1977-05-17-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ maü IS?? - T u e s d a y , May 17, mn Nr. S7
Toimetuselt saadetud
RAHVUSLIK KONTAKT nr. 1
(73) — i m Rootsi Eestlaste
Esindiuso ada&irjas kžrjutavad: A.
ISõdar „ . t a i üle cm jo esigiha |
süimastrs A. Adson „Varjuliste
piiie a l l " , A. liüldiorst .,Täiiu9&-
nad Artur Adsonä©", A. SOppar
..Msmõiguste riMoimine Baftösu-ms",
J. Koikla ,;Käbi Larötei —
kunstnik^ ijiimisiB, Eesti tutvustaja*',
E. BlumMdt «Valimised Veu l
Häe ija Eesti Asutavatesse fcogu-dösse
a. 1917 j a 1918", A. Pae
„pscar östman, In memoriam"
ja K. Meifeopi ,,ES9el0kuisyse" tei-
: Idaosa.: . . •'
AJA KIRI RT. 2 - 1977^ Sisus
^Kolmteist rida", lugeja veerg
„Kildkomia leht?", toimetaja
v>eerg „Hobby-ajakiri", V. Lenikl
ülevaate eestlaste järelkasvu küsimustest
..Väikese kesfeuse mured",
M. Oole „Ettevaatusit — ko-dianaa!",
kaiks anonüümseks Jäänud
auitori luuletust, O. Roslavle-vi
„E0šti ajaloo atlas", I. LiUe
,,ViisTaililiim telefilmi", intew^
juu sõnaraamMu mitoriga ,,Suur
SaagpaiKk", White Joe' veste
,3Äiks sa nutad lillekene", L
Eichenbaum, A. Loikk, A. Lokk ja
K. Lokk kritiseefrivad teatrieten-j
dust „üielügne inimene" Torontos".
M. Vailgömäe „ ,.KaIevala"|
laval". E. Loo „Hoogne„Hämar|
rjk" ", 'teateid, „Tõde cai vihma-
I 'vari" ja (s^ord) uudised
GiA-ait. ;
USÜRÄNDUR nr. 3 — 1Ö77. Eesti
Baptistide Maailmalüdu ajakir-
Taavsk. 1 Suvek.
% \ %
Esimei®.Mass m 1 79a
TsristMass m \ 4^
14Ml-pä«vaiEt8 elsskiirsi(maä 751 1 844
22--45-pä©vaBe eksIsiursipOE 51§ 1 629
Mlimad Eooirtele (12-^ . 4 4 i : ' 1 •.495.
APC:X-hiimacl 405 503
Toronto 1 Vancouver Sudbnry
• Talvek. Suvek. Taivek. 1 Suvök. !
• • % : • • - - • • : % :
Talv^. 1 Süvek.
1069 1069 868 868
439 1 529 539 ; 1 ; 629 ; 46i: , : . 551: :
794- UI. 9^ 1 996 855 m^^^^
540. 1 653 6^ 758 I • 1S19 : 733
465 , 1 519 , 555. 1 624 : j 545\ \ | 599 -
429 527 1 519 1 632 1 509 | 6(^7
Thond^ Bay Saolt Ste. Marie
Taivek. Suv^.
$ 1 %
Taivek.
%
Suvek.
$
916 916 898 898
474 564 . . 474 564
821 914 821 ,914:./'..
' 569 1 683 ' j 569 6fö
495 ;549 V 495 549
459 1 557 459 557
Talvekuudel: 15. 9. — 14. 5. kõik hinnad (väljaarvatad ÄPEX)
Taivandel: 1.9. - 31. 5. APEX-hinnad
Snvekandel: 15. 5. 14. 9. kõik hinnad Cval^rvatnd APEX)
Suy^ndel: 1.6. — 31.8. APEX-hlffioad
1 ©tsetes&iifisit
*Le^ahlnnad vajavad valitsuse kinnitusi
Kõigist iilalniiiietatud iiniodest erliaheBidused mm
Montreolist Helsingisse«
teiiKMkceve} mm võtke wfeeüdyst wm rtlsibäreof ¥Õi @tse sieiegci öli©1ewl ciödressil
8 King St. East, Toronto, Ont. MS€
Tel: (41S) 362-15U
F r e s i t o t l e m e i ^ Aye. McDoitreal^ P.^.-
TeS:ZE. 1-3720
päev", B. Lige .^Kristlik abi ja
ja t a i m v t ^ nmi/juum n i m i t e -^^^^^^^^^^^ ^ L . „ R a h v^
tojutavad: A^Rc^s ^^^^^
"se^dÄS K' . i^^ld' ^'iv^aim ^R^^^^ r^ ' t ^ - ^- .Jtaylandi sõja.
