Vaba eestlane , August 31, 1978

              V
IM. 2 ?ÄBA M T L A N E nsljapäeyal, 3i. ^i^usibü ITO - Tbursday, August 31,1978 Nr. 6S
iäBMm EESHLÄSTE-HMLEE^M
VlMAiOTJA: O/tr Vaba Eestlane, 135 TecumseJäi
TOIMETAJA: HJ^nes Oja
PÖSnAADBESS: P.O. Bos 70, StaC. Toronto 3, OEt. M6J m
mESBtOMD: toimetus 364-7521, taMtus (tellimised,
TEIIJDVOSHIMAD Kanadas: aast^ $32,~, poolaastas $18.-- ja
veerandaastas $9.50, kiripostiga aastas $53.—, poolaastas $28.-
ja veerandaastas $15.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $35.-, poolaas­tas
$19.- > veerandaastas $10.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$58.—, poolaastas $30.— ja veerandaastas $16.50.
LENNUPOSTIGA üiemere-maadesse: aastas $69.—,
$34.50 ja veerandaastas $18.—.
Aadressi muudatus 40 c. — üksSknumbn hind
sxasBmscMni
FublMied hj Pree Estonian Publisher/ Ltd., 135 Tecumset
, Tos:t)nto 3, Ont. M6J 2H2
Kogu maailma 700 miljbnil ka­toliiklasel
Oli niiüd uus vaimne
Juht. I^ard l*üha KoUeer
gium valis äsja surma läbi lahku­nud
paavst Paul V i asemele kato­liku
Hdriku peaks Veneetsia kar­dinali
65-äastase Albino Luciani,
kes võttis: endale' paavstina ^ ni­meks
Jöhäi^ Paul.
Praegu on veel varajane ütelda,
millises suunas hakkab uus
paavst^kätoliktt
ma ja kuidas ta erineb oma ka-hest
eelkäijast pa^st Johan
XXIII-dast-jä - paavst Faul-VI-dast,
kes mõlemad abistasid teda
tema karjääriredelil ning aitasid
talle kkasa kõige! kõrgemale po­sitsioonile
iõusmisel. Kuid kui
Kardinalide KoMeegium valis uue
paavsti võrdlemisi kiirelt ning va-aimise
protseduuris ei tekkinud
takistusi, asjatuid ajaviitmisi e;ga
telgita^eid kombinatsioone, siis
võib oletada, et uus paavst on
mitmesuguste liberaalsete jäkoE-seipvatiivsete
gruppide kompro-missikandidaat
ja seetõttu ei ole
temalt ka oodata drastilisi muu-datui^
ega uusi revolutsioonilisi
siAundi katoliku kiriku juhtimisel.
Uue paavsti senise karjääri ana­lüüsijad
ja katoliku kiriku telgi­taguste
tundjad panevad suurt
rõhku sellele, - et, paavst Johan
Faul on pärit väga lihtsast pere­konnast,
kes tunneb tavaliste su­relikkude
probleeme Ja nende
hingelu. E^ikki Johan Pauli isa
oli sotsialist, ei tundnud noor Al-bino
Luciani huvi sptsiälistlilce ja
marksistlike ideede vastu ning te­da
peetakse isegi konservatiiviks,
kes deklareerib, et marksism ei
sobi kuidagi kokku usuga.
Paavsi Johan Faul on tuntud
suure ralivamehena, kes sageli
piiiiäb rasketest momenföd^
suure optimismiga ja
ieavaldustešt. Teisest küljest ei
ole ta aga kaugeltki iakerdunud
konservatüvsete kinnisideede kül­ge,
krnia; ta on-;arvaonlsel, et 'ki­rik
peab pooldama tõsiseid sotsi­aalseid
reforme, kuid ta ön veen­dunud,
et nende teostamine nõu­ab
kannatet j aega.
