Vaba eestlane , June 18, 1981

              Hr. 46 Nr. 46
2da kui ameerika pmi-inis
revolutsioonilise is-luse
poolt vabastati, ei
ajalehed Iraani vasta
huvi tundnud. K u i va-
Iraanis toimunud sünd-
Insete ajalehtede veergu-
Tisiooni ekraanidel erili-
|inu osaliseks, siis nüüd
ja kirjutatakse ainult
lel sealsest elust, ja se-pelt
seoses Iraanl---Iraa-sõjaga.
Itähenda aga kaugeltki
1 rahunemist ja olukorra
jiist Iraanis. Otse vas-vastuolud
võistlevate
Jrteide ja fraktsioonide
kqntunud veelgi terava-
^raän on stabiilsest olu-dndlast-
riiklikust stnik-väga
kaugel.
suurenemise peamiseks
^n opositsiooni tugevne-arengut
pidurdava'is-pade
ja fnndamendalis-
ISealjiiures on tekkinud
cord, et islami võimu-
|c»n sattunud teravasse
ka president Abolhas-
Idr, kes seni katsus dik-
|5imiipüridega ajatolläh
hästi läbi saada kuid
[tuste karikas viimaseid
teesse võttes hakkab
I või isegi üle ajama.
|e Bani-Sadr, kes om
|nt«nsmaal oma haridini-'
kaua välismaal, sattus
teravasse vastuollu !
[kui ta kritiseeris kõik-fonieinit
poliitiliste kõ-lise
pärast. Sellele süü-gnesid
kohe Khomeini
looldajate vastulöögid
süüdistati põhiseaduse
temale kuulav af^lehf
m tema lähemat abüist
[lende hulgas ka riigi-ident,
kes tembeldati
rfngkonna pooH eha-iks
meheks sellise
le juhtimisel. Kõige
Bani-Sadnle toH mo=
tagasi kui Khomeini
it sõjavägede üleirjuha-
; Selle otsuse nõhjen-yäga
mõjuv süüdistus:
|vägi ei ole võimluses
näidanud küllaldast
a võitlusvalmidust, mis
ülemjuhatpjq arvele,
gi sellest, et iraani s6=
isvõime hävitajateks olid
omeini ja tema 500I-pärašt
shahhi loikutf?-
|sid ja vangistasid pal­id
ohvitsere.
1 vastane, meeleolu on
d üles kruvitiid, et
nädalal Teheranis toi-amasside
demon«rtratsi-nÕnti
nrevidendi van°
ia hukkamist. Iraani
asimees aj^tollah Mo-
;Vieshti kinnitas, et pre-iSadri
tegevus on võe-'
[e alla j a varsti võib te-oodata
kohtüürot«!essio
ngel on jiihä ealjude
loaistvate isikute mõr­ade
kätte andmine ja
võib oodata ka-Bani-laegse
prantsuse revo-trelkajana
läksid giljo-
>ljud revolutsiooTii alga-
|e neategelased hüüdlam-levolutsioon
sööb oma
sama olukord kordub
l;ä Iraanis. Ja võib-olla
Kskord ka ©äev, kus
käivad rusikad püsti
bavail ja nõuavad aja-leini
hukkamist.
on aastatuhandete
tanud igavese noonise
lid see on sen! jäänud
ling vaatamata paljude
kinnitustele, et Inl-la
on võimalik paljude
[nra pikendada ei vasta
It tõele. Katsed labora-
Is on näidanud, et rotti-m
võimalik olnud erilise
[diga 25 protsendi võrra
ja et kalad on elanud
laalsest madalama tem-juures
normaalsest
|id see ei vü siiski veel
^älja. Nüüd jõuab küll
iimesi arstiteaduse aren-kõrgetesse
eluaastatesse
>nd aastat tagasi — kuid
sellele ei ole mingeid
et elusolevuste eluiga
(Järg lk. 3)
1
i5
V A B A E E S T L A N E neljapäeval, 18. juunil 1981 - Thursday, June 18,1981 Lk. 3
CEEED
menu Baltimores
Itlmmk Bemmrd Kmqm vestleb oBur cmsf syorfeosesf 10.000 jälgis esinemisi HopklnsPiaztf^^^
Kirjanik Bernard Kangro üllatas eesti kirjandus sõpru uue raamatuga .,Arbiijad'^ See on kahepoolne BALTIMORE --Baltimore eestlased kordasid
raamat, ühelt poolt on see eesti klrJaMdussõprade õnnitlusteos eesti kirjanduselu ii^ vUjakamale loojale millega oli esinetud eelmise aasta mäikim nädalalõpul; Esinemisel
27 ja 28 juunü Ja kirjastajale; nagu näha on õnnitlejate pere üsnagi amikasvTeiselt poolt see on looja igipõlmemešam^^ oU erakordselt suur menu: vähemalt 10.000 pealtvaatajat Unnaelamkest!
