1984-09-27-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^al, 27. Septemi5er 27, 1984 Nr. 72
Nr. 72
On. märkiiiilsväämej et Vafflcoiiverf MaleMiHM^^ meeiBistab
aaslal mde Imulsamat malemeistrit Paid Ke^^ tema-nimelise ma-letoniimga.
Põhju^ks onj et aastal 1975 P. Keres Võitis Vancouveris
maleturmiri, ja see oM temst Tiimane ma^^ sest ttee! kodipiaaale
^tši^ias^teda isum.
Tänavuse 6-voonilise maleyõist-iuse
korraldas Yves Färges. Osavõtjaid
oli 121 ^ Juba nüüd tehakse-
eeltööd 10 aasta juubeii-tumiiri
korraldamiseks, mis toimub tuleval
aastal maikuus. Turniir mängitakse
mitmes klas^s j a see pakub
head võmialušt Lääiieranniku eestlastele
osa võtmiseks. Lähemat in-formatsiooni
saab Toronto Eesti
Maieiklubüti.e/o Eesti Maja, 958
Broadview Ave., TorohtOj \ Ont.
M4K.2R6.
tJfeeks Paul Kerese memoriaal-turniir
peeti kohnes klassis. Meist-riklassismängisid
34 maletajat. -
le tase oli nii kõrgej et
mhviisvalielise meistritütli kandja
John Bonaldson (USA, rei-
Jing25®5) loobus pärast neljan-iat
vooni edaiši mängimast, kü-la
ta OÜ jiiba süs kaks mängi
Turniiri esikohti jagasid neli maletajat
4,5 punktiga 6 Võimalikust ja
need did: J; Sihnän (USA, 3480),
L. Piaset^i (Can. 2377), R. Zuk
(Ganr 2328) ja G . Taylor (Gän.
•2283);,''[:'f:'^- ^r':^:^^
Amatööridp; klassis (1500—
1899) mäletasid 50 maletajat. Esikohale
tülid M; Radzikowski
tl854) ja P. Peterson, kes fmõle--
mad saavutasid 5 punkti. Neile
järgnesid 4,5 punktiga; J. Byerly
(1860), D. Gärdner (1781), R..
Kuiper (1774) jä C. Costa (^637).
Booster4lassis (ailä. 1500) võitis
esikoha viie punktiga F. Reitz
:(i428).-.;^';:/•;;:v^^v;v:.:•
üks väga tähtis tähtpäev pagu-lasmales
jäi tänavu toimunud ES-TÖ-
84: pidustuste varju ja see on
Välis-Eesti Maleludu asutamise 35.
aastapäev.
'"^^-Um^ tmiiM' Ä :
ja A. Mildebiand oli 1949. aastal
asiaktud maleliida idee algataja
Ja ta on ^naseni truiäks jää-eesti
male edutamiseleo
laagreis, kus mängiti omavahel ja
võeti osa ka sakslaste poolt korraldatud
turniiridest. Üks nimekam
DP laagrite ajastu maletaja on E.
Sarajju, kes maletas Taanis ja Saksamaal
ning siirdus 1949. aastal
Uus-Meremaalej kus ta saavutas
meistritiitli püsides aastaid esikohal.
iESTO-84 malefcuriiiirid on märgatavalt
elustanud eestlaste male-tegeviust.
Kotoi eestlast võtsid osa
Torohtotööiispüha puhul korraldatud
lahtisest maleturniirist. Mäletamas
olid Ingvar Liitoj a. Jaak
Järve ja Andres Loõrits, kes maletas
väga edi^caltreitinguta^^H
sis, kus ta jagas esikohta. Esto
male vaim kandus ka edasi Lake-wöodi,
USA'sse, kus toimus turniir,
mille võitis J. Järve Toron^
•tostr :•
MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
$
3.—
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
ESTONIAN SCOUTTNG
Fred Limberg — ISAMAA EEST . ..
EDUARD RÜGA graafik Ja maaUJs
A/Käbin~VAIM JA MULD
Ivar Tvask — ELUKOGU .
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
Juhan Kangnr — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE 11.—
Anna Ahmatova—Marie Uhdcr — REEKVIEM 3.50
9.—
5.—
10.—
kollid
$1.-
.50
.70
.70
.70
$1^
^0
.50
$1^
.50
.50
.50
.50
,50
.50
Poikread: LT Tänapäeva sõjas
vähe tähtsust omav väeliik, 7. Eessõna
saksa keeles, 9. Raudteejaam
Viljandimaal, 10. Ebahuvitav, 11.
Transpordivahend, .12. Armsaim
maa, 13. Muistne Eesti maalinn,
15. Jõgi Itaalias, 16. Seda tüüpi
on' Mälk ilmekalt kujutanud oma
teostes, 19. Osa tervest, 21. Populaarne
Soome lavatäht, esinenud
sageli Eestis-, 23.: Millegi- täiuslik
kehastus, 24. Tähtkuju Virgo ees-tikeehie
nimi, 27. Kokkusurutud,
28. Alli)oöl olev, 30. Pilkav kirjandusteos,
31. Mitte külm, 32.
Kahtlemata, vääramatult.
Paguluses on eesti male läbi elanud
mõnegi tõusud ja mõõnad.
