Vaba eestlane , May 17, 1979

              Nr. 38
5ti riü> et N. Liit ka.
entide väljasaatmist
räija vahetamist laä-larreteeritud
höiik^
ie vastu tüÜkast de-saamiseks?
Sellisele
loib tulla äsja N . Lü-vabastatud
j a koos
jega kahe vene spioo-letatud
dissidendi
tinzburgi väljendus»
ibasse maailma saa-ile
ajakirjandusele,
linis avameelset, et
last vabastatud me-ennast
vabastatud
teda rusub teadmj-
|"7alja saadetud oma
lee on tema arvates
— raskem veel kui
vabastamine kujM"
ttset president Gar-rahva
petiniseks,
)urg, kesiihtlasi pi-läänemaailmas.
le­st,
et vabastamis-
I Moskva bea tahte
koostöö otsimise
mades on kahtlema-
[kiina tema j a teiste
abastamine ei olnud
?a siirast tahtest ja
5ti tegemise vaja-
J lihtsalt egoistlikest
|šmajoones vabasta-iselle
tehinguga
lldiiisist kaks oma
vangi mõistetud
öiseks elimineerisid
|e saatmisega terve
ja nõukogude kor-
[id, kes Nõukogude
fjaläagrites ön pai-kui
läänemaailmas
Iides, Meil tarvitseb
ida^ kuidas lääne-jradunud
ja oma
|d sellised kuulsad
nõukogude rezhii-
|agü Šolzhenitsõn,
renko, ajaloolane
tski ja paljud tei-pirn
pühendas nel-paiiu
kui nad tegut-l
kus neil oli oma
j a kus nad män-psa
kommunistli-stupanu
avaldami-
(ike jõudude orga-cirjanikuna
teab
läänemaailmas tä-
[andusele „uudiste
homme on ta ai-lane,
kellestükski
enam teada ei
seda, et lääne-leta
uskuda tema
?isufcohti kõmmu­ni
hukka mõistmi-
)n lääne poliitiku
iryamise kujunda-ebamugavad,
häi-suhteid
N . Lüdü-on
need p ^ -
)a läbi sammunud
ibivad dissidendid
nüüd oma järel-
Ivad läänemaailma
lisi tuhmis yalgin-bndrükides
s u i ! äs-tuses
95-aastaselt
mitmesajakordjie
J Eaton, kes oli en-luse
pannud börsi
jdega. Tema surm
3S nii tähtis sünd-
Ji ayaldas läkituse
karter, kes tõstis
>ni võitlust maail-
Jinud kuid hiljem
knuütunud Cynis
Ismata Ameerika
|Östuse maailmas,
i, kaevandustega
tähtis mees, kuid
Bmbeldada maail-äitlevaks
idealis-loni
tegevus laseb
|a, et ta kuulus
i^ilma suurkapita-f
se, kes rakenda-
|ja rahad N. Liidu
Iides N. Ludu ja
[istlikkude riikide
ja läänemaail-kks
tegemisega
illmavallutamise
,See ei olnud
et Cyrus Eato-
59. aastal rahvus-
; rahuauhind, mis
vastavat diplomi,
(Järg lk. 3)
m
nr*'
Nr. ^ Lk. S
1% 20. ja 21. . H .
tel mZ-ZBUr
26. ja 27. Mail dir. J . Martey,
giptusele fci iisraelik
WASHINGTON - Ühendriikide
senat kinnitas valiteuse ettepane^
ku, miüe kohaselt WashingtoH an­nab
4,8 miljardi dollari ulatuses
sõjalist ja majanduslikku abi Fis-,
raelile Ja Egiptusele nende vahel
sõlmitud rahulepingu praktiliseks
rakendamiseks. Senat andis _ valit­suse
ettepanekule 73 poolt ja 11
vastu häält. Lubatud 4,8 miljardi
suurusest summast läheb I sõjali­seks
abiks 3,7 miljardit dollarit —
Iisraelile 2,2 ja Egiptusele 1,5 mil­jardit
dollarit.
