Vaba eestlane , April 24, 1980

              VABA EESTLANE neljapäeval, 24. aprüHl 1980 - Thursday, April 24,1980 Nr. S2
VABADE EESTLASTE HMLEKANBJÄ
VMJAmDJA: O/Ü Vaba Eesüsne, ISSTecumseth 84. Toiroatos.
y : PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Oja
POSTIAADRESS: P.O. B02 70, Stn. C, Toronto Oat M6J 3M7
TELEFONID: tometus 364-7521^ talitus (teUmis^^^^ kuulutused,
:.ekspeditsioon) 364-7675;
T E U M M T O D Kanadas: aastas^^$^^
.50, kiripostiga aastas $5S.—
ja veerandaastas $16.—
T^U^miSHINHÄD väljaspool Kaa
$2t.— ja veerandaastas $11.~.
$19.50
030.50
USA-s: aastas
poolaastas $32.50 ja veeraadaastas |17.—_
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, ptjolaastss
I $36.— ja veerandaastas il9.—.
i muudatus 50 c. — tjfksiknmabri
by Free Estonian PublJsher Ltd., 135 T<
Toronto Oat. M6J 2H2 Mis ma 'võlM teie heaks telia?"
: toikuulsa Watergatel afääidga HixöM Ja teiia väüsmlMstri Kis-Ühendrükide
presidenditoolilt ¥al- singeri poolt rakendatud detente
gest Majast minema manöwercla- poliitika filosoofia aluseks oli eel-
Sud Richard Nixon on võtnud nüüd dus, et N. Liit on „poteisiaalse!t
endale nõManimetatud „vanema vaenulik" maa ning et Ühendriiki-irii^
imehe" osa. Ta esineb siin Jä de välispoliitika peamiseks ülesäis-seal
kõnedega, annab intervjuusid deksön hoolitseda seMe eest, et
liug on kirjutanud isegi raamatu see potensiaalne vaenulikkus ei
5,The Real War^S miMes ta kiniii- muutuks aktiivseks vaenulikkuseks,
tab, et Kolmas maailmasõda algas Seda loodeti teha pingelõdvenduse
Juba 1945. aasta aprillis kui amee- ehk n.n. detente poliitikaga, milleks
iriklased ja venelased ulatasid üks- sõlmiti Kremliga laialdasi kokku-teisele
pärast Saksamaa kokkuya- võtteid ja sidemeid ning anti ye-risemist
Elbe ääres käe. Nixon ei nelastele lahkel käel ameerika ma-tundu
eriti originaalsena kui ta väi- sinaid, krediite ja tehnoloogiat,
dab, et Kolmas maailmasõda on Sölle poliitika rakendamisel tegid
startinud, kuna enne teda on leidu- Nison Ja Kissinger suui:e vea, ku­mud
poliitikuid, ajaloolasi Ja eks- na nad ei arvestanud ega näinud
perte, kes on tulnud välja sama- ette, et N. Liit oli muutunud mark-
Esimest korda ajaloos lehvib nüüd iisraeli lipp saatkonnahoönelühes araabia riigis. Esimest korda
saab osta iisraeli ajalehte „Jerusalem Post Weekly"
Võib telegrafeerida ja kaugkirjutada lisraeMsI
testasid omavahel diplomaatilised sidemed.
es araabia riigis ja (egiptuse ajalehte Iisraelis,
giptiisesse pärast seda, kui mõlemad maad keh-
Hüjuti lepiti kokku ka kaheks politsei ei ole kohelnud vastaseid
lemiuiihenduseks nädalas Kairo Ja nii halastamatult kui shahhi SA-Tel
Avivi vahel. lisraellased lenda- V Ä E .
vad muidugi El Al'iga. Kuid egipt­lased
asutasid eri lennuühingu selle
marsruudi jaoks. Nad kartsid, et
nende rahvuslikku lennuühingut
Egypt Airi võidaks boikoteerida
teiste araabia riikide poolt.
Sel päeval või Sadat muutuda
poliitikuks, kes võidab jälle taga­si
osa kaotatud usaldusest araa-biamaailmas.
