1984-09-27-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tn; Nr.>72 Nr. 72
BOED
V.:i:
mälestab leinas: ^
• • M G l ^ ^ ÕPETAJA
ARMAST SÕPRA.
Pika, mskehaigiiifee Järele.Sl
imele kiisas õde$
FiÄa rahus!
Me ANNETTE TAMMBl
LAPSED, LAPSELÄPSEB |a
mtitütarEI^
Esimest korda nägin „poola
paavsti" just pärast ta naasmist
Poolast. See oli 13. juuni päikesepaisteline
pärastlõuna ajaloolisel
Peetri platsu. Kolmapäev muidugi,
sest rahvä-aüdientsid oh alati kolmapäeval.
Olin kohal tund varem
(kell viis), et mitte barjäärist liig
kaugele jääda.
Tol pärastlõunal pani mind imestama
üks ebatavaline vaatepilt.
Mõlema pronlcsist hiigelkandelaab-ri
otsa platsil oli roninud hoori; kobarana,
nü umbes kolmekorruselise
maja moodi. Positsioon oli ilmselt
ebamugav, ent kolme tunni
jooksul sealt kedagi alla puhkama
ei tuhiud. nm oli palav ja kandelaabrite
jalamil jooksis joogivesi
väiksesse anumasse. Noortel olid
joogitopsid kaasas, need lasti nööri
otsas vette ja topsid hiivati veega
liies—- et kord leitud kohta mitte
käest ära anda. Sest sealt oli parem
vaade kogu audientsüe. Kaameraid
ulatati käest kätte kõige ülemiste-
Mina" olin' vihane enese peale, et
ei ohiud kaamerat kaasa võtnud:
need kaks inimkobarat olid ju üks
kõige toredam pilt sellest vaimustusest,
mida itaalia noored tundsid
,,välišmaalasest paavsti" (il papa
straniero) vastu. Jah, vaimustus —
see oli esimene mulje , ,poola
paavstist" juba tund aega varem
kui ma teda ennast näha sain. Ja
õigupoolest sama kogesin aastat
Kopenhaageni^ Taani Kunin#- ^ j ! " i ^ " " ^ ^ ^ ' ; . i v •
kus (i^eris lm uueks täheks eSt^
lane Guido Taevatalu. Sooritanud P^f^^ P ^ J ^ ^ ^ ^ ?^
pärast mitme tuntud lauluõpetaja^!"^-
^uresõpphnistsisseastumisekLid^^^^^^
ooperi - ^adeemiasse, äigas sealt f'"^'^. .^ffl tagada vaba^teed^
noore mehe tähelend. j4atd^ ^ 7?^"^^^ . ^ " w f w
w%m a)le1e ana «s tasl ueusrempeäAsr atäs e oo^pi^e. ri's^- J,S ,A^m.. l''aPh;t:i?n^e" ^a^u^to^. J, ohfa^n' nes Paulus soi-gi
läbi, üks kord piki barjääride üht
külge, temö kord teist. Tefkkis mulje,
et ta rääkis kõigiga, võttis vastu
kirju ja kmgitusi ja kallistas te
INGE jaSE^VI :
HARRY JaBOLLY
BRIAN ja: ESTER
m
Gyicl& Päevatalis
kusjuures kriitikud ütlesid, et tema
mäng ohiüd hea, laul veelgi parem.:
• • . ; ;••.;);:.
Sellele järgnesid teised ooperid,
krahvi osa Mdzarti „Figaro pul- ' ^ ' f ' ^ ^ ' ^ T ^ • " ^ r ^ ' ' S H ^ i
mas", peaosa Tshaiko^skf ,.Je^e^ "^^^^^^^^^^ ^
'ni Oneginis". Tänavu esines ta
Lugupeetud andekaiiit kmnstnüdni
Rossmi,,SeviUa habemeajajas". Arvustus
on jaganud ainult kiitust,
öeldes et tema Figaro kujundus oi;
nud n^i hea, et sellist pole vareŽ
kuuldud.
üks suur perekonnapidu, miUele andis
toreda tausta Bernini kolon-
.kmstmk VOSiDEMAR WÄLTER SAKS
14. septembril 1984 "oli kogu To-
Guido PäevataUx kmilsus ei tul^ f ?Piisk(*)nna vaimulike
hud Taani ja Rootsi eesüastel^Pf^l^^^^^f^f^
ootamata. Ooperirähe is^ yel^"^"^^
Päevatalu on sündinud Petserimaal,
kus neü oli talu. Ta võttis
osa raskeist Smimägede, lahmguist,
kus sai haavata ja toimetati Saksa^
maale ravile, kust ta
abiellus seal pärast
mmaristid olid kutsutud külalised.
Nüüd aga oli asi palju keerulisem
kui Vatikamlinnas enne atentaati:
kõik pidid olema kirikus enne kel-
Viidiežasi ^ahte,- kuigi paavst ei pidanud
gg^^ saabuma enne poolt 4-ja. Katedraa-
Siidaiilik t ä i E kõi^e, kes minu armsa abikaa!^
«2
viimsele teekonnale saatmiseist osa võtsid, seda lilledega kauMs-tasid
Ja mulle IsiMikult, posti teel vÕi leinakuulutustega nii^^s^
jalt kaastunnet avaldaksid. Suur ^nu EELK koguduse esimehele
ja Eesü Seltsi esimehele hr. V. Põldaasale ja hr. Jakob Msllist-verele
järelhüüete eeSo Eriline, tänu õpetaja OM' Pintile sü-;
damliku matusetalituse eest.