Paijutf katoliku kiriku ja u^^
küsimuste eksperdid asuvad sei­sukohal,
et paavst Johan Paulil
seisavad ees kaugeleulatuvad ja
põhjapanevad ülesanded, ' mis
mõjutavad katoliku kirikut kuni
seEe;juurteni. Nii tuleb, tal-võtta
kindel seisukoht, kas lubada ka­toliiklastele
praktiseerida aborti
ning kasutada sünhikontrolli või
Mgesündinud huumoriga. Kuid
seile iiealtnäha pehme koore all
on tugev sisu ja kindlad tõekspi­damised,
mis nähtub juba sellest,
et ta pooldas nende preestrite
karisfamist, kes iili3tasid kommu-nistUkku
parteid või teisi pahem­poolseid
gruppe iiing ta ähvardas
keelata jumalateenistuste pida­mise
nendele preestritele, kes võt-
,.sid •oša./abörti pooldavatest, -mee-jääda
seniste rangete keelu-seisu-kohtad^
juurde, mis paljud noo­red
inimesed katoliku kiriku juu­rest
eemale on' peletanud.; Samuti
tuleb tal otsustada, kas anda
preestritele luba abiellumiseks,
kas lubada naistele võimalust se­nisest
suurema osa etendamiseks
katoliku kirikus ja kuldas suhtu­da
tulevikus kommuhistlikkudes-se
riikidesse Ja nende ateistlikes­se
rezhiimidessev ^mmne küsi­mus
on eriti olulise tähtsusega,
kuna vaatamata paavst Faul WI
pingutustele ei suutnud Vatikan
kõiki oma pingelisi probleeme
kommunistlike riikid^a~ kaugelt­ki
lahendada.
ülesanded, mis ootavad uUt
paavsti pn suured ja kogu inim­konda
haaravad, kuna paavsti ot­sused
ei mõjut?i mitte ainult usu­elu
jä ei lahenda usulisi problee­me,
vaid kanduvad iile ka poliiti­lisesse
elu ja riikide vahelistesse
suhetesse. Neid suuri kohustusi
arvestades on õigus Ühendriikide
katoliku kiriku ühel juhtival te­gelasel,
kes hiljuti kinnitas: „Uuel
jBaavstü peavad olema suured Ju-hiomadused,
ta peab olema va­rustatud
suure tarkusega, admi-nistratüvsete
võimetega, vaimselt
tugeva hoiakuga, globaalse visi­ooniga
ja huumorimeelega, pui­sed
omadused kuuluvad üMinime-seie-^
kuigi isegi nutte Kristuse-ie.;",
Tulevik peaks näitama kui
suurel määral uus paayst on va­rustatud
nende nõudlike omadus­tega.;;^/;.:'
;.^../..V:
kindral Sir John HackettTJa
mõne tema abüis® kirjutaud
futurploogühie teos „Kofoas
Raamait kuulub sellesse nn. „iait-seikraaivi
korrastamise" kat^oo-riasse.
Teos on hoolikalt üie^ ehi-taitud
-j- detailne ja asjäti^dja
vaatluste kolige, aga samaä siis­ki
fanitaasiaroihkust naltavi ipilt
stindmuste võimalikust käigust
Nõukogude Liiduga puihkenui öo-jas
itänasest arvestades selsrne
aasta, jjarast, M ennusiused
tõesti paika p ' ; • ;
inglisdnaa kaitsevõimaiuse<l eel­davad
kaitsevõime põihü^^
damist ja parandaimist,
relvasusteemi ikiiret kasutusele
võtmi!5t| ning Ameerika üheiidrii-kides
uuesti sõjaväe-sundteenis-tuse
maksma panekut.
;Kuisee;k®lk toimuks, suudaks
Inglis maa koos oma
iagasi ;tõrjudä • venelaste
vägatialyas-
Sõjalisel futoroloogil on austustaratav sugupuu, üks selle ala asjatundja alustas kurjutamlse-ga
aastal 1763, mH ilmus „Georg II valitsusaeg 1900—1925" nimeline raamat. Selles futurolOogir
line autor kirjeldas, kuidas Inmingas Georg II muudab suur-Britannia uuesti Euroopa suurvõi­muks
Viini lähedal w t a l 1918 saavutatud suui^ võiduga
Tavaliselt sellesse liiki kuuluvad ReMalamjoo^ ja valluitavad ^ artikleid, kus detailselt analüüsi-
Põihija-Saksamaa, Hollandi ning
lõunas Itaalia poolsaare. IngliSr
maa vasitu suunatai^se keskenda­tud
õhurünnakuid, millest üks hä­vitab
Inglismaa rahaministeeriu­mi
hoone.
Haokötfi grupp läMüb edasi
oletusiesit, et lääs on küllalt tugev
sõja käiku pöörama ilma aatom-relva;
de toetuseta. Selle järel ve^
nelased võtavad ise kasutamisele
aaitomrelvad jä sooritavad de-mõnstraitüvse
a^iitomiuinnaku Bir-minghamüe;;
Tagajärjed on hävi­tavad
ka lito küna lääne
kättemaksulöök Minskile vallan­dab
N. Liidus siseimise hajumjs-realktsiooni.
Just selle reaktsiooni.
ixivm oligi tähitsaim põhjus N. Lii­du
algseks rünnaikuks läände.
