Vaba eestlane , January 15, 1981

              m.4 VABA EESTLANE neljapäeval,15. jaanuaril 1981 --Thursday, january 15, 1981
BEHD ,
Salme Ekbaumi mBipäe^ik 141
&
ENN ALFRED
ADVOKAAT-iyOTAR
Room 1182, Royal Trust Towen
Toronto Dominion Centi^ \
Postiaadress: P.O. 326, Toroift©
Ont. (Bay & King) M5K IKl
Telefon: 869-177?
24-tundi telefoni valveteenistus
uunmise
TED ROLAND LAAN
adv@kaat-notar
E33 Eichmond St. W., Ste 705
Toronto, M5H 2Lli
TeL 364-7W2
ADO PARK, Q.Co
HETHERINGTONi FÄLLBS
Advokaadid-notadi
3^5 Say St^ Süite 401. 363-4451
Öfatuti 447-2017 või 929-3425
TÕNU TOOME
, B«AeSc«i LLcSo
ADVOKAAT — NOTAR
Yosfedale Place, i Yorfedale
Saäe 207
Toronto, Ont. M6A 3Äjl
Telefon 781-5556, 78S-7579,
kodas 489-6709
AipikUlea Anstrcgali^
mägedes
Sõidame mööda keerlevaid mä-giteid,
külastades ajaloolist Halm-dorfi
muuseumi mägilinnakesesi,
mis on asustatud sakslaste pooli J
sarnanedes Alpi mägikülale kod^
väikese maalüise' kohvikuga, eh\
,,Bienenstichi" ja teiste Hõrgutil)-
tega. Juba mägimuuseumis sümi-sime
ühe noore eestlanna batit-töid,
kohvikus on tema kujundatud
lauamatid. Mägestiku kõrgeimalt
tipult Mt. Lofitilt avaneb ulatuslik
vaade alla Adelaidele ja paikonna-le.
See on omanioodi mötsade pa­noraam:
Ainult siinseis metsades
ei esine Põhjala põlist kuuske ega
sihvakat mändi, domineerib euka-lüpt
oma loendamatuis liikides,
mõne eksinud palmi ja sõnajala-puuga
sinna sekka. E. Ranniko on
ehitusettevõtja.^ Nad mõlemad abi­kaasaga
on aga Adelaide eesti ühis­konnas
tuntud näitlejad, näiteringi
pühitsedes järgmisel nädalalõpul
oma 30-ne a. tegevusjuubelit A.
Willmanni koostatud „Eesti teater
läbi aegade" ehk „Naerust nutuni . ^
on vaid samm**. kraadi G. Veedame päeva Pruulide tiline. Noortel on eesõigus katseta-õhtul
olen Rannikote külaline tütre ja lastelastega India ookeani da ja arhitektidel avastada uusi
nende kodus, rais räägib maitsest ääres. Uskumatult karastav on vee- võimalusi. Maja kanadalannast
ja kujundavast käest. Inimese ko- pürü hulkuda, algav tõus jalus, noorik laulab hõbehäälselt kaasa
du kipub üldse tihti kõnelema Hingamine on korraga üüematult „Ilo" naiskooris,
enam kui tema sõbrad. Igaljuhul kerge, jalg on kerge ning on sellme ^ Päev enne ärasõitu helistan len-olen
suuresti tänulik võimaluse eest tunne, et ku| saaks siin paar päeva nujaama, et registreerida tagasi-heita
pilk sealsete kaaseestlaste vabalt aeleda, oleks palavikuvimm lendu Sydneysse, kus kavakohaselt
ellu. Avastame pr. S. Rannikoga ja kurgukähedüs unustatud. Lõuna- tuleb lennujaamast rutata otse Ees-ühiseld
Soome sõpru ja vaatame mere kord violetjalt, kord rohe- ti Majja kirjandusõhtule. Kuid sel-
¥aldara veinitööstuses, Barossa oruSp Vasakul Meta Pruul, pare-
;mal Ša!-me Ekbaism. •,.
Felix J.Oinas, Kalevipoeg küt- nimetusi. Need ei tarvitse olla vaid;.
Ikeis jä muid esseid rahvaluu- erirähvuste vahel, vaid võivad o|la
lest, mütoloogiast ja kirjandu- ka üsna lokaalse ulatusega. Eestla­sest.
