1987-09-17-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
p t i kala- ja Jahi-ti
liikmete vaheline
haavlipüssist toimus
[.augustil. Esikohale
kuusik, seega Heldur
;s Eesti Plastikutöös-
^r'i"pooltväljapan-rikat
1987 aastal.
|e tuli Henry Sõrmus
lks Robert Kimsto,
lar Sambla, Helmuth
;ar Püss, Peeter
Juhatus
liiiiiiiiimiiuiiiiiiiiiiiiiiiiei
mnab ülejäänu mulle.
)su ja lasen koni auku
jetrit ei ole veel. Ah,
lagi juhtunud? Passin
;n ülesse trepi peale,
Aeg läheb, Peeter ei
lüli on. Võibolta tahtis
see mees küll vahele
mis võib juhtuda,
mind. Tunneb huvi,
ast välja, et hammas;
b edasi, aga sõber ei
idagi on tõesti'viltu,
use ja lähen magama,
norskab nii, et seinad
Peetrit.otsima. Leian
ge, miks ta öösel ei
i ootamatult narjaadi.
It õhtuks on ta vaba.
masin iga hetk järgi
kle. Ta teadvat mõnda
inat oodanud. Mingil
ki püsib. Ootan õhtut,
p Leisnigist ei tule.
Ih, mis me ikka ööd
ine all, ukse juures ja
Peame pääsema läbi
[uid keegi ei tohi näha
Idasena tunduda. Kohe
p. Nüüd on paras aeg,
ootame, võiks ju min-
[saab, proovime. Üks
Igasi? Ei ole mõtet, ta
|ndla sammuga sigala
Brv on pingul, käed
keegi peale satub,
ja kaugemalt kostva
•^eeter kaob kuhugi
pärast on ta tagasi,
Järgneb
VABA EESTLANE neljapäeval, 17.'septembril 1987 - Thursday, September, 17, 1987 Lk. 7
0 0 kinanous kunst r muusika
Professor Toivo Raima j^Estoma and
Ike Estonians^^
Pärast Evald Uustalu ajaloo- raamatu ilmumist 3S aasta
eest on puuduiiud teadusliku tasemega teos, mis hõlmaks
tervet eesti ajalugu J On ilmunud tõsiseid teoseid üksikute aja°
järkude kohta; on olnud lühiülevaateid ning popularisee-ringuid;
on isegi mitmeköitelisi raatnatuidy mille teaduslikkmi
väärtust halvavad aga emotsionaalsus ja tendentslik faktide
valik (näiteks kolmeköiteline„Eesti NS¥ Ajalugu'')* Lünga
fessor Toivo' Raun oma ingliskeelse
raamatuga j^Estonia and the Estonians" (1987), mis; katab
õpetlasliku objektiivsusega kogu ajavahemiku eelajaloost
kuni aastam 1985. Väljaandjaks on Stanford University
prestiizhikas „Hoover Institution Press." See tähendab
kõrgetasemelist kvaliteedi-kontroUi ja ka seda, et suuremad
raamatukogud Fõhja-Ameerikas hangivad teose enam-vähem
automaatselt. Seega I kujuneb Rauna raamat põhiliseks
rahvusvaheliseks vMteraamatuks(reference book) eesti ajaloo
kohta.
Professor Rauna 300-lehekülje-line
raamat jaguneb nelja ossa:
Põhjasõja-eelne aeg (eelajalugu,
keskaegne Liivimaa, Poola ja
Rootsi aeg); vene tsaariaeg
(pärisorjuse kõrgpunkt ja lõpp,
rahvuslik ärkamisaeg ja venestamine,
revolutsioon ja sõda);
iseseisvusaeg (iseseisvuse teke,
Eesti Vabariik, kriis 1939-40); ja
N. Eesti (esimene aasta, saksa
hõivang, Stalini aeg, stalinijärgne
Professor Toivo-ÜIo Raun sündis
Tartus ja käis koolis Põhja-
Ameerika Uhendriiges. Doktorikraadi
ajaloos sai ta Princetoni
ü l i k o o l i s . Praegu on ta
ajalooprofessoriks California
State üniversity's Long Beach^is.