Järelikult kõik lõpeb õnnelikult,
kui ei arvesta kahe aatompom­mi
plahvatusel miljoneid . šur-teosöd
lop olnud pealmiselt fantaar
sialennülised iiarjutused, nagu
mitmed I H . G.' Well®'!' raamatud.
Kuid mõned autorid on pürginud
teatud määra! tõsiselt' airvestatär
va eesmp-rgini. Näiteks tekitas ko­lonel
Ohesney Inglismaal aastal
1871' oima teosega meeileolud, mis
arenesid oitse maamlisefe: mis
julitub sakslaste invasiooni kor­ral
selle 5s ette valmistamata Bri-tanniale?
Kas need invasiooni te­gijad
oi id sakslased; prantslased
või venelased, teoste moraalne
õpetus oli alati sama: kaitske
oma vapkraave Inglise kindluse
ümber!
'fessid lehdod
o
cm
-•vVaba Eesti -Sonä käsitleb .©tte-všatui^
kodumaamuljete/ edasi-saidmisel
jä kodümaalasite olukor^
da külalisit© pulmi:
,,S8Qls©d inimesi peavad aru
andma' kohtamisest neüe, toes
hoolitavad KGB kaudu seal ihu
ja hinge ^julgeoleku" eest. Aru­andmine
käib täpselt. Selle (toele
vastavust kontrollib teise isiku
aruaimjö sama kohtaimiše kehita.
Mii ikäib seal asi. Olgu see õde-vend
või isa-ema. KGB ©i tunne
/halastuät.; ..:;;;.'•.
Kõlfce seda ei uskunud ka šöe
mees ifeA-ssti kes Tallinnas, Va­badusväljaku
äärel, eemal^^^m^
dest^jalmöödakäijaist, vestles väi­kese
grupi; lähemate^t^^^
ning omastega; Jutus ta märkis
oma teenistust ja hakkas / seda
Eestis makstava-
Kui mitte, siis 5
U . ; ' ;•..::;••: .;.,,..;;
Olukord oleks aga halb kui
,,kesikfindel'V oleks jõudude tasa­kaal
sama (tasakaalutu nagu see
on praegu. Süi oleksid N. Liidu
isõjäväeüksusesd mlõne päevaga
Reinl juures, võibolla isegi tundi
dega, kui lääs ei kasutaks aatom
relva. Teiselt poolt sõjategevuse
Ühendatud Balti-Ameerika Ko-1 vöi!mali|iid ahelreaktsioonid või-mitee
oli koos Roökvilles, Mary- j vad nü hirmuäratavad olla, etkü-
Mdis ja: koostas kirja ÜSA pre- simuses ei oleks enam sõda, vaid
sidendi julgeolekunõunikule Brze- ü t o katast-et
viimane korraldaks 1 J^ool
eesti, läti ja leedu kesksete orga-j
nisatsioonide esindajate ^pääsil
prösidenit Jimmy Carteri jutule.
Oma teoses Hackett
„hädapasunäjte" puihujad, kes
usuvad, et venelastel on teatud
vaheaegade kohane plaan kogu
maailma vallutacmiseiks. Kuid tei­selt
poolt ühineb kindral nende
^õigeusklikega", kes näevad N.
Liidu tohutult suure sõjajõu
üheks vajaduseks, et seda poliitik
liselt kasutada oma kasuks igas
olukorras, mis võilcs tekkida seo­ses
kohalike kriisidega.
Sõja pxihkemisele vüvaist põh­jusist
nimetab Hackett :ka!bt
praegust arengusuunda. N. Liidu
huvipiirkonna eemaidumjne lää-ne-
maailmast Aafrikasse ning ida
suurriigi ebaõnnestumine . oma
ühiskonnatprobleemide lahenda­misel.
Need koos põhjustavad
aastaist 1975 alates lootusetu olu­korra
N. Lüdujsjä lootusrikka
välismaade suhtes. Kõik viib sel^
leni, et tekkiv kriis riisub N. Lii­du
juhtidelt^,pead'*, kes p<>le siis
nü eittevaatlikud kui praegused.