dr, R! Vanaselia tel 921-7777 vajadus oma loomingut lugejaini vüa. Seekord on oimud ülesandeks Eesti iseseisvusaja tuntuima kirjan- kogunes Hopkms Plazale, Ja mitte amult pakutavat vaatama ja kuula-
Ja 2 L juunil
dr. T. Sauks,
ma, vaid ka dusliku sõpruskonna, kuhu ka Kangro kuulus, loomingu Ja elu vaailemine, mälestamine Ja neile koha and- , sööma eesti toite., Jooma eesti Jooke Ja osa saama mitmc-mine
eesli kulHuiiriloos. „Vaba Eestlaie" saatis aiHorile mõned küsimused mie teose üle selguse saami- sugustest massile määratutd lõbustustest,
seks.
HKIRIK
' •'üsuraiice
Agency
KSNPLUSTUSED
23 WEI^f MORE Dr., Süite
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
; •: Mitte . vaga:jpalj«i aega.: • tagasi
saatsid lugejate kätte ajaloolise ro­maani
i3-ndast sajandist -^^ ,)Kuus
päeva". Nüüd on Šul valminud ja
Juba ka siia maale Jõudnud uus
mahukas teos pealkirjaga ,,Ärbii-
Jäd". See on sel korral hoopis tei­sest
ajast Jä teises zhänriš. Vähest
Jutustad^; mis laadi 'see• .raai?iat
on? . S - :^
^ ^.Arbujaid'' Võiks nittietada
esseede koguks, uurimuseks või ka
koguni mälestuseks; sest ta sisal­dab
kõiki neid liike.- Teose alapeal­kirjaks
ongi: ,jriiärknieid, mälestu-si,
mõtisklusi-Mälestuste osa on
neist küll kõige pisem, kuid rnäles-
, , , . ,. tuslikkus säratab üle kohtumisi ka
Möödunud aasta detsembris tuli ^^.^^^ j^^.^^^^^-^^^^^^g^ om^
Austraalia immigratsioomametilt ^^makaaslaste, teiste nooremate
estlaiiie põgeeiikiB?ici
Jugoslaavias
MELB13URNE —
kiri eesti seltsile Melbournes, mil- ja vanemate autoritega kui ka üli-les-
k,u siti, .1k a.s k, ohapeal 1e i le•i du ,k oolira,h vaga. „S ee o^n niisns mõnes
monda eestlast, kes annaks sisse-rännu-
garantii jaj peavarju neljaks
kuuks ühele Jugoslaavias põgeni
mõttes kaasaelaja vaade tollele
ajale ja selle analüüs. Lõpuks on
kelaagris viibivale eestlasele, kes '^^'^ ^^^^^^^^ ^^^"^
tahaks tulla elama Austraaliasse. ~. Arbujad", see on üsna tmsd-
Kohalikleestlane Hans Lüdig ot- j^atu sõna, kust see tuleb Ja mida
süstas põgenikule vastu tulla ja tähendab?
see saabuski hiljuti Melboürne'i. _ ^^Arbujad" oii ürgvana soo-
Selgus, et põgenik on noor eesti ^e-ugrüaste sõna, esmeb ka meie
arst dr. Jüri Jürindi.