EOIEIDEES
KINDLUSTUSTESS
LÄTER
" E N S U R A N G I J " :
. M82 Bathürst St., 4 t o r i
' (Bathursfe—St. Clair)
Telefon kontoris (S53-7815 |^
653-7818
Kuna väljas oli vfflu ja vilmiane ilm, ei oodanud õnnitlejad leerilaste^^^l^^ välja jõudmilst, vald
ulat^^üd oma Med noortele juba kis^kus. IPildi |ee*oor^
fffsosiO. ja piskop K.KiHidsspp. \ : :; Ä VÄba EesUane:
' CHEVROLET v0LDSM0BILEv7 '.
' . ROBERTSON MÖTORS|LTD
1555 DANFORTH AVENUE
TOROt^JO: QNT. M,4J 1N7
TTLEVON' 4 6 6 - 1 1 3 5
BXDCD
O S S I
Selgusid Eesti Kultyyrfoiidi
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Suifte 200
Resöale, Ont. M9V SY7
Tel. 7454622
Esmaspäeva õhtul tolmus Tartu Coiegela^tapeaköosolek/i^
gaiüsatsiooni üiget osa võtsid. Koosoleku avas nõukogu president E.Tffimpõad, tervitades ösavõt-jäid
Taržu Collegel. ll-nda| aastapeakoosolekial. Ta ittles, e i oleks põlijust nõukogu tööd Mifeü,
on
NEW YORK <VE) --tingitunaüha suurenevast vajadusest täi­endada
eesti onAaloomjnguUstM^ Välis-Eestis kuu­lutas
Eesti Kultuurifond Ameerika Ühendriikides välja klaveri
heütöõde võistluse i^enmilmses ulatuses; Võistlusest võisid tm,
võtta kõik vaba maailma eestlased. Kompositsioonid pidid ole-^
ma originaalsed ja kontserttasemellsed ning kirjutab eesti
vusUkel motüvidel. Võistluse t ä h t a ^ L dets. Id78;pikendatl L
veebr. 1979. Tähtajaks saabus kogu maailmast 18 tood, mis psil-jundatult
igale žhüri liikmele saadeti hinnangu tegemiseks.
Raiialine mmrne oli igale orga-nisatsicxMiile
vamm kätt© saade­tud
j a majandusjuätit E. Mägi an­dis
sellele lisasieletmsi. Ta ütles,
et majanduslik olukord paarane®
kulude teoMoihoiuga, mül© juiui^is
vairanduslak olukord ei ole aman-deaasita
jooksul muutumd. Küll
on väiiendatud eiiitusel olevait vö-lasummat.
Majandusaasta puhas­kasu
oli 30.606 doHarit. Ta tõi
näiteid 'kuidas aastast 1972 alates
on olnud tulude j a 'kuüiude vahe­kord,
mis tänavu mnaikordselt
näitas laekumiste ülekaalu.
tideks Ä. Kerson, V. Muikma, J .
Daniel, J . PaihaipiB, A. Irs, E. Mär
gi, A. Niiteinberg, E . TamipõW
Kangro, P . E i n o l a , Lain© Bant,
Silva Meema, Asta Toppi, G. Mitt,
"pUe Toomveer, Mai 0^fiägi ja O.
Trass, kes kõ&iTiõ^ Utaiielks
valiti. Pärast peakoosolekut toi­munud
juhatusifeoosoleikul jagati
ametid järgmiselt: president E.
Tamrpõld, presidendi ©simto abi
L. Pant, teine a b i J . Paihapill, sek-restär
A. Kersicm, sekretäri abi Ü.
Toomveer, laskur K. Kangro,
esindaijiäiks Tartu Instituuiti J . Dar
niel, P. EinOla, S. Meema ja
(Algus lk. 2)
Lenini kujutusega kuldset idnna^
medalit ja 25.000 rublalist rahalist
siuiasu. Suurkapitalist' Eaton oli
selle autasu Moskva • arvates täie­likult
ära teeninud.
Kahjuks ei ole meie kuulnud, et
Gyrus Eaton oleks teinud midagi
irahu heaks kui kommunistid blo­keerisid
Lääne-Berliini, kui nad
julmalt alla surusid ülestõusud
Ungaris ja Tshehhoslovakkias,
Imi nad kallale tmigisid LÕuna-
Koreale ja LõunarViefcnamile, kui
Brezhnev ja Castro saatsid kuuba
löögiüksused AngooSat ja te!s5
Aafrika riike vallutama ja kui N .