Eriti ; pqpulaarne -oli^^^^^^^^m
ICodumaal on ujujana tähelepanu
äratanud Tallinna Pedagoogilise
Instituudi üliõj>ilane Aini Leik,
kes suvel Ida-Saksamaal peetud
rahvusvahelistel ollveeorienteeru-misVõistlustel
võitis kõik kuus
naiste üksikala ja mitmevõistluse.
Eestis peetakse aUveeorienteem-mise
võistlused tavaliselt Viitna
järves. Juuli alul peetud N. Liidu
allveeoriehteerumise meistrivõistlustel
võitis Aini Leik naiste mitmevõistluses
esikoha 8445,5 punktiga
ja võitis esmakordselt N. Liidu;
absoluutse meistrikulla.
••..' Uue Eesti-rekordi/100 Jook-'
sus tegi Mihhail Urjadnikov ajaga
10,34. 200 m kordas ia Gennadi
Organovi nimd olnud Eesti rekordit
20,7.
Samal võistlusel heitis Jüri
Tanimi vasarat 81.56o
: V e r k : "
sporticised Lo^
lese
Los Ängeles (VE) — Los Angele-se
linnapea Torn Bradley korraldas
vastuvõtu Los Angelese linna raekojas
Vaba Olümpiaadi esindajatele.
Eesti noori sportlasi esindasid
Mati Laan ja Olav Padjus, lät|asi
Janus Braukis ning suur grupp leedulasi
ja ukrainlasi. Anti üle tänukiri
linnapeale sõbraliku suhtumise
eest meie tegevusele. Ka Los Angelese
politsei suhtus ülimalt sõbralikult
baltlaste ja ukrama noorte
üritusesse, loobudes lisakuludest,
mis tekkisid Vaba Olümpia jooksul
liikluse juhtimisel. Vaba Olümpiaadi
ja demonstratsiooni korraldasid
Los Angeleses ülemaaümne Leedu
Noorte ühing ja Balti Vabadus-lüt.
V V,P.
i: 1. Simr mereloom, 2.
Lennukikuur, 3. Punaste poolt
1941. a. mõrvatud popidaame Tartu
näitlejatar, 4. Abiõpetajad, 5.
Eesti karikaturist, 6. Kaunid,, 7.
Eesti peapiiskop, 8. Inimjõul liikuv
transpordivahend, 13. Väljend
eriti karvase inimese kohta, 14.
Võõrkeelne eessõna, täh. vastu,
17. Mütoloogiline naisolend, 18.
Hüüatus, 20. Mürgita uss, 21.
„Mikser", 22. Kanada õllevabrik,
25. Mööbiiese, 26. Saareriik, 29.
•Kuu.. '
SILPRIST^ÖNA V
LABDENIHJS •
Poikread: 1. LauljataTj 3. Liha,
5. Kaja, 6. Veto, 8. Puka, 10. Tobe,
12; Piste, 14/Naha, 16, Varar
mu, 18. Norralane, 20. Siga, 21.
Dakar, 23. Vana, 24. Paranema,
25. Mõlad, 27. Viva, 28. Pani, 29.
Segamini, 32.. Lihula, 35. Mali, 36.
Naber, 38; Vidin, 39. Leidur, 41.
Tasa, 43.; Mille, 44. Bankett, 45.
Komisjon.
Püstread: 1. Laulja, 2. Tarve, 4.
Hapu, 5. Kabe, 7. Topis, 9. Kanala,
10. tosin^ 11. Kära, 13. Tenor,
15. Hanejalai 16. Vaga, 17. Mudaravi,
19. Raju, 20. Süia, 22. Karnevali,
23. Valitsema, 25. Mõni,
26. Kemi, 28. Pala, 30. Galilei, 31.
Nina, 33. Humal, 34. Madin, 37.
Berta, 38. Vüe, 40. Durban, 42.
Sako, 43. Müjoa
11.50 M
HerbCTtMiclielsoii---KODUMAALT VÖÖRSBLE 10.—
Herbert Miclielson — SKAUTLIKUL 1TEEL ... 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT . 9.—
Pani Laaa — MÕTTELEND — pflte |B peegeidosi 5.—
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS IA
' ERZURUM .6.— .50
Ante Vomm — VARJUD (Iradctrakogn) . .. .. 8.— $1.—
Sahne Ekbanm — AJATAR (InoletaÄogo) . .. 4.— 30
Ants Vomm — MINU HING (faraletnskosviD . . 20.— $1*—
Aaraid Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS 6w^' 30
JohMPitka —RAJUSÖLMED [^.^^ . . . 8.80 30
Urve Kandes — KODAkONDUR OinriettKStopi) Ä.— .50
Hannes Oja— KOPUTUSED ENESES
(Iindctu^oglta)
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
(Inaletnskogn) ...... 2.75 .50
Andres Küng — MK TOIMUS SOOMEST 14^ 30
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST IWO 30
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.— .70
E. Uustalu^ TAGURPIDI SÖUDES
(Mälestusi 1914—1943) ............ 18.— $l.r-
A. Roos — RÄNDAMAIE (hniletittkogD) .. 6*— .70
Pnrf. Felix OinasKÄJLEVIPOEG KtriTO
jjn. esseid .......... .................. 13.— $lw—
E. Sanden ,3t)DA JA KTVID** J 19.50 .70
L Külvet — NÄTTEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit) . . 15.— JO
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.— 30
Arvi Tinits — VALGUMARGI KASVANDIKUD 47.—
Saateknln Kanadaste $130, mujale $3.—
Gisela McBride — TALES FROM ESTONU
V. Kimberg-Koticas hraletuskogu
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL . . . .
E. Uustalu — FOR FREEDOM ONL¥
RBHVITUD PURJEDEGA H . . ...
NAER ON TERVISEKS — kõdljutte . . . .
Hmar JAKS — NEPTUN
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT
luuletuskogu
S. Ekbanm — luuletuskogu ÕHUMARGI ALL.
Ante Vomm RISTSÕNAD I
Ants Vomm RISTSÕNAD H .........
^ NAER ON: TERVISEKS H
M. Julikam — USK ON MEID AIDANUD
(Valimik yaimulildce sõnavõte kodumaale) ...
Robert Raid - r - WENN DDE SOWJETS
KOMMEN
TAIMI PROOS — ELUKHGEL anuletDsed)..
E. Eerme EESTI EKSLIIBRIS
VÄLISMAAL IV
H. Meret — TEREMIJUTUSTUS
5.75 30
7.— •70
14.— 1^
8.— 1.—
8.— •70
18.— 1.--
7. -y .70
10.-^ $1.75
2.50 .70
2.25 JO
12,— $1^ .
12.—.. $1.50
19.— $2.—
10.— .50
5.— .70
25.— $1.50
iiuiHiniuiiiiiiiiiiHiMiniininniitiiiiiiiiiiiUiiiiniHUiuiiinm
1931. aasta oktoobris
sai Hitlerilt kirja, millise põhjal
kutsuti kokku uus pankurite Koosolek
Guaranty Trust G6. ruumides.
Sellel koosolekul ümnes lähkarvar
musi. RockefelleTp Carter jä Mc-fiöan
olid Hitleri poblt; ülejäämid
finantseerijad äga olid küsimuses
ebakiBdläd. Montague Norman
(Bank of England) ja Glean (Royal
putch Shell) arvasid, et senini Hit-leri
peale kulutatud. 10 miljonit
dollarit oli isegi juba üleliia ja et
Hitlerilt nagunii ei ole loota tegut-sCTUst.
I^oosolekul^^^ j viimaks
siiski koikMep^^ fflleri abista-
'mise
na Sidney. Warburg yottis
endäpeale kulleri ülesanded ja reisis
uuesti Saksamaale. '
Selle reisi vältel Warburg arutas
Saksamaa olukordi „ühe juudisoost
pankuriga Hamburgist", samuti
ühe tööstusmagnaadiga ja teiste
Hitleri toetajatega. tJ^s kokkusaamine
oli pankur von Heydfiga ja
ühe „Luetgebrunniga". Viimane oli
seletanud, et natside rünnaküksused
olid halvasti vahatatud Ja et SS
vajas hädapärast kuulipildujaid, revolvreid
ja karabiine.
• Hitler ütles Warburg'ile seekordsel
kokkiisasimisei, et temal olevat
kaks kava Saksamaa ülevõtmiseks:
(a) revolutsiöoniplaan; ja (b) . legaalselt
ülevõtmise plaan. Esimene
plaan olevat läbiviidav kolme kuu
sees,' aga teine võtvat ligikaudu
kõhn aastat. Hitler oli esitanud
Warburg'ile ka vastavad ettenähtavate
kulutuste hinnangud: „Revo-lutsipon
läheb maksma 500 miljonit
märka. Legaalne ülevõtmine
maksab 200 miljonit marka. Laske
oma pankuritel teha v a l i kr
Warbürg'i poolt teelesaadetud ra-pordile
saabusid viis päeva hiljem
New Yorgist uued instruktsioonid:
„Küsitud summad ^ i tule kõne alla.
Meie ei taha ja ei või. Selgita mehele,
et nii suur ülekanne Euroopasse
hävitaks finantsilise turu...
Ootame pikemat raporti enne otsuse
tegemist. Jää sinna. Jätka uurimist.
Tee mehele selgeks võimatud
nõudmised. Ära unusta saata oma
isiklikku hinnangut mehe tulevikuvõimaluste
üle." • :
Warburg saatis soovitud rapordi
New Yorki ja kolm päeva hiljem
saabus talle sealt uus kaabelgramm:
„Raport vastu võetud. Tee ettevalmistused
kümne, maksimaalselt
viieteistkümne miljoni dollari iJle-andmisöks.
Selgita mehele agressiooni
vajadust väHsmaise ohu vastu.*'
Hitler aktsepteeris pakutud sumina,
15 miljonit dollarit, legaalsel
teel võimu ülevõtmise kulutusteks
Saksamaal, Raha tuli Wall Streefilt
Hitlerile • ülekandmisele Warburg'!
vahetalitusel järgmiselt: 5 miljonit
deponeerida Mendelsohn k Co.
panka Amsterdamis; teme 5 miljonit
deponeerida Rotterdamsche
Bärikvereiningung'iga Rotterdamis;
ja viimne 5 miljonit „Banca Italia-na"
erilisse kontosse Itaalias. Warburg
reisis igasse neist pankadest jä
sai sealjuures kokku von Heydfi,
Strassefi ja Göring'uga. Kohn päe=
va pärast summade väljamaksmist
Warburg asus Genuas laevale ,,Sa-voya"
ja saabus sellel tagasi New
Yorki, kus ta esitas, oma rapordi
.Carter'ile, Rockefeller'ile ja teistele
pankureile.