Publiku huvi põhjuseks oli mitte üldjuhilt Erni Veskimetsalt ja teis-ainult
hea mälestus möödunud aas- telt juhtivatelt tegelastelt: Lea
ta esinemisestj vaid ka ainulaadne KiikUt, Reet Kaseorult, Lilian Eso-
„eelreklaam" kohaliku ajakirjan- pilt ja Anne-Liis Dekault.
duse poolt. Jüri Raidma fotol näidati Tiiu
Nimelt avaldas pühapäeval, 24. Raidma ja Karl Peetsi poolt tant-maü
ilmunud mitmevärvitrükis situd „Kungla polkat" ja ajakirja
„Sun Magazine^- eestlaste maipi- oma kaks fotograafi olid püdista-dustuse
kohta eelteate ning ülevaa- nud Liliaii Esopit mängimas kan­te,
nagu sarnast ei saadud isegi nelt, Reet Kaseoru demonstreeii-Ü.
E. Päevade puhul Baltimores. mas eesti rahvarõiva pulmakleiiii,
Mitmevärvitrükis esilehel oli pii- stseene rahvatantsudest, üles)^te
diajakiri lasknud valmistada eesti õUekaimust jne.
eesti stiilis Joonistuspildi rahva- Ameeriklastele tehakse ka teata-tantsijaist,
kandlemängijast, tina- vaks, et Lilian Esopi mänguriist
õnnevalajast Ja eesti rahvaroi- on„kannel",
vaste mustritest. et eestlaste toiduretseptide hulgas
Ajakirja sisuosas avaldati 4 le- on „kringer', „rosolj^**, „kotletid"
hekülge fotosid eestlaste rahva- ja „lüvakook". Eestlastest infor-^
lainstist ja ka ülevaade Eesti aja- matsiooni andjad onl oma töö tei-ioost.
Anti edasi seletus esinemiste nud hästi.
lalti ajalookonverents
Toimub Lääne-Saksamaali Marburgii
10-3. oJctoobrini
Jah, raamatu suurel 312-nel —Veel lõpuks üks küsimus: Mis
murretes Ja kirjakeeles. Arbumine leheküljel leidub 220 fotot ja fakr on Sul lähemas kavas? Kas pöör-
Marburgis, Saksamaal, teimub 1.—3. oktoobruii tein<^ Marburgi
sümpoosion Marburgi Ä^^^^
Joni ja A A B S l ühisüritusena. Sümpoosioni tieemäks on ,,Vilno'*, tartu
K i i n a Austraal a i teiste maade i . " , •^».••^."^ -i 4. , ^ ^ ; • is.una Ausirdaiid 1 leibte mddue tähendab ennustamist, tuleviku et- isiimilet. Enamik neist on tä iesti \du-d" t agaJsi j1$3 i- ndas-s e sa^ja ndisse .v õi : ja Kua uliKooMe osa Balti alal ja Id' a-Euroopas 1579^
arstilitsentse ei tunnusta, siis^t tekuulutamist, võlutegevust, ka haruldased, seni kuskil ilmumata kuhugi mujale? ^ Sümpoosioni esialgses kavas on veel mõnes teises ettekandes nagu
eesti arstil oma erialale paasemi- nõi^juj^ist selle heas tähenduses, ja seni tundmatudki. Need kuulu- ^-.^^ löhon^o. ir^vo. nr, iior,^ ^tte nähtud kaks eestipoolset ette- dr. Hubertus Neuschäffer*i loengus
seks mitmeid täiendavad eksameid ^^^^^^^^^ ^^.^^^^ ^^^^^ ^-.^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^ v " P ' i t^ i ^ L v ^ I f i L T T ^amiet USA-st. Dr. Toivo Raun kõ- „Balti provintsid üma ülikooUta
sooritada. Kiiremaks võimaluseks lise nõiakunsti ^ehuku arbu a^buü^.^ SQe«lnle« su juurde. ^^^^^ asi - bibliograafüme ule-
, , T T ^- Tr • nimega hakati kutsuma noori luu-
^ ! 30-ndatel aastatel pärast
sellenimelise luulevalimiku ehk an­toloogia
ilmumist a,' 1938. See nimi
jäi kirjandusloosse ja rahva tead-on
vabatahtlikuna arstiks minna
papualastele Uus-Gineasse. Kui
seal on töptatud kolm aastat, siis
saab arsti litsentsi 1 Austraaliasse i l ­ma
eksamita.
Peale eeIpoor>imetatud loengute
on sümpoosioni kavas miinied
etekanded Vilno Ja Riia üikooli-de
kohta.