Koos E. Ihadeni ja teistega
avaldas ta a. 1981 raamatu
„Russification in the Baltic Pro-vinces
and Finland, 1855-1914"
(Venestamine Balti provintsides ja
aeg). Seda täiendavad kaardid, Soomes a. 1855-1914), Ilmumisel
pildid, rahvasükutabelvd ja
ui at us l i k u d V i i t ed n i n g
bibliograafia. Autor rõhutab Eesti
strateegilist geopoliitilist asendit
ja eestlaste madalat| arvu oluliste
teguritena ajaloo kujunemisel.
Kaetud on nii poliitiline ajalugu ja
majanduslik, ühiskondlik ning
demograafiline areng kui ka
kultuurielu. Peamiste küsimuste
erinevad tõlgendused on esitatud
ja Eesti ajalugu on i pidevalt
vaadatud Põhja- ja Ida-Euroopa
ajaloo avaramas kbntekstis.
Hoolsa õpetlaspna palus professor
Raun mitmeid teisi lugeda ja
arvustada raamatu käsikirja (või
osi sellest), et minimaliseerida
eksituste sisselibisemist. Evald
.Uustalu ja Evald Blumfeldt jõudsid
enne surma lugeda ja
positiivselt arvustada esimesi
peatükke. Teised lugejad olid professorid
Aleksander Loit
Stokholmis, Andrejs ^Plakans
lowas, Alo Raun Indianas, Rein
Taagepera Kai ifornias, Edward
Thaden Chicagos ja Seppo Zet-terberg
Helsingis. „Estonia and
the Estonians" ilmus sarjas, kus
on juba ilmunud kasahhide ja
Krimmi ning Volga tatarlaste
ajalood; raamatud lätlaste,
leedulaste ja gruuslaste kohta on
tulemas. Sarja iseloom seletab
raamatu väheütlevat kaanekujun-dust,
mille üle autoril polnud kontrolli.
Oma eessõnas nendib sarja
toimetaja Wayne VuciniGh:
,,Raun esineb eriti tugevalt
selgitades segast ja kriitilist
perioodi bolshevike tõusu ajal. Ta
näitab, kuüqas 19lõ.a. alguses
mittebolshevüclikud eesti juhid
rahva valdava enamuse toetusel
otsustasid maa iseseisvaks
kuulutada. Pärast k.ahe-aastast
võitlust sakslaste ja bolshevikega
kerkis Eesti esile iseseisva
demokraatliku riigina,''
on tal koos von Pistohlkors'i ja
Kaegbein'iga toimetatud ,,Die
Universitäten Dorpat/Tartu, Riga
und Wilna/Vilnius 1579-1979''.
Professor Raun on avaldanud arvukaid
uurimusi Eesti ja naabermaade
kohta õpetlaslikes ajakirjades
(Journal of Baltic Studies,
Slavic Review, Slavonic and East
European Review, East European
Quarterly, Zeitschrift für
Ostforschung). A. 1980-85 oli ta
ajakirja ,,Journal of Baltic
Studies" toimetajaks ja praegu on
ta rahvusvahelise Balti Uurimuste
Edendamise Ühingu (AABS)
juhatusliikmeks. Ta on kutsutud
Toronto eesti õppetooli ajutiseks
professoriks, koht mida isiklikud
põhjused lubavad tal aga täita
alles a. 1989-90.
Raamat ,,Estonia and the Estonians"
on saadaval nii kõvas
köites ($31.95) kui ka
paberkaantega ($15,95); postikulud
on:_ umbes $1.50. Tellimis-aadress:
Hoover Institution Press ^
Stanford University, Stanford,
California 94305, USA.
TAAGEPERA
Leiud. Tartus
Tartu Ülikooli tulevase õppehoone
krundilt Lätte tänavas on
arheoloogiliste kaevamistega saadud
huvitavaid leide. Maja nr. 5.
õuelt tulid välja Tartu keskaegse
elamu säilmed.
Hoone on ehitatud enne Liivi
sõda. Tellised on praegugi suured
ja punased, ühest nishist leiti reliikvia
— kuldbrokaadiga ümbritsetud
kassi pealuu. Leidude
hulgas on samuti värvilise metalli
sulatuskolde jäänuseid rauaräbu ja
muud.
Kaevamisel leiti keskaegne valamu,
rohelised portreekahlid • ja
Okupatsioonis ilmuv nädalaleht
Sirp ja Vasar vahendab 15-1
leheküljel poliit i l ist j a
kultuurialast informatsiooni ja pühendab
16-nda lehekülje naljale,
mis vahel üsna vaimukas ja tabav,
vahel hammustavgi.
Muide, vahemärkuse korras;
selle ajalehe nimetus olla segadusse
ajanud läti kultuuriinimesed.
Nimelt ilmub anastatud Riias
samasisuline ajaleht, mille
pealkiri eesti keeli oleks Kunst ja
Kirjandus. Lätlased olla nüüd
veendunud, et SIRP tähendavat
eesti keeles Kunst ja Vasar hoopistükkis
olla Kultuur. Nojah.
Sirbi ja Vasara parimad naljad
leiab lugeja aga pahatihti just
15-neit ,,asiselt" leheküljelt.
Seda väidet tõestamaks noppisin
käesoleva aasta kolmandast numbrist
kaks taolist nalja.
Palun. Teisel leheküljel annab
kirjanik Enn Vetemaa selle pärli:
,,. . . Hiljuti jahmatas mind ühe
liiduvabariigi pealinna peatänaval
mulle vastu jalutanud kuldses
keskeas, korpulentsusele kalduv
daam, kellest õhkus rangust ja
väärikust. Tema kõrgele kuhjatud
juuksekrunn ilmutas emantsipatsioon
iaj astu naistele omast
eneseteadvust, teatud matroonlik-kustki.
Ule tema kõrget rinnapartiid
anistava dzempri kuulutas aga
kuldtähtne kiri:
MAKE LOVE TO ME!
See lausa rabas! Kin oli igatahes
informatsioonirikkam meie
soov
armastuse järele on ju kaunis,
kuid pole tarvis eriti põhjalikult
tunda slängi, et teada — taoline
sõnastus vihjab igatahes märksa
vähem platoonilistele tunnetele.
Oli too daam ülijulge, et oma
soove nii reklaamis? Ausõna,
mulle meeldiks see variant isegi
rohkem, kui teda puhta rumalaks
pidada . . . "
Tõelise üllatuse annab aga ajalehe
kolmas lehekülg, kus on
avaldatud NLKP peasekretäri
(tõsi! kadunud) Brezhnevi
karikatuur!
Pretsedenditu sündmus nõukogude
ajakirjanduses! Peasekretäri
isik, olgu mees elus või surnud,
on seni olnud ametlikus ajakirjanduses
puutumatu. Seda väidet kinnitamaks
üks näide: okupatsioonis
elades tegin aastate jooksul
kaastööd naljaajakirjale (mis küll
ametlikult ilmub, kuid mille toimetamine
välismaale on keelatud!)
Pikker. Ühel sünnipäeval
laskis Brezhnev omale anda kõigi
vasallriikide (Soome kaasa arvatud)
kõrgemad ordenid. Sel ajal
keelati karikaturistidel ära igasugune
naljaheitmine aumärkide arvel,
olgu Sukapaela ordeni või
musto
täkse okup. Eesti ajakirja
Interpreet ja helilooja Rein Raimap, 33,^
poliitilist varjupaika Itaalias. Nüüd on seda uudist hakanM
konunenteerSma ka okupeeritud Eesti ajakirjandus. Eelkõige
„Aja Pulss" (nr. 13) avaldab nördimust Rein Rannapiga, kes
käesoleva aasta veebruaris veel avaldas Rannapi mõtteid oma
veergudeL Siis oli ta saanud komsomoli kunstipreemia
laureaadiks. Enne kargamist Itaalia sai ta ka Eesti teenelise
kunstniku aunimetuse. See tegi muidugi praeguse korra
ametnike pettumuse sed(a suuremaks. Artiklis pealkirjaga
V^Pagulane Rannap" kirjutab Endel Põder muu hulgas:
„Aga kui alles tõelise loometee loorberitega pärjanud, võtab kätte
hakul seisnud 33-aastane inter- ning sünnimaale, kolleegidele ja
preet ja helilooja, keda ühiskond austajatele näkku sülitades võõr-on
koolitanud ja esimeste
medali ,,uppujate päästmise eest
tulekahjul'* üle.
Ja nüüd on teadlase Uno Mereste
artiklit ,,häda mõistuse,
täpsemalt küll näitajate mõistmise
pärast" ilmestama pandud
Heinz Valk, kes joonistanud
nelikpildi, mis mõttelisel kokkupanemisel
annab karikatuuri
Brezhnevist.
Aidake kaasa
VABA EESTLASE 60
fievikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
nende tükid. Kividel on Rootsi
kuningas Gustav II Adolf ja kuninganna
Kristina kirjutised. Leiti
ka-ripatseid, nõelatükke ja muud. •
EPL
Heinz Valgu ilhistrntšioor
on iseenesest niivõrd otseütlev,
et tsensuuri altvedamisest
(sedagi tuleb ette) siin juttu olla ei
saa.
- Tähendab, nõukogude tsensuur
on saanud hakkama
,,eneseületamisega'*: lubanud lubamatut.
• Siitpoolt: vJämu tegijatele!'*
silt poliitilist varjupaika otsib,
pole see enam mitte üksnes tema,
vaid ka avalikkuse asi. Sest
poliitiliseks pagulaseks hakkamine
tähendab põhimõttelist
lahkulöömist oma rahvast ja tema
sotsialistlikust arenguteest.
Üldsusel on õigus teada, mille
eest ja mille järele see noor mees
võõrsile jooksis.**
Kindlasti tähendab see põhimõttelist
lahkulöömist sotsialismist.
Aga miks mitte esitada mõningaid
küsimusi Rannapile puhaste
spekulatsioonide asemel? Aga ei,
nii kaugele pole glasnost veel
arenenud. Kes hiljuti alles oli
komsomoli laureaat ja teeneline
kunstnik on pärast poliitilist seisukohavõttu
läbi ja läbi must kuju,
keda tuleb võimalikult palju
mustata,
,,Aja Pulss** laseb neljal isikul
Rannapi kohta ägedat kriitikat
esitada: Oleg Sapozhnin, Ilmar
Moss, Tiiu Pauls, Peeter Sauli.
Nende aruandmisest selgub, et
Rannap tegelikult ei hoolinud
publikust (tihti hilinedes), et ta
ainult tahtis võimalikult palju
avanssi välja petta, et ta on
tööpõlgur ja et ta polnud mingi õige
dzhässimuusik.
Tahes tahtamata tekivad küsimused:
Mille eest teda varem korduvalt
autasustati? Mille pärast
teda nüüd tegelikult mustatakse?
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 17, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-09-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870917 |
Description
| Title | 1987-09-17-07 |
| OCR text | p t i kala- ja Jahi-ti liikmete vaheline haavlipüssist toimus [.augustil. Esikohale kuusik, seega Heldur ;s Eesti Plastikutöös- ^r'i"pooltväljapan-rikat 1987 aastal. |e tuli Henry Sõrmus lks Robert Kimsto, lar Sambla, Helmuth ;ar Püss, Peeter Juhatus liiiiiiiiimiiuiiiiiiiiiiiiiiiiei mnab ülejäänu mulle. )su ja lasen koni auku jetrit ei ole veel. Ah, lagi juhtunud? Passin ;n ülesse trepi peale, Aeg läheb, Peeter ei lüli on. Võibolta tahtis see mees küll vahele mis võib juhtuda, mind. Tunneb huvi, ast välja, et hammas; b edasi, aga sõber ei idagi on tõesti'viltu, use ja lähen magama, norskab nii, et seinad Peetrit.otsima. Leian ge, miks ta öösel ei i ootamatult narjaadi. It õhtuks on ta vaba. masin iga hetk järgi kle. Ta teadvat mõnda inat oodanud. Mingil ki püsib. Ootan õhtut, p Leisnigist ei tule. Ih, mis me ikka ööd ine all, ukse juures ja Peame pääsema läbi [uid keegi ei tohi näha Idasena tunduda. Kohe p. Nüüd on paras aeg, ootame, võiks ju min- [saab, proovime. Üks Igasi? Ei ole mõtet, ta |ndla sammuga sigala Brv on pingul, käed keegi peale satub, ja kaugemalt kostva •^eeter kaob kuhugi pärast on ta tagasi, Järgneb VABA EESTLANE neljapäeval, 17.'septembril 1987 - Thursday, September, 17, 1987 Lk. 7 0 0 kinanous kunst r muusika Professor Toivo Raima j^Estoma and Ike Estonians^^ Pärast Evald Uustalu ajaloo- raamatu ilmumist 3S aasta eest on puuduiiud teadusliku tasemega teos, mis hõlmaks tervet eesti ajalugu J On ilmunud tõsiseid teoseid üksikute aja° järkude kohta; on olnud lühiülevaateid ning popularisee-ringuid; on isegi mitmeköitelisi raatnatuidy mille teaduslikkmi väärtust halvavad aga emotsionaalsus ja tendentslik faktide valik (näiteks kolmeköiteline„Eesti NS¥ Ajalugu'')* Lünga fessor Toivo' Raun oma ingliskeelse raamatuga j^Estonia and the Estonians" (1987), mis; katab õpetlasliku objektiivsusega kogu ajavahemiku eelajaloost kuni aastam 1985. Väljaandjaks on Stanford University prestiizhikas „Hoover Institution Press." See tähendab kõrgetasemelist kvaliteedi-kontroUi ja ka seda, et suuremad raamatukogud Fõhja-Ameerikas hangivad teose enam-vähem automaatselt. Seega I kujuneb Rauna raamat põhiliseks rahvusvaheliseks vMteraamatuks(reference book) eesti ajaloo kohta. Professor Rauna 300-lehekülje-line raamat jaguneb nelja ossa: Põhjasõja-eelne aeg (eelajalugu, keskaegne Liivimaa, Poola ja Rootsi aeg); vene tsaariaeg (pärisorjuse kõrgpunkt ja lõpp, rahvuslik ärkamisaeg ja venestamine, revolutsioon ja sõda); iseseisvusaeg (iseseisvuse teke, Eesti Vabariik, kriis 1939-40); ja N. Eesti (esimene aasta, saksa hõivang, Stalini aeg, stalinijärgne Professor Toivo-ÜIo Raun sündis Tartus ja käis koolis Põhja- Ameerika Uhendriiges. Doktorikraadi ajaloos sai ta Princetoni ü l i k o o l i s . Praegu on ta ajalooprofessoriks California State üniversity's Long Beach^is. Koos E. Ihadeni ja teistega avaldas ta a. 1981 raamatu „Russification in the Baltic Pro-vinces and Finland, 1855-1914" (Venestamine Balti provintsides ja aeg). Seda täiendavad kaardid, Soomes a. 1855-1914), Ilmumisel pildid, rahvasükutabelvd ja ui at us l i k u d V i i t ed n i n g bibliograafia. Autor rõhutab Eesti strateegilist geopoliitilist asendit ja eestlaste madalat| arvu oluliste teguritena ajaloo kujunemisel. Kaetud on nii poliitiline ajalugu ja majanduslik, ühiskondlik ning demograafiline areng kui ka kultuurielu. Peamiste küsimuste erinevad tõlgendused on esitatud ja Eesti ajalugu on i pidevalt vaadatud Põhja- ja Ida-Euroopa ajaloo avaramas kbntekstis. Hoolsa õpetlaspna palus professor Raun mitmeid teisi lugeda ja arvustada raamatu käsikirja (või osi sellest), et minimaliseerida eksituste sisselibisemist. Evald .Uustalu ja Evald Blumfeldt jõudsid enne surma lugeda ja positiivselt arvustada esimesi peatükke. Teised lugejad olid professorid Aleksander Loit Stokholmis, Andrejs ^Plakans lowas, Alo Raun Indianas, Rein Taagepera Kai ifornias, Edward Thaden Chicagos ja Seppo Zet-terberg Helsingis. „Estonia and the Estonians" ilmus sarjas, kus on juba ilmunud kasahhide ja Krimmi ning Volga tatarlaste ajalood; raamatud lätlaste, leedulaste ja gruuslaste kohta on tulemas. Sarja iseloom seletab raamatu väheütlevat kaanekujun-dust, mille üle autoril polnud kontrolli. Oma eessõnas nendib sarja toimetaja Wayne VuciniGh: ,,Raun esineb eriti tugevalt selgitades segast ja kriitilist perioodi bolshevike tõusu ajal. Ta näitab, kuüqas 19lõ.a. alguses mittebolshevüclikud eesti juhid rahva valdava enamuse toetusel otsustasid maa iseseisvaks kuulutada. Pärast k.ahe-aastast võitlust sakslaste ja bolshevikega kerkis Eesti esile iseseisva demokraatliku riigina,'' on tal koos von Pistohlkors'i ja Kaegbein'iga toimetatud ,,Die Universitäten Dorpat/Tartu, Riga und Wilna/Vilnius 1579-1979''. Professor Raun on avaldanud arvukaid uurimusi Eesti ja naabermaade kohta õpetlaslikes ajakirjades (Journal of Baltic Studies, Slavic Review, Slavonic and East European Review, East European Quarterly, Zeitschrift für Ostforschung). A. 1980-85 oli ta ajakirja ,,Journal of Baltic Studies" toimetajaks ja praegu on ta rahvusvahelise Balti Uurimuste Edendamise Ühingu (AABS) juhatusliikmeks. Ta on kutsutud Toronto eesti õppetooli ajutiseks professoriks, koht mida isiklikud põhjused lubavad tal aga täita alles a. 1989-90. Raamat ,,Estonia and the Estonians" on saadaval nii kõvas köites ($31.95) kui ka paberkaantega ($15,95); postikulud on:_ umbes $1.50. Tellimis-aadress: Hoover Institution Press ^ Stanford University, Stanford, California 94305, USA. TAAGEPERA Leiud. Tartus Tartu Ülikooli tulevase õppehoone krundilt Lätte tänavas on arheoloogiliste kaevamistega saadud huvitavaid leide. Maja nr. 5. õuelt tulid välja Tartu keskaegse elamu säilmed. Hoone on ehitatud enne Liivi sõda. Tellised on praegugi suured ja punased, ühest nishist leiti reliikvia — kuldbrokaadiga ümbritsetud kassi pealuu. Leidude hulgas on samuti värvilise metalli sulatuskolde jäänuseid rauaräbu ja muud. Kaevamisel leiti keskaegne valamu, rohelised portreekahlid • ja Okupatsioonis ilmuv nädalaleht Sirp ja Vasar vahendab 15-1 leheküljel poliit i l ist j a kultuurialast informatsiooni ja pühendab 16-nda lehekülje naljale, mis vahel üsna vaimukas ja tabav, vahel hammustavgi. Muide, vahemärkuse korras; selle ajalehe nimetus olla segadusse ajanud läti kultuuriinimesed. Nimelt ilmub anastatud Riias samasisuline ajaleht, mille pealkiri eesti keeli oleks Kunst ja Kirjandus. Lätlased olla nüüd veendunud, et SIRP tähendavat eesti keeles Kunst ja Vasar hoopistükkis olla Kultuur. Nojah. Sirbi ja Vasara parimad naljad leiab lugeja aga pahatihti just 15-neit ,,asiselt" leheküljelt. Seda väidet tõestamaks noppisin käesoleva aasta kolmandast numbrist kaks taolist nalja. Palun. Teisel leheküljel annab kirjanik Enn Vetemaa selle pärli: ,,. . . Hiljuti jahmatas mind ühe liiduvabariigi pealinna peatänaval mulle vastu jalutanud kuldses keskeas, korpulentsusele kalduv daam, kellest õhkus rangust ja väärikust. Tema kõrgele kuhjatud juuksekrunn ilmutas emantsipatsioon iaj astu naistele omast eneseteadvust, teatud matroonlik-kustki. Ule tema kõrget rinnapartiid anistava dzempri kuulutas aga kuldtähtne kiri: MAKE LOVE TO ME! See lausa rabas! Kin oli igatahes informatsioonirikkam meie soov armastuse järele on ju kaunis, kuid pole tarvis eriti põhjalikult tunda slängi, et teada — taoline sõnastus vihjab igatahes märksa vähem platoonilistele tunnetele. Oli too daam ülijulge, et oma soove nii reklaamis? Ausõna, mulle meeldiks see variant isegi rohkem, kui teda puhta rumalaks pidada . . . " Tõelise üllatuse annab aga ajalehe kolmas lehekülg, kus on avaldatud NLKP peasekretäri (tõsi! kadunud) Brezhnevi karikatuur! Pretsedenditu sündmus nõukogude ajakirjanduses! Peasekretäri isik, olgu mees elus või surnud, on seni olnud ametlikus ajakirjanduses puutumatu. Seda väidet kinnitamaks üks näide: okupatsioonis elades tegin aastate jooksul kaastööd naljaajakirjale (mis küll ametlikult ilmub, kuid mille toimetamine välismaale on keelatud!) Pikker. Ühel sünnipäeval laskis Brezhnev omale anda kõigi vasallriikide (Soome kaasa arvatud) kõrgemad ordenid. Sel ajal keelati karikaturistidel ära igasugune naljaheitmine aumärkide arvel, olgu Sukapaela ordeni või musto täkse okup. Eesti ajakirja Interpreet ja helilooja Rein Raimap, 33,^ poliitilist varjupaika Itaalias. Nüüd on seda uudist hakanM konunenteerSma ka okupeeritud Eesti ajakirjandus. Eelkõige „Aja Pulss" (nr. 13) avaldab nördimust Rein Rannapiga, kes käesoleva aasta veebruaris veel avaldas Rannapi mõtteid oma veergudeL Siis oli ta saanud komsomoli kunstipreemia laureaadiks. Enne kargamist Itaalia sai ta ka Eesti teenelise kunstniku aunimetuse. See tegi muidugi praeguse korra ametnike pettumuse sed(a suuremaks. Artiklis pealkirjaga V^Pagulane Rannap" kirjutab Endel Põder muu hulgas: „Aga kui alles tõelise loometee loorberitega pärjanud, võtab kätte hakul seisnud 33-aastane inter- ning sünnimaale, kolleegidele ja preet ja helilooja, keda ühiskond austajatele näkku sülitades võõr-on koolitanud ja esimeste medali ,,uppujate päästmise eest tulekahjul'* üle. Ja nüüd on teadlase Uno Mereste artiklit ,,häda mõistuse, täpsemalt küll näitajate mõistmise pärast" ilmestama pandud Heinz Valk, kes joonistanud nelikpildi, mis mõttelisel kokkupanemisel annab karikatuuri Brezhnevist. Aidake kaasa VABA EESTLASE 60 fievikule, sellega aitate kaasa eesti keele säilitamisele! nende tükid. Kividel on Rootsi kuningas Gustav II Adolf ja kuninganna Kristina kirjutised. Leiti ka-ripatseid, nõelatükke ja muud. • EPL Heinz Valgu ilhistrntšioor on iseenesest niivõrd otseütlev, et tsensuuri altvedamisest (sedagi tuleb ette) siin juttu olla ei saa. - Tähendab, nõukogude tsensuur on saanud hakkama ,,eneseületamisega'*: lubanud lubamatut. • Siitpoolt: vJämu tegijatele!'* silt poliitilist varjupaika otsib, pole see enam mitte üksnes tema, vaid ka avalikkuse asi. Sest poliitiliseks pagulaseks hakkamine tähendab põhimõttelist lahkulöömist oma rahvast ja tema sotsialistlikust arenguteest. Üldsusel on õigus teada, mille eest ja mille järele see noor mees võõrsile jooksis.** Kindlasti tähendab see põhimõttelist lahkulöömist sotsialismist. Aga miks mitte esitada mõningaid küsimusi Rannapile puhaste spekulatsioonide asemel? Aga ei, nii kaugele pole glasnost veel arenenud. Kes hiljuti alles oli komsomoli laureaat ja teeneline kunstnik on pärast poliitilist seisukohavõttu läbi ja läbi must kuju, keda tuleb võimalikult palju mustata, ,,Aja Pulss** laseb neljal isikul Rannapi kohta ägedat kriitikat esitada: Oleg Sapozhnin, Ilmar Moss, Tiiu Pauls, Peeter Sauli. Nende aruandmisest selgub, et Rannap tegelikult ei hoolinud publikust (tihti hilinedes), et ta ainult tahtis võimalikult palju avanssi välja petta, et ta on tööpõlgur ja et ta polnud mingi õige dzhässimuusik. Tahes tahtamata tekivad küsimused: Mille eest teda varem korduvalt autasustati? Mille pärast teda nüüd tegelikult mustatakse? |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-09-17-07
