Vaba eestlane , June 18, 1981

              Nr. 46
{SES müügil
lass-bariton
sverUaäde
üks snii (M. Saar),
r. Vettlk), Süld terrt-dhtulaid
(J. TaU) ja
Kui ma hakkan laa-msi
seades Kus on
itknja Ja J . Zeigesi
\enA.
^el ilmunud
nase talituses
|5rastega xm
2J«
. 5e25
i29
itaalia kedes 6.30
res ----- 4 ^ • •
2,n
2.7#
Ssimene katse
koostami^
- J g.7d
m
- Ž.70
2^9
liertsoginnale tl%
r j a n d u s e s 2 11
las — — 6 4 f t
(luuletused) S.59
ID
Itad mälestosraamal
3t võitlemisest aastail
J. Pitka m süimi-iti
saatekoli
se tatvostamiselB
jknln
fALITUSES
[ati tule üles. Tiild tagu°
iugi taela peale kivi kül­ladega.
Saanud lõkke põ-inud
Jaan kivi 'ja rauad
karjaste kätte taguda,
fnud oma tule; Viimaks
[nad laste kätte. Ikka pi-
)lm tuld olema, ükski ei
teise tuld võtta, vaid pi-tegema.
Vahel küsitud:
5nda teed?" Jaan vastu:^
leab ise vaeva nägema ja
|st rõõmu tundma!" Iga
^tatud oma nimega, Jaani
Itud vanaks -tuleks, teiste
}rte tuleks jä kolmandat
Iks.
jci ehitused
[a agaralt kui Jaan maan°
^mist ära määranud, mää^
ka sildade ehitamist,
jõel puudus sild. Igal sü-^
I kevadel uppunud Kasari
lobuseid. Kord Kasärile
Inud Jaan jõe äärde seis-
{elnud: „Kasari jõele ehi-
\[d peale. Kui sild ehita-
?nd ehitatakse) tuleb Ve-sõda.
Kui sillale praegu
kaotab Vene!"
H järgi: „Kui Kasari jõe-ehitatakse,
on sõjajuttu
[Peale selle ütelnud Jaan
ila ehitab 15 lapse isa!"
|la ehitajal olnudki 15 last.
isari jõele sild peale teh-
IVene-aJapani sõda. t)hel
pd nii vali pauk, et ini-lest
üles ärganud. Hom-
|ndud vaatama, leitud sil-pragu
sees. Varsti selle
lud teade, et Port-Arthur
te kätte-langenud.
\
Nr. m VABA B E S m ^ neljapäeval, 18. Juunil 1981 — Thursday, June 18,1981 Lk. 1
A D V O K A A D I D hariduslätte
ENN ALFRED
ADVOKAÄT-NOTAR
^ m 1092, Royal Trust Tewes
: Toronto Domiüiioii Centre
Postiaadress: P.O. 326^ Toronto
Ooi (Bay &. King) M5K 1K7
Telefon: 8^8-1777
24-tundl telefoni valveteenistusj
133 Richmond St. W., Ste
Toronto, M5H 2L3
Tel. 384-7672
4D0 PARK, Q.Co
ffiiETHEEINGTON, FALILIŠ
&
^ PARK
Ädvokaadid-notarid: :
SS5 Bay St., SGite 401.
©ustav Äd®lfi Gümnaasium sai i.Juunil 350. aastciseb
350 aasta eest, 6. juunil 1631, toimus Gustav Adolfi Gümnaasiumi pidulik ayanüiie. Ajalooliselt amuläad.
ne Ja erakorraline on fakt, et see kool on need 350 aastat püsinud samade müikide vahel Ja õppetööd po­le
kunagi katkestatud.