Mana 1980, 248 lk. sed on aga ühe lätlase poolt antud
Kaas: P. Sepp. , nime omale aunimeks võtnud, na­gu
meie mulk, mis pärineb läti-
Kultuuriajakirja Mana juures ^^^^^^^^ sõnast „mulkis" Goll, m-oleva
kirjastuse väljaandel on ilmu- j^^l). Autor on seda probleemi va-nud
aastate jooksul mõned varsi- paljude rahvaste ulatuses käsita-kogud.
Tänavu astus kirjastus sam- ^ud.
mu võrra edasi, alustades Studia järgnevad esseed „Tsüudide en-
Estonica Baltica väljaandmist. Sel- damatmisest" keelelised arutlused
le esimese köitena ilmus mahukas* -analüüs „Koiter unda", „Hald-
Felix J. Oinase esseede kogu „Ka- jad, tondid ja ärakaranud soldatid",
levipoeg kütkes ja muid esseid rah- j^j^j _ viljakusejumalus", eest-valiiulest,
mütoloogiast ja kirjan- jaste tagasihoidlikkust kitsikuses
dusest". kirjeldab „Meeleheite käed".
F. J. Oinas on tuntud oma rah- pj-. Paehlmanni müüdiks
valuul^alaste loengutega, kus ta peatava „koit ja hämarik" (1844)
eesti materjalidele esitab tihti vord- ainele leiab Oinas aga ihnseid mõ-lusmaterjair
teiste rahvaste folkloo- jutusi indo-euroopa ja saksa rahva-rist,
sageli just slaavlaste mütoloo- i^uiest. Kuid ta leiab siiski, et „pi
giast. Neis võrdlusis ta ^näitab, et ole põhjust kahdlda selles, et Faehl-täiesti
ehtsat ja ühele rahvale ainu- mann võttis Koidu ja Hämariku
Wast rahvaloomingut pn vaevalt rahvasuust. Bnt ta lisas sellele
maailmas. Juba suulise loomingu romantilisi jooni — muuseas koidu
puhul kanti seda üle rahvuste piiri ja hämariku platoonilise armastu-ja
sai omaseks teistele rahvastele se — ja lillelõhna ning linnulaulu
nende jutustajate kaudu. F. J. Oi- poeetikat."
nas ongi hoolikalt Soomes, aga ka
Lõuna-Euroopas otsinud neid alli­kaid,
mis on täiendanud senist oma
rahvaluule uurimusi.
Kirjanduslikud on veel „Lntsin
, fantastilis-müütilised näidendid"
ja eeskujude leidmine I. Tnrge-nevi
teosest F. Tuglase romaani­F.
J. Oinas on UBarinud iralivalua- le „Felix Ormusson^
lest Kalevipoja motiive ja olene^,
des oma soome-ugri ja slaavi Viimases lühiessees on artikkel
keelte ^-ning kirjanduse- mitme- „Kaksikkeelsusest", kus fa rõhutab
külgsest ettevalmistusest, avasta- emakeele omamise tähtsust assko-nud
meie rahvaeeposes olevate Kamaa.keele kõrval,
motüvide sugulust lõuna-slaavi, Esseedest on lühemad inglis-kaukäasiaj
aga ka antiik-kreeka J^eelsed kokkuvõtted mõeldud
muinasmaailma vägilaskujudega. duslikele raamatukogudele ja neile
eesti noortele, kellele teaduslik ees-
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR,
hemõrsja^ Jbs^^
püütakse salakaubana maalt välja rav ja sunnib lahkuma. Mingi ää- ma Adelaide E. Teatri 30-ne a. juu- laste patsifistlikku ellusuhtumist, hoopiski enam tähelepanu eesti
toimetada. Nende turuhind olevat retuse puudutus aga jääb. belietendusest, kuhu kutse sain ju- teine ühe eesti rahvalaulu soonte rahvalaulu vastu süvendjUTia.V
Ühendriiges üle tuhande doUari. _ ^ ^ ^ ba Torontosse. Olin vaadanud tol- rahvaluulesse sattumist. tamata teaduslikule välisvormile, on '
Mõistatuseks jääb vaid, kuidas SOKSIClSöd pCiHldcilllSeiele teatriõhtule vastu süra huviga, Omaette ^esseed bn kirjutatud need kergesti mõistetavad ja kaa-perenaine,
kes on päev läbi meie- v@illiföÖstysel© ^^'^^^ ^^^^^^ kohtumist näiteringi eesti- ja setu rahvaluulest. Ta kir- sahaaravad jutustused meie rahva
ga mägedes, nõiub välja igasugus- > esinaise S. Rannikuga ja teiste jeldab eesti rahvaluule iseloomu, ajahämaruses sündinud rahvalöo-te
soojade eel- ja järelroogadega Bensünistreik kipub halvama au- näitlejatega. Kuid oodata, et mind arengut ja kontakte soome rahva- mingust.