^ j a 8 . ^ p ^ V X ^ K ^ ^ J ^ ja .Baltimore Eesti N a i t o cd
Uu^isünd^ V^Hobe M t o ^ ..Hästiõnnes-
^ u t u n n i ^ . W Busdh^^ kultuuripäevad Wasiiing-nud^
inimesedJ ja^ N Uusi ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
^ ^ H d e v ^ r c J i k i t i o r g a n i a ^ ^^
mulÄe luuletusi lühipailasid ja võrd aktüvne on eesti
teateid ^imaadd^j^^ teadete huJgas
otevate koguduste toost. Muude'
kõrval on ajakirjas kaiks haruldast
fotot, iüö Palade uuest pai-
' I vüde, et 30. j a 31. juulil toimub
linnas aasuvas „Hopkins Blazal"
eestlaste päevad, ituues (meelde
tojmuöud Eäto '76 pidustu-
Baptisti koguduste presbutenteL^^
konverentsist osavõtjad Talilinnas
28.-30. mail 1976.
VARRAK nr. 5 — 1977. Inglise
BALTIMORE EESTI ORGANI-1 keelelise püikonna eestlaste luge-
SATSIOONIDE BÜLLETÄÄN nr. jakirjade kuukirja uues numbris
120 — mai 1977. Kümme (korda kirjutavad H . Riga „Raihvusideo-aasitas
ilmuv Baltimore eesti or- loogla?", V. Saarseni ,Jxjojang
ganisatsioonide sidemepidaja algab", 4 , Mida mõtles E.
uues numbris on L; M . „Südamest Kreem?", J . Madise ..õppursõduri
.südamesse", A. J . Leinjärve luu- märkmik", Ilme Ivand-Mang
letus ..Emapisar", F. Ise ..ühen- .^ikatirts sõjatandril" Th. TM-duses
seisab jõud", A. J . L. „Bal- vak ..Salaluurö". O, Laamann
timore Markuse koguduse aasta-1 ..Eestlased Krimmis", E . Jolianso-ni
JSes cOi KeSkküIa", J . Par-wick
,,Eeisti tiüelaevadel", L. Koo-bas
„Raaimajtusõbrad j a raamatuturg",
V. Terasmäe „TarbQtaimi"
lugejakirju, mosaiakküud, nalju,
malenuik j a toimetaja veerg.
EesknõukOfEi Kanadas
E K N TEATED mr. 1 —
Aprill 1977. E K N trükitud bülletään
toob E . Vabariigi aupeakopp
sui I. Heinsoo „Saateks", avaldab
üleimaiaiixnse ^tlmiskoi^--
ressi resolutsioonid, ja edasi kirjutavad
U. Pöbersoo „ JätkawiB
Põiija^Euroopa maade jm
kuiidemMgu piesmiä aiitl sel
aastai (tuntiid soome kirjaJxMe
Paavo Rintalal©. Zhürü, kele
koosseisus cOi ©siiidaijaid Taianist,
Islandist, Norrast, Soomiest ja
Rootsist, tunnistas õnnestunui-znaks
Paaiva Rintala kuuldemängu
„SveabO(rg 1906" (Suorafitnlsnna
1906). Selles juitu&taitakse Svea-borgi
kindluse sõdurite j a mad^
ruste ülestõusust 1905. revoiutsi-ooniaaäta
sündmuste keerises. •
juRgesti kohustuste kandmist",
H. Lupp „Tihedama kontaktv#
koostöö suunas", E. Šalurand
„EKN sitruktuur j a organid", H.
Teder ..Raihü ja vabadus on lahutamatud",
S. Ebvert .Jisvitagem
vaba eesti kultuuri", E K N töö-komisjonid,
L. Leivat ..Vabaduse
küsimus seisku päevakorral!", E.
Marten „Täienduskoolid kindlus- did nimekamaite näitlejate hulgast
tavad noorust eestilisele", A. Ka= sabivaid osatäitjaid. Shakes-
Ingljse telekommunikatsiooni-kompanü
BBC on teatanud, et
kavatseb lähema kuue aasta jooksul
teha telefilmid kõigist William^
Shalkespearel näidendeist.