Otsustava tõuke gümnaasiumi EOOTSI AEG (1631-^1710) nestamisele tõusis rahvuslik ise-asutamiseks
andis Rootsi kunmgas , teadvus eestlasis. Rahvuslust esile-
Gustavus II Adolphus (1594-1632), ^^"^^^ ^"'^^^ "^^^ julgete ideede taus-kes
dii üle-euroopalikult tunnusta- ^^^^^ ^ Tt ^^"^^'^ ^^^ti elemendi ja rah-tud
sõjamees-väepealik. Rngivalit- ^' "^^'^ ^ professori tut- susliku vaimu esüetõus Nikolai
sejana oli ta humanismist sügavalt ^ koolivalitsuse gümnaasiumis revolutsiooniliseks
mõjustatud reformide kuningas, ^^«^lekogu funktsioone taitis n.n. saavutuseks,
kel eriline huvi oli hariduse levita- <^ümnasiarhide Kolleegium, maa- Esimesi jälgi eesti päritoluga
mise vastu. Rootsis oli kuningas '^^"^ ^ ^^^"^ rüütelkonna gpü^ste kohta leiame mitte emie
tuntud kui .gümnaasiumite isa"! f^^l^-.See kogu valis ka õppejõud, ^^.^^ ^^^^^ ^^.^^^ ^^^^
Sama humanistlikku „nõrkust" ta ^''^ ^"^^^'^'^ kmmtati kuninga Tõnisson õiendas oma küpsuseksa- „^
asus rakendama sõjas vaUutatud asemiku--kuberneri poolt, .õppe- aastall888 Kubermangu ^Güm- tseremooniat laiali valgumas.
Balti maadel. Sihiks oli aadli ja ^f^^^'^'"^ teoloogia, mi- naasiumis .... Nikolai Gümnaasiu-mis
olid 1891. a. eestlastena regist- '
ladina keel. meeritud 17 õpilast. 1904. aastal oli
Rootsikeäkulniiöelda riigikeel, :4l8õpUasest:38%Kl60) eesti
samuti mitte saksa keel polnud ^^-^^v^^štal 580 õpi^
(316) eestlased. : : ,
Teiseks revolutsioonüiseks
Ehatare" puhkekodu nurgakivi paneku päeval, trepil rahvahulk pärast
Foto: Vaba Eestlane
linna „bürgerite" kandepinnal kas­vatada
lokaalset inteUigentsi;
Tartus avati gümnaasium juba
1630. aastal, mis kuninga käsikir­jaga
30. juunist 1632. ^. ümber ku-da
õpetas rektbr.
0
saa-
Tartu sai vana transportlennuki. Mark Soosaare film ^,,Vilsandi, mu
jundati.üükooliks. Nü avatil5. ok- ^ wii , ^ . > mis .s.i.s«u.sttaa.t.aikvs.e. lxaas.t.eck. uohuvvi.k. uu.k.s. , .k.ouduu ",, jjä^ rxg^nue^soi.d. Px eep Puksi „Hee-toobril-
1632. a. pidulikult Tartus KuU opiti kreeka ja heebrea kee i vutuseks selle vene tsaaride peri- Lennuk-kohvik asetatakse Ülejõele rased" ja „Episood".
Acadeniia Gustaviana Adolphina. ^^^^ Testamendi uurimise nol- oodi llõõppuuaaaassttaall ((1n9m17 ) noilii vv^enn^e asuvasse parki TKror-hi-v..i:ik.-u. -ju^ulr.dj .e j^.
bustamiseks. Sajandi (XVII) lõpu- gümnaasiumi õppetöö eestindami- kavatsetakse rajada talvel kelgu- 25. veebruaril suri TaUinnas
Tallinna gümnaasium! asutamis- kümneii hakati õpetama diplomaa- ne.
ürik (dat. 1,6. veebr. 1631. a.) tias tarvitusele võetud prantsuse
baseerus kuninga Ja tema nõu- keelt. Algaastaist peale õppekavas äastaft peale tegutses Tal
eluaastal endine keeleppetaja
Alice Kõrv, kes oli jarelärkamis-
^Õhtuti 447-2017 või 929-3425
andjate pealekäimisel saavutatud olnud teoloogiale, re—to orikale, po- vvoeoell teme - AAil^eikrsoao«n>di.r; i Kohallkulc rahvale on J juba ^p i- aegse ajakirjaniku ja kirjaniku Ja-kokkuleppele
Tallinna linna (raa- eesiale ja kreeka keelele järgnesid Gümnaasium, mis kroonu koolide ^^^.^^J^ m ^ a a aleliku^^^^^ soovü
di) Ja Eestimaa rüütelkonna va- varsti matemaatika ja õigusteadus, J^^^^^^l^ evakueerimise järgi ^ 'edõik feHo^k^^^^^^ ka ta
kel kooli asutamise Ja ülalpilda- ajalugu, laulmine ja ilukiri. (1917. a.) tegevuse lõpetas,
mise küsimusis. . Gümnaasiumi ülesandeks oli än-
Püha -Mihldl nunnakloostri (asut.
1249. a.) hooned (linna ringmüüri- -
de vahel) võõrandati asutatavale
da aadli ja linnakodanike lastele
(poistele) õpetust „vagades ja hea­des
oskustes", õpilaste arv ulatus
harva üle 70. Distsiplim oli range.
maantee ja Tõstamaa aleviku va- sooVü sängitati koos temaga mulda
isa urn. Jakob Kõrv suri/1
pikkune teejupp on osalt kaetud maailmasõja keskel 1916. a. Bernis,
Kooli kohalejäänud õpilased l i i - asfaldiga, mõnes paigas üllatavad kust ta urn toimetati Mjemkodu-tusid
Nikolai Gümnaasiumiga^ augud, mõni teeosa jätvat aga maale omaste valdusse. Isa ja tüt-mis
ümber nimetati Tallinna Lin. mulje, justkui oleks sõda üle käi- re ühine matuketalitus peeti Rahu­na
Poeglaste Gümnaasiumiks. nud. Sõidetavust on püütud paran- mäel 1. märtsü, kus kirjandusloola-dada
sel teel, et augud aetakse ne 0. Kuningas meenutas J . Kõrvi
TÕNU TOOME
i«A.Sc«B LLB« ,
ADVOKAAT - NOTAR
Iforkdale P.a.e 1 Yorkdala Road. ["^.^t*" tatr^/rüt ^ ^ " ^ ^ ^1-*- ^ooi^ro^-^rZ ^HrnelSrš*;:!" mt^^^^^^^^ valitseda IH m a l X t T T-^^ll" "jTi^^^^ kippuvat vedelikku. Tee p„,utseerija„a ' ja sõnaraamaü.
Telefon 781-6556, 78»-757S,
kodus, 489-6709
get),iilesandega organiseerida õp- määral vastuvõetavaks, et need
jäid olulisis osades kehtima 150
,.Uue kooli vaimus'' asuti julgelt ^1"^^.?.? ^^^"J^^^^^ tolmavat. Sel­ja
innukalt õppetöö ümberkorral- ^ ^ ^ - ^ ^ f f ^ J ^ ^ va^tamisyaar- ^^^^ ^^^^^ .
' A H . . . . . ^ d^^i^^l^' kodu ja kooU lähendami- polism^ndadega kaetud^ Inva- ^^^^^
Omaette probleemiks kujunes op- šele jne Eesti keel tõusis luited^ mida kohalikud inimesed
VABA EESTLANE
.« J , ^ , , . - — — pereme- . ' , .. , i „ *v ^Mahajäämusega ja kogum lohaku
i. - pejoudude- le k. o.r ratu p7a lgamark smi- he kw^o^h-ia le. „Uir ue ki oolii- vai.m us** t^e hr. -- si,m et^a v.a d . mäg^e de.k s.. Suurje m,a tel seg^a . Mn^örö—dju nudJ aast* a oih- sus nk a
s
JU
lil
s
i
N
RlCHmfioStU
Km 5f w.
Werbeni sõjalaagris, Saksamaal,
käskkirjaga milles soovis uuele .... ,.
„Vaba Eestlase'* toimeiuse ja
talituse asukoha plaan
TOEVteTUS J A TALITUS
^: avatud esmaspäevast
^ r^eedeni kella 9—3-ni
TelefLnid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5316.
. Kuulutusi võetakse .vastus .
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädalal teise ajalehte Jcuni kol-map.
homm. kella l l - n i.
KUULUTAMMIE "
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
pejõudude komplekteerimist,. õppe­programmi
kavandamist, üldise
heaolu eesti hoolitsemist j.m.
Gustav (Adolfi Gümnaasiumi pi- , „ / . iwx.«xv,. iwwxi vuiiiiwo. tci^- t . • . . . ^/TK J i o^^sa. ivj
dulik avamine TaUinnas leidis aset ««• Monel/^^sis palk mida tasuU ^ ,esti Iceel kohustuslikviks õppe- f^J^^^'^ T^'""l'^^^MI^!'. «"^"«t «^^se võttes parem.
6. juunfl 1631. Asutamisüriku kirnii- f"^// ^ . Tt^' ''Sigile eesti soost õpUastele lllff/.TiC Tstf T Omeü leidsid rahvakontrollid det-tas
kuningas alles 13. augustil 1631 t«d tasumata. Laljendns 151. a. ^^^^^ jaanuaris/veebrua- 1^rk^i„™ 1X1 va" « « ' " " "^ majandad külastades vi-
Tir t, V . r, , , Rootsi nigi astumme rüütelkonna j|. 1 V n " i \", li^^lurismiprospeKtiae va- .„ . j .
^ a s e m e l e , k o o l i s t s a i Kuninglik Güm- i^i^^^ 3arkhaaval uletaielikult hendusel olevat huvi nende Lääne- gu, miUe ule pid. majandi dn-ektor
^ õppekeelele. ^^^^^^ ainulaadsete luidetega tut- M. San ja peazöotehniku kohus^
ön märkimisväärne, et gümnaa.-Yumiseks olemas. Tänavu kevadel ^^^^ .^^hJ"^^^^.^
siumi rahvustamine-eestistamine toti aga demasolevat teed õ^^^^^^^
teoks sai võõra võimu all, enne vendama/ja seda tehakse luidete
Eesti riikliku iseseisvuse välja- M u l , võetud pn juba maha põli^V^^
kuulutamist seid mände ja ohustatud olevat olemas. Ebakorra viidj
mäed, kust kavatsetakse pdeva mmmpuUide
„Uue kooli" juhtkond isegi söandas võtma materjali teealusetä|tnii-ia^^^^^^^ mullikate
võõralt öktoobrivõimult taotleda seks. : läutades^^
autonoomseid õigusi \ eestindatud -'.'-^W- • tud ebakorrapä
. . gümnaasiumile... Vastusena sel- Igal sügisel alustavat Kohtla- tide ja soolaga. Vähe oli tähelepa-seks
trükikojaks Tallinna?, kus le „jultunud" nõudmisele ristis ok- Järve keeltekoolis eesti keelt õp- nu osutatud ka toodetud^^^p^^^^
, gümnaasiumi kulu ja kirjadega to- toobrivõim 20. veebr. 1918. a. kooli pima suur grupp linna ja rajooni liteedüe, miUest esimesse sorti
(1) 1631-1710 „Vana hea ^"^^^ eestikeelse kirjV ,,Töörahva Valitsuse Tallinna töötajaid. Nii see oli olnud ka läks vaid 63%. Pärast antud hoia-
Rootsi aeg". (2) 1710—1917 — Vene ^^^^ soetamisel. Samuti on juba poeglaste Gümnaasiumiks" . . . möödunud talvel, mil eesti keele tusi lasti majandeid paar kuud ra-tsaarid"
e aeg. (3) 1917-1981 - ^^jasti^ rajatud^ gümnaasiumi paraku jäi see otsus paberile. Ise- õppimisega alustas 70 töölist, inse- hus olla, süs tehti uus kontroll.
Iga.
Läbi aegade— 350.aasta — on
gümnaasiumi õppetöö katkestama­tult
kulgenud mitme rezhiimi ja ad-mmistratsiooni,
all. Uutele oludele
vastavalt on kooli nime muudetud
kümme korda. Tema kasvandikele
jääb see kool läbi aegade Gustav
Adolfi Gümnaasiumiks.
Kooli 350-aastases ajaloos on
kolm markkantset ajajärku:
¥enelaste. rünnaku •. puhul Tartu­maale
(1656. a.) põgenes Tartu
ülikool Tällimia, otsides ühek­saks
. aastaks ulualust Gustav
. Adolfi Gümnaasiumi Juures.
Rootsi ajastul oli gümnaasiumil
ka oma trükikoda, mis oli esime-
GAG eestlaste koolina. . fimdamentaal-raamatukogu aida-
A R / T I D
tusi.
VENE TSAARIDE AJASTU
(1710-1917)
DOCTOR OF CHIROPRAGTIC
212 Dinnick Cr.
Tel. 489-0562
seisvuse Manifest (24. veebr, neri, õpetajat, kaevurit ja keemi- Leiti, et lautade juures puuduvad
nud järelpõlvedele säilitada hulga ^g^g) sanktsioneeris eestlasele ees- kut. Mõnel neist oli õppetöö oi- söötade jaoks hoiuplatsid; kuivsi-rariteetseid
raamatukultuuri vaar- ^ k o o l i . . . Kohe järgnenud saksa nud edukaski. Suurt metoodilist lo, mis tuuakse tavaliselt kaheks
okupatsiooni ajal muudeti kool ^bi andvat keeltekooli direktor Je- päevaks korraga, jääb välja. Kuna
1918. a. augustis Preisi reformgüm-fini Titijevski. Õppetööd aga j ) i - maa ;polnüd kühnuriüd;-š^^^
naasiumi tüüpi kooliks Gustav ^"^"^^^ vastavate õpikute ja õp- nad muutsid majandi ümbr^^
Adolfi Gümnaasiumi nime aU. Seal pevahendite puudus. Küsitakse: riauguks, mistõttu on tekkinud
Aastal 1700 puhkenud Suur Põh- töötas paralleelselt kaks haru. üks "^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ 'oppijade raiskumisi.
jasõda ähvardas teha lõpu Gustav (igg õpilasega) saksa ja teine (333 "lO^ldud opiku valjaandmine? ^^^^^^ ^^^^ioos on palju aastaid
Adolfi Gümnaasiumile. Kui Tallinn õpüasega) eesti õppekeelel. SeUele ^^^^ " ^ ^ ^ l ^ "^^.f^^"^ maadelnud mahajäämusega. Arva-kapituleerus
venelastele (1710) -oli tuli lõpp ji\ba 9. nov. 1918. a. sak- ^^^e-eesti vestlussonastikku . ^^^^^ ^^^^^ 'meeldetuletamisest
kooli õppejõududest järele jäänud sa okupatsiooni kokkuvarisemise- - ja südamele koputamisest on kasu
ainult üks - prof. Brehm ja õpila- ga. Koolist sai uuesti eesti kool - ^fti ^ ^ ^ i P •Rr^Vv.^rP fil hakatud aru saama, et
si ainult kolm. Rektor Brehmi juli- Tallmna Linna Poeglaste Gümnaa- ?^?^fvp" ^^^^ ^"^P^ ^^«^«elt võtta. On saadud
timisel astus kool üle uue ajajär- sium. Aastal 1923 sai see uue nime ?! L'/ f nL Nntj^^^mZ^^ "^«i inimesi, osa neist saadetud
mto
Üks toll ühel veerul
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba Eestlase taUtao
135 Tecumseth Street
telefon 364-767$
Pbstiaadresš: Box 70. Sta. G.
Toronto, Ont.M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivandi 251-6495
2. Mrs.. Leida Mairley .
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
RATAS OPTIK
gu künnise - algas Vene tsaaride _ Tallinna Linna Poeglaste Huma-ajastu
(1710-1917). . nitaargümnaasium.
Tagasivaates sellele 207-le aasta­le,
näeme seal kooli elu ja tegevu­se
arengus kolme perioodi. Esime­sel
(1710—1805) sai koolist Linna
Keiserlik Gümnaasium,. riigi ja
Kohtuti lavastaja Helle Murdmaa traktoristide kursusele. Tulevaks
ning operaator Ago Kuusiga, kes f"^^^^ ettenähtud ka mitme
vastasid laste rohkeile küsimustele, söömalauda korda seadmine.
Täiskasvanute filmiklubis anti üle
aastase Juubeli puhul (1931)
sai kool tagasi oma ajaloolise ni- j
m e - G u s t a v Adolfi Gümnaa-auhinnad 15. dokumentaalfilmide
sly^^ festivali võitjaile. Esikohale tuli
247 Danforth
Ave., Toront©, Hnna ühisel ülelpidamisel.
Ont. M4K 1N2 ^^^^^ ^^^^^j j.^^^. ^^^.^^^ ^^^^^^
viies, professorite arv tõusis ka-
Nüüd Ott sellest saanud Tallinna I
Keskkool.
