõu
suurus on aga võrdne 5 tomiüe
TNT-le inimese Ik^htav kaasarvä-tud
lapsed ja naisedv See ladu
aga suureneb päevnpäevait. . .,
TEL AVIV Iisrael loodab
nas. Ta aitas tuhandäil eestlasil
Soomest Rootsi põgeneda ajal, mil
venelased olid juba Soomes ja sel­letõttu
pidi ta samaaegselt eestlas­tega
koos Rootsi põgenema. Seda
„kuritegu"- pole talle tänaseni an-.
destatud ning ta on asunud väljas­pool
kodumaad jä kaotas ka oma
väljateenitud pensioni.
Pärast mõneaastast Rootsis asu­mist
on ta alaliseks asukohaks saa­nud
Hispaania, kus tal oli Mallorca
saarel populaanie restoran. Nüüd
töötab ta Mnnisvarade müüjana.
0/Kumenius vaikis üle 25 aasta
oma kogemusist ja tööst, aga ar­vas
siis, et vaheaeg on küllalt
suur, et rääkida sündmustest,
millest seni polnud keegi rääkinud.
Ta ei tee seda siiski mitte sensat­sioonihimust,
vaid nagu ühest sõ­jaga
seotud alast, kus töhti oma
kodumaale sumi teeneid kõige
suuremas vaikuses. Nende teenete
tunnustamises ei tehta avalikke
kiidusõnu ega aumärgistata meest
eksportida sel aastail irekordiliselt
ühe miljardi döliari väärtuses
lihvitud .teemante; mis on 30%
Peamaja vastuluure ohvitser, 5000
eestlase Rootsi viimise Juhataja
Soomele nii dramatilisil oktoobri­kuu
nädalaU 1944, 1945r-46 Rootsi
sõjaväe peastaabi vastuluureage#.
ja sinna liitub süs ülalnimetatud
tegevus Hispaanias.
Värvikas, paljastavas Ja ajaloo­liselt
huvitavas mälestusraamatus
käsitleb ta mitmeid alasid, olles
eririikide luurega kokku puutunud
ja mitmeid asju puudutanud, mida
nüüd hiljem alles küllaldaselt suu­detakse
mõista. Helsingi oli sel
ajal linnaks, kus mitme riigi huvid
ja salakuulajad punusid võrku Ja
püüdsid sealt oma saaki. See on
pinevusega jälgitav lugu sõjaaeg­sest
salaluurest, kus mitmed küsi­mused
ka eestlasi puudutasid. Vii­masel
põhjusel valiski „Vaba
Eestlane** selle oma veergudel
avaldamiseks ja on eriti tämilik
autorile ta suure vastutuleku eest.
„Viie rinde vastuluure teenistuses"
hakkab ilmuma „Vaba Eestlase"
käesolevas numbris,
Torontos (lõppesid keskkoolide
üjumisfin'aalid tütarlastele, kus
15. kooli huilgas pingelises võist­luses
saavutas kaiks kuldmedalit
ja ühe hõbeda Piret Eireem Järvis
Collegiate In'9t;-st. Ta ajad 100 j .
rinnuli 1:18.0, 200 j . eristiilides
2:35.0 ja kooHi eristiilides nais­konnas
ujudes Tinnuli, olid ta
oma parimad,
4. detsembril Ölevetod'is
(Öhios) toimuvast XX-sit Põhja-
Am. Balti ujumisvõistlustest on
lubanud osa võtta mitmeid eesti
ujujaid, nagu Hillar ja Merike
LainevooFud, Valia Reinsalu, Pe­ter
Paunic, Kailev ja Raimond
Entmaa, Piret Kreem, Martin Tii­dus
jt. Ka USA-st on loota eesti
ujujate osavõttu, et moodustada
nais- ja. meeskondi. Senini on
eestlased võitnud peaaegu kõik
Balti ujumisvõistlused, /mida on
korraldatud Ohicagos,' Clevelan-dis,
Lakewoodis, Jõökää^rul ja To­rontos
vahelduvalt kolme rahvuse
vahel. Balti Spordilüdu esimees
on leedulane, energiline A. Biels-kus,
kes kutsub kõik spordihuvi­lisi
koosolekule 26. nov. Toron­tos.
Balti Spordiliidus esindavad
eesti sporti pr. Kreem, hr. Jaagus-te
ja hr. Lents ning USA-^st pr.