Võtteid alustatakse umbes aiasta
pärast. Praegu otsivad produtsen-
Ige kõikidele iilalpool
üceiisItQid lendydele meie kcsudul
Läliemaks informatsiooniks:
191 Egiinton Ave. E , Toronto, Oit. M4P I K i
Tel. (416) 485-9437
la „EKN ja õigusnormid", J. Pa»
hapili ,;S3KN tÖö vajab igaühe
majanduslikku toetust!", EKN
teateid ja lühiteateid.
peare'i näidendite kandmine televisiooniekraanile
on Inglismaa
televisiooni ulatuslikem j a huvitavaim
algatus vümaseü aastaü.
SPETSIAALNE ODAVMÜÜK
20-50% HINNAALANDUST riiderestidelt, klaas&aupadeie, roostevaba
nugadelt-kahvUtelt-lusilkatelt — sortidelt, miUiseid enam
d valmistata.
ESMAJÄRGULISED IMPORT-ARTIKLID SOOMEST
2031. YONGE ST.,-TORONTO, ONT. M4S 2A2 © TELEFON 483-6«50
Äri lahtioleku ajad: teisip.jkolmap. 10—6, neljap., reedel 10—7.30 ,
ja laup. 9.30-5.30. Esmaspäeviti suletud.
ÄRVIKORIC
Läksimegi edasi, ei olnud mõtet
relvastatud öövahti vihastada. Arvatavasti,
sai ta kaks-ja -pool dollarit
öö pealt, ja prii univormi. Võib-c31a
prii padrunid kah, kui ta va-hete-
vahel mõne induka hunnikusse
laskis. Hiljem leidsime, et igal
suuremal kaubamajal oli mõni
selline relvakandja öövaht, või
isegi paar, ametis. See oli, veel harilikkude
politseipatrullide kõrval,
kes ka Sün-seal tänaval liikusid,
enamasti kahekaupa, rasked USA
Golt-tüüpi püstolid vööl ja pikad
nuiad käevangus. Need nuiad ohd
rohkem keskmise pesapalli-kaika
kui politsei-nuia moodi, mustast
puust ja raskete nahkrihmadega
ümberringi ära mässitud. Kui sellisega
kellelegi matsu paned, ega
ta siis enam teist ei taha. Aga
nendel mägede-indiaanlastel olevat
feõvad pead, teati rääkida.
Pikapeale jõudsime tsivilisat-sioni
juurde tagasi. Paar korda
veel ümber nurga, mööda mõnest
hulkuvast koerast ja kräunuvast
kassist, paarist saviseinalisest vü-tuvajunud
agulimajast, mõaest
ra^idvarbalisest suvüaväravast ja
tee-serva pargitud vanast autost —
ja me olimegi eredalt valgustatud
peatänaval, mis nagu uss mööda
lahe-äärt vingerdas. TuüreMaame
vaikus igalpool, kutsudes turiste
oma peesosid 'kulutama. Osa poode
oli veel lahti. Laiades kauboi-püks-tes
sellid seisid keset kõnniteed,
punased siidirätikud kaelas ja kirjud
sombrerod kuklas, kundesid
oma punkritesse sööma-jooma
kutsudes.
jjHei, Senores, tulge. L a Lancus-ta
Loca, härjapraed, vähisabad,
imeüusad tantsivad senoritad..." ,
Kiivi sihn hakkas kiiresti pilku-ma,
aga ta pidas süskL oma esialgsest
plaanist kinni — raeU olevat
tarvis kuhugüe minna, ja seda
üsna kiiresti, ilma aega viitmata.
„Kuhu?" tahtsin ma teada, :iga
ta oh müstiline.
„Küll sa näed."
Pidasünegi ühe mööduva takso
kinni, või õieti pidas seUe sohver
meid kinni, kõnnitee serva tõmmates
ja teada tahtes, kas senorid tahavad
kuhugi sõita. See takso näis
selline kumnialist sorti sõiduk,
pealtnäha Volkswagen, aga seest
hoopis ümber tehtud. Parempoolne
ees-iste oh välja võetud, fcüljeuks
oU laiendatud, tagaiste oli ekstra
üles polsterdatud ja pisut laiemaks
tehtud -~ istusime seal nagu kaks
samuraid, pead vastu lage, kuna
nokatsmütsüine tahmanäoline sohver
meie sõidusihti küsis. '
Küv vaatas mingilt paberitükilt
järgi.