Liit kõrvaldas vene agentide nä­punäidete
põhjal Mganištanis se­nise
valitsuse ja upitas selle ase­mel
võimule kommunistid. See N .
Liidu ja tema satelliitide vallutus­te,
ahelik on võrdlemisi pikk ja
eelmainitud nimekiri on kahtle­mata
puudulik. K u i d ometi annab
see ülevaatliku pMdi nõukogude
vallutustest j a maailmarahu rik­kumisest
paljude aastate jooksul,
millede vastu CJyrus Eaton pole
kunagi võtnud seisukohta korral­dades
seEe asemel n.n. PugwashS
rahvusvahelisi konverentse, mlg
kujunesid nõukogude ja teiste
kommunistliidmde riikide ajaloo­lastele
ja ühiskonnateadlastele
kommunistliku propaganda levi­tamise
foorumiteks.
Kes oli Mis Cyrus Eaton? Oli ta
rumal idealist, kes ei suutnud lä­bi
näha kommunismi ja saagis
kogu oma eluaja jooksul läbi se­da
oksa, miEel ta Ise istus? Kas
lia tõesti lootis, et ta suudab kom­munismi
j a N . Liidu juhtide popu­lariseerimisega
lähendada ükstei­sele
kommunismi ja kapitalismi?
Raske on siin anda täpset diag­noosi,
kuid näib tõenäolisena, et
Cyrus Eaton ei olnud mingi idea­list
vaid julm ärimees, kes lootis
Kremlile silmade tegemisega Ve­nemaaga
head äd teha. Tundub,
et Cyrus Eaton kuulus nende Sää-nemaaüma
suurkapitalistide ja
suurärimeeste hulka,!kes on val­mis,
iga hinna eest kommunistide­ga
äri tegema ja kirjanik Solz-henitõsni
sõnade kohaselt müü­vad
punastele lõpuks k a selle tüki
nööri, millega nad !s® iües puuak­se
» • • • • • •••
Tartu ColSegel varanduste seis U-j^^^^j^g^^^^
oli
4.007.105
Sekretär A. Kerson luges eitte re­visjoni
protokollij (mille järel am-ame
kinnitati.
1979. a. eelarve osas seletas E.
Mägi, et üürikontrolli Miaselt
võidakse üürihinda tõsta 6%, nüs
teeks eelmise aastaga võ^rreldes
38.000 dollarilise tulude suurene­mise.
Töäetalcse jooksvad ämlutu-sed
hoida 8% (püris, umbes 30.000
dollarit, mis jätaks $8.000 operee-rimisraha.
On
meid tuleb hakata
nagu aknakardinad jm.
A. Irs ja K. 'Kangro, sinna kuulu­vad
ex office president E. Tam-põld
j a imaijandusjüht E . Magi. •
Algatatud teüsimusite all Tartu
Instituudi sekretär E. Aruja an­dis
seletust instituudi tegevuse
üle jai esitas iküsimuse: ikas i ^ i tu
Instituuti on vaija, kuna vaimne
tegevus on ebapopulaarne. Tartn
Instituudi sooviks on õhutada
inimesi sellekohasele tööle. On
peetud 8—12 loengut aastaiti, ole­nedes
ifeui võõrad leiktarid on To­rontosse
sattunud Instituudü on
onna raamatüikogu j a arhiiv, mis
on ettenähtud akadeemiliseiks
uurimistööks. Arhiiv on alles osar
liselt kastides, vaja oleks korral-!
Valimistel esitati akadeemiliste Uajaid j a inimesi ikes sellest osa |
organisatsi<piide ipoolt kandidaa-j v^yjjsid.
keskpaigast peale pole majandus­lik
olukord olnud stabiilne j a tä­nu
Tartu Goltegel majaaidusijuhi
R Mägi o s i ^ suudetud
kõiki raskusi vältida. Ta arvas, et
peame olema ettevaatlikud
või suunata c om raim praegu mur
jale kui kinnisyara toorrashoiuiks.