Sündmused järgnevad siis kiire­mini
kui aastail 1914 ja 1§39.
Läänemaailm pöörab sõja käi­ku,
tuues Euroopasse suuri väe-koondisi
konvoidega, mis võitle^
vad pmaile tee läbi allveelaevade
ning laeva- ja õhurünnalatte. See
toimub päris vilnias41 hetkel
tpjkse selle väikseniatki võitlus-käiku.:--";
•
Võib-oUa läheb tõesti nü. Kuid
Wgi A d r a l Haokettl ja ta kaas­laste
oleitatav õnnelik lõpp t^lis-tubki,
paneb hnetlema nende ar­vamine,
et Lääne-Euroopa jääb
sõjas nii vigastamatuks: kui teo­ses
oletaitakse. Birminghami hävi­tamise
kirjeldus on hea õpetus
sõjalistele anälüütiküteie, kes rää­givad
kergemeelselt „piiraitiid"
ulatusega aatomsõjast.
Raamatu iiks õpetus ongi, et
„edukas" ja „piiratud" sõda
oleks katastroof mõlemale poo­lele
ning selle tulemusi e! ole
võimalik ette arvata.
Kindral Hackett lõpetab oma
,,sõjamängu'\ juba enne kui tim-masoda
satub suuremasse hoogu,
aga itema raaimajtus antud viited
on itõsisemad ja julmemad M
võidakse oletada, või kui ta ise
neid mõtlebki: Küi lääs tugevn-oma
kaitset praeguste plaa­nide
kohaselt, ei takistaks see
vastaspoolt rünxiamast ega lük­kaks
a;ato(mrelvade kasutamisele
võitmist rohkem iküi vaid paari nä­dala
võrra kaugemale. Kuid seda
on vaevalt mõeldud Haeketfi tõ­sises;
ja mõtteid äratavas raama^
tus %8tusena.
ga. Temale tuli järgmisel homimi-fcül
juurde sõbralik'- ' mees
KGB^t, kes üitles, et nüüd hakka­te
sadamasse Äuma, et laeva
minna,. Kui (teie nü ei tee, kanna-^[^
te vastutust nõuk. vastase propa^
ganda .pärast.. Mees läks laeva.
Müitid usub ta seda, niida ta hE-juti
ninieffcas timlejutufcs."
Sellisel puhul võib muidugi olla
tegemist ka kuulamisaparaatide-ga,
anis suundantenn^^ võivad
lindistada jutlemist sootuks suu­rematest
kauguštesit kui seda tä-
^ väliselt' usuitaJkse.,.-; • •
Selles raamatus on N.
jjooltLaäne^Eiiroopasse suunatud
riinnak oma iseloomult piiratud
ulaituse^a: L.-Saksamäa valluta-mineliänerükide
sõjalise liidu
hajutariiseks ija N. Ludu oma ra­hutute
saiteMitrükide poolt loo­dud
poliitüise ähvarduse eemalda
rimnak teostub nii
keen^iste kui ka koiiventslQ?
naalsbte relvadega; selle juures
Ädajä väldib
tamisi^
oletab,•et Prantsusmaa
püsib erapooletuna — ja eksib,
hoolimata nõuliogude sõ-
Jooksul
Öellest
11 päeva pärast N. Lüdü rünna­ku
algusit. Moskva alustab siis
aaitomrelvadega,: mis toovad kaa-sa
hävitavaid tagajärgi. N. Lüt
aga puruneb selles sõjas ja maail­mas
tekib uus jõudude 'tasakaal,
kus lääne vastaspoolel • on rahu­aegses
elus päris uus jõukeskus,
müle moodustavad Hiina ja Jaa­pan
oma mõjupiirkondadega.
Eõlmanda maailma probleemid
jäävad sama lahendamatuiks
need on nüüdki.
Kolmas maailmasõda algab siis
augustis 1985 ja kestab vaevalt
laiu;aega.''
Asja juurde kuulub, et enne 'kui
aasta, jõuab sellest maaüma nägu
muutvast sündmusest mööduda,
0
Kodumaa on praegu üle puista­tud
kommunistlike, mäiestüssom-mastega,
mffledega tähistatakse
mitmesuguseid >,kangelaslitoke
võite'üks seesugune. mälestus-riiäiTk--
Avinurme ,ikeskväljakul'*
püstitaitud obelisk pole tegelikult
midagi muud, Jkui Lohusuus vaba­riigi
ajal püstitatud Vabadussõja
mäüestussaminijas!