„Restoran Napoli — Avenida de
la Revolucion."
„Avenida de la Revolucion — si,
senores. Püha Teresa kiriku juures,
tean küll."
„Como mucho?" nõudsin mina,
et pärast ei tuleks arusaamatusi.
Peab alati küsima, kui palju, seda
olin juba Hispaaniast õppinud. Ladina
maade^ taksojuhtidelt tuleb
alati enne küsida, 'kui nad sõitma
hakkavad. Muidu saad alati pügada,
taiksomeetrist hoolimata. Ja sel
s eM siin ei paistnud taksomeetrit
üldse olevat.
,,Ten peso!" ütles taksojuht, nägu
lõbusalt irvakil, kümmet räpast
sõrme taeva poole tõstes. Poiss
paistab päris hästi inglise keelt
tönkavat, arvasin. Taksojuhid ja
saapaviksijad räägivad Mehhikos
kõik inglesa't nagu hiljem välja
tuli. Aga kõrgemad ametnUn;d, nagu
tänavapühkijad, trammikon-duktorid
või .politseimehed — ei
ühtki silpi. Nad on rügipalgal,
seega anietimehed, ja nemad ei
hooh kas üks grmgo elab, sureb
või ära eksib. Parem veel et eksib,
saab nalja, eks ole? Vaesel inimesel
on nalja naguiüi vähe.
j.Okei", olime meie nõus, ja siis
me sõitsime. Rannäpuaestee oli
vägev küU. Autosid vooris kahte
pidi, keskel olid hUepeenrad. Hü-jem
õppisin, et Mehhikos kasvatatakse
lilli ainult turistide tarvis,
mehhiklane ise kasvatab meelsamini
ube ja kaktust. N ^ on vä-hemalt
kasulikud, üht saab süüa,
teist juua, eks? Rikaste lõbu see
lillede nuhkimine, see ei täida kõhtu
ega tee ka purju.
peon'ide maja juurest ei leia sa
ühtegi lilleõit, aga Acapulco peatänav
upub lillepeenardesse. Sest
seal kõnnivad rikkad gringod, või
istuvad vanades hobuse-kalessides,
sömbrero's kutsar pukis. Või sõidavad
Volkswagen-taksodes, taskud
peesosid täis ja sUm imestusest
punnis. Nende jaoks on lilli
tarvis ja nende jaoks siis M i ka
kasvatatakse. ^
Meie autosohver sõitis ühe käega
rooliratta küljes, teisega lehvitas
tutitavaile tervitusi. Vahel piid
mõlemad käed ratta kiiljest lahti,
kui eriti head tuttavad juhtusid
olema. „01e, Jose! Buenas tardes,
Alberto! Viva Acapulco, Mamaci-ta!"
..
Lõpuks jõudsime suure, üleni
^)algustatud katedraali juurde, kohe
peatänavalt paremale — see pidi
siin Püha Teresa kirik olema.
Ja sellesama 'kiriku vastas oligi
see itaaliastühs restoran, E l Napoli.
Selle ees-pidasime kinni, mafei-me
oma arved ja läksime sisse.
Taksojuht küsis veel, et kas peab
meie järgi tulema, aga Kiiv arvas,
et ei ole vaja. Küll võtame hiljem
teise, või jalutame.
IV PEATÜKK: DON VITTORIO
Restoran „Napoli" oü nagu sellised
itaalia restorani^ ücka. — tumedast
puust mööblid, väikeseid
puna-valge-ruuduhste linadega
kaetud lauad, küünlad põlemas
pudelikaeltes, kogu atmosfäär pool-hämar
ja spaghetti-sdustist läbiimbunud,
üte lakutud-juustes seU,
meie maa mõistete kohta fcüHalt-
Ici tõmmu näoga, ^ a Mehhiko oludes
kindlasti valgete hulka loetud,
astus meile teele ette.
,,Härräd soovivad lauda?"
..Häirad soovivad signor Di-
Gastro^ga kokku saada", ütles Kiiv
pidulikult, „nagu meil kokku on
räägitud." /
Ma ei tahtnud oöia kõrvu uskuda.
Siin me tuleme mitutuhat miil
i lennukiga, et üht teatud meest
üles leida ja nüüd on ta meü
käes, peale seda kui Küv ainult
mõned telefonikõned teeb?