Instituudi töö on olnud (imamiselt
E. Anija õlgadel. Peaksime leid-nia
instituudile elamisvõimalusi,
mida ^laks toetada (kui iga o r ^
nisatsioon selleks peatava, suanma
maiksaiks.. ;; • ^ •
E. Mägi leidis, et instituut pole
suutšmd <said selliselt laieniäle
rahvale iläihendada, et see neid
huvitama hakikaifcs j a rahvas koik-ku
tuleks. K u i lon hea idee, - saa­dakse
ka raha. Tuleks rahvas vai­mustusse
vüa j a häid' propagan-diste
juhatusse valida.
Tartu Institiiudi esimees dr. E .
Meindok leidis, et suurim prob-leem
on raha. Seni on instituudi
tegevus olnud ühe mehe töö. On
vaja toetust. K i d kõiik ateadeemi-liste
organisatsioofnide esindajad
kaaluksid Tartu Instituudi aita­mist
• teatud kindla protsaidiga
igal aastal, võiksid jiiad ise selle­ga
muutuda Tartu Instituudi or­gaaniliseks
osalks.
A. Naelapea tõi esile senise sek­retäri
suurt tööd.
Nüüd on hea m€©l teatavaks te­ha,
et ^ t i klaverialane uudisloo-mir^
on täienenud 4 väärtteose
I võrra. 25hfliriisse kuulusid hedi-kunötniküd
Endel Kalahi (23hürii
esimees), Valdefeo Kangro, Maimu
Miido, Kaljo Raid ja Taavo Virk-haus.
Norra, mis zhürii arvates ei vas-ta
võistluse tingimustele.
See võistlus pii originaalselt mõd-dud,
juba praMilisss niõttes, iiäe-le
klaverile;
Auhinixasaajalst H e t o Tobias-
E)u8sb8irg on .üldiselt tuntud heli-koorijuht
j a organist. Eric
1. apr. toimunud KultiUuriloflidii Lindemann on aga noor — 25 aas­tane,
BijetiEiimid muusifcaMaässa ja^
teeb magistritööd ifcom,positsioo(ni
ja muusika ajalioo alal.
Peeter Rammo on 36 aastane
ja on muusikatoimetajaks NoF-wegian
Broadcasting Gõrporat-siooni
juures Oslos.
Rahaliste auhindade aodmine
ülEWmetaitud IkaMe ijooreite he-lüoojale
osutus võiniäflikiiiks eri-toatusite
tõttu Eesti Abastaanise
Komiteelt ja teistelt.
Auhinnatud tööde omandiõigus
kuulub (korraldajale E ^ K u i -
tuurfondile. Auhindamaitä tööd
tagastatalkse autoreüe nende kir­jalikul
soovil ühe aasta jodksiul
arvates võistluse tulemust» välja-/
kuulutamisest. Kultuurifondil on
kavatsus feõiki auhinnatud töid
paljundada j a teha käittesaada-mains"
(varjunimi „Gicero"), vaks avaliklkusele eelseisval sü^i-autoiiksf^
eter.Ranmo Oslost,- sel.
juhatuse koosolekul New Yorgi
Eesti Maoasavaiti ümbrikud ja
määrati auhinnad vastavalt žjhürü
©ttapanekule järgniiselt:
I auhind — $500.-- ,,P^rafiiaas
eesti rahvalaulude viisideie" , ,var-junimi
„Parafraas"), autdr Helen
TobiasJÖuesberg New Yorgist,
•USA.V-;
II auhind — $300.-- ,,Pafmfraas
eesti r^^hvaviisidele nr. 2 (vasju-n
i n i i , , V a d ' ' ) , autoriks H e fe
bias-Duesberg New Yorgist.
III auhind — $250.-— „ühi
VariaJtsioon nr. 2" (varjunimi A.
Tammetõru), autoriks Eric Lin­demann
Buffalost, N.Y., USA.
Shiirü ettepanekul otsustati
määrata eriauhind $150.— tun-nustusMrjaga
tööle ,,Capriccio
Estonian pour 2 planos a 4
Maksab Eatsates
ESTO MUTUAL FUND, LTD..
Aktsia hind 11. mail $8.35
145 King Sit. W., Room 1900
Toronto, Ont. M5H 1J8.