Ongi juba märke sellest, et egipt­lased—
nagu mitmel juhul varem
— kõnelevad kahekeelselt.. Teiste
laadsete teooriatega, l u id Nixon
läheb oma teooria arendamisel
sammu võrra kaugemale ja kinnl-suureks
sistliku ideoloogia .maast .Teise-maailmasõja
ajal imperialistlikuks
riigiks. Seda viga ei parandatud
isegi siis kui Brezhnev sõnaselgelt
Huseks, et lääs on juba seda sõda väljendas, et vaatamata koostööle
kaotamas. Ühendriikidega ja teiste lääneriiki-
Nixoni analüüs on kahtlemata õi- dega ei loobu N. Lüt oma põhilisest
ge kui ta argumenteenb, et N. P^^^^a mille eesmärgiks on
du peamiseks rünnakueesmärgiks abistada revolutsiooni
on Ameerika ühendriigid^ miUele Ja levitada kommunistlikku ideo-
Järgnevad Lääiae-Eiiroopa ja Jaa- ^^og^at. N. Lüt pidas sellest dokrii-pai.
Kuna läänemaailma tööstus Mst kindlalt Mnni ja laiendas pide-
Ja heaolu oleneb õlist, süš kujuneb vait oma võimupüre Aafrikas, Aa-
Kesk-Ida oma suurte õlivarudega s^as J21 teistes pürkondades vaata-seHeš
heitluses võtmepositsiooniks. W^^^ ametlikule koostööle lääne-riiMdega.
Vietnami sõja ajal iek-ei
saa isegi seUine köntroversiaalne
Jätta ka Lõuna-Aafrikat oma tohu- oi^ijord,^ kus ameeriklased pidasid
tute maapõuevaradega, Mehhiko äge
Enamik üsraellasi ja lisraeH
sõpru välismaal näevad Sadatisõn-liistust,
justkui 'jumala kingitust.
Ta on ju esimene araabia juht, kes
on avalikult julgenud asuda rahu- sõnadega: nad väljendavad erine-teele
ja luua täieliku kontakti lis- vait mitmesuguses ^ s^^^
Enamik inimesi araabiamaall- raeliga. Kuid sageli sisaldab! õnnis- nädala; eest ennustas Egiptuse pea
mas näevad Egiptuse president tuska needuse. lisraellased teavad, ministri abi Hassan ' Tohani, et
Anwar Sadatis ebatavaliselt jul- et j|ad peavad leppima järeleand- varsti peaks olema lopp nn. lis-mistega
Sadatüe, selleks et ta po- raeli riigil*'. Juudi rük üteldi ole­leks
igavesti kui reetur teiste araa- vat rajatud „varastatud muslimi
bia juhtide silmisv Äga iisraeli juht maapinnale''.
Begin tahab või saab vaevalt luba- ; jigraellaste kõrvu kostis see kui
da selliseid järelandmisi, mis võik- kogu Iisrael oni-ajatud araabia pin-sid
päästa Sadati au ülejäänud nale - ka päris Iisrael, mis on ot-araabia-
maaümas. See^ on^ ^^hu- ^^^^^^^ ^^J^Q p^^^
püüdluste esmaseks komistuski­viks
Kesk-Idas.
kes oma reisiga Jeruusalemma
1977 korraldas lepituse kahe endise
põlisvaenlase vahel. Aga võis näha
ka fV-uudistesaates Iisraeli saat­konna
avamise puhul Kairos tütar­lapsi
lähedal aknal nutmas. I^eed
olid palestiinlased, kes väljendasid
õliväljasid ja polütüiselt ebastabiü- Põhja-Vietnamiga samal ajal kui
set Ladina-Ämeerikat. Selles dra- Vietnam sai tohutut sõjalist ja ma-maatüises
ja pisevas olukorras on landuslikkti abi N. IJidult, kellele
Ühendriigid jõudmas punktini, kus omakorda krediitide ja elavate kau­nad
kaotavad sõjalise võimsuse feanduslikkrade sidemete näoltoe-oma
kurvastust ja pettumust iisrae-li-
egiptuše ,,reetmise" üle nende Kui Anwar Sadati valis rahutee,
rahva vastu. tahtis tä ennekõike saada tagasi
Egiptuse presidendüe vaadatak- Siinai poolsaart, mUle Egiptus kao­se
paljude poolt araabiamaailfflas tas kuuepäeva sõjas 1967. lisraella-kui
äraandjale. Raske löök anti sed on nüüd juba loovutanud neli
talle hüjuti, kui Saudi-Araabia, vüendikku Siinai poolsaarest, mh.