„ M u härrad", kummardus see
tõmmujumehne maitre d', „kas
tohin teie nimede järgi küsida?"
„Aga muidugi — härrad Upping
jä Kork, Kanadast."
„üks jniiiut, mu härrad — kas
võtaiksiite momendiks istet?"
Ta juhatas meid ühe lähedase
lauakese äärde, asetas meile ilma
tellimata veinipudeli ja kaks klaasi
nina alla ja kadus ise kuhugi tahapoole.
Vaatasüne uudistavalt ringi,
ümberringi. käis kõnekõmin, atmosfäär
oh hämar, lauad enamasti
täis, paistis olevat tegemist ühe
väga populaarse restoraniga.
Kliendid paistsid nii turistid kui
kohalikud, kostis mi ingüse- kui
hispaaniakeelset jutuvada. Hispaa-niakeelt
rääkivad meeskodanikud
paistsid nagu bolshevike karika-tuurafishidelt
maha astunud —
paksud vanemad härrad, tüsedad
sigarid suuhurkades, rüetatud siid-revääridega
ohtu-ühkondadesše,
pealaed paljaks minema kippumas,
istumas noorevõitu, tubüsti mingitud
senorita'dega — see siin paistis
nagu mingivpöTivaatkiubi olevat.
Päris lõbumajaks seda süski ei
saanud pidada, sest ma ei paxmud
iuskü üksikuid, küttivaid daamin
i tähele — igal ühel näis olevat
oma partner. E i , see siin oli soliid^
ne koht. Solüdne ja diskreetne.
Veidi aja pärast tuli see itõmmu-näoline
maitre d' tagasi ja viipas
meüe, et talle järgneksime. Läksime
läbi suure, hämara ruumi, sisse
tagaseinas asuvast, vildiga üle
löödud uksekesest, üles keerdtre»
pist, ja meid juhatati suurde, mu^
gavalt sisustatud kabinetti. Seal
istus keegi hälüjuuksehne, siidre-väärihne
saks laia laua taga, sigar
suus.
„Hän-ad Upping ja Kork, Kanadast",
teadustas maitre d'.
Halli juukseline isand tõusis laua
tagant, astus meile vastu ja rapu-tas
käsi. Ta oü lüheldane ja töntsakas
sell, umbes kuuekümne ümber,
küllaltki kõva käega. Ta näojooned
jä hallid sümakulmud olid
massiivsed.
Mees rääkis päris head inglise
keelt, aga tugeva itaaha-hispaania
aktsendiga. Kuidagi tuletas ta mulle
ühte mu vana tuttavat meelde,
kes kunagi Taanimaal õnnetut otsa
sai.
Istusime senor DiGastro poolt
pakutud pehmetesse toolidesse, kuna
vana ise jälle oma ikirjutuslaua
taga aset võttis ja meile lauanur-gal
asuvat sigarikarbist Havanna-sid
pakkus. Ma võtsin ühe, Kiiv
tänas ja ütles, et ta eehstab sigarette.
Kiiv pidi siis sealt ikkagi
ühe võtma. Järgmiseks valati meile
klaasidesse konjakit ja siis läks
asi rutiinipäraselt edasi. Te olete
kmdlastt kõik filmis sellist s t ^ ^
nänud.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 17, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-05-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770517 |
Description
| Title | 1977-05-17-06 |