Raamatu kolmas ja viimne osa
on jällegi pealkirjastatud lihtsalt
„1933". Selles kirjeldatakse Warburg'!
kohnandat ja vmnset kokkusaamist
Hitleriga — samal ööl,
mis süüdati põlema Riigipäeva
(Reichstag) hoone Berliinis. Sellel
kokkusaamisel Hitler informeeris
Warburg'i natside edusammudest
nende võimule pürgimisel Saksamaal.
Partei liikmeskond oli paari
aasta jooksul kohnekordistunud.
Massiivsed.kogused relvi olid saabunud
Saksa, riigipiiri lähedusse
Belgias, Hollandis ja Austrias —
aga nende eest nõuti väljamaksmist
sularahas, enne kui need
sakslastele üle antaks. Sellepärast
Hitler küsis nüüd jällegi vähemalt
100 miljomt marka, et' seejärel
olla valmis ka veöl viimseks sammuks
võimu ülevõtmise programmis.
Guaranty Trust Co. New
Yorgist vastas Warbürg'i sellekohasele
järelepärimisele jä pakkus
7 miljonit dollarit, maksimaalselt.
Hitler nõustus ja seegi rähasum-.
ma anti natsidele üle välispankade
vahendusel,
Warburg on lõpetanud oma raamatu
märkusega, et ta on täide
yimud kõik temale antud ülesanded
iga viimsegi üksikasjani. Ja
vaatlusega, et Hitlerist on nüüd
saanud diktaator suurimas Euroopa
riigis. Ja et tema, Warburg, loodab
saksa rahvale paremat, aga
kardab halvemat. „Vaene maaihn,
vaene. inimsugu."
*
Sellega lõpeb ka prof. Sutton'i
sünopsis Sidney Warburg'i raama;
tust, aga ta esitab samal teemal
veel mÕrdngaid kommentaare.
Osa raamatus antud' informatsioonist
on tänapäeval üldiselt teada,
ütleb Sutton, aga ta ei olnud seda
veel mitte 1930-ndate aastate alul.
Sellepärast' on märkimisväärt, et
autoril pidi olema juurdepääs säärastele
informatsioonidele, millised
said üldsusele tuntuiks alles hulle
aastaid hiljem. Raamatus esitatud
andmeid on kasutatud pärast Teist
maailmasõda sama . sündmustikku
kirjeldavate teoste kokkuseadmisel,
kuhu teiste autorite. poolt on aga
tugevaid antisemiitlikke toonp
juurde lisatud, milliseid ei esinenud
originaalses töös — peale mõnm-gate
selles edasiantud Hitleri juu-divast-
aste väljenduste. Kaks niisugust
tööd on Rene Sondereggexl
„Spanischer Sommer" ja. Werner
Zimmermann'i „Liebet Eure Fein-de".
Jä kui James P. Warburg nimetab
seda teost pettuseks ja antisemiitlikuks
propagandaks, siis
räägib ta nimelt just Sonderegger*i
raamatust, aga mitte Sidney Warburg'!
mme all ihnunud originaalist
— mida James P. pole. kunagi
lugenud ega näinudki. Viimase
kinnituse põhjal, et Sideoy War-burg'i
nimelist isikut ei ole eksisteerinud,
koguti kokku ja hävitati
tolleaegse kirjastaja poolt kõik
trükitud eksemplarid — peale eelpool
nimetatud kohne. Samal põhjusel
on juhtum ise saanud mõnevõrra
tuntuks kui ,,Sidney War-teg'imüiüt".
Kas „müüt" või mitte, faktiks
jääb, et Paul Warburg oli Hitkdt
finantseeriva American LG. Far-ben
Co. durektoriks. Jä Max Wir-burg
Saksamaal oli sealse LG.
Farben direktor, kes üheskoos
Hitleriga kirjutas alla dokumendile,
mille põhjal Hjalmär Schacht
määrati Saksa riigipanga (Reichs-bank)
presidendiks. Niisugused
ühendused Warburg'ide ja Hiüeri
vahel on küllaldaseks põhjuseks,
miks Sidney Warburg'! teost ei säa
pidada totaalseks võltsinguks.
* «1
Prof. Sutton'i arvates, eelkirjel-^
datud teose koostaja motiiviks võis
olla ainult, et ta oli teadlik Teise
maaihnasõja ettevalmistustes ja
lootis oma raamatu ilmumise kaudu
saavutada küllaldast avalikku
reaktsiooni Wall Streefi fanaatikute
ja nende Saksamaal asunud
industrialistidest sõprade vastu, et
peatada neid nende sõj aplaanides.
Teiste sõnadega, et hoiatada ava-likkiist
Hitlerilt, oodatava agressiooni
eest — ja juhtida tähelepanu
selle algallikale Wall Streefil.
Aeg oli selleks sobiv, sest raamatu
ilmumise ajal ei ohiud sõjapidamiseks
vajalik Ameerika tehnoloogia
veel täielikult sakslastele üle antud.
See raamat oleks võinud
murda Hitleri toetajate selgroo välismaadel,
peatada tehnoloogia üleandmise
protsessi ja elimineerida
finantsilise ja diplomaatUise toetuse
natside riigile. — Kui see oligi
raamatu kirjutaja motiiviks, siis
võime vaid kahetseda, et too eesmärk
jäi saavutamata.