(Algus lk. 2)
vaade eestikeelsetest raamtutest ü ? ^ ? ^^^^^^ ."'^^^^ ülikool Eesti aastatel :172t--1802^
Raam.t ilmu. nagu näeme, ^'J^^^J^ E^l^arSb^ S
et^etellimiskorras. Kas on seda ümus mul kumme aastat tagasi.
V ~. , « -^roVirit^noi n^n^ o - i o .-^^w,,! ;i>v,„ teemaks on„Tartu ülikooli ja Riia
veel võimalik saada? VahepealseUe aja jooksul on ilmu- . T ^-^ J . ^ •
A ^ . i ^ ^. Polutehnilise Instituudi osa ratsio-
J . ^ . j . . u _ . , - On Praegu ja esialgu on veel nud ule 4 0 ^^^^^^^^^^^^^ põllumajanduse rakendami-vusse
püsima (arbujad olid väga kuid km kauaks on teadmata, sest pal ud neis ka^^^^^^ ,^^.^^3.,^^
nonulaarsed ia hinnatud autorid) kirjastus ei truki enam majandus- teadvusest ja muidugi ka käibelt, r p t i b seal pra^^^^^^^ ^^^^ Põhjustel raamatuid lattu, ega Et vähemalt nimekirja järelpõlve- ^ ' ' ^ '
ni- ^«i^ ^«id ladudes teistel maadel le päästa . . . Uues väljaandes il-seepärast,
et triikitööde väijasaat- miiv^d ka kõik senised, ligi. 2000,
mine on praegu Rootsist äärmiselt Pealkirja ühes teiste andmetega.
kaUis. Lugejad peavad juba arves- Mis siis edasi, ei tea isegi, Võib-
Tartu ülikool on keskseks tee- TunnUStUS Gestl
maks veel mitmes teises loengus - . . , - . ji x i
kolmepäevase sümpoosiuni kes- Kir|anaüSTeaCiiaStele
Kirjandusteadlaste Selts; Soomes
tarna asjaolu, et neü tuleb teotse- olla on aeg üheks luuletuskoguks, Nii on ette nähtud loeng „Tartu - ^^j^g ^^^^ aastakoosolekul 13. ap-
IZIZ^^^ZTTOTA da varakult ja kohe, kui nad mida- viimase ilmumisest saab juba neli rootsi ^^^^ Georg von 5.^^ ^^^^^^ välisliikmete hulgast
Aastatel 1904-1914 sundinud , _ ' .Rauch'dt, kuna dr. Norbert Anger- ^^teks korrespondentsUikineiks
^rrnannesUab loengu teemal ,,Tartti eesti
ma kirjandusepohhi
'metus nagu Noor-Eesti või Siuru,
oleks veninud kiviajast peale §il- kuigi see oli ulatuselt kitsam,
matörkavalt pikemaks. Seda Mn- — Kes kuulusid sinna arbujate
nitab eriti veenvas sõnastuses rühma või sõpruskonda?
Southern California t J l i k o o H p r o - .— Aastatel 1^ ....... • , noc+.f
fessor dr. Caleb E. Finch, kes üt- noored luuletajad, kes 30-ndatel f väärtuslikku tahavad katte saa- aastat. ^^^^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^ ,„,,nHn. t . « . u«cPH ',n,v.
leb, et vanuse, protsessi pidurdami- aastatel elasid Tartus ja omavahel ^^-''^^^"J^^^ ^^^^^^ "^P^u - See oleks siis kuuteistkümnes ülikool ia Vene ajalugu- ia dr S « p n 7 ^ FnH^^^^^^
. , i , , J . , V. V V eriti veel sppDärast pt see osutub ^ « ^^^^^ ^J^^^^&^J*^ "i- Kuldsepa ja Endel Mallene. Esi-seks
e, ole sem leitud mmgit ht- ehedalt kokku puutusid Nende luu- ^-^Ji ^dcfp ^^^^^^^ ^^^^^^^ ^«^^^^ ^^^^^^"^^ mene neist on pikemat aega töö-sat
vahendit ja teadlas, ke seda letuskogud hakkasid ümuma .ala- ^ . ^ ^ ku7Lrltu^^^^ - Saatuse abiga - kuueteist- "^artu ülikool 19. sajandü". tanud Soomes ülikooli õppejõuna
usuvad, leidub ainult uks^kmd. tes 1934. Tähestikiüises järjekorras ^'^'^Z^™ l kindlam on tem' kümne ^^^^ « leiab käsitlemist ka eesti keele alal.