Telefon päeval 364-llSl
õhtul 925-6812
Kaugemaks unistuseks osa eesti
professuuri loomine ülikooli
juurde, kui selleks raha saadak­se..:
-•
Ta tutvustas
arhüvist, kus o l i
näiteid
kirjavahetust,
Tä leidis, et seni on .Instituut
olnud liiga akadeemüihe, tuleks
anda rohkem võühalusi k a teis­tel
teemadele kaasa rääkimi­seks
ja kasutada nooremaid lek­toreid,
ehk tunnevad siis k a vär
nemad selEe vastu huvi.
B. Antik nõustus, et akadeeani-lisuse
osa instituudi töös on
$18.'
9.
K I R . I I P O S T I G A
Väljaspool EasaaiSatis
nO.5®
UŠA-ss
lindistatud Icenguld,^^^^^^^
keele õpipimiseiks, bibliograafia
kollektsioone. Kuid instituudi va­lusaim
punkt on eelarve, summad
on tõusnud iküli suuremaks, kuid
enamuses on läinud stipendiu-
• 1. meiks j a suvetööliste palkadeks:
Instituudi .oma kulutusteks on
jäänud alla I.OOO dollarit. Suure­maks
toetussümmakis on Tartu
Collegel poolt antud $3.188.61.
Just nüüd on üks korp. Tärtu-erisise
liige annetanud instituudile
$1.500. E;Ariüjalekiis, et alla
$10.000 ei saa korralikku tööd te­ha.
On olnud läbirääkimisi Win-tariolt
ligi ao.OÖO-doteilise toe­tuse
saamiseks, kuid siis peaks
pool sellest omal olema. Ta sele­tas,
et tänavu ei saadud suveks
koolinoori tööle.
EESTLASTE KESKNÕUKOGU
KANADAS, 958 Broadviev
Toronto, Ont. M4K 2R6
pöördus ta
te poole küsimusega, kas eestla­sed
ei saaks vajalikku summat
kokku panna, igas akadeemili­ses
organisatsioonis võiks olla
'Inimene, kes holaks selle M ^ i -
•muse
vabam ja võtta töö juurde neid,
kel cn selle vastu huvi. Ta küsis
ka, mis mõtet on Torontos kahel
arhiivil, kuna Instituudi arhiiv ei
jõua kunagi Keskarhiivi tasemele.
Juhatus peaks kokku tulema ja
seda probleemi arutama;
Uõpuks võttis E. Aruja veel sõ­na
tehtud söövituste j a arvamus­te
raames ja leidis, et Tb^
on olemas mõlemale iarhüvile I d l -
laldaselt ruumi, on ainult' vaja
noori j a humanltaarala inimesi
töötegijajks; • • . ^ / : ^
Need mõtted jäidki- akadeemia
Uste organisatsiooni esindajaile
oma organisatsioonidesse viimi­seks,
edasi, arutamiseiks, et leida
Tartu Instituudi abistamise ja
toetamise võlmaiusi. : .
Pärast koosolekut ifcutsutl kõik
osavõtjad Tortu Collegel majan­dusjuhi
poolt õhtusöögile.
$30.-
LENNUPOSTIGA ülemere-maaiSesse: :
$34.50, veeranSaastas 018.—
hind 40 ceotS
Küsimuse ümber tdckis
meid sõnavõtte. E. Tampõld ar­vas,
et peaksime suunama ema
ülejäägid teadu^ikule ja haridus­likule
LEND
Lääneranniku Suvepäevadele
:-245 .— .
Aadressi muudatus 40 centi.
ISiMda aadressidele palume märkidls , JPOSTAL €ODE**
ÜSA aadressidde ,,ZIP € ^
Pangatshekk või posti rahakaart kir ji
Free Estonian Publisbers nhnele.
P.0O i@K lOrPostiil Stn. C,
/ /
»»- —
Toronto Eesti Maja, tel. 4664813
Palmi muUe saata EESTLANE
veeraidaastaks —tavalise /
197 - . Tellimise katteks lisan % . - - i j s ü n juures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha isaata ainralt Äkirjas)»
•^Ninsi-'; • . . - - 1 - 1 - - - . . - -^