ChartGred AccttiEitosd
5S Umversify Aycn Ste. 680
TeL 8S2-711S
Tor<(mto, Ont. M5J 207
RAT 0PT8K
247 Danforth
Ave., Toronto,
Ont. M4K 1N2
'•.'. 1 •. ' •
Tel. 46^6251
SOOVITAME PRILLE PAIMAS
KVALITEEDIS
KÄEKELLADE ^MÜÜK JA
PARANDUSTÖÖD
• TÄIDAME KODUMAISE©
PRILLIDE RETSEPTE
peolaua. õhtusöögiks koguneb toliiW „Blame the Govem- Gawlerist sõidutatakse teatrisse, luulega ning kõrvutab seda setu:
kümme inimest, kes oma leiba tee- ment", ilutsevad silbid sün ja seal sealt pooleöö ajal tagasi ja mõni rahvaloominguga, müle iseloom on
nivad, kes arhitektina, kes ühe või tühjaks ammutatud bensiinijaama- kasin tund hiljem lennujaama, on täiesti erinev. Setudel domineerib
teisena. Seob neid teater ja lava. del. Samas on need läbikriipsuta- natuke palju. Ka on see muUeene- idaline traditsioon ja autor ütjebki
Olen ainus võõras nende hulgas, tud ja „Blame /the Union" alla sele natuke palju. Hiljem saan len- imetledes, et on üllatav, et setud
tundmata end küll võõrana, siisld kriipseldatud. Jõuame ,süski külas- nupostiga Torontosse järele teatri on säilitanud rohkem slaavi jooni,
veidi kinnikülmanuna. tada lähedal asuvat viinamarjade juubelialbumi. See on ülevaatlik, kui samade alade venelased. Setu
Pean varakult lahkuma, sest ko- piirkonda, kuulsat Barossa orgu, rohkete ülesvõtetega varustatud rahvaluulel on aga suhteid ingerlas-ju
on pikk tee ja homme on esime- tehes kaasa tuuri „Yaldara" veini- väljaanne, kõneldes harukordselt te ja vadjalaste omaga; laulude kui­ne
esinemisõhtu, koos "klassiõe vabrikus. Viimase aastatoodang on viljalcast tegevusest. " Lavastuste gemissuund ongi põhjast lõunasse. ,
uusloomingu kontserdiga naiskoor 45-tuhat tonni, kusjuures kasutatak- hulka kuuluvad mi me teatrite Kirjanduslik on Kitzbergi draa-
„Ilo" esitusel, mülega lõppakor- se 45-t viinamarja sorti. Kohati, raudvara kui uuslooming.; Kõige ma «Libahunt" ja selle rahvaluule.\
diks „Sakala" ettekande näol ühi- leemendab kivipõrand veinist, mit- selle taga on tohutu entusiam, tagapõhja .analüüs. Uskumused li-neb
meeskoor. Sellest kontsert- kir- et selles 'just supelda. Ainult mu töö, õnnestumised ja võibolla vä- bahundist on levinud üle kogu
jandusõhtust ruumikas * ja hästi- on ülitundlik ja ärritav, eriti hem õnnestumised. "Pikk rida too- maailma; Eestis tähistas see termin
korrastatud Eesti Majas, on juba koiiJakiruumis, kus tulihingi on juba kutsutud algselt pisemat sileda karvaga hun-
L- Tretti sulest ilmunud„Meie Ko- ^e gallonilised vaadid. Väljas on Toonela kallastele. Nende hulgas ditõugu.,. Autor vaatleb libahunte
duV veergudel pikk ja heatahtük koguni 30':toatonnilised^roosteva-^^V Kuik, kes sunnib meenu- teiste rahvaste juures ja nende eri-,
ülevaade. Helüooja Meta Pruulile ^ast terasest „silotornid" valmiva tarna Endel Kuiki, kaks jäägitult lisi funktsioone; näit. Lätis onji-tähendab
selle õhtu õnnestumine veiniga. lavategevusele andunud venda, bahunt olnud külaelanike kaitsja,
päris palju ja mulgi on heameel, Yaldar veinivabrik on 1947. a. Eluteatrist surmalavani on samuti
et mu ettekanne leiab arvuka ja sakslaste poolt asutatud. Üldse onvaid samm, nagu naerust nutuni,
tänuliku.kuulajaskönna. Seda õhtut barossa org tuntud sakslaste asun-on
filmitud ja hehlindistatud.