Leinav ABIKAASA.
taanlannaga.
Neil on viis last, neist Guido olnud
juba lapsena laulusõber ja õppinud
isa põlvel mõnegi eesti laulu,
ka ema UUa olnud laulusõber.
Guido laulis Kopenhaagenis poistekooris,
hiljem sama koori meeskooris.
9-aastasena pääses õppima
li ees ootas üks vanem daam ratastoolis,
taskuteleviisor peos; nii
jälgis ta tähtsa külalise iga sammu.-,.
Katedraalis oli oote^palveteenis-tus,
mille tegi toredaks mitmesajapealine
koorikooli poiste ühislaul
puhkpillide orkestriga. Neli diri-m
. . .„ ... genti ehituse eri osades pidasid
gümnaasium mütepealimüc^ walkie-talkiede-muusika,
kuhu 600-st soovijast
võeti vastu 60. Ta õppis mängima; " ^. . ,
kitarri, balalaikat ja klaverit, on Paavsti saabuniisel mängiti mm-esinenud
Bavlovsky balalaikaor- ^ ^ f ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ l ^ ^ ^ ^ ^
Ikestris. Esinemised on teda viinud P^^^f^^^^^f^^^^^^
mitmele maale - ^^^^ ^^^^ P^^ P"^^^* vaipa - tap-
Mmisikaõppimise kõrval on ta "^^^ '^^^N^^^'':!!'
töötamid RöSsisoodeMa rabades
sil. Mma juhtusin nuud istuma kol-ovatsioonid,
„Viva ü Papa!" itaallaste
kõnekooris. Neid olevat Torontos
oma pool müjonit, enamuses
katoliiklased; seega on neil kenake
hulk vaimulikkegi.
Paavsti paremal käel kuulas rida
inimesi ratastoolides, peaaegu kõik
vaimulikud. Sinna suunduski Püha
Isa esiteks, peatudes õige pikaltki
üksikute juures. Siis järgnes — är-p
pange pahaks — järjekordne ka-dalipu-
käik katedraali pikitelge
mööda. Võib kergesti tüütavaks
muutuda see rahva puudutada-taht-mme.
Minult on mltu-setu korda
küsitud, et kas'ma ikka kä paavsti
kätt suruda sain. Pean,ütlema, et
mul pole sellist soovi iial tekkinud.
Algusest (s.t. valimisest) peale olen
oma „kõrgema ülemuse" sõnu ja
tegevust hoolega jälginud ja mul on
väga hea meel, et meil on nii populaarne
paavst. Aga miks- peaksin
ma selle migi „jälitatud" mehe
kätt suruma minema? Kui mul aga
kunagi oleks vaja Eestit puuduta-vais
asjus nii kõrgelt poolt nÕu küsima
minna, ei ole kahtlust, et antaks
eri-audients.
Toronto katedraalist edasi suundusin
kahe-poola seminaristi saatel
(kes elavad šemmaris müiuga samal
koridoril) poolakate rahvus-raUile
staadionil. Seal valitses juba
suur rahvapidu õhkkond, olgugi
et ikkagi usklikus, vaimus: rahval
oli käes seUeks otstarbeks trükitud
lauluraamat (ka muidu sujus poolakate
organisatsioon laitmatult)
ja paljud laulsid peast. Minu muljet
mööda on poolakatel niisugune
usklike laulude laulmme palju kodusem
kui eestlastel. Laulsin mma-gi
— ja mu tshehhist toolinaaber
ei jõudnud ära imestada, et „pro-fessor
laulab poola keeles!" Tegelikult,
kuna olen õppinud nii kki-kuslaavi
küi vene keelt, pole raske
poola keelest aru saada. Sedakorda
kõneles paavst ka Õige aeglaselt,
nii et kõne jälgimisega ei ohiud
raskusi.
Eriti puudutas mmd ristisõja väl-jakuulutamme
inimõiguste eest,
mis muudes kõnedes ei tulnud nii
selgesti esile. Paavst rõhutas seda
väga tugevalt ka väliselt, TV-repor-taazhis
kippus see asi muu varju
jääma. — ,,Meie kogudusest Clevelandist
tuli 17 bussitäit — ja meie
linnas on muidki kogudusi," ütles
üks sealt saabunu.
Eeskava oli hea (, ,parem kui
Poolas j " ütles paavst rahvatantsi-jaile
naljatoonis), kuid kahtlemata
üle pakutud raske programmiga
Kanada-külalise jaoks, kes korraga
püsti tõusis'ja jumalaga jättis. Aga
ei: rahvas alustas ühislauluga, mille
paavst kaasa laulis. Siis tavalised
ovatsioonid ja lahkumine, aga
ka ilutulestiku kärgatused> mis
võistlesid ümberringi müristava
kõuega. Siiski, kas just Püha Isa
sidemete pärast „üleväl" või muidu:
m/tte piiskagi me ei saanud.
Downsview missa järgmisel päeval
toimus aga Öise vihma tõttu
ülimärjal platsil. Muidu oleks vist
küll terve miljon kokku tulnud; Mina
ei olnud raadio hoiatustest kuulnudki
ja läksüi'päris kalossideta.
Jällegi pikk ooteaeg, müle jooksul
politsei viis ära kolm vaimulikku,
kes olid kaotanud oma eripile-tid:
julgeoleku-mehed ei mõistnud
nalja. Arni.ulaua väljajagamiseks
köhaletoodud vaimulikke kasutati
ära ka „3ulgema" tsooni loomiseks
altari ümber.
Ükskord ometi läks ilmateade
täppi: päike tuli (nagu ennustatud)/
pärastlõunal püve Wgant välja! Ja
andis altari-püramiidile (küllap julgeoleku
põhjustel nii kõrgeks- kaugeks
ehitatud) lausa imeüusad värvid.
Oli tuuline — ja kui oodatud
külaline ovatsioonide saatel heli^
kopteriga just „aia taga" maandus
ning pärast; riiigsõitu-rahva tervitamist
hakkas püramüdi otsa astuma,
oli see küljelt vaadeldes väga
tore vaatemäng." Eriti'unustamatuks
jääb miülepüt, kuidas tuul
tahtis Püha Isa püramiidi otsast
nagu lendu tõsta ja ta paistis otse
pilvedes hõljuvat.
Siin oli pettumusigi. Ooteaja lühendamiseks
aiiti muusikat;" see
õieks olnud tore võimalus lasta etnilistel
gruppidel laulda nende armsamaid
vaimulikke laule. Selle asemel
tuli midagi, mida ei oska
muuks kui tsirkusemuusikaks nimetada.
Ma ei uskunud oma kõrvu,
kui muude hulgas kostis „Ridi, pag-liäccio!"
(Naera, klaun!) meloodia.
Isevärki tervitus Pühale Isale
. . . Veelgi tõsisem oli, et armulaua
jagamine uppus sõna tõsises
mõttes Hädasse. Jagajad ei saabunud
mõnel puhul üldse platsi
kaugemaisse nurkadesse. Ja kogunemine
oU — inimest massi poolt
vaadatuna — usklik kogunemine.
Paljud olid väga löödud, et nad ei
saanud paavstimissal armulauda.
Selle kurva teadmisega lahkusin
väljakult ka Illina; vaimulike „töÖ-päev",
kes toodi ja viidi bussidega,
oli kestnud kaheksa ja pool tjmdi.
tJldnimetajaks jääb siisM VAIMUSTUS.
Lugejakirjades suurtele
lehtedele on mitu korda arvatud,
et selle külaskäigu kulud oleks võidud
vaestele anda. See mõte on
kangesti sarnane Juudase omale
(Matt. 26:8j). Minu mulje on', et
Kanada sai sellest külaskäigust
midagi, mida raha eest üldse ei
saa: I haruldase juhuse iseenese üle
järele mõtelda. „Ei, paavst on tore
mees, "pajatas mulle üks kaasmaalane,
„ütleb. ausalt, mida ta mõtleb,
katsumata oma seisukohta sul-'
le peale suruda. Nüsuguste meestega
on hea asju ajada." Ka raadio-
ja TV-rahVas tegi väga head
tööd ja tõi Püha Isa vaimuliku sõnumi
(kohati väljakutse) kõigi
teadvusse. Ma ise tundsin järgnevatel
päevadel päris käegakatsutavat
,,elujõu" ja pealehakkamise
tõusu.
Seda kõike oli meüe väga vaja.
Võibolla eriti noortel, kes nägid üht
isalikku kuju, kes on nendele vastuvõetav
ja annab julgust eluks
koos isikliku eeskujuga.
Vello Salo
Bonn keeldus Tallinna
hing veoautojuhina, kuiii Võis end
täielikult muusikale pühendada.
USA-S Lkkewoödis suri 22. mail
Alfred E. Saar, sündinud i .
raaril 1906 Tallinnas;
3.
Stokholmis suri 17. mail August
Samnlas, sündiimd 7. jaamia^^^^^ AJ r >• •
1913 võrimiaai.: ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
USA-S Hartfordis^
l^lmar VeUner, sündinud 0^ aiüguö-
Rootsis suri 27. maü Gunnar Jo-hansson,
sündinud 8. aprillil 1934.
mandas reas ees, kuid just mu paremal
käel (üks astus isegi käe
peale) tungles fotoreportereid vägevate
teleobjektüvidegä. Pani
kartma, et äkki niisugune vääratab
detsembril 1917 Narvas,
USA-š Floridas suri^^^^ 15.
Konstantin Venesaar, sündinud 1.
juunil 1901 Eestis.
til 1898 Pühajärvel.
ÜSA-s Lake Hopatcongis suri 11.
mail Jaan Männik> sündinud 17.
mail 1925 Taeveres.
USA-s Methuehis suri 19. mail USA-s Long Islandil suri 16. maü
Endel Limbek, sündinud 4. juunil Maks Sepri, sündinud 8, märtsil
1919 Tartus. 1903 Läänemaal.
Inglismaal Cardiffis suri 15. mail Ja kukub pähe . . .