Treumuth.
Esindame Durham*i jä
ümbruskonda
Broker
Tel. 576-4511
1818 Dundas St. E.
. .Ont. LIN 2L4
aastal, lis-vaks
keskü-rohkem
ikui eelmise"
raelon prae^ juht
. seks internatsionaailses teemanti­de
lihvimise ja müügi alal.
: NEW YORK — Ohr^ie kunsti
müügigalerii iteatas, et nad
müüsid möMiuiüd nädalal oma
Genfis asuvas ^galeriis kaiks 243
aasta vanust hõbedast supitirinat,
saades nende eest koikku 1,1 mil-jonit
dollarit, mis| qn kõrgeimaks
hinnaks, mis kunagi makstud
kunstitöö eest, mis pole maal.
; YAPHAJSTK, N : Y . - Suffolki
politsei lõpuks lahendas müstilise
13 hobuse jala ieiu, mis tehti no-
: vembri ailul .ülie maantee ääres.
Politsei sai teada, et need jalad,
, mis kõik olid samasuguseit sae­tud
;;al]pool ^Wi,: kuuhöid Ühele
mehele, kes ostis 1 need ühest
; Gonneoticuti tapamajast seilleks,
et soovis kodus praktiseerida ho­buse
irautaimist.
GLEWSTON, .. Morida —
8-aastased ^ Prankie Ohüders
Kui
ja
Neli uut 12-cendilist postmarki
antakse välja Kanada postivalit-suse
poolt 18. novembril. Väljaan­ne
on kolmas laeyamotüvilistest
-seeriaist, mis tutvustavad Kanada
purjelaevu. Kunstnik Torn Bjarn-sön
on kujundanud need koloreeri­tud
gravüüri tehnikas. Kokku trü­kitakse
26 miljonit postmarki.
Kõigi markide suurus ori 40 mm x
24 mm^ horisontaalses asendis.
Margid trükitakse Canadian Bank
Note Gompany trükikojas Ottawas.
Kuna kaks eebnist seeriat on lä­bi
müüdud ja muutunud kiiresti
filatelistide lemmikmarkideks, siis
ön seekordse väljaande müügi juu­res
maksma pandud mõned kitsen­dused,
nii on püratud näiteks nur-gablokkide
müük 12 igale isikule.
Need kitsendused on siiski ainult
esimesel viiel päeval, 18.—24. no­vembrini,
ülejäänud päevadel toi­mub
müiik vastavalt; iga soovile.
Israöl Rpdriquez otsustasid min­na
kalastama, nadi võtsid mõne­võrra
nööri, paar keppi ja. mõ­ned
tükid. Iqomaliha kodusest
, külmutuskapist. Mõned tunnid
hiljem Frankie isa • tuli poiste
juurde, kes istusid kanalli servää.
Poiste kõrval loii \33 naela bäšse.
suurim neist ll-naelane. •
Autokuningas Henry; Pordiile
ütles kord üiks tema lähemaid
kaastöölisi: ,3^i!ks teie ometi nii
palju kuilutate reklaamile?! Teie
autod on head ja need kõnelevad
ise enda eest"
Ford: ,,Ma arvan;siiski teisiti.
Kui kana muneb, karjub ta mi,
et kogu õu ja. ümbrus on kisa
täis. Kui part muneb, ei tee ta
hääiltki, vaid kobib vaikselt pesalt
minema. Ja,näete: igaüks ostab
kanamune, pardimiune ei taha
keegi." ' : Z-';'-^'' •
. Vanem abielüipaar istub puhku­sel
pMes noore võluva näitsikuga
ühes 'lauas. Meies katsetab iga
päev preiliga flirtida Lõpuks lä­heb
asi prouale veidi lüale hing
ta ütleb järtjekordse flirtipiiskat^
se puhul:
,jj"itle: mulle, Jaagup: niida sa
peale hakkaksid teui see preili as­jaga
nõus on?"
© 1978. a. jaanuaris täitub Ä. H.
Tamihsaare 100. a. sünnipäev,
mis puhul Stokhohni Eesti Tea­ter
lavastab L. Römmeri dramati­seeringu
kirjaniku romaanist
v>Ia armastasin sakslast" peal-a
>,Armastüse tähistel."
Seitsineaastäne poiss istub
traoimiivagünis vaimuliku vastas
ning kougib saiast rosinaid väija.