| OCR text | ^ maü IS?? - T u e s d a y , May 17, mn Nr. S7 Toimetuselt saadetud RAHVUSLIK KONTAKT nr. 1 (73) — i m Rootsi Eestlaste Esindiuso ada&irjas kžrjutavad: A. ISõdar „ . t a i üle cm jo esigiha | süimastrs A. Adson „Varjuliste piiie a l l " , A. liüldiorst .,Täiiu9&- nad Artur Adsonä©", A. SOppar ..Msmõiguste riMoimine Baftösu-ms", J. Koikla ,;Käbi Larötei — kunstnik^ ijiimisiB, Eesti tutvustaja*', E. BlumMdt «Valimised Veu l Häe ija Eesti Asutavatesse fcogu-dösse a. 1917 j a 1918", A. Pae „pscar östman, In memoriam" ja K. Meifeopi ,,ES9el0kuisyse" tei- : Idaosa.: . . •' AJA KIRI RT. 2 - 1977^ Sisus ^Kolmteist rida", lugeja veerg „Kildkomia leht?", toimetaja v>eerg „Hobby-ajakiri", V. Lenikl ülevaate eestlaste järelkasvu küsimustest ..Väikese kesfeuse mured", M. Oole „Ettevaatusit — ko-dianaa!", kaiks anonüümseks Jäänud auitori luuletust, O. Roslavle-vi „E0šti ajaloo atlas", I. LiUe ,,ViisTaililiim telefilmi", intew^ juu sõnaraamMu mitoriga ,,Suur SaagpaiKk", White Joe' veste ,3Äiks sa nutad lillekene", L Eichenbaum, A. Loikk, A. Lokk ja K. Lokk kritiseefrivad teatrieten-j dust „üielügne inimene" Torontos". M. Vailgömäe „ ,.KaIevala"| laval". E. Loo „Hoogne„Hämar| rjk" ", 'teateid, „Tõde cai vihma- I 'vari" ja (s^ord) uudised GiA-ait. ; USÜRÄNDUR nr. 3 — 1Ö77. Eesti Baptistide Maailmalüdu ajakir- Taavsk. 1 Suvek. % \ % Esimei®.Mass m 1 79a TsristMass m \ 4^ 14Ml-pä«vaiEt8 elsskiirsi(maä 751 1 844 22--45-pä©vaBe eksIsiursipOE 51§ 1 629 Mlimad Eooirtele (12-^ . 4 4 i : ' 1 •.495. APC:X-hiimacl 405 503 Toronto 1 Vancouver Sudbnry • Talvek. Suvek. Taivek. 1 Suvök. ! • • % : • • - - • • : % : Talv^. 1 Süvek. 1069 1069 868 868 439 1 529 539 ; 1 ; 629 ; 46i: , : . 551: : 794- UI. 9^ 1 996 855 m^^^^ 540. 1 653 6^ 758 I • 1S19 : 733 465 , 1 519 , 555. 1 624 : j 545\ \ | 599 - 429 527 1 519 1 632 1 509 | 6(^7 Thond^ Bay Saolt Ste. Marie Taivek. Suv^. $ 1 % Taivek. % Suvek. $ 916 916 898 898 474 564 . . 474 564 821 914 821 ,914:./'.. ' 569 1 683 ' j 569 6fö 495 ;549 V 495 549 459 1 557 459 557 Talvekuudel: 15. 9. — 14. 5. kõik hinnad (väljaarvatad ÄPEX) Taivandel: 1.9. - 31. 5. APEX-hinnad Snvekandel: 15. 5. 14. 9. kõik hinnad Cval^rvatnd APEX) Suy^ndel: 1.6. — 31.8. APEX-hlffioad 1 ©tsetes&iifisit *Le^ahlnnad vajavad valitsuse kinnitusi Kõigist iilalniiiietatud iiniodest erliaheBidused mm Montreolist Helsingisse« teiiKMkceve} mm võtke wfeeüdyst wm rtlsibäreof ¥Õi @tse sieiegci öli©1ewl ciödressil 8 King St. East, Toronto, Ont. MS€ Tel: (41S) 362-15U F r e s i t o t l e m e i ^ Aye. McDoitreal^ P.^.- TeS:ZE. 1-3720 päev", B. Lige .^Kristlik abi ja ja t a i m v t ^ nmi/juum n i m i t e -^^^^^^^^^^^ ^ L . „ R a h v^ tojutavad: A^Rc^s ^^^^^ "se^dÄS K' . i^^ld' ^'iv^aim ^R^^^^ r^ ' t ^ - ^- .Jtaylandi sõja. ^ j a 8 . ^ p ^ V X ^ K ^ ^ J ^ ja .Baltimore Eesti N a i t o cd Uu^isünd^ V^Hobe M t o ^ ..Hästiõnnes- ^ u t u n n i ^ . W Busdh^^ kultuuripäevad Wasiiing-nud^ inimesedJ ja^ N Uusi ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ H d e v ^ r c J i k i t i o r g a n i a ^ ^^ mulÄe luuletusi lühipailasid ja võrd aktüvne on eesti teateid ^imaadd^j^^ teadete huJgas otevate koguduste toost. Muude' kõrval on ajakirjas kaiks haruldast fotot, iüö Palade uuest pai- ' I vüde, et 30. j a 31. juulil toimub linnas aasuvas „Hopkins Blazal" eestlaste päevad, ituues (meelde tojmuöud Eäto '76 pidustu- Baptisti koguduste presbutenteL^^ konverentsist osavõtjad Talilinnas 28.