' « « « . '
i
1-
'1
1
M
m •
B
li:. I'
I-t
m i
•Ai I
A D i i
i
i
'iii
HETHERI
Advol
365 Bay lSt,|
õhtuti 441'
ENI
Kl
ADVOl
1 Ffirst Cai
Td.
kc
Töl
ADV(
YorkdaleP]
Toron
fc
Tel
HARRY
TOOl
A0VI
TOI
ANDRI
Bigelow,
osa
H.
Teeme
Ui
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 27, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-09-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840927 |
Description
| Title | 1984-09-27-06 |
| OCR text | ^al, 27. Septemi5er 27, 1984 Nr. 72 Nr. 72 On. märkiiiilsväämej et Vafflcoiiverf MaleMiHM^^ meeiBistab aaslal mde Imulsamat malemeistrit Paid Ke^^ tema-nimelise ma-letoniimga. Põhju^ks onj et aastal 1975 P. Keres Võitis Vancouveris maleturmiri, ja see oM temst Tiimane ma^^ sest ttee! kodipiaaale ^tši^ias^teda isum. Tänavuse 6-voonilise maleyõist-iuse korraldas Yves Färges. Osavõtjaid oli 121 ^ Juba nüüd tehakse- eeltööd 10 aasta juubeii-tumiiri korraldamiseks, mis toimub tuleval aastal maikuus. Turniir mängitakse mitmes klas^s j a see pakub head võmialušt Lääiieranniku eestlastele osa võtmiseks. Lähemat in-formatsiooni saab Toronto Eesti Maieiklubüti.e/o Eesti Maja, 958 Broadview Ave., TorohtOj \ Ont. M4K.2R6. tJfeeks Paul Kerese memoriaal-turniir peeti kohnes klassis. Meist-riklassismängisid 34 maletajat. - le tase oli nii kõrgej et mhviisvalielise meistritütli kandja John Bonaldson (USA, rei- Jing25®5) loobus pärast neljan-iat vooni edaiši mängimast, kü-la ta OÜ jiiba süs kaks mängi Turniiri esikohti jagasid neli maletajat 4,5 punktiga 6 Võimalikust ja need did: J; Sihnän (USA, 3480), L. Piaset^i (Can. 2377), R. Zuk (Ganr 2328) ja G . Taylor (Gän. •2283);,''[:'f:'^- ^r':^:^^ Amatööridp; klassis (1500— 1899) mäletasid 50 maletajat. Esikohale tülid M; Radzikowski tl854) ja P. Peterson, kes fmõle-- mad saavutasid 5 punkti. Neile järgnesid 4,5 punktiga; J. Byerly (1860), D. Gärdner (1781), R.. Kuiper (1774) jä C. Costa (^637). Booster4lassis (ailä. 1500) võitis esikoha viie punktiga F. Reitz :(i428).-.;^';:/•;;:v^^v;v:.:• üks väga tähtis tähtpäev pagu-lasmales jäi tänavu toimunud ES-TÖ- 84: pidustuste varju ja see on Välis-Eesti Maleludu asutamise 35. aastapäev. '"^^-Um^ tmiiM' Ä : ja A. Mildebiand oli 1949. aastal asiaktud maleliida idee algataja Ja ta on ^naseni truiäks jää-eesti male edutamiseleo laagreis, kus mängiti omavahel ja võeti osa ka sakslaste poolt korraldatud turniiridest. Üks nimekam DP laagrite ajastu maletaja on E. Sarajju, kes maletas Taanis ja Saksamaal ning siirdus 1949. aastal Uus-Meremaalej kus ta saavutas meistritiitli püsides aastaid esikohal. iESTO-84 malefcuriiiirid on märgatavalt elustanud eestlaste male-tegeviust. Kotoi eestlast võtsid osa Torohtotööiispüha puhul korraldatud lahtisest maleturniirist. Mäletamas olid Ingvar Liitoj a. Jaak Järve ja Andres Loõrits, kes maletas väga edi^caltreitinguta^^H sis, kus ta jagas esikohta. Esto male vaim kandus ka edasi Lake-wöodi, USA'sse, kus toimus turniir, mille võitis J. Järve Toron^ •tostr :• MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saate- $ 3.— EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT ESTONIAN SCOUTTNG Fred Limberg — ISAMAA EEST . .. EDUARD RÜGA graafik Ja maaUJs A/Käbin~VAIM JA MULD Ivar Tvask — ELUKOGU . Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— Juhan Kangnr — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50 Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE 11.— Anna Ahmatova—Marie Uhdcr — REEKVIEM 3.50 9.— 5.— 10.— kollid $1.