Preester noomib:
,,Äga mu poeg! Nü ei käida lei­vaga
ümber."
• ;„Aga mis ma pean süs tegema,
ema käskis osta ilma rosinateta
saia i i l
• TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
taiiüis 364-7675
Toimetajad kodias
väljaspool tööaega:
Karl Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastra:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
KUULUTAMINEV; :
VABA.EESTLASES^
>• on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõvtu.
. Kuulutuste Mmai:.
; Üks toll ühel veerul • _ $3.25
esiküljel - $3.75
tagaküljel . . . -^
.KUULUTUSI VÕTAVAD .
;^VASTU: -
•1.. Vaba Eestlase talitras \ . :
135 tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
. Stn.e, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Helini Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
149 Bishop Ave.
Willo«^dale, Ont. :
' Telefon: 223-0080
,,Vaba Eestlases*' ilmunud
Tommy Tonisoni fotosid saab
tellida talitusest või tel: 423-
4558 ja 461-6916.
Muidugi te teadsite, et fo­tograafia
tuleb kreekakeel­sest
sõnast Ja tähendab val-güspildistust
elik piltide val­mistamist
valguse abil. Vaat,
aga mina enne täpselt ei tead^
nud, aga see ei ole praegusel
•"juhul-iüeüldsegi täMis, sest
nüüd ma käin fotograafiakur-sustel
ja tean mitmeid keem-lisi
asju, millest ma enne ani
ei saanud, ega saa praegugi.
Kuigi on teada, ©t eestlased
on kultuursed Ja .haridust
bindavad inimesed^ siis seda
kursust ei hakasiudmä võt­ma
iriitte niivõrd kangest tea­dushimust,
kui just südanie-täiest.
Oma pilditegemiste
ebaõnnestumised sai senini
ikka äravabändatud,. et kaa­mera
on rikkis ja võtab vil­tu
(soovitati lasta kontrolli­da),
on silmaviga, et kõik ei
tule pildi peale (kästi silma­arsti
juurde minna) ja kuna
isegi peavalu ,käevärisemine,
Mune i M ja mitmed muud
leiutatud vead lihtsalt kedagi
enam ei liigutanud — mu
austatud Ja armastatud abi­kaasa
Aadam kaasaarvatud
— siis tuli tõesti midagi tõ­sist
ette võtta.
Peale muu on mitmed kuul­sad
ja ilusad naised olnud fo­tograafid,
magu mõrvatud
USA presidendi lesk. Kanada
peaministri ärajooksnud liai-me.
Briti kuningakoja print­sess
ja nõnda võib siis arva­ta,
et see on üks hea ja hin­natav
amet, mida ühel liht-salgi
naisolevusel õppida so-rele
võttis ta kahte sorti kaa­meraga
ühe pildi, vii^ meid
pimekambrisse ja näitas seda
imet, kuis kemikaalide abil
fibnipaberüe pilt ihnub.
Pimekambris on lõhnad,
soe ja pime, jõle uni tikkus
peale, ainult ei olnud voq-dit
ega kushetti, kulm pikali
visata, isegi mitt^ toolide eest
polnud hoolitsetud. |lrguta-mise
mõttes oleks olnud tore
pimedas mõnda poissi tagu­mise
poole pealt näpistada,
aga siis just-said igasuguste
- kellade Järele ajad täis Ja
tuled lõid uuesti; põlema.
Klassis tõttas igaüks õpeta-
Mu seniste foto-suursaa-vutuste
huika võib lugeda
1) Sibeliuse ausammas Hel­singis
(suur latakas tänavä-sillutist
ja ausamba alus seal
seisvate inimeste jalgadest),
2) Eelmise vastand; võetud
hii-muga, et pead ikka kõik
pildi peale jääksid: pilt sugu­lastele
saatmiseks oma pere-konnaliikmeist,
millel suur
tükk Kanada kaunist sinitae­vast
ja laste pead aUserval
(kehad ei mahtunud peale).
3) Rinnapilt Maroko naisest.
See on tõeline rinna pilt, kus
ei kaetud näoga piead ega ka
mitte keha rohkem peal ei
õle, kui vaid rinnaosa. El, ei,
see pole mingi lusti-asi, et
oleks paljas rind või sedasi,
ainult paks vammus ja muud
e! midagi.
Kui siis Aadam mu foto­graafia
arvel parasjagu nöö-kamist
ära oli teinud, sai mu
süda täis: nüüd või ei üal ja
siin ma siis olengi •— f otokur-
• süstel! ; ;
ISuigi mitmed asjad olid
teada juba praktikast ja am­musest
ajast, nagu see, et
pöialt ei tohi klõpsutamise
ajal kaamera ava ees hoida,
pildi võtmise ajal ei tohi ae-vastada,
purjus pea või pala^
vikus kehaga e^i saa selgeid
pilte võtta ja muud taolist,
hoidsin oma teadmised n. ö.
vaka all, et hiljem nendega
parajal juhul hulata võiks.
Aga siiamaale pole selieks
võimalusi olnud.
Instruktor kirjutas kõigr
pealt tahvlile oma nime ja te
lefoninumbri. ütles siis, et
fotograafia on õigupöolesi
valguse kontroll ja kaamera
tuleb ladinakeelsest sõnast
ning tõendab ruumi või
kambrit. Ja et film on kaetud
hõbedäkorraga ja hinnad
võivad tõusta-Iangeda koos
hõbeda väärtusega. Selle ja-jalt
abi saama, kellel kaame­ra
rikkis, kes ei oska üht või
teist nuppu õigel ajal keera­ta
ja nõnda edasi. Mina sain
omas asjas vastuseks nü:
„Heldus küll, samasuguse
seadega võtate jäämägesid
päikesepaistel ja siis taliate
pildistada pimedas ürgmet­sas
konna lehtede all! Nii ei
saa!" Äga rohkem ma ei kuu­lanud,
sest ilus konn oli ja
vahvad jäämäed, ei siis ole
aega nuppudega keemtalda,
muudkui aga vinnasta ja
klõpsuta.
Nõnda läksid siis vee! mõ­ned
tunniliesed edaSi, palju
asju tuli üleskirjutada pisi­kestes
ja suurtes arvudes ja
mitmed numbrid murdudes.
Mulle ajab murrujoone näge­mine
juba kooliajast peale
kühnad värinad ihule, ega ol­nud
parem nüüdki. Aadamat
ka abiks ei olnud.
Aga sns anti kodutöö: „Se-da
ja seda tüüpi lihniga võ­tate
samu motiive kasutades
selle ja teise valgustusaja,
ava ja kõigi muude asjade! re­guleerimisega
terve filmi
ara, toote siia ning ilmutate
Ja teete pildid samas pbne-ruumis
valmis!" Protesteeri­sin,
ainukesena, et eluilmaski
ei hakita mina pilte ise val­mis
tegema, ei ole mul pime-ruumi
ega sisustust ja mina
ainult IdÕpsutan ja lasen pil­did
äris valmis teha. Ei aida­nud,
õppekava nägi sedagi
tööd ette ja paljudele seal
pimedas meeldis ka.
Tegeliku - fotografeerimise
töö juures Aadani mulle mo­delliks
ei hakanud ei ral^a
eest ega ilma ega mitte min­gil
tingimusel, õnneks sain
kaubale kolme väikese jõng­lasega,
kes igaülcs 25 sendi
eest nõus olid. Foseeriti küll
üksi jar^grupiviisi ja lügutada
armastasid nad kõik rohkem,
kui seda ihinu fotograafia-kunst
lubada võis.. Aga olgu
— film sai valmis.'
Järgmises tunnis alustati
filmide ihnutamisega. Ei ole
mõtet minna isiklikuks ega ni­metada
nimesid, aga siis sel­gus,
et oli ka niisuguseid Juh­tumeid,
kus filmi ots üldse
kinni ei olnud ja nõndiaviisi
siis ka pilte ühegi-keeramise
järele fihnile ei tulnud. Aga
seda võib juhtuda parin^ategi
fotograafide juures, trööstis
õpetaüa.
: • Nõndasi. ma süs islusin ja
mõtlesin mõtteid vanadest
aegadest, et miks ei võiks
muudki teha pilti nii, nagu
isa sellest jutustas, et võeti
kas rinnapilt lõõtsmoonikuga
või püstipilt jalgrattaida Ja
kaua aega pidi süs vaikselt
kaamera poole vaatama ja
linnukese väljalendu ootama.
Äga see lind ei tulnud kunagi
ja pilt sai ikkagi valmis.
piiratud arvul on saadaval
EÄE äris, Meie Elu taUtuses, Emu Eerme käest,
tel. 447-2539 ja kunstmkult endalt, tel. 491-0948