Tänapäeval vahtseb teadlaste arvestatakse tolle antoloogia järgi 4oi*=e Kurem ja kindlam on telli- Kumnes. •
hulgas üldine arvamine, et vana- arbujateks"- Heiti Talvik Paul da otse kirjastuselt Rootsis aadres- Nende nappide sõnadega lõpetab
nemined ole seotud kroonMiste Viiding, BettiAlver Uku Masing, sü: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, B. Kangro oma selgituse ja laseb
haigustega, mis viivad hauda pai- Bernard Kangro, Kersti Merilaasi ^weden. sel suureformaadilisel, pildirohkel
ju vanemaid inimesi. Keegi ei august Sang. Minu ülevaade käsit- ^^^^^ lihtsam on asetada hind, mis ja väga sisukal raamatul ise edasi
tea praegu kuidas müstilise vana- teisi autoreid, kuid peamine doUarit rahapaberites lennu- rääkida. See on elav teos eesti kul­umise
^ protsessi vastu võidelda, tähelepanu on nendel. ^^^^^ ümbrikusse (või ka tšekina) tuuriloost, ajajärgust, millele eest-mls
teadlastei^ arvates baseerub rak- ' ja saata koos tellimisega Rootsi, lased on uhked, kuna see oli vaba
kudes ja keha keemilises j protsessis — Raamat sisaldab ootamatult Muidugi on võimalik tellida ka ko-. rahva hulgas kasvanud loojaskond,
toimuvatele^ muudatustele. palju ilusaid pUte, trükitud heal pa- halike esindajate kaudu. Aga pea- kes asusid oma kohtadele eesti kul-
Inimene on siiski. oma keskmise beril, mis vanu aegu meenutavad, asi on, et seda tuleks teha viivita- tuuri kandjaina ja loojaina ning
kõrge elueaga teiste-elavate ole- Kuidas oli Sul see võimalik? matult. leidsid koha eesti kultuuriloos,
vustega võrreldes palju eelistatu- " .. . - •. , .. . • • . • • • •. ^ . • •• .. ' y \ . - . • ' - . - . - ~- .•
mas olukorras. N i i näiteks on mõ-ingate
loomade ja lindude keskmi­sed
vanused järgmised: koer — 13,
kass 13, elevant — 60, hobune
Ml^'':^t'nf *oL?l Neid süüdistatakse N. Liidy lippude _STOKHOLM ( E P D - Kaitse-
13,5, alligaator 58, varblane — üialiarebinilSeS jõudude staabi poolt välja antud
20 ronk — 69 kanaarialind 24, orienteerimismaterjal „Incidenter
tuurakala ^ 5 0 la forell — 4-aas- ' STOKHOLM — Eesti Vamgislatod Vabadusvõitlejate AMsžamis- 1980" (Vahejuhtumid 1980) näi-
1 keskus on saanud teateid kolme Haapsalu keskkooli Õpilase kohta, kes tab, et sõjaline luuretegevus Roöt"
QpnS «^ipf^mnfni Ic^mhp? on '^^"'""^ keskvanglasse paigutafuina ootavad kohtuprotsessi „kuritaht- si vetes ja õhuruumis on viimas-
:aks korda nädalas
Maksab Kanadas s l^ljaspool Kanadaes
Fiiririkkuüilste ör¥
ü o o t s i s syureneb Veerandaastas
$42.—
$21— $23.—
$11.— $12—
• O S T I G i ^
USA-l:
$61.— $67:—
$33.— $35.50
$17.— $18.50
suurem
sellel alal
Mdc teadlane
dox tuleb omalt poolt välja siin vä-
. ga lihtsa seletusega —^ naised on
voo?
re
lisaneb
veel 4 võimalikku rammimisjuhtu.