- .50 .70 .70 .70 $1^ ^0 .50 $1^ .50 .50 .50 .50 ,50 .50 Poikread: LT Tänapäeva sõjas vähe tähtsust omav väeliik, 7. Eessõna saksa keeles, 9. Raudteejaam Viljandimaal, 10. Ebahuvitav, 11. Transpordivahend, .12. Armsaim maa, 13. Muistne Eesti maalinn, 15. Jõgi Itaalias, 16. Seda tüüpi on' Mälk ilmekalt kujutanud oma teostes, 19. Osa tervest, 21. Populaarne Soome lavatäht, esinenud sageli Eestis-, 23.: Millegi- täiuslik kehastus, 24. Tähtkuju Virgo ees-tikeehie nimi, 27. Kokkusurutud, 28. Alli)oöl olev, 30. Pilkav kirjandusteos, 31. Mitte külm, 32. Kahtlemata, vääramatult. Paguluses on eesti male läbi elanud mõnegi tõusud ja mõõnad. Eriti ; pqpulaarne -oli^^^^^^^^m ICodumaal on ujujana tähelepanu äratanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi üliõj>ilane Aini Leik, kes suvel Ida-Saksamaal peetud rahvusvahelistel ollveeorienteeru-misVõistlustel võitis kõik kuus naiste üksikala ja mitmevõistluse. Eestis peetakse aUveeorienteem-mise võistlused tavaliselt Viitna järves. Juuli alul peetud N. Liidu allveeoriehteerumise meistrivõistlustel võitis Aini Leik naiste mitmevõistluses esikoha 8445,5 punktiga ja võitis esmakordselt N. Liidu; absoluutse meistrikulla. ••..' Uue Eesti-rekordi/100 Jook-' sus tegi Mihhail Urjadnikov ajaga 10,34. 200 m kordas ia Gennadi Organovi nimd olnud Eesti rekordit 20,7. Samal võistlusel heitis Jüri Tanimi vasarat 81.56o : V e r k : " sporticised Lo^ lese Los Ängeles (VE) — Los Angele-se linnapea Torn Bradley korraldas vastuvõtu Los Angelese linna raekojas Vaba Olümpiaadi esindajatele. Eesti noori sportlasi esindasid Mati Laan ja Olav Padjus, lät|asi Janus Braukis ning suur grupp leedulasi ja ukrainlasi. Anti üle tänukiri linnapeale sõbraliku suhtumise eest meie tegevusele. Ka Los Angelese politsei suhtus ülimalt sõbralikult baltlaste ja ukrama noorte üritusesse, loobudes lisakuludest, mis tekkisid Vaba Olümpia jooksul liikluse juhtimisel. Vaba Olümpiaadi ja demonstratsiooni korraldasid Los Angeleses ülemaaümne Leedu Noorte ühing ja Balti Vabadus-lüt. V V,P. i: 1. Simr mereloom, 2. Lennukikuur, 3. Punaste poolt 1941. a. mõrvatud popidaame Tartu näitlejatar, 4. Abiõpetajad, 5. Eesti karikaturist, 6. Kaunid,, 7. Eesti peapiiskop, 8. Inimjõul liikuv transpordivahend, 13. Väljend eriti karvase inimese kohta, 14. Võõrkeelne eessõna, täh. vastu, 17. Mütoloogiline naisolend, 18. Hüüatus, 20. Mürgita uss, 21. „Mikser", 22. Kanada õllevabrik, 25. Mööbiiese, 26. Saareriik, 29. •Kuu.. ' SILPRIST^ÖNA V LABDENIHJS • Poikread: 1. LauljataTj 3. Liha, 5. Kaja, 6. Veto, 8. Puka, 10. Tobe, 12; Piste, 14/Naha, 16, Varar mu, 18. Norralane, 20. Siga, 21. Dakar, 23. Vana, 24. Paranema, 25. Mõlad, 27. Viva, 28. Pani, 29. Segamini, 32.. Lihula, 35. Mali, 36. Naber, 38; Vidin, 39. Leidur, 41. Tasa, 43.; Mille, 44. Bankett, 45. Komisjon. Püstread: 1. Laulja, 2. Tarve, 4. Hapu, 5. Kabe, 7. Topis, 9. Kanala, 10. tosin^ 11. Kära, 13. Tenor, 15. Hanejalai 16. Vaga, 17. Mudaravi, 19. Raju, 20. Süia, 22. Karnevali, 23. Valitsema, 25. Mõni, 26. Kemi, 28. Pala, 30. Galilei, 31. Nina, 33. Humal, 34. Madin, 37. Berta, 38. Vüe, 40. Durban, 42. Sako, 43. Müjoa 11.50 M HerbCTtMiclielsoii---KODUMAALT VÖÖRSBLE 10.— Herbert Miclielson — SKAUTLIKUL 1TEEL ... 3.— Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— Herbert Michelson — EESTI RADADELT . 9.— Pani Laaa — MÕTTELEND — pflte |B peegeidosi 5.— Aarand Roos — JUMALAGA, KARS IA ' ERZURUM .6.— .50 Ante Vomm — VARJUD (Iradctrakogn) . .. .. 8.— $1.— Sahne Ekbanm — AJATAR (InoletaÄogo) . .. 4.— 30 Ants Vomm — MINU HING (faraletnskosviD . . 20.— $1*— Aaraid Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 6w^' 30 JohMPitka —RAJUSÖLMED [^.^^ . . . 8.80 30 Urve Kandes — KODAkONDUR OinriettKStopi) Ä.— .50 Hannes Oja— KOPUTUSED ENESES (Iindctu^oglta) Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (Inaletnskogn) ...... 2.75 .50 Andres Küng — MK TOIMUS SOOMEST 14^ 30 Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST IWO 30 V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.— .70 E. Uustalu^ TAGURPIDI SÖUDES (Mälestusi 1914—1943) ............ 18.— $l.r- A. Roos — RÄNDAMAIE (hniletittkogD) .. 6*— .70 Pnrf. Felix OinasKÄJLEVIPOEG KtriTO jjn. esseid .......... .................. 13.— $lw— E. Sanden ,3t)DA JA KTVID** J 19.50 .70 L Külvet — NÄTTEMÄNGURAAMAT (5 näidendit) . . 15.— JO H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.— 30 Arvi Tinits — VALGUMARGI KASVANDIKUD 47.— Saateknln Kanadaste $130, mujale $3.— Gisela McBride — TALES FROM ESTONU V. Kimberg-Koticas hraletuskogu PILVE ALL JA PILVE PIIRIL . . . . E. Uustalu — FOR FREEDOM ONL¥ RBHVITUD PURJEDEGA H . . ... NAER ON TERVISEKS — kõdljutte . . . . Hmar JAKS — NEPTUN Ivar Ivask — VERANDARAAMAT luuletuskogu S. Ekbanm — luuletuskogu ÕHUMARGI ALL. Ante Vomm RISTSÕNAD I Ants Vomm RISTSÕNAD H ......... ^ NAER ON: TERVISEKS H M. Julikam — USK ON MEID AIDANUD (Valimik yaimulildce sõnavõte kodumaale) ... Robert Raid - r - WENN DDE SOWJETS KOMMEN TAIMI PROOS — ELUKHGEL anuletDsed).. E. Eerme EESTI EKSLIIBRIS VÄLISMAAL IV H. Meret — TEREMIJUTUSTUS 5.75 30 7.— •70 14.— 1^ 8.— 1.— 8.— •70 18.— 1.-- 7. -y .70 10.-^ $1.75 2.50 .70 2.25 JO 12,— $1^ . 12.—.. $1.50 19.— $2.— 10.— .50 5.— .70 25.— $1.50 iiuiHiniuiiiiiiiiiiHiMiniininniitiiiiiiiiiiiUiiiiniHUiuiiinm 1931. aasta oktoobris sai Hitlerilt kirja, millise põhjal kutsuti kokku uus pankurite Koosolek Guaranty Trust G6. ruumides. Sellel koosolekul ümnes lähkarvar musi. RockefelleTp Carter jä Mc-fiöan olid Hitleri poblt; ülejäämid finantseerijad äga olid küsimuses ebakiBdläd. Montague Norman (Bank of England) ja Glean (Royal putch Shell) arvasid, et senini Hit-leri peale kulutatud. 10 miljonit dollarit oli isegi juba üleliia ja et Hitlerilt nagunii ei ole loota tegut-sCTUst. I^oosolekul^^^ j viimaks siiski koikMep^^ fflleri abista- 'mise na Sidney. Warburg yottis endäpeale kulleri ülesanded ja reisis uuesti Saksamaale. ' Selle reisi vältel Warburg arutas Saksamaa olukordi „ühe juudisoost pankuriga Hamburgist", samuti ühe tööstusmagnaadiga ja teiste Hitleri toetajatega. tJ^s kokkusaamine oli pankur von Heydfiga ja ühe „Luetgebrunniga". Viimane oli seletanud, et natside rünnaküksused olid halvasti vahatatud Ja et SS vajas hädapärast kuulipildujaid, revolvreid ja karabiine. • Hitler ütles Warburg'ile seekordsel kokkiisasimisei, et temal olevat kaks kava Saksamaa ülevõtmiseks: (a) revolutsiöoniplaan; ja (b) . legaalselt ülevõtmise plaan. Esimene plaan olevat läbiviidav kolme kuu sees,' aga teine võtvat ligikaudu kõhn aastat. Hitler oli esitanud Warburg'ile ka vastavad ettenähtavate kulutuste hinnangud: „Revo-lutsipon läheb maksma 500 miljonit märka. Legaalne ülevõtmine maksab 200 miljonit marka. Laske oma pankuritel teha v a l i kr Warbürg'i poolt teelesaadetud ra-pordile saabusid viis päeva hiljem New Yorgist uued instruktsioonid: „Küsitud summad ^ i tule kõne alla. Meie ei taha ja ei või. Selgita mehele, et nii suur ülekanne Euroopasse hävitaks finantsilise turu... Ootame pikemat raporti enne otsuse tegemist. Jää sinna. Jätka uurimist. Tee mehele selgeks võimatud nõudmised. Ära unusta saata oma isiklikku hinnangut mehe tulevikuvõimaluste üle." • : Warburg saatis soovitud rapordi New Yorki ja kolm päeva hiljem saabus talle sealt uus kaabelgramm: „Raport vastu võetud. Tee ettevalmistused kümne, maksimaalselt viieteistkümne miljoni dollari iJle-andmisöks. Selgita mehele agressiooni vajadust väHsmaise ohu vastu.*' Hitler aktsepteeris pakutud sumina, 15 miljonit dollarit, legaalsel teel võimu ülevõtmise kulutusteks Saksamaal, Raha tuli Wall Streefilt Hitlerile • ülekandmisele Warburg'! vahetalitusel järgmiselt: 5 miljonit deponeerida Mendelsohn k Co. panka Amsterdamis; teme 5 miljonit deponeerida Rotterdamsche Bärikvereiningung'iga Rotterdamis; ja viimne 5 miljonit „Banca Italia-na" erilisse kontosse Itaalias. Warburg reisis igasse neist pankadest jä sai sealjuures kokku von Heydfi, Strassefi ja Göring'uga. Kohn päe= va pärast summade väljamaksmist Warburg asus Genuas laevale ,,Sa-voya" ja saabus sellel tagasi New Yorki, kus ta esitas, oma rapordi .Carter'ile, Rockefeller'ile ja teistele pankureile. Raamatu kolmas ja viimne osa on jällegi pealkirjastatud lihtsalt „1933". Selles kirjeldatakse Warburg'! kohnandat ja vmnset kokkusaamist Hitleriga — samal ööl, mis süüdati põlema Riigipäeva (Reichstag) hoone Berliinis. Sellel kokkusaamisel Hitler informeeris Warburg'i natside edusammudest nende