Olga Johanson, sündinud 26. juunil Pikk kõne kleerusele:
1895 Eestis.
Austraalias Thirlmeres suri 24.
mail Ants Kaljo, sündinud 7. veebruaril
1897 Viljandimaal. *
täna on
Ristipäev ja rist on keskne . iga
kristlase, eriti iga vaimuliku elus.
Tõsised kuulajad, fotograafid kaasa
arvatud. Kõne lõpul kohe suured
London Times teatab, et Lääne-Saksamaa valitsus Bonnis on keeldunud
N. Liidule välja andmast Koblenzis praegu asuvat Tallinna
vanimat arhiivi, kuigi venelased vastu pakkusid kolme saksa linna ajaloolisi
dokumente.
362Dimforth
T4Mroiito,^Oii!ii
FLOWERS & GIFTS
S«etls9t® im^It (B^liatatud ja tradii^^ioooili^u
Matusemaja on üSoilS. aasta, teeniüud Metr^litaa Tcsmr
tot sama perds:onna podt vüijal(iijunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad njumid, kvaiifitsceritud personal ja
JstWlaldagelt parkimigeruumi.
{a esmaklassäased lilled
^mtlMtoid kiiiikiddks: dited^ merevaik, nahal
keraamika,
eesti, läti ja inglise keeE
tei*nimme
P U N E t A L ES LT
Äri avatud juunis, juulis,
©smäp.-reedeni 8.30-5, laup. 8.30-3
T. L. MOSmiSON — Fiwjgral Directw
St, te/Bto, Õat. M4X 1S§
TeS^ea 914-1408
Bonni sise- ja välisministeerium
seletavad, et pärastsõjaaegsed saksa
seadused ei luba liiduvabariigis
asuvate varanduste -väljaviimist ja
välisministeerium lisab, et Eesti,'
mille pealinn on arhiivide kodukoht,
ei ole Liiduvabariigi valitsuse
seisukohalt N. Liidu osa.
Kolme endise Hansa linna Bremeni,
Hamburgi ja Lüübeki keskaegsed
tiritud, arvult 30:000, peideti
viimase sõja ajal õhurtinna-kute
ohu eest kusagile kaevandus-se,
mis nüüd asub Ida-Saksamaal
j a kust nõukogude okupandid
need 1945. a. oma kätte said.
1977. a. teatasid venelased UiiU-de
olemasolust ja entuisiastlikud
saksa ajaloolased alustasid läbi-rääkimsi
nende Vahetamiseks
Lääne-Saksamaale toodud Tallinna
arhiivimaterjaliga.
Muuseas hõlmab ka UNESCO leping
1977. a. rahvusvaheliselt arhiivide
repatrieerimist.
Bremenile kuulub 20.000 kõne
olevaist ürikuist ja selle linna
kultuuriala nõunik H. W. Franke
nõuab valitsuselt selle keelu tühistamist.
Ta; leiab, et lähtudes oleviku
realiteedist, olevat sellised poliitilised
hoiakud aegunud, mitte
enam paikapidavad;
Ta süüdistab Saksa valitsust sa-boteerimises
ja et see hoolib vähe
saksa ajaloost.
Igaljuhul ci olevat föderaalne
valitsus Tallinna ürikute seaduslik
omanik.
Eriti pahandab Franke, et Bonni
veto tuli ajal, mil peale 6-aasta-ši
vaevalisi läbirääkimisi vene
diplomaatide ja poliitikutega oldi
juba peagu kokkuleppele jõudmas.
EPL.
VAiPADE & MOOBLI
PÜHASTOS
SEINAST-SEINA JA LAHTISED
ERIK LOKBIK — 447-9834
Etnögrci
alustab teg
perioodi
Etnograatilme rinj
tegevuspericodi nelj
ril, kell 6:30 Eestil
nwm nr. 12.
Nagu tavaliselt"
kutulek peakoosolel
gevusperioodil ön
le põletamise ja vii
mis algab 18. • okt(
detsembri algusse,
vad osa võtta kõiki
igas vanuses ka v|
liikmeskonda. Ki
soovijail on vajalilj
le muretseda -p|
saab ,,hobby-cra|
Väljastpoolt tulijj
varakult registrcj
Eva Priile, tel.
tajale Ene Rungc
Osavõtumaks on
Esimesel õhtul
võetakse vastu ui
graafilisse Ringi,I
tused näitavad, lj
leb. Hoiame rai
Ringi liikmed, k|
sest osa võtta, V
ba varem õppinul
vad oma sooviko|
del.
Samas toimub]
tasuta nõuanne
tele etnograafiüj
rahvarõivaste vi
Etnograafil
Aianduse
agr. Eino
20. septembj
ris oma juube]
kate organisi
ja sõprade ke^
Sündinud ji
majandustegeif
me Rudolf
nas, siirdus
g:ümnaasiumi
petamist 193(
agronoomiat
täiendas end|
Landscape In|
dust.
Nõukogude
töötas Eesti
juures, Saksj
Tallinna ümll
sulendina.
. Eesti kodi
osa metsavc(
kaitse Tallini
adjutandina
ohvitserina
sus. Ta lail
is ära
kolonnist, jõ|
üle Inglismaj
'Metsavennl
piksooga, kcj
kaasana abi
Neil on po(
tekt.
Ta töötas
kuni Torontl
.suses mitmuj
hatajana.
Ostnud 19|
koha „Willo
rpntost põll jj
tarna puuko
päevase töö
„errüminck.i|
oma perega
jaarendamis(
kooliks ia
teks, misjärc
dade planet
nii kanadalai
aedasid on id
Eino Kuil
sery Tradi-sj
konda.
Eino Kuri
matut enert
tada paljude
des. Alates
se nõukogu 1|
nõukogu (i
tud liikmen.j
Skaiitmasj
skautluses
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 27, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-09-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840927 |
Description
| Title | 1984-09-27-04 |
| OCR text | tn; Nr.>72 Nr. 72 BOED V.:i: mälestab leinas: ^ • • M G l ^ ^ ÕPETAJA ARMAST SÕPRA. Pika, mskehaigiiifee Järele.Sl imele kiisas õde$ FiÄa rahus! Me ANNETTE TAMMBl LAPSED, LAPSELÄPSEB |a mtitütarEI^ Esimest korda nägin „poola paavsti" just pärast ta naasmist Poolast. See oli 13. juuni päikesepaisteline pärastlõuna ajaloolisel Peetri platsu. Kolmapäev muidugi, sest rahvä-aüdientsid oh alati kolmapäeval. Olin kohal tund varem (kell viis), et mitte barjäärist liig kaugele jääda. Tol pärastlõunal pani mind imestama üks ebatavaline vaatepilt. Mõlema pronlcsist hiigelkandelaab-ri otsa platsil oli roninud hoori; kobarana, nü umbes kolmekorruselise maja moodi. Positsioon oli ilmselt ebamugav, ent kolme tunni jooksul sealt kedagi alla puhkama ei tuhiud. nm oli palav ja kandelaabrite jalamil jooksis joogivesi väiksesse anumasse. Noortel olid joogitopsid kaasas, need lasti nööri otsas vette ja topsid hiivati veega liies—- et kord leitud kohta mitte käest ära anda. Sest sealt oli parem vaade kogu audientsüe. Kaameraid ulatati käest kätte kõige ülemiste- Mina" olin' vihane enese peale, et ei ohiud kaamerat kaasa võtnud: need kaks inimkobarat olid ju üks kõige toredam pilt sellest vaimustusest, mida itaalia noored tundsid ,,välišmaalasest paavsti" (il papa straniero) vastu. Jah, vaimustus — see oli esimene mulje , ,poola paavstist" juba tund aega varem kui ma teda ennast näha sain. Ja õigupoolest sama kogesin aastat Kopenhaageni^ Taani Kunin#- ^ j ! " i ^ " " ^ ^ ^ ' ; . i v • kus (i^eris lm uueks täheks eSt^ lane Guido Taevatalu. Sooritanud P^f^^ P ^ J ^ ^ ^ ^ ?^ pärast mitme tuntud lauluõpetaja^!"^- ^uresõpphnistsisseastumisekLid^^^^^^ ooperi - ^adeemiasse, äigas sealt f'"^'^. .^ffl tagada vaba^teed^ noore mehe tähelend. j4atd^ ^ 7?^"^^^ . ^ " w f w w%m a)le1e ana «s tasl ueusrempeäAsr atäs e oo^pi^e. ri's^- J,S ,A^m.. l''aPh;t:i?n^e" ^a^u^to^. J, ohfa^n' nes Paulus soi-gi läbi, üks kord piki barjääride üht külge, temö kord teist. Tefkkis mulje, et ta rääkis kõigiga, võttis vastu kirju ja kmgitusi ja kallistas te INGE jaSE^VI : HARRY JaBOLLY BRIAN ja: ESTER m Gyicl& Päevatalis kusjuures kriitikud ütlesid, et tema mäng ohiüd hea, laul veelgi parem.: • • . ; ;••.;);:. Sellele järgnesid teised ooperid, krahvi osa Mdzarti „Figaro pul- ' ^ ' f ' ^ ^ ' ^ T ^ • " ^ r ^ ' ' S H ^ i mas", peaosa Tshaiko^skf ,.Je^e^ "^^^^^^^^^^ ^ 'ni Oneginis". Tänavu esines ta Lugupeetud andekaiiit kmnstnüdni Rossmi,,SeviUa habemeajajas". Arvustus on jaganud ainult kiitust, öeldes et tema Figaro kujundus oi; nud n^i hea, et sellist pole vareŽ kuuldud. üks suur perekonnapidu, miUele andis toreda tausta Bernini kolon- .kmstmk VOSiDEMAR WÄLTER SAKS 14. septembril 1984 "oli kogu To- Guido PäevataUx kmilsus ei tul^ f ?Piisk(*)nna vaimulike hud Taani ja Rootsi eesüastel^Pf^l^^^^^f^f^ ootamata. Ooperirähe is^ yel^"^"^^ Päevatalu on sündinud Petserimaal, kus neü oli talu. Ta võttis osa raskeist Smimägede, lahmguist, kus sai haavata ja toimetati Saksa^ maale ravile, kust ta abiellus seal pärast mmaristid olid kutsutud külalised. Nüüd aga oli asi palju keerulisem kui Vatikamlinnas enne atentaati: kõik pidid olema kirikus enne kel- Viidiežasi ^ahte,- kuigi paavst ei pidanud gg^^ saabuma enne poolt 4-ja. Katedraa- Siidaiilik t ä i E kõi^e, kes minu armsa abikaa!^ «2 viimsele teekonnale saatmiseist osa võtsid, seda lilledega kauMs-tasid Ja mulle IsiMikult, posti teel vÕi leinakuulutustega nii^^s^ jalt kaastunnet avaldaksid. Suur ^nu EELK koguduse esimehele ja Eesü Seltsi esimehele hr. V. Põldaasale ja hr. Jakob Msllist-verele järelhüüete eeSo Eriline, tänu õpetaja OM' Pintile sü-; damliku matusetalituse eest. Leinav ABIKAASA. taanlannaga. Neil on viis last, neist Guido olnud juba lapsena laulusõber ja õppinud isa põlvel mõnegi eesti laulu, ka ema UUa olnud laulusõber. Guido laulis Kopenhaagenis poistekooris, hiljem sama koori meeskooris. 9-aastasena pääses õppima li ees ootas üks vanem daam ratastoolis, taskuteleviisor peos; nii jälgis ta tähtsa külalise iga sammu.-,. Katedraalis oli oote^palveteenis-tus, mille tegi toredaks mitmesajapealine koorikooli poiste ühislaul puhkpillide orkestriga. Neli diri-m . . .„ ... genti ehituse eri osades pidasid gümnaasium mütepealimüc^ walkie-talkiede-muusika, kuhu 600-st soovijast võeti vastu 60. Ta õppis mängima; " ^. . , kitarri, balalaikat ja klaverit, on Paavsti saabuniisel mängiti mm-esinenud Bavlovsky balalaikaor- ^ ^ f ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ l ^ ^ ^ ^ ^ Ikestris. Esinemised on teda viinud P^^^f^^^^^f^^^^^^ mitmele maale - ^^^^ ^^^^ P^^ P"^^^* vaipa - tap- Mmisikaõppimise kõrval on ta "^^^ '^^^N^^^'':!!' töötamid RöSsisoodeMa rabades sil. Mma juhtusin nuud istuma kol-ovatsioonid, „Viva ü Papa!" itaallaste kõnekooris. Neid olevat Torontos oma pool müjonit, enamuses katoliiklased; seega on neil kenake hulk vaimulikkegi. Paavsti paremal käel kuulas rida inimesi ratastoolides, peaaegu kõik vaimulikud. Sinna suunduski Püha Isa esiteks, peatudes õige pikaltki üksikute juures. Siis järgnes — är-p pange pahaks — järjekordne ka-dalipu- käik katedraali pikitelge mööda. Võib kergesti tüütavaks muutuda see rahva puudutada-taht-mme. Minult on mltu-setu korda küsitud, et kas'ma ikka kä paavsti kätt suruda sain. Pean,ütlema, et mul pole sellist soovi iial tekkinud. Algusest (s.t. valimisest) peale olen oma „kõrgema ülemuse" sõnu ja tegevust hoolega jälginud ja mul on väga hea meel, et meil on nii populaarne paavst. Aga miks- peaksin ma selle migi „jälitatud" mehe kätt suruma minema? Kui mul aga kunagi oleks vaja Eestit puuduta-vais asjus nii kõrgelt poolt nÕu küsima minna, ei ole kahtlust, et antaks eri-audients. Toronto katedraalist edasi suundusin kahe-poola seminaristi saatel (kes elavad šemmaris müiuga samal koridoril) poolakate rahvus-raUile staadionil. Seal valitses juba suur rahvapidu õhkkond, olgugi et ikkagi usklikus, vaimus: rahval oli käes seUeks otstarbeks trükitud lauluraamat (ka muidu sujus poolakate organisatsioon laitmatult) ja paljud laulsid peast. Minu muljet mööda on poolakatel niisugune usklike laulude laulmme palju kodusem kui eestlastel. Laulsin mma-gi — ja mu tshehhist toolinaaber ei jõudnud ära imestada, et „pro-fessor laulab poola keeles!" Tegelikult, kuna olen õppinud nii kki-kuslaavi küi vene keelt, pole raske poola keelest aru saada. Sedakorda kõneles paavst ka Õige aeglaselt, nii et kõne jälgimisega ei ohiud raskusi. Eriti puudutas mmd ristisõja väl-jakuulutamme inimõiguste eest, mis muudes kõnedes ei tulnud nii selgesti esile. Paavst rõhutas seda väga tugevalt ka väliselt, TV-repor-taazhis kippus see asi muu varju jääma. — ,,Meie kogudusest Clevelandist tuli 17 bussitäit — ja meie linnas on muidki kogudusi," ütles üks sealt saabunu. Eeskava oli hea (, ,parem kui Poolas j " ütles paavst rahvatantsi-jaile naljatoonis), kuid kahtlemata üle pakutud raske programmiga Kanada-külalise jaoks, kes korraga püsti tõusis'ja jumalaga jättis. Aga ei: rahvas alustas ühislauluga, mille paavst kaasa laulis. Siis tavalised ovatsioonid ja lahkumine, aga ka ilutulestiku kärgatused> mis võistlesid ümberringi müristava kõuega. Siiski, kas just Püha Isa sidemete pärast „üleväl" või muidu: m/tte piiskagi me ei saanud. Downsview missa järgmisel päeval toimus aga Öise vihma tõttu ülimärjal platsil. Muidu oleks vist küll terve miljon kokku tulnud; Mina ei olnud raadio hoiatustest kuulnudki ja läksüi'päris kalossideta. Jällegi pikk ooteaeg, müle jooksul politsei viis ära kolm vaimulikku, kes olid kaotanud oma eripile-tid: julgeoleku-mehed ei mõistnud nalja. Arni.ulaua väljajagamiseks köhaletoodud vaimulikke kasutati ära ka „3ulgema" tsooni loomiseks altari ümber. Ükskord ometi läks ilmateade täppi: päike tuli (nagu ennustatud)/ pärastlõunal püve Wgant välja! Ja andis altari-püramiidile (küllap julgeoleku põhjustel nii kõrgeks- kaugeks ehitatud) lausa imeüusad värvid. Oli tuuline — ja kui oodatud külaline ovatsioonide saatel heli^ kopteriga just „aia taga" maandus ning pärast; riiigsõitu-rahva tervitamist hakkas püramüdi otsa astuma, oli see küljelt vaadeldes väga tore vaatemäng." Eriti'unustamatuks jääb miülepüt, kuidas tuul tahtis Püha Isa püramiidi otsast nagu lendu tõsta ja ta paistis otse pilvedes hõljuvat. Siin oli pettumusigi. Ooteaja lühendamiseks aiiti muusikat;" see õieks olnud tore võimalus lasta etnilistel gruppidel laulda nende armsamaid vaimulikke laule. Selle asemel tuli midagi, mida ei oska muuks kui tsirkusemuusikaks nimetada. Ma ei uskunud oma kõrvu, kui muude hulgas kostis „Ridi, pag-liäccio!" (Naera, klaun!) meloodia. Isevärki tervitus Pühale Isale . . . Veelgi tõsisem oli, et armulaua jagamine uppus sõna tõsises mõttes Hädasse. Jagajad ei saabunud mõnel puhul üldse platsi kaugemaisse nurkadesse. Ja kogunemine oU — inimest massi poolt vaadatuna — usklik kogunemine. Paljud olid väga löödud, et nad ei saanud paavstimissal armulauda. Selle kurva teadmisega lahkusin väljakult ka Illina; vaimulike „töÖ-päev", kes toodi ja viidi bussidega, oli kestnud kaheksa ja pool tjmdi. tJldnimetajaks jääb siisM VAIMUSTUS. Lugejakirjades suurtele lehtedele on mitu korda arvatud, et selle külaskäigu kulud oleks võidud vaestele anda. See mõte on kangesti sarnane Juudase omale (Matt. 26:8j). Minu mulje on', et Kanada sai sellest külaskäigust midagi, mida raha eest üldse ei saa: I haruldase juhuse iseenese üle järele mõtelda. „Ei, paavst on tore mees, "pajatas mulle üks kaasmaalane, „ütleb. ausalt, mida ta mõtleb, katsumata oma seisukohta sul-' le peale suruda. Nüsuguste meestega on hea asju ajada." Ka raadio- ja TV-rahVas tegi väga head tööd ja tõi Püha Isa vaimuliku sõnumi (kohati väljakutse) kõigi teadvusse. Ma ise tundsin järgnevatel päevadel päris käegakatsutavat ,,elujõu" ja pealehakkamise tõusu. Seda kõike oli meüe väga vaja. Võibolla eriti noortel, kes nägid üht isalikku kuju, kes on nendele vastuvõetav ja annab julgust eluks koos isikliku eeskujuga. Vello Salo Bonn keeldus Tallinna hing veoautojuhina, kuiii Võis end täielikult muusikale pühendada. USA-S Lkkewoödis suri 22. mail Alfred E. Saar, sündinud i . raaril 1906 Tallinnas; 3. Stokholmis suri 17. mail August Samnlas, sündiimd 7. jaamia^^^^^ AJ r >• • 1913 võrimiaai.: ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ USA-S Hartfordis^ l^lmar VeUner, sündinud 0^ aiüguö- Rootsis suri 27. maü Gunnar Jo-hansson, sündinud 8. aprillil 1934. mandas reas ees, kuid just mu paremal käel (üks astus isegi käe peale) tungles fotoreportereid vägevate teleobjektüvidegä. Pani kartma, et äkki niisugune vääratab detsembril 1917 Narvas, USA-š Floridas suri^^^^ 15. Konstantin Venesaar, sündinud 1. juunil 1901 Eestis. til 1898 Pühajärvel. ÜSA-s Lake Hopatcongis suri 11. mail Jaan Männik> sündinud 17. mail 1925 Taeveres. USA-s Methuehis suri 19. mail USA-s Long Islandil suri 16. maü Endel Limbek, sündinud 4. juunil Maks Sepri, sündinud 8, märtsil 1919 Tartus. 1903 Läänemaal. Inglismaal Cardiffis suri 15. mail Ja kukub pähe . . . Olga Johanson, sündinud 26. juunil Pikk kõne kleerusele: 1895 Eestis. Austraalias Thirlmeres suri 24. mail Ants Kaljo, sündinud 7. veebruaril 1897 Viljandimaal. * täna on Ristipäev ja rist on keskne . iga kristlase, eriti iga vaimuliku elus. Tõsised kuulajad, fotograafid kaasa arvatud. Kõne lõpul kohe suured London Times teatab, et Lääne-Saksamaa valitsus Bonnis on keeldunud N. Liidule välja andmast Koblenzis praegu asuvat Tallinna vanimat arhiivi, kuigi venelased vastu pakkusid kolme saksa linna ajaloolisi dokumente. 362Dimforth T4Mroiito,^Oii!ii FLOWERS & GIFTS S«etls9t® im^It (B^liatatud ja tradii^^ioooili^u Matusemaja on üSoilS. aasta, teeniüud Metr^litaa Tcsmr tot sama perds:onna podt vüijal(iijunenud traditsioonidega. Moderniseeritud avarad njumid, kvaiifitsceritud personal ja JstWlaldagelt parkimigeruumi. {a esmaklassäased lilled ^mtlMtoid kiiiikiddks: dited^ merevaik, nahal keraamika, eesti, läti ja inglise keeE tei*nimme P U N E t A L ES LT Äri avatud juunis, juulis, ©smäp.-reedeni 8.30-5, laup. 8.30-3 T. L. MOSmiSON — Fiwjgral Directw St, te/Bto, Õat. M4X 1S§ TeS^ea 914-1408 Bonni sise- ja välisministeerium seletavad, et pärastsõjaaegsed saksa seadused ei luba liiduvabariigis asuvate varanduste -väljaviimist ja välisministeerium lisab, et Eesti,' mille pealinn on arhiivide kodukoht, ei ole Liiduvabariigi valitsuse seisukohalt N. Liidu osa. Kolme endise Hansa linna Bremeni, Hamburgi ja Lüübeki keskaegsed tiritud, arvult 30:000, peideti viimase sõja ajal õhurtinna-kute ohu eest kusagile kaevandus-se, mis nüüd asub Ida-Saksamaal j a kust nõukogude okupandid need 1945. a. oma kätte said. 1977. a. teatasid venelased UiiU-de olemasolust ja entuisiastlikud saksa ajaloolased alustasid läbi-rääkimsi nende Vahetamiseks Lääne-Saksamaale toodud Tallinna arhiivimaterjaliga. Muuseas hõlmab ka UNESCO leping 1977. a. rahvusvaheliselt arhiivide repatrieerimist. Bremenile kuulub 20.000 kõne olevaist ürikuist ja selle linna kultuuriala nõunik H. W. Franke nõuab valitsuselt selle keelu tühistamist. Ta; leiab, et lähtudes oleviku realiteedist, olevat sellised poliitilised hoiakud aegunud, mitte enam paikapidavad; Ta süüdistab Saksa valitsust sa-boteerimises ja et see hoolib vähe saksa ajaloost. Igaljuhul ci olevat föderaalne valitsus Tallinna ürikute seaduslik omanik. Eriti pahandab Franke, et Bonni veto tuli ajal, mil peale 6-aasta-ši vaevalisi läbirääkimisi vene diplomaatide ja poliitikutega oldi juba peagu kokkuleppele jõudmas. EPL. VAiPADE & MOOBLI PÜHASTOS SEINAST-SEINA JA LAHTISED ERIK LOKBIK — 447-9834 Etnögrci alustab teg perioodi Etnograatilme rinj tegevuspericodi nelj ril, kell 6:30 Eestil nwm nr. 12. Nagu tavaliselt" kutulek peakoosolel gevusperioodil ön le põletamise ja vii mis algab 18. • okt( detsembri algusse, vad osa võtta kõiki igas vanuses ka v| liikmeskonda. Ki soovijail on vajalilj le muretseda -p| saab ,,hobby-cra| Väljastpoolt tulijj varakult registrcj Eva Priile, tel. tajale Ene Rungc Osavõtumaks on Esimesel õhtul võetakse vastu ui graafilisse Ringi,I tused näitavad, lj leb. Hoiame rai Ringi liikmed, k| sest osa võtta, V ba varem õppinul vad oma sooviko| del. Samas toimub] tasuta nõuanne tele etnograafiüj rahvarõivaste vi Etnograafil Aianduse agr. Eino 20. septembj ris oma juube] kate organisi ja sõprade ke^ Sündinud ji majandustegeif me Rudolf nas, siirdus g:ümnaasiumi petamist 193( agronoomiat täiendas end| Landscape In| dust. Nõukogude töötas Eesti juures, Saksj Tallinna ümll sulendina. . Eesti kodi osa metsavc( kaitse Tallini adjutandina ohvitserina sus. Ta lail is ära kolonnist, jõ| üle Inglismaj 'Metsavennl piksooga, kcj kaasana abi Neil on po( tekt. Ta töötas kuni Torontl .suses mitmuj hatajana. Ostnud 19| koha „Willo rpntost põll jj tarna puuko päevase töö „errüminck.i| oma perega jaarendamis( kooliks ia teks, misjärc dade planet nii kanadalai aedasid on id Eino Kuil sery Tradi-sj konda. Eino Kuri matut enert tada paljude des. Alates se nõukogu 1| nõukogu (i tud liikmen.j Skaiitmasj skautluses |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-09-27-04