Samaaegselt tuhandete kooli- Haldi Koppelile, Kaido,Einma- See on 6 rohkem kui eelmisel aas-ttehtud
lihtsalt paremast materjalist noorte meeleavaldustega Tallinnas niie ja Aivar Temanenile mõeldud tal ja kõrgeim arv viimase 10 aas-kui
mehed ning see annab meile toimusid 1.a. oktoobris sadade tervituskirjad saata järgmisel ta jooksul. Territoriaalvete rikku-rohkem
elupäeva. noorte demonstratsioonid Tartus, keskvangla aadressil: Eesti NSV, mised toimusid kogu ranniku ula-
Nii-siis — seni ei ole veel Pärnus ja Viljandis. Nüüd selgub, 200 001 Tallinn, Kalaranna 2, tuses Läänemerest kui Põhjamere-duslikult
suudetud kindlaks teha, et koolinoorte okupatsioonivasta- Uchrezhdenie YuM-422/1, Nimi ni välja. Rikkujateks olid 5 Vars-et
meditsiinilised, dieedi või mõned sed meeleavaldused haara.sid ka Ja eesnimi. savi-pakti ja 4 Nato-laeva, 5 juhtu
^ läksid „tundmatute*^ allveelaevade
Abistämiskeskus ijöördpto^^. arvele. , ; : • "
organisatsioonide, koguduste Ja TVT- ^ , « t v •
üksiWsikute poole üleskutsega
Haldi Köppeli^ Kaido Etamani ^ J ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ arv^-ebahardikidt
la Aivar "j^maneM
Yõtmiseks. veelaevad rootsi territoriaalvetesse,
rtiitmel |uhul jäädes siiina rohköm
kui üks nädal
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
Aastas $76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas $21.—
Aadressi muudatus 50 centi. tJksiknumbri hind 50 cesM-Kanada
aadressidele palume märkida ..POSTALGÖDE" ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
muud metoodid oleksid tegelikult väiksemaid linnu ja asulaid,
märkimisväärselt pikendatud ini­mese
keskmist eluiga. Tõendeid
selleks saakdme siis M suur arv
Inimesi elaks 110—120 eluaasta-
Bsi. Praeffu on selliseid inimesi a^a
ainult üksikuid, H^äga harva esine­vaid
erandeid. SeBest järeldusi te- okupatsioonivõiniu poolt on nüüd
N i i näiteks demonstreerisid La.
oktoobri esimesel poolel kooli­noored
Haapsalus nõukogude
lippude mahatõmbamise J a pin-iruks
rebimisega. .
Telli mine saata:
lies, -toleb seHe! mehel veel vaga, selle eest võetud vastutusele kolm Hooldus küsimuses võtta ühendus
feaua oodata, ke^ suri Kalifomias Haapsalu keskkooli õpilast ja ni- Kanada osas E W Abistamise Rootsi õhuruumi rikuti iriöödu-mõned
aastad tagasi ja tegi enne meltlS-aastased Haldi Koppel, Toimkonnaga aadressil: Estonian nud aastal kindlakstehtult 50 kor-surma
korralduse oma laiba Idil- Kaido Einmanjä Aivar Temanen, House, 958 Broadview Ave No da, millele lisandub 5 võimalikku
mutamiseks ja säilitamiseks •—. 30- kes ootavad protsessi Tallinna 208, Toronto, Ontario M 4 K 2R6; piiririkkumist. See on kaks korda
Isuks kui lahendatakse igavese elu keskvangl^. Eesti NSV krimi- eraldi Vancouveri piirkonnas E W rohkem kui selliseid vahejuhtu-
^ladus, mis võimaldaks tal uwesti naalköödeksi § 195-2 näeb „kuri- Abistamise Toimkonnaga aadreš- meid toimus enne Rootsi territo-
Ja OBJsa eln jätkata. tahtliku huligaansuse" eest ette ku- sil: c/o Albert Krug, 2976 West riaalpiiri laieBdamišt 4=lt meremii-ni
5 aastat sunnitööde 6th Ave., Vancouver B.Co Ült 12-k
P.O. Box 70, Postal Stn. C. Toronto 3, Ont.
M6J 3M7
Palmi muie saata VABA EESHiANS ^«f^t^ / poolaastaks /
veerandaastaks T - tavalise /kiripostiga alates
19- . Tellimise katteks lisan $ .j süojnureh
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raba saata aiiaiiU tahtidrjas).
Nimi - -
Aadresi - __-._.__„—