võimule pürgimisel Saksamaal. Partei liikmeskond oli paari aasta jooksul kohnekordistunud. Massiivsed.kogused relvi olid saabunud Saksa, riigipiiri lähedusse Belgias, Hollandis ja Austrias — aga nende eest nõuti väljamaksmist sularahas, enne kui need sakslastele üle antaks. Sellepärast Hitler küsis nüüd jällegi vähemalt 100 miljomt marka, et' seejärel olla valmis ka veöl viimseks sammuks võimu ülevõtmise programmis. Guaranty Trust Co. New Yorgist vastas Warbürg'i sellekohasele järelepärimisele jä pakkus 7 miljonit dollarit, maksimaalselt. Hitler nõustus ja seegi rähasum-. ma anti natsidele üle välispankade vahendusel, Warburg on lõpetanud oma raamatu märkusega, et ta on täide yimud kõik temale antud ülesanded iga viimsegi üksikasjani. Ja vaatlusega, et Hitlerist on nüüd saanud diktaator suurimas Euroopa riigis. Ja et tema, Warburg, loodab saksa rahvale paremat, aga kardab halvemat. „Vaene maaihn, vaene. inimsugu." * Sellega lõpeb ka prof. Sutton'i sünopsis Sidney Warburg'i raama; tust, aga ta esitab samal teemal veel mÕrdngaid kommentaare. Osa raamatus antud' informatsioonist on tänapäeval üldiselt teada, ütleb Sutton, aga ta ei olnud seda veel mitte 1930-ndate aastate alul. Sellepärast' on märkimisväärt, et autoril pidi olema juurdepääs säärastele informatsioonidele, millised said üldsusele tuntuiks alles hulle aastaid hiljem. Raamatus esitatud andmeid on kasutatud pärast Teist maailmasõda sama . sündmustikku kirjeldavate teoste kokkuseadmisel, kuhu teiste autorite. poolt on aga tugevaid antisemiitlikke toonp juurde lisatud, milliseid ei esinenud originaalses töös — peale mõnm-gate selles edasiantud Hitleri juu-divast- aste väljenduste. Kaks niisugust tööd on Rene Sondereggexl „Spanischer Sommer" ja. Werner Zimmermann'i „Liebet Eure Fein-de". Jä kui James P. Warburg nimetab seda teost pettuseks ja antisemiitlikuks propagandaks, siis räägib ta nimelt just Sonderegger*i raamatust, aga mitte Sidney Warburg'! mme all ihnunud originaalist — mida James P. pole. kunagi lugenud ega näinudki. Viimase kinnituse põhjal, et Sideoy War-burg'i nimelist isikut ei ole eksisteerinud, koguti kokku ja hävitati tolleaegse kirjastaja poolt kõik trükitud eksemplarid — peale eelpool nimetatud kohne. Samal põhjusel on juhtum ise saanud mõnevõrra tuntuks kui ,,Sidney War-teg'imüiüt". Kas „müüt" või mitte, faktiks jääb, et Paul Warburg oli Hitkdt finantseeriva American LG. Far-ben Co. durektoriks. Jä Max Wir-burg Saksamaal oli sealse LG. Farben direktor, kes üheskoos Hitleriga kirjutas alla dokumendile, mille põhjal Hjalmär Schacht määrati Saksa riigipanga (Reichs-bank) presidendiks. Niisugused ühendused Warburg'ide ja Hiüeri vahel on küllaldaseks põhjuseks, miks Sidney Warburg'! teost ei säa pidada totaalseks võltsinguks. * «1 Prof. Sutton'i arvates, eelkirjel-^ datud teose koostaja motiiviks võis olla ainult, et ta oli teadlik Teise maaihnasõja ettevalmistustes ja lootis oma raamatu ilmumise kaudu saavutada küllaldast avalikku reaktsiooni Wall Streefi fanaatikute ja nende Saksamaal asunud industrialistidest sõprade vastu, et peatada neid nende sõj aplaanides. Teiste sõnadega, et hoiatada ava-likkiist Hitlerilt, oodatava agressiooni eest — ja juhtida tähelepanu selle algallikale Wall Streefil. Aeg oli selleks sobiv, sest raamatu ilmumise ajal ei ohiud sõjapidamiseks vajalik Ameerika tehnoloogia veel täielikult sakslastele üle antud. See raamat oleks võinud murda Hitleri toetajate selgroo välismaadel, peatada tehnoloogia üleandmise protsessi ja elimineerida finantsilise ja diplomaatUise toetuse natside riigile. — Kui see oligi raamatu kirjutaja motiiviks, siis võime vaid kahetseda, et too eesmärk jäi saavutamata. ' « « « . ' i 1- '1 1 M m • B li:. I' I-t m i •Ai I A D i i i i 'iii HETHERI Advol 365 Bay lSt,| õhtuti 441' ENI Kl ADVOl 1 Ffirst Cai Td. kc Töl ADV( YorkdaleP] Toron fc Tel HARRY TOOl A0VI TOI ANDRI Bigelow, osa H. Teeme Ui |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-09-27-06