emiraat ja Quatar astusid välja strateegüised Gidi-ja Mitla-mäeku-vastnioodustatud
organisatsioonist, rud keset poolsaart. Vümasest
mis pidi Egiptuse juhtimisel üles
ehitama araabia oma relvatööstu-olid
vaevalt rahul Tohani sõnadega,
et juudid on ,,reetlikud ja vagatse-
^jad".-.:---
leniusalemmas kardetakse, eit
egiptlased võivad seevastu osutu
da ise y,reetlikeks ja vagatse
Jaiks'* niipea kui on saanud Siinaü
Aga enne kui Siinai on
vüendikust kolivad üsraellased väi- Egiptuse käes, võivad Iisrael 3a
ja 1982. aasta jooksul, kui nad on Egiptus Camp Davidis möödunud
maailmas toimuvatele polütüistele tust andsid Ühendrügid.
kriisidele otsustavalt ja Jõuliselt Kui endine president Nixon j a en
rpgeerimiseks. dine välisminister Kissinger nüüd
iNixöni analüüs ühendriikide sõ- esinevad vanemate kogenud riigi-
JaHsekapatsiteem kohta sisaldab ^eg^^^^
viimsepäeva kuulutamise sugemeid de sõjajõudude tugevdamist, jättes
ja sõnaselgeid vihjeid praegusele ^»ilJe»2iaga oleks kõik teised sel-kriitilisele
välispolütllisele olukbr- les süüdi, et venelased on sõjaliselt
raie. Endine president kinnitab, et võimsad j a ameeriklased
1980-nendate aastate jooksul tuleb siis katsuvad nad väänata aj
Ühendrükidel esimest korda mood- ^akte- See oli Nixon-Kissingeri ajal
sa ajaloo kestel tegeleda kähe kül- kui sõlmiti SÄLT I kokkulepe, mis
ma realiteediga — esiteks: kui sõ- paEai aluse nõukogude strateegiliste
da tuleb, süs võivad ameeriklased tuimalaengute tõhusale juurdekas-selle
kaotada Ja teiseks: ühendrii- vule, nende meeste valitsemise pe-gid
võivad kaotajaks pooleks osu- rloodil likvideeriti ka Ühendriikides
tuda isegi üma sõjata. Seda oht- sunduslik sõjaväeteenistus ning
likku olukorda arvesse võttes arvab alustati Euroopa kooslöpkonverent-
Nixon hoiatavalt, et ühendriigid ei sl kombinatsioonidega, mis
toW kõikuda ega vänM
^mõukogude imperiaiism nõuab lut ^ i ja läänemaailmale kahjuliku po-lütiiise
maskeraadini.
. K u i Nixon oleks oma raamatus
aus vaatleja, siis kirjutaks ta, et
detente kokkulepe oli algusest lõ­puni
vale, kuna see baseerus valele
füosoofiale ja valedele eeldustele,
mis ei arvestanud selle realiteedi­ga,
et N, Lüt on imperialistlik suur­jõud.
Kui nüüd endine president
oma purunenud välispoliitika
se. ' saanud valmis paar lennubaasi lis-
„ . V , ; . raelis (1984 pürides).
Samasus kukutatud Iraam
shahhi ja veel kukutamata Sada- Aga kui üsraellased on lahkunud
ti vahel muutub aina lähtava- kogu Sünaist, süs on nad ka kap-maks.
tanud oma esmase surveavaldusva-
. hendi Sadati vastu.