Hannes-0|a
VABA EESTLANE
aufeNsr
i
UI
sr-.
W
UI
J2
Eriilmelised jca
erihuvidega kodud
dusena. Samuti käime Orlandovei- KliiinflliS SUnnib
nitööstuses, mille saadused on l^äs-fifnnfnH
Urn Tornnfno- Siconiiol Irao' \ - •
Libahundi probleemiga on seo^
tud ka teine essee j,Vini susi",
nagu soendit Soomes nimetatak­se,
kus hundi nimi on seotud
Eestiga (Viro), kuna need tulid
, Soome Eestist või Ingerist.
Pikemas esees „Naabrid ja võõ-
OPTICAL STUPIO
R. SCHMID, saksa ©ptik
Suur valik euroopa prilliraame:
Zeiss, Rodenstock, Metzler
Spetsialiseerunud contact lensMe
1586 BLOOR ST. W. 1 täiiav
; pool Dundas'evSubway*i
TELEFON 535-6252
tituntud ka Torontos; Siseõuel kas
vavad mitmesaja aastased pipra- Ent veel kord tagasi Adelaide,
puud, tüved jämekorpunud nagu ülemäärane kuumus takistab meid
Kuna järgmisel päeval jällegi krododilli nahk, lehestik ^ga' mi- isegi sõitmast lähedal asuvasse rad keeles ning rahvaluules" tuuak-linna
sõidame, tuleb ühel hoobü ta- moosõm. Peahoone ees hõõguvad Para-Wirra parki. Tuleb lihtsalt ^e näiteid kuidas erirahvad on leiu-bada
mitu kärbest, ülevaadata me- ridamisi säravpunased roosid, otsida varju. Roosinupud pudene- tanud oma naabreile halvustavaid
rerand ja läbi käia mitu küla. Hm Võibolla toidetakse neid ka viina- vad silmanähtavalt, apelsinipuud ^
on juba teist päeva käändunud kui- marja mahlaga. Kõikjal on eesku- ja hibiskused langetavad hulgali- , • .,•„ ^.
vale ja kuumale. Maandume kõi- julikult puhas. Ka asulates, mida selt lehti. Linnud on lakanud hää-gepealt
Trettide pool, kellede läbime. Kuna teeme seda vastu õh- litsemast. Kanad lebavad sorgus
kodu on vaimuinimeste kodu, kus tüt^ siis mõjub kogu paikkond ra- põõsaste all. Vaid sügavalt juurdu-domineerib
raamatukogu, rohuga huküUasena ja kaunina oma tume- nud ja väetatud viinamarjaväljad
filosoofilisel ja usulisel kirjandusel, roheliste viinamarjaväljadega ja vohavad elurõõmsalt. Teeme loo-
Jõuan vaid napüt sirvida äärmiselt teeäärsete hõbehallide õlipuudega, jangueel sinna väikese Jumalagajä-i:
UI
Oi
<
Rl tHMONO ST; W
[
VABA iiSiME
z
ca3
Rohkelt tähelepaniji
eesti romaanile
Soomes
- . ^ . _ , Mati Undi romaan„Sügisball"
korralikult töödeldud käsiMrju, saa- mille saagi^ vastu vaid iltaallased tu soidu. Päris ime, et lambad la- ^^^^ Soomes Gummeruse kirjas-
KUNSTHAMMASTEKLIINIK
Hammaste proteesid ja parandused
HEIKKI PELLIKKA D. T.
1962 Yonge St.- Süite 202,
Toronto, Ont. (Davisville subway
jaama lähedal) »
Avatud: esmasp.-reedeni 9-5,
laupäeval kokkuleppel.
TeL 485-0067
des Tcaasa palju headust, õues kas-' ja linnud huvi tunnevad,
vavad suured mõranenud koorega - - B « J . B
kased, mitte just tavalised puud' AUStraOlia arhitekt
siin troopikas. Õhtuks oleme pere- j^QY^nJng SOOme"'
kond Aabide roosiderikkas kodus. «^^^^^^^ Irt^AK
Oma keraamiliste tööde rohkuse, P^^aS© KOaU
VAIPADE & MÖÖBLI
PUHASTUS
auruga „steamcleaning*^
HEL. ERIK LOKBIK 447-!