„Tulimullci" UUS
number kohak
Meüe Kusti poistele — jääb
mälestusis püsima Gustav Adolfi
Gümnaasium, kõigile nime muut-
Ladina keel püsis .endiselt esikohal, ^^^^^^ vaatamata. Gustav Adolfi
Posti ei tolli saat^ fSudnud
Käesoleva aasta, 32. aastakäigu
STOKHOLM (EPL) Rootsi post esimene numbei? sisaldab nagu ik-teatavasti
on tunduvalt tõstnud ta- ka 56 lehekülge ja on mitmekesise
SOOVITAiVIE PRILLE PARMAS Juume tim saKsa Keel ja aiies su Gümnaasium on küluke meie elust, j-^fe nn. trükiste osas. Mispeale sisuga. Selles leidub algupäraseid
- 15 aastat parast vene voimu ai jnjnevikust. Igaüks meist on sealt «aijud firmad Lõuna-Rootsis hak- luuletusi (seekord ka üks luul^tõl-gust
- ka vene keel. > Kloostri müüride vahelt midagi ei- kasid oma posti väljastama Taa- ge) ja mitmesuguseid artikleid ning
KVALITEEDIS
KÄEKELLADE MÜÜK JA
PARANDÜSTÖÖD
TÄIDAME KODUMAISEID
PRILLIDE RETSEPTE
* Ajalugu on nagu loterii: kõik
räägivad sellest, kes auto võitis.
O P T I C A L STUDIO
R. SCHMID, saksa optik
Suur valik euroopa prilliraame:
^eiss, Rodenstoek, Metzler
Spetsialiseerunud eontact lemslde ^^^^ õppetegevusse.
gust
Teme periood (tsaaride ajastul) lu. kaasa saanud,
kestis 1805—1890. Keiser Aleksan­der
I aegse koolireformi taustal
sai koolist Kubermangu Gümnaa­sium.
Saksa keel ja.meel jäid do­mineerima,
õppekavva ümusid
looduslugu, võimlemine, meteoro­loogia.
Piirimaade vähemusrahvas- Tänutundes ja uhkuses, üle aegade
nist, kus tariifid on madalamad. kirjutust ja kriitikat. N i i ön kH>
, , . , . . Nüüd aga seletab postverket, et jutis A. Mälgu juubeli puhul, V. ZunllT ZrZu^Z ^^"ine menetlus olevat täiesti eba- Uibopuu huvitav artikkel K. A.
' ^ 1 1 ^ !vf«5! s^^duslik. Edaspidi on võimalus Hindrey viimasest romaanist, A.
kaasa väärtusi, miUele ehitada ^^^^^^ kirjatükk tunasese Tartu
oma tulevikku, dgu kodumaal J ^..^^^^^ ^^^^^.^ ^^^^^j. p^jg^^^^ y jjelki artikkefkahest
voi voorsil. ^^y,^ manast reisikirjast Eesti kohta,' R.
Trükiste saatmine mõne teise Avarmaa kirjutab K L . Marleyst
alal
te venestamine tuli siiski varsti päe- ja kauguste, rännakem mõttes sin- riigi madalamate tarüfidega on kui maalijast, R. Kiviranna meie
vakorda, riigivõim sekkus üha na, kust kunagi algasime teed ellu. vastolus maaihnaposti konventsi- kultuuriloost, I. Arnes vanast
Soovigem ka siit oma koolüe selle ooniga, mis reguleerib rahvusva- Rootsiaegsest Saaremaast )ne.
asutaja Gustav Adolfi poolt 350-ne helist postiühendust. Postverket ,,Tulimulla" on ^tru^^^^
Kolmas
mitte äga kümnest tuhandest, kes 1586 BLOOR ST. W. 1 tänav lääse gi venestamise
taUe seUe oma piletitega välja ost- Pool Dnndas*e subway'd
sid. TELEFON 535-6252
periood (1890-1917) nä- ^^^^^ ^^^^ käskkirjas kü-ja- nendib, et esialgu käitutakse „sea- mub lähemail päevil ja saadetakse
mise polütikat kõrgpunk- ^j^j^^^^ sõnades „õitsengut ja pik- duserikkujate" suhtes siidikinnas- välja juba enne jaan^äeva^„Tuli-tis.
Koolist sai Keiser Nüsolai I jg^V. ^ ' i n retheniumT ^ega. Nendega võetakse kontakt ja mulla" aadress on: c/o B. Kangro,.
Gümnaasium, vene õppekeelega ja ' ' juhitakse tähelepanu, et sellist asja Skördevägen 1, 222 38 Lund,
nüüd 8 klassiga. Reaktsioonina ve- Harry Pärkma ei kõlba teha. Sweden.