Kõik teavad, et Egiptuse president
ön muutnud oma rügi üha enam
olenevaks Põhja-Ämeerika abist.
Samuti on Egiptus kujunenud täht­saks
tugipunktiks ka ameerika hu­videle
Kesk-Idas. Tänases Egiptu­ses
on ligikaudu lÖ.OOO ameeriklast.
Aasta pärast arvatakse neid olevat
kaks korda rohkem. ÜSA on saat-sügisel
ettenähtud tähtaja kohaselt
saavutada kokkuleppe palestunlaste
tuleviku suhtes. Tähtaeg möödub
s.a. 26. maü. Kuid seda võib pi
kendada.
• : A. KÜNGCEPL).
Nixoni mõtted, analüüsid ja vaat­lused
ei ole eriliseks uudiseks raud-tagant
pärit inimestele,
tõenäoliselt kommunismi oma
praktilistest kogemustest Ja läbi-elamustest
paremini tunnevad kui
läänemäaüma kõige paremad teo­reetikud
ja kremloloogid. Mis aga
Nixoni raamatu ümumisel paljusid
lugejaid imestusega täidab, on nen­de
mõtete esitamine nüüd, kus
Nixon ei ole enam võimu juures ja
on Valge Maja pagulane. Oma või-muperloddil
oli Nixon kahjuks üks
neid mõjuvõimsaid mehi, kes oma
polütikaga viis maailma praeguse
kaootilise elukorrani ja aitas kõigi­ti
kaasa N. Ludu mõjuvõimu tõst­misele
ja' Kremli ' sõjalise' võimu
suureiiemisele.
sid kokku korjab hing ühendriikide
praegustele juhtidele ette kirjutab,
mis nad peaksid tegema ja tegema­ta
Jätma tekkinud kriitüises olukor­ras,
siis jätab see väga pentsiku
mulje kuna Nisom. Ise. oli- üks pea­tegelane
praeguse krüsi tekkimisel
ning ühendrükide mõjuvõimu vä­hendamisel
maailma poliitüiste! ja
K.Ä.
E. Soometi lugejakirjas (Vaba
Eestlane nr. 30)"on esitatud tulu-nud
sama suure grupi militaarseid maksulehe täitmise kohta minu kir-
Bouandjaid oma Egiptuse-saatkon- jutusej^jal andmeid (VE nr. 28),
da kui neid OÜ varem Teheranis.
Ameeriklased on saanud ka tele-baasi
oma lennuväe jaoks Assuani
lähedal.
hed välja, millised süs kontrollitak­se
käsitsi tavaliste bürooametnike
poolt. Kogemuste kohaselt on k
neisse vigu sisse jäetud või isegi
juurde tehtud ja maksumaksja
peab olema valvel — isegi Tulu­maksu
iAmeti suhtes!
Tulumaksulehed on igal aastal
mis vajavad lähemat selgitamist, erinevad ja võnked on eranditult
paratamatud — aastast aastasse.
Tuiumaksulehtede täitjaid on
mitmesuguseid ja mõned neist täi­davad
lehed lihtsalt ja kiirelt alati
silmas pidades Tulumaksuameti
kurja silma. Tulumaksu Akt on
aga parlamendis vastuvõetud sea­dustiku
kogu mida juristid võivad
kaitsta ja ümber lükata. Ja vastu­võetavaks
kujuneb sel teel loodud
pretsedent. (TüüpUine Briti seadu­se
omapäral).
Kuna seadustik on sageli sõnasta-mniifH!