Vabadussõja mälestussammas­te
hävitamise hoos aastaitel 1940
ja 1941 võeti maha ka Lohusoo
mälestussammas. Kommunistidel
on olnud alati materjalipuudus ja
nii julhitus ka Lohusuus, et lõhke­aine
i>uudmnisel^^ / V ^
mälestussammast ei saadud pu­rustada
ega õhikida. Seepärast
veeti mälestussammas hobustega
jõe äärde ja visati jõkke.
Kui nüüd Avinurmes oli tarvis
,ykangelasliku Avinurme lahingu"
mälesitusefcs püstitada ausam­mast,
siis oli j ällegi takistuseks
maiterjalipuudus. Lõppdcs kelleK
gi meenus, et Lohusuu juures
Avijões on ju lüks „vaiia mälestus­sammas".
Nõnda toodigi Vaba­dussõja
mälestussammas sealt
välja, tehti mõningaid ümberehi­tused,
kusjuures muidugi raiuti
maiha ka samhal. ohiüd 8 langenu
nimed. Nende asemele kirjutati
sambale punane loosung punavä-gede.
ülistamiseks;:.: .;•
Seoses prejsident Carteri inimõS-
^guste nõudmise poliitika rakenda­misega
on ka N. Liidu ajakirjandu­ses
alustatud suurt kampaaniat
Ühendrükide vastu ja püütakse
sellega mõista anda, et ka AmeiN
rikas pole inimõigustega kõik as­jad
korras. Näitena inimõiguste
ristumisest armastatakse eriti
ette tuua n.n. ^WUmington! küm­met'*
ja neegrit Johnny Hairist,
kes olevat langenud repressioonide
ohvriks ja kellede õigused tuleksid
taastada.
Kes on siis meed kuulsad kümme
meest ja naist, kes kuuluvad WiS-mingtoni
grupi hulka ja kellede
õiguste taastamist N. Liidus mi
ägedalt nõutakse?
Wilmingtoni grupp kerkis avalik­kuse
fookusesse 197,1. aastal, miil
Põhja-Carolinas, Wümingtonis,
tekkisid suured rahutused seose»
kohtuotsusega, mis oli antud õpi-laste
eraldamise kohta ühes kooli­majas.
Sel puhul tõttas Wilming­toni
ka United Cliurchi Chrisfs
Commission for Raeial Justice
esindaja ja organisaator mustarm-halme
Ben Chavis.
Rahutuste ajal põletati maha
ühele valgele mehele kuuluv äri
nmg politseivõimud arreteerisid
Ohavise, |;emale lisaks veel kahek­sa
neegrit ja tihe valge naise, keda
sifüdist^iti äri põlema süütamises
süüteppmmidega. 1972. aastal iöl-munud
protsessis mõisteti kõik
kümme kogusummas 282 aastakä
vangi, mida peeti üldiselt vifea
karmiks karistuseks. 1976. aastal
aga üks noor tunnistaja, kes rä-i-ids
kohtuprotsessil kümne kaebe­aluse
kahjuks, muutis üllatuslikult
oma arvamist ning temale Järgiiic-sid
ka mõned teised tunnistajad.
Inimõiguste kaitsjad nõudsid uut
protsessi, kuid kohtunik keeldus
sellest. Vahepeal on kuberner juba
kahele kaebealusele armu andiiud,
kuna kaheksa istuvad ikka veel
vangis ja moodustavad venelaste
propagandamasinas Ühemh iikide
vastu ühe tähtsa hammasratta.
HarriSe lugu on veelgi omapära­sem
ja venelaste kampaanici
Ühendriikide vastu töötab väga
kõikuvatel alustel kui tä käsutab
Harrise nime. Alabama poUtseivõi-a
arreteerisid mustanahalise
Harrise 1971. aastal seoses tema
osavõtuga ühe bensiinijaama röö­vimisest.
Harrist süüdistati vägis­tamises
ja röövimises ning bensH-nijäama
omanik tundis ta üra. Ta
mõisteti vangi kuid 1974. aastal or­ganiseeris
ta koqs nelja kaasvangi­ga
vanglas mässu, mis lõppes ühe
vangivalvuri mõrvamisega. Harris
mõisteti selle eest surma, kuid te­ma
advokaadid kaebasid selle otse­se
peale edasi ning protsess OH
veel pooleli.