geda taeva a^seUele tulisele l # ^ j ^^
le vastu peavad. SdkeUaaoalva-^^^
litsebsün teadagi õhturahu. Kur^^
Iised, vaifeed teed, vip^^^^^
inenev Laas. ; N, ajakirjas ,,Parnasso*' vaatleb teost
Lõuna-Rist kahvatub valgenevas soome noorma põlve kriitik Tou-ehisklaasi
ja maalidega mõjub elu- Teisel päeval külastame Flinders taevas kui hommikul' lennujaama ko Sütala, kes leiab, et eesti kirja-tuba
rakenduskunsti galeriina. Pe- ülikooli arstiteaduslikku keskust, vurame. Kaenlas elust suurem nik kujutab modernset, rõhutatult
remees. kuulub golfimängijana kus Pruulide poeg, dr. Hendrik koalakaru, üUatuskmk'„Ilo" esi- urbanistlikku proosat, mis ei sisal-tippklassi.
Elatakse kenasti siingi Pruul töötab, meid oma moodsa naiselt pr. Mägrakenüt, kes vara- da rahvuslikke tundemärke. Nüü-maal,
iga kodu eriilmeline ja eri- laboratooriumiga tutvustades, sele tunnile vaatamata on tuhiuddis-eesti kirjanduse tippu kuuluva
huvidega.: Kahtlemata on ta pärinud oma va- lennujaama, olen taas teel. Tänu- kirjaniku uusim romaan näitab, et
Tagasiteel tunnen, et hääl on nemate töökuse ja miks ka mitte, võlglaseks jään oma kooliõele ja autor valitseb kirjanduslikke va^
viimseni kurgus kinni. Ega seda andekuse. Sõidame tema mägedes tema koorüe igaljuhul. Briljantne hendeid: romaanis suubub kirg
pole saanud suuremat säästa, kolm asuvast uhiuuest kodust läbi, mü- hommik. Teed ja veed all siugle- stiilitäpšusse ja intellektuaalsetes-päeva
varahommikult hiljaõhtuni lest on lehekülgedeviisi ülesvõtteid vad meiega kaasa, taandudes siis se konstruktsioonidesse.>-
lennps. Algav külmetus on käega^ ekslusiivses, suureformaadilises tagamaade hämusse. Heledapluusi- Raamatut vaatles ka ^.Helsingin
katsuda. See on minu nõrkus. Hak- püdiajakirjas.. Mõneti soomepära- des stjuuardešsid, veel noored ja Sanomat'/ kriitik,-Helsmgi ülikooli J
kan vaikseltneelamaantibiootiku-ne, kuigi austraalia arhitekti kujun- siseteenistuses, serveerivad kohvi, vene kirjanduse õppejõud ja uurija
me* Päris maha ma siiski ei jää, datud perekonnaelamu, erirõhuga Viimane on siin maal suuresti eri- Pekka Pesonen, kes leidis, et IFn-nõnda
palju suudan kas või ta- kokkukuuluvusel, mistõttu uksed nev meie 9akohvist. Siis olen Syd- di teos esindab romaanüiiki, mis
heda tahtega, õhtuti käed koos, siseinterjööris täiesti puuduvad. Ka neys ja eluteater valmistub uueks soome kirjanduses peaaegu puu-vastu
rabeleda. Ägenev kuumus ise magamispaik eraldub vaid raama- etenduseks tänuväärt peatumise dub. Romaan on tulvil üldkehtivat
sunnib elu võtma mõõdukama tem- turiiuliga. Kuivõrd selline lahtisus võimalusega Tiiu ja Inno Salasoödeeetost, millest pateetüišus ja ba-poga.
Kraadiklaasi näidates 35—45 soodustab lähisust, on problemaa- kodus. . naalsus on olematuks ironiseeritud.
Vaba Eestlase" toimetuse Jn
täHtuse asukoha jfimi
TOIMETUS JA TALITUS
' avatud esmaspäevast i
reedeni kella 9-4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521 '
talitus 384-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481-531§
Knulntnsi võetakse vastu:
nädala esünesse ajalehte kun;
esmasp. homm, kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni koi-,
map. homm. kella U-ni.
KUUIOTAMINE
VABA EESTLASE.^
on tasuv ajalehe laialdase '
leviku tõttu.
Knulutoste hinnad:
üks tolli ühel veerul $3.50
esiküljel $4.—
tagaküljel $3.75
KUULUTUSI VÕTAVAD •
I VASTU:
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675 |
Postiaadress: Box 70. Stn. C.
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs Leida Marley
Ajutine aadress:
37 Mann Ave.
Toronto, Ont. M4S 2Y2
Telefon: 483-2588