-30. mail 1976. VARRAK nr. 5 — 1977. Inglise BALTIMORE EESTI ORGANI-1 keelelise püikonna eestlaste luge- SATSIOONIDE BÜLLETÄÄN nr. jakirjade kuukirja uues numbris 120 — mai 1977. Kümme (korda kirjutavad H . Riga „Raihvusideo-aasitas ilmuv Baltimore eesti or- loogla?", V. Saarseni ,Jxjojang ganisatsioonide sidemepidaja algab", 4 , Mida mõtles E. uues numbris on L; M . „Südamest Kreem?", J . Madise ..õppursõduri .südamesse", A. J . Leinjärve luu- märkmik", Ilme Ivand-Mang letus ..Emapisar", F. Ise ..ühen- .^ikatirts sõjatandril" Th. TM-duses seisab jõud", A. J . L. „Bal- vak ..Salaluurö". O, Laamann timore Markuse koguduse aasta-1 ..Eestlased Krimmis", E . Jolianso-ni JSes cOi KeSkküIa", J . Par-wick ,,Eeisti tiüelaevadel", L. Koo-bas „Raaimajtusõbrad j a raamatuturg", V. Terasmäe „TarbQtaimi" lugejakirju, mosaiakküud, nalju, malenuik j a toimetaja veerg. EesknõukOfEi Kanadas E K N TEATED mr. 1 — Aprill 1977. E K N trükitud bülletään toob E . Vabariigi aupeakopp sui I. Heinsoo „Saateks", avaldab üleimaiaiixnse ^tlmiskoi^-- ressi resolutsioonid, ja edasi kirjutavad U. Pöbersoo „ JätkawiB Põiija^Euroopa maade jm kuiidemMgu piesmiä aiitl sel aastai (tuntiid soome kirjaJxMe Paavo Rintalal©. Zhürü, kele koosseisus cOi ©siiidaijaid Taianist, Islandist, Norrast, Soomiest ja Rootsist, tunnistas õnnestunui-znaks Paaiva Rintala kuuldemängu „SveabO(rg 1906" (Suorafitnlsnna 1906). Selles juitu&taitakse Svea-borgi kindluse sõdurite j a mad^ ruste ülestõusust 1905. revoiutsi-ooniaaäta sündmuste keerises. • juRgesti kohustuste kandmist", H. Lupp „Tihedama kontaktv# koostöö suunas", E. Šalurand „EKN sitruktuur j a organid", H. Teder ..Raihü ja vabadus on lahutamatud", S. Ebvert .Jisvitagem vaba eesti kultuuri", E K N töö-komisjonid, L. Leivat ..Vabaduse küsimus seisku päevakorral!", E. Marten „Täienduskoolid kindlus- did nimekamaite näitlejate hulgast tavad noorust eestilisele", A. Ka= sabivaid osatäitjaid. Shakes- Ingljse telekommunikatsiooni-kompanü BBC on teatanud, et kavatseb lähema kuue aasta jooksul teha telefilmid kõigist William^ Shalkespearel näidendeist. Võtteid alustatakse umbes aiasta pärast. Praegu otsivad produtsen- Ige kõikidele iilalpool üceiisItQid lendydele meie kcsudul Läliemaks informatsiooniks: 191 Egiinton Ave. E , Toronto, Oit. M4P I K i Tel. (416) 485-9437 la „EKN ja õigusnormid", J. Pa» hapili ,;S3KN tÖö vajab igaühe majanduslikku toetust!", EKN teateid ja lühiteateid. peare'i näidendite kandmine televisiooniekraanile on Inglismaa televisiooni ulatuslikem j a huvitavaim algatus vümaseü aastaü. SPETSIAALNE ODAVMÜÜK 20-50% HINNAALANDUST riiderestidelt, klaas&aupadeie, roostevaba nugadelt-kahvUtelt-lusilkatelt — sortidelt, miUiseid enam d valmistata. ESMAJÄRGULISED IMPORT-ARTIKLID SOOMEST 2031. YONGE ST.,-TORONTO, ONT. M4S 2A2 © TELEFON 483-6«50 Äri lahtioleku ajad: teisip.jkolmap. 10—6, neljap., reedel 10—7.30 , ja laup. 9.30-5.30. Esmaspäeviti suletud. ÄRