Vaba eestlane , November 17, 1977

              Iie. 2 VABA EESTLANE vNovsmber 17, i m Nr. 85
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
V Ä L J Ä A O T J A : O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St ToroMos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro i
TOIMETAJA: Hannes Oja '
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oiit. M8J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutusi,
364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30^-, poolaastas $16r- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas poolaastas $25.50
jä veerandaastas 113.50.
TELLIMISEINNAD v ä l j a g i Kanadat: aastas $32.-^, poolaas­tas
$17.- ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.--, poolaastas $27.50 ja veerandaa^^
LENNUPOŠTiGA memererinaadesse: aastas $62.-, poolaastiis
; '$31.50 ja veerandaastas $1^^^
inuudattas 30 c. —
i
by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
ToroHto3,Ont:M6J2H2
Üliendrlikide vällšpoliitüised
keerdkäigud president Carteri
aastapäevad kestiiud rezhiimi ajal
on lekitanud kogu maailmas se­gadust,
kuna presidendi poliitika
on olnud hüppeline Ja ebajärje­kindel
ning togi ei oska enam
oletada kuhu see välja viib. Pre­sident
võttis oma võimuloleku
esimestel kuudel võrdlemisi ran­ge
hoialm N. Liidu suhtes, kuid
on viimasel ajal tunduvalt tagasi
tõmbunud ja leebemaks muutu­nud
lüng läänemaailmia poliitiku­tel
Ja riigimeestel on ilmselt ras­ke
antud olukorras orienteeruda.
Ühendriikide praegusesse vä­lispoliitikasse
toob teataval mää­ral
selgust välisminister
Vance, kes ^ndis hiljuti
mise tuntud poliitilised ajakirja­le
U. S. News & World Report.
Selles Jutuajamises käsitab välis­minister
muuhulgas kar inimõigus­te
rakendamise kiisimust ning
president Carteri seisukohti selle
poliitika jätkamiseks.
Välisminister ei võta omaks, et
Ühendriikide valitsus on inim­õiguste
küsimuses tagasi tõmbu­nud
Ja venelaste survel hakanud
järelandmisi tegema. Cyrus
Viance mainib, et ühendriikide
president on deklareerinud oma
seisukohti inimõiguste kiisunuses
selgelt Ja mõjuvalt ning pn saa­vutanud
sellel aM eriti silma-paitsvaid
tulemusi Ladina- Amee­rikas.
Mis puutub venelastesse,
siis välisministri hinnangu koha^
seit ameeriklased toovad inimõi­guste
probleemid esüe kui
peavad seda vajalikuks. Kui pre­sident
Ja valitsus arvavad, et tea­tud
probleeme on kasulik vaikselt
ja tagasihoidlikult lahendada,
süs tehakse seda märkamatult.
Selline polütika olevat Vance'i
arvates Juba tulemusi andnud,
kuna selle raamides on võimalik
olnud perekondi ühendada Ja pal­jud
inimesed olevat saanud loa
N. Ludust välja rändamiseks.
Millest on tuigitud vahekordade
.«soojenemine viimasel ajal N.
Liidu Ja Ameerika Ühendriikide
vahel? Seda eriti arvestades olu­korda,
kus mõlemad pooled kuu­de
kaupa üksteist vastastikku
atakeerisid ning detente polütika
näis olevat Juba igaveseks maha
maetud?
Ka selle kohta on välisministril
seletus. Cyrus Vance mainib, et
see vahekordade paranemine on
tmgitud edusammudes iiueSALT
kokkuleppe sõhnimiseks. N. Lii­du
seisukohast lähtudes olevat
Washingtoni Ja Moskva vahekor­dade
kõige paremaks mõõdu­puuks
edusammud strateegUiste
relvade piiramise kokkuleppe
alal. Kui nendel läbirääkimistel
tulemusi ei saavutata, süs mõle­ma
rügi vahelised vahekorrad
halvenevad j a vastupidi kui
läbirääkimised arenevad soodsalt,
näidatakse Kremlist naeratavat
. Meüe tundub, ,et välisminister
Cyrüs Vance analüüjsis ön roh­kem
diplomaatiat kui tõsiolude
kirjeldamist Ja faktide esüe too\
mist. Paljud tundemärgid lasevad
oletada, et viimaste nädalate
jooksul on Ühendriikide ja N.
Liidu vahekordades sündinud
tunduvad muudatused, mis ei oJe
tingitud ainult SALTl läbirääki-mistel
saavutatud edusammudest
vaid ühendriikide tagasitõmbü-sest
rünnaku positsioonilt nirig
uue poliitilise lüni aktsepteeri­mist,
mis meenutab kõigiti endise
välisministri Kissingeri detente
polütUiat.
, Kui Carter oma./Valgesse Majja
asumise esimestel kuudel atakee­ris
pidevalt Kremli kommunist­likku
tezhiimi ja oli ofensiivis,
süs nüüd ei ole selles enani min­git
kahtlust, et Carter tõmbub
pidevalt tagasi ning Brezhnev on
asunud pealetungile. Kui Carter
võimule tuEes nõudis strateegüis-te
tuumarelvade kokkuleppe sõl­mimisel
suuri kärpimisi N. Liidu
sõjalistes Jõududes, kui ta toetas
inimõiguste nõudjate taotlusi N.
LüdUs ning lubas purata N. Lii­du
edasitungi Kesk-ldas ja niu-
Jal, süs ei ole neist lubadustest
Ja nõudmistest enam palju Järele
Jäänud. Carteri Jõulised sõnavõ­tud
ning VMsked jä uued polüti-lised
suunad lasid oletada, ei
ameerUdased on selja taha Jätnud
Vietnami ja Watergate'i haavad
ning asuvad maailma poliitilise
elu suunamisel taas maailma tu-
I gevama riigina julitivale positsi­oonile
kuid need lootused on osu­tunud
ilmselt ekslikeks.
Nüüd mainitakse, et Carter on
valmis sõhnima strateegiliste
tuumarelvade piiramise alal kok­kulepet,
mis ei erine Kissingeri
poolt plaanitsetud kokkuleppest,
mida Carter ise kritiseeris. Inim­õiguste
alal toetab president Car­ter
inimõiguste nõudjaid põhi­mõtteliselt
kuid ta ei lilata enam
oma abistavat kätt N. Liidu dissi­dentidele,
mis pani Kremli vi­hast
värisema. President on tõe­näoliselt
,,reaalpolütika" huvides
leidnud, et inimõiguste rakenda­mise
allakriipsutamine ohustab
detent^ poliitikat.
Sellises olukorras on loomulik,
et Ühendriikides küsitakse, kas
president on teinud välispoliiti­liste
suundade määritlemisel suu­ri
eksitusi, mis laseb oletada, et
tal puudub reaalne otsustamis­võime?
Või talitab president Car­ter
suurte jõudude survel, kes
pooldavad tihedat koostööd N.
Luduga ja järelandmisi kommu­nistidele?
Nendele küsimustele
vastuste leidmine ei ole kerge ja
lihtne, kuid tõenäoliselt mängi­vad
Ühendriikide välispolütika
kujundamisel rolH eelmainitud
tegurid kliid ka paljud teised as­jaolud,
nüs Jäävad avalikkusele
kuulmatuks Ja nägematuks.
ei saa i: .usaldada, kes on. alla -SO-ne aasia vana.' ii
28. novembril 1918 aastal tungisid vene punajõugud sõda kuulutamata üle Eesti Vabariigi püri-de.
Nendele astusid vastu kiiruga kokkupandud väikesed Eesti vabatahtlike väeosad. Eesti Vaba­dussõda
oli alanud, ning Nõukogäide Liidu esimene rahvusvaheliste seaduste rikkumine toimunud.
;See ei jäänud N. Lüdu ainuke­seks
rahvusvaheliste Õiguste rik­kumiseks,
ega ka viimaseks eest­laste
laihinguks venelastega. Tei­se
maailmasõja aegsed eestlaste
üfksused andsid ©nd taas valusalt
tunda venelastele, kellel siis pa-raiku
ölid vägevad 'liitlased, ning
vahepealsete aastate jooksul on
N. Jjiidu rahvusvaheliste seaduste
ning ta enda poolt alllaikirjutatud
lepingute rikikumine paisunud se­davõrd
arvujkaiks, et sellest vpib
kiirjutada raamatuid.
• . Vabadussõja' ajal, vaatamata
tolleaegsete pessimistide argm-mentidele,
Eesti rahvas kogus
end uskumata kürusega, ning
puhastas vene pünaüksustest
enamuse meie rügi aladest Ju­ba
paari loiuga.
See sündmus oli iseenesesit juba
imetegUj mida peab eriliselt meel­de
tuletama tänapäeval, mil sa­muti
on pessimistlikke hääli kuul-
Ehkiki olukord oli tol ajal teist­sugune
kui nüüd, jääb meie vas-taseiks
ikka sama venelane ja
võitluse-sihid on'Jkindlaüit samasu­gused.
Olukorrad pode kunagi sa-mavõrdsed,
vaid muutuvad ajaga
ning meie kohandame oma praev
gusaegseid võitlusmeetodeid vas­tavalt
vajadusele.
Vabadussõja ajal meie rahvas
nägi oma kauase unistuse täitu­mist
ning koondas kõik võimed
selleks võitluseks, võites ülekaa­lukalt
vaenlase.
SeUe võiduga ei saavutatud mit­te
üksnes iseseisvus Eesti rah­vale,
vaid tegelikult hoiti ära
meie rahva kadumine halli vene
Kahjuks aga muu osa meie
rahvast: ei näi sellele erilist tähe­lepanu
pühendavat, mis on ka­hetsusväärne.
Rahvuslikud täht­päevad
on ju iga rahva kokku­hoiu
tunnuseiks. Tugevad rahvad
ei imusta neid kunagi.
Et Eesti rahvas on üks sellis­test,
näitab meie rahva omapä­ra
püsimise läbi aastasadade
võõraste survetele vastupane-kul
hing selle järele Vabadus-
. sõjaga end taas iseseisvaks
Tshvaksvõideldes.'; V
Ei taha uskuda, et need .tuhan­ded
eestlased, ikes väljaspool ko­dumaad
ikülal/tiki mugavalt end on
sisse seadnud, on sedavõrd nõr­genenud,
et nende huvi oma rah­va
saatuse vastu kodumaal on ka­dunud.
Rahvuslikud tähtpäevad
hoiavad meie rahvustervikut, an­navad
jõudu meie võitlusele
praeguses olukorras ning tuge
kodumaa eestlastele venelastele
vastu panemiseks.
Nende mõtetega kutsub üle­maailmne
Eesti Vabadusvõitleja­te
Keskus kõiki kaasmaalasi ja
rahvuslikke organi^tsioone tä­histama^
iga- aasta novembrikuu
viimast nädalat Sesti Vabadtus-võitluse
Nädalana.;
A, JTTRS . '
ÜEVK. esimees • '.
Kui noorusastad on seljataga, elukutse õpitud, perekondlikud ko­hustused
täidetud, süs algab see, mUle ise oleme mitte väga taua
aega tagasi läbi elanud — uue generatsiooni kasvatamine oma laste
näol. Vahe on ainult selles, et nüüd oleme kasvatajad Ja mitte kas-yatatavad.
Või oleme veidi vanesnasse generatsiooni kuuluvad ning
jälgime oma lastelaste arengut. Igal juhul varem või hüjem suun­dub
täisealise inimese mõte^tagasi minevikku ning otsitakse võrd­lusjooni
selle nooruse vahel, kuhu ise kunagi kuuluti ja nooruse va­hel,
kes meid tänapäeval kõütjal ümbritseb: kodus, koolis, tänaval,
V seltskonnas..
Raske on loobuda kritiseerimast
iseendi' ja teiste lapsi, kui maailm
on täis ülekohut ja ülekäte läinud
noorust, kes ei respekteeri tihti üh­tegi
seni; kehtinud ühiskondlikku
normi, või vähemalt tundub see
nii. Mitte ainult noorte ainisaami-ne
tõdedest, misnieile olid nii en­dastmõistetavad,
on muutunud,
WASHINGTON; — Ühendriikide
eksperdid teostavad praegu kat­seid
laserkürtega, mida kavatse­takse
kasutada teistele riikidele
kuuluvate maakera
allätullsitamiseks. ühendriikide
kaitseminisiter Brown mainis hii-juti,
et venelastel on õnnestunud
konstrueerida sateüiiti, mis on
võimeline hävitama ühendriikide
luure j a kommunikatsiooni satel­liite,"
mis ringlevad lümber maa­kera
madailas kõrguses.
massi hulka, millega oleks kaa­sunud
eestlaste kui rahvuse
kindel häving.
Kui;^^kä6S0leyal ajal venelased
meeileheitlikuilt püüavad hävitada
eestlaste, : lätlasite ja leedulaste
identsust, sisse vedades, hulgali­selt
venelasi nendesse rükidesse,
siis astub sellele vastu nende rah­vaste
iseseisvuse ajal sissejuurdu­nud
iseteadvus.
Mida suurem on praegu vene­laste
surve, seda iugevain on
neile meie rahva vastusurve.
Kaheikümne kahe aastast iseseis­vuse
aegset rahvuslikku kasva­tust
ei ikaota üksiki vildakas ideo­loogia
ega võõra rahva vägivald.
Vabadussõja ääretu tähtsus
Eesti rahvale on sellest tulenevalt
väga selge kõigile. Iseäranis prae­gusel
ajal Eestis eksisteerivaid
asjaolusid arvestades. Sellepärast
peame ka selle üHa heitluse al­gust
väärikalt tähistama, sidudes
seda- meie praeguse võitlusega ko­dumaa
ea^.
Eesti vabadusvõitlejad, kellele
niiüd on enamuses Teise maail­masõja
aegsed sõjamehed, kuna
vabadussõjalasi on veel ainult ük­sikuid
meie keskel, märgivad se­da
sündmust Vabadusvõitluse
Nädalaga novembrikuu vüniasel
nädalal. igal aastal.;
vaid ka nende välimus, kus üks
moenarrus käitumises, rüetuses,
keeles järgneb teisele.
Süüdistame noori Ja ühiskonda,
kes pakub ja lubab noortele kõi­ke,
kuid ei nõua midagi vastu-tasuks..-'.
;
Oleme ise selle ühiskonna hikmed,
järelikult süüdistus käib iseendi
kohta.
Äga mõtleme hetkeks. Kas olu­kord
on nii lootuseta. Eas meie ise
ei olnud ..samasugused?" Nwrus on
alati olnud vallatu, elm^õõmus,
ülemeelik. Meil olid ohjeldajad ja
nüüd neid ei oie: Meid pidasid
vaos vanemad, kool, ühiskond. Ku­hu
on jäänud siis kordanõud^v ko­du,
vanemate eeskuju, seadusand­lus
ja seaduste täitmine. Kui va­nemad
01 ole rahul oma lastega,
kiü ühiskond ei ole rahul oma lük-mete
käitumisega' siis tuleb mida­gi
ette võtta. Nurisemisega ei jõu­ta
kaugele. V
Noorsugu kasvab nii, liagis, teda
•. kasvatatakse.• ' '
Skautlike organisatsioonide juhid
on sellest alati aru saanud ja
püüdnud kasvatada poisse ja tüd­rukuid,
nii nagu vanemad seda ise
teevad või sooviksid teha. Eesti
nöortejuhtidel on rõõm näha, et
eesti kodudest tulevatel skautidel
ja gaididel on hea kasvatus. Vane­mate
sihikindlale tööle oma laste­ga
on vaja ainult lisa gaidliku ja
skautliku treeningu näol, mis vor­mib
noore tubliks inimeseks hea­meeleks
iseendale ja teistele:
Siiautlus ja gaidlus pakuvad
poistele ja tüdrukutele seda^ mi
da ükski teine organisatsioon ei
suuda pakkuda: kampa ja selle­ga
kooskäivat kambavaiMi^.
Peagu Iga noor vajab seda teata­vates
eluaastates^ üks • lühemat,
teine pikemat aega, mõned eluaeg;
Neid vümaseid nimetatakse tava­liselt
juhtideks.
Noortejuht on palgata „elukutse.
line" töötaja. Tal pn kindlasti hal­bu
omadusi, mida ta on õppinud
noortele edasiandma. Skaudijuhi
kõrgeima kursuse niimmetatud
metsamärgi kursusest osavõtjad
.(mees- ja naisjuhid) leidkid, et juh­tide
head omadused on: juht on
kambajõmm, õiglane, aus, eesku­julik,
tegutsemisvõüneline, tead­lik,
elurõõmus, hea organisaator,
rakendab skautluse/gaidluse põhi­mõtteid
enda suhtes, arusaav.,
sõbralik, viisakas.
Eeltoodud seisukohad ei oie esi­tatud
tähtsuse järjekorras.
Eesti Gaidide Maleval Kai^adas
ja. Eesti Skautide Maleval Kanadas
on heameel pakkuda niisuguste
kvalifikatsioonidega naisi ja niehi
meie noorte kasvatamiseks. -Kas
seda võünalust ei peaks kasutama.
Oleks ülimalt vajalik, et see sõ­num
leiaks tee Noorte Aastal igas­se
eesti kodusse.
Lääne-Saksamaa valitsuse ran­gemad
abinõud terrorismi vastu
võitlemiseks on pannud kihama
terroristidele sümpatiseerivad
ringkomiad ning neile tuleb abi
sageli sealt, kust seda keegi ei
oska oodata. Nü näiteks avaldab
üks hollandi ajakirjanik Ühend­riikide
mõjuvõimsamas ajalehes
„New York Times" pikema luge­jakirja,
milles ta süüdistab Lää­ne-
Saksamaa sotsialistlikku va­litsust
terroristide ja pahempool­sete
elementide tagakiusamises
ning nõuab nende tegevuse pidm-damiseks
vastuvõetud seaduste
tühistamist. Ajakirjanik ütleb, et
tema arvamise kohaselt küsivad
paljud eurooplased nüüd õigusta­tult,
nülline pahe Lääne-Saksa-maal
on suurem — kas Baader-
Meinhofi terror või valitsuse hul­lumeelne
tung „Ordnungi" Jalule
seadmiseks.
Kuid nende iiksikvõitleJäte kõr­val
on alustatud Lääne-Saksamaa
valitsuse vastu võitlust ka orga­niseeritud
kujul. Nü näiteks
plaanitseb eeloleval kevadel Lää-ne-
Saksamaal suuremat rahvus­vahelist
rahvakohut selline oma­pärane
organisatsioon nagu seda
on Bertrand Russelli Rahu Siht­asutus,
kelle eesmärgiks on ava­liku
protsessi vormis selgitada,
kas Lääne-Saksamaa valitsus on
rikkunud terroristide tegevuse
püramisegä inimõigusi ning on
rajanud „fashistliklce" institutsi­oone
pahempoolsete allasurumi­seks.
Selle ralivusvahelise kohtu
kooseisu kuulub 26 isiloit, nende
hulgas ka kaks ameeriklast —
saksa ajaloo Ja kirjanduse pro-jfessor
Eric Bentley Ja Hitleri
'Saksamaalt põgenenud.ma jandas-teadlane
Otto Nathan. Peale seUe
kuidub suma Euroopa kommunis­te
Ja sotsialiste ning tugev Lää­ne-
Saksamaa esindus, kelle ees­otsas
on Lääne-Saksamaa Kirja­nike
ühingu abiesimees Ingeborg
Brewitz..
ERVIN ÄLEVE
Bertrand Russelli Raliu Siht­asutus
on tuntud äärmiselt va­sakpoolse
organisatsioonina, mis
sai endale nime inglismaa elist-sentrilise
mosoofi Sir Bertrand
RüsseUl nime Järele. See organi
satsioon on kommunistide huvi­des
korraldanud seni juba kaks
suuremat avalikku kohtuprotses­si,
milledest esimene toimus
Stokhohnis 1966. Ja 1967. aastal,
kus Ühendriigid mõisteti hukka
Vietnami sõtta sekkumise pärast
ja teine 1970. aastal Brüsselis,
kus ülistati Tsbüli marksisfclito
valitsust ning loobiti kividega sel.
le kukutajat — Tshiüi sõjaväelisi
rezhiimi.
See kõik näitab, kust poolt tuu­led
puhuvad Ja kes on õieti Sak­samaa
põrandaaluse punaarmee
ponvnimeeste Ja mõrvarite kaits­jad
ja nendele sümpatiseerijad.
Toetuse terroristidele annavad
kommunistid ja pooikommunistid
ning nende katteorganisatsioonid,
lk: 3)