ütiiiiiiiHin!ii9i!iiiS!{3mnif!i{PHii!nj?;mii!mnmim(i9i»
Osa egiptlasi ei salli, et sõltuvus
ühest suurvõimust, N. Liidust, va­hetatakse
võib-olla veelgi suurema
sõltuvuse vastu teisest suurvõi­must,
Ul^4-st. Kuid opositsioon Sa­dati.
vastu on süski suhteliselt nõrk
ja killustatud. On gruppe, keda
meie keelepruugi kohaselt võiks ni­metada
parempoolseiks, esijoones
muslimi vennad ja teised muslimi
fundamentalistid, samuti vasak- tud isikute poolt, kes sageli ei ole
poolseimad sotsialistid ja kõmmu- kodus arvude manipulatsioonidega,
nistld. Nad ei ole, väljaarvatud ehk siis leidub neis ka„auke**(loop;,
kommunistid, rahupüüdluste kui holes), mida tulumaksu eksperdid
seesuguste vastu Iisraeliga, vaid on ära kasutavad oma klientide kasuks
pigem selle yastu, et president Sa- kuni valitsuse tegelased need üles
datii oli lügakiü-e nende ja diplo- leiavad ja kinni plaasterdavad.
maatüiste sidemte loomisega — (Tulumaksu eksperdid annavad sa-veel
enne iisraellaste tagasitõmhu- geli oma klientidele ka nõu, kuidas
mist kõikidelt okupeeritud aladelt, tulevikus raha kasulikumalt inves-kaasa
arvatud kogu Siinai. teerida). Nende „äUkude" kasuta­mine
nõuab aga osavust ja teadmi-wacfn
mi^o ^ ^ « . 3 ^ , .sl, mlks Hced OB õigustatud j a ko-vastu,
mida president.vai- ^ ^eadusepärased. Selüste võte-mistab
ette oma sise- Ja välispo-lütiliste
vastaste vaikimasundimi
' ' seks.. •
Ta pole aga kaugeltki nii vüiatud
kui šhahh, sest egiptuse Julgeoleku­te
kasutamine tundub võhikule sa^
geli valena jä riskantsena.
Tegelikult see nii ei ole. Tulumak­sulehed
lastakse kõik läbi elektron­arvuti
ja raal viskab vigadega le-
Sellepärast teostab Tulumaksu
Amet iga kolme aasta järele nn,
ühtlustamist, mis iihtlustab maksu­maksja
tulumaksu. See teeb ka õie­ti
tehtud tulumaksuiehe „valeks",
's.t. ühtlustamine muudab väljaar­vestatud
summa. (Ka eelmistel
aastatel tehtud vead, mis ajajook­sul
on avastatud Tulumaksu Ameti
poolt, võivad muuta väljaarvesta­tud
summat). ; /
Mis puutub minu kombinatsiooni­de
näidetesse, süs opereerib E.
.Soomet neid käsitades ümselt mee­levaldselt
kui ta oletab, et olen ar­vestanud
50% ($1889.39) ühisarve
intressi. Ma seda ei teinud! Minu
intressi sissetulek selles varitsioo-nis
oli hoopis $4077.31! E. Soomet
aga arendab edasi minu teist ver­siooni,
sama oletusega ning jõuab
endastmõistetavalt välja hoopis tei­se
tulemuseni. Kolmandat Võima­lust
soovitab E; Soomet peaaegu
kasutad a kuigi ma- pendeldasm
seal sama agaralt kui teistes kom­binatsioonides.
.
Sellega paistab, et tulumaks võib
tõepoolest muret teha^
Ühendrükide saatkonnaametm-kud
on Teheranis Iraani terroris­tide
vangistuses olmid Juba lige­male
pool aastat kuid nende pääst-mü^
e või pääsemme on ütka veel
mägede taga. Diplomaatüised läbi-rääkünised
pole andnud tulemusi,
majanduslikud sanktsioonid on
puuduliku väärtusega ning sõjali­sed
aktsioonid, eeskätt to^^ õli-sadamate
mineerimine, on aUes
kaalumisel.
Kuid jääb veel üks võimalus,
inülest on tagasihoidlikult sün ja
seal räägitud, kuid mis on ametli­kult
poolt kõrvale heidetud. Sel­leks
võimaluseks oleks vangista­tud
saatkonnaametnikepäästmme
üks&asjaliselt planeeritud üllatus-rünnakuga,
mille teostaks erilise
väljaõppe saanud meeskond. Sel­list
päästeaktsiooni on varem mit­mel
puhul puudutatud, kuid viimar
sel ajal valitseb selle ümber vai­kus.
Arvatakse, et see on väga
riskantne, kuna kaugused on suu­red
ning rünnakuplaani avastaml-sel
võivad terroristid pantvangid
surmata.
Nüüd on küsimuse uuesti iiles
tõstnud lisraeü kindralmajor Dan
Shomron, kes arvab, et see pLaan
on' süski praktiüselt teostatav.
Kindral Shomron on kahtlemata
mees, kes teab, mis ta räägib, ku­na
tema juhtis iisraeli päästeakt­siooni
Uganda Entebbe lennuvälja-neli
aastat tagasi ja vüS seÜe
edukalt lõpule.
Ameeriklastel on võimalik sa­malaadset
iillatusrünnakut läbi
viia, arvab 42raastane kindral. Akt­siooni
soodustab Iraanis praegu va­litsev
kaootüine olukord, kus õige
valitsus ja rügivõimu autoriteet
puuduvad. Plaani läbiviimisel on
suuremateks takistusteks pantvan­gide
hoidmme mitmes kohas ja
Teherani ligemale 1000 mülüme
kaugus lähemast piirirajoonist,
kust päästelennuMd võiksid star­tida.
Pikal teekonnal võivad rada­rid
rünnaküksuste lennukid avas­tada
Ja neüe jahUennukid vasta
saata.
Kuid vaatamata nendele takistus­tele
ei eita kindral Shomron, ett
tal on plaan selle operatsiooni teos­tamiseks.
Kuulduste kohaselt on
ameeriklastel isegi iisraeli võunu-dega
olnud kontakte ühiselt selle
plaani läbiviimiseks. Kindral
Shomron ei eita, et see operatsioon
on väga riskantne — nü pääste­meeskonnale
kui ka pantvangide­le.
Ja küsimus on, kas ameerikla­sed
tahavad seda suurt riski võtta.
Praeguste eelduste juures on sel­ge,
et president Carter ei Julge sel­list
operatsiooni teo«tada. Kujuta­ge
ainult ette kui kogu operatsioon
ebaõnnestub ja surma ei mitte
ainult päästemeeskond vaid ter­roristid
mõrvavad ka pantvangid!
Sellist sammu ei anta Ühendriiki­des
presidendile kunagi andeks.
Meü tarvitseb amnlt meenutada
president Fordi sõjalist aktsiooni
vietnamlaste poolt kaaperdatud
ühendrükide kaubalaeva päästmi­seks,
mis puhul said mõned amee­riklased
surma. Liberaalsed polM-tikud
ja lehemehed tuletavad seda
vahejuhtumit pidevalt meelde ja
süüdistavad Fordi ülemängimises.
Sellest nähtub, et ameeriklased ta­havad
mängida ainult Mndlatele
võimalustele ja unustavad, et tä­napäeva
kurjas maaümas tuleb
sageli arvestada ka riski ja kanda
sunnaohvreid.
• VALLY JOHANSON
Moskvas aisuvad lääneriikide dip­lomaadid,
kelledel on lähemaid
kokkupuuteid vene ametimeestega
ja parteitegelastega, väidavad, et
venelased ei kavatse nüpea Afga­nistanist
oma vägesid välja tuua.
Punaarmee on oma esunese üles­ande
Afganistanis plaani kohaselt
läbi vimud ja kõrvaldanud võimult
Kremlüe ebausaldatava presidendi
Hafi ZuUah Amiiii, kelle asemele
seati uus kuid juba läbiproovitud
Moskva truu sulane Babrak Kar-maL
Afgaanid peavad seda meest
tüüpüiseks Quislinguks, kuid vene­lasi
see hmnahg ei huvita — neüe
on tähtis, et Karmal on nende oma
mees ja pime Moskva direktiivide
käskude rakendaja.
Kuid mida on venelased selle
suure sõjalise operasiooniga saa­vutanud?
Kas nad ei ole sattunud
samalaadsetesse j-askustesse nagu
(Järg lk; 3)