N. Lüdu teadeteagentuur Tass
nimetab nüüd kriminaalkurjategi­jat
Harrist inimõiguste eest võit­lejaks
kuigi Harrisel pole kunagi
tegemist olnud inimõiguste eest
võitlemisega. Kuid Kremli härra­sed
saavad alati seUega hakkama,
et nad tepvad musta valgeks ju
valge mustaks Ining seda võtet ka­sutatakse
ka Ühendriikide m«sia-miseks.,;'.^
;
Põhja-Korea kommunistlik dik­taator
Kim n Sung on oma arva­tes
kaval mees. Ta on juba aastaid
üritanud demokraatliku LÕuna-Ko-rea
ühendamist kommunistliku
Põhja-Koreaga, kuid see pole tal
õnnestunud. Esialgu prooviti seda
iihendamist läbi vüa verise sõja­ga,
kuid selliele panid ameeriklased
õigel ajal punni ette, siis hakati
Lõuna-Koread õõnestama põran­daaluse
tegevusega, mis ei kand­nud
aga loodetud vilja ja nüüd kat­sub
Kim 11 Sung kavaliisegä Lõu­na-
Koread hävitada ja l:ujundada
surnut kommunistlikku ühendatud.
Korea riiki. -
Kim II Sung teab, et ta trikid ei
lähe läbi Lõuna-Koreas, kus teda
ja tema diktatuuri hästi ja põhja­likult
tuntakse. Seetõttu on tal va­jalik
koguda läänemaailmas enda­le
toetust ja lasta Lõuna-Koreat ja
selle juhte paista võimalikult hal­vas
valguses. Kün II Sung'i võte­tega
võisid . paljud ^ kanadalased
hiljuti tutviineda suures Toronto
hommikulehes ,»Globe and Mall",
kus Korea diktaator avaldas kolme
päeva jooksul kolmeosalise kuulu­tuse,
milles kirjeldati ühte tema
kõnet Korea ühendamiseks.
EPL (Järgik. 3)
Nr. 65-
VALVEI
NÄDAL/
2., 3. ja 4. sept.l
. T. Kuutan, tel
EKN tuluõhi
23. sepfeml
'Eestlaste Kes
das läheb vastu u|
taie. EI^N maji
30, septembrü ja
EKN uus koossi
koikfcu esimeseks
oktoobri keskel,
petainisega ühene
taiese EKN tradit
õh!tu Eesti Majaal
vai, 23. septembri]
EKN uueks mi
EKN tuluõhtul esi
kfiüne kava. Uuel
algul korraldaitavl
ühtlasi EKN endi
koosseisule ühise
kuks kokkutulek!
sissejuhatuseks UI
taie.
Kohtuefune
vcslidca advöl
Ronald Bappap
Shtsliaranski. p
tidest, te on ka
munistliku partei
Le Mondes raskus
se kohtualustele.
Kohtualustel po
valida oma advo:
ei lubaita jälgida
on võimalik koh
alles pärast uuri
Juri Orlovil ei oim
lik kutsuda
protsessi ajal.
et see on piinlik 1
listidele, kui Üks
niaa nii häbemati
gusi.
Kõne oli koostati
— selles ei rünnati
Lõuna-Korea jiiht^
nende tegevust
mesimagusalt Kor(
Korea tuleviku ja
Kim II Sung teeb|
ühendamise teosl
loobuda sõjavägegi
sest ia relvastusel
viia kõik võõrad
Korea tenitooriml
koostöö Lõuna­vahel
ja moodust
Põhja-Korea rah>
Suur Rahvuslik KoJ
dustab Korea lõuil
dest konföderatsioj
Liitunud Rahvästi
iiis tegutsema ühi^
namisel. Kui need I
dcd on täidetud,
M ^ungi arvates
suur pöördeline si
rea lõuna- ja põl|
takse rahuliku ko(
lemapoolse deklarj
Kahtlemata leu
mas naiivseid ininj
Sungi ilusatest ett^
mustuvad ja Korw
ma plaanide kol|
Teadlikule ja iufo|
jale on aga selge,
kavala trikiga ja
rahuarmastavate r|
jutanüsega. Põhjal
tavasti hambuni i)
on valmis Lõuna-1
alla neelama ja sej
se"- kehte^stahia kl
väed Lõuna-Korif
Lääneriikide ajalel
te korras avaldati^
smwed ühendamiJ
selleks, et läänen
da nmg^undida ai
avaliku arvamise
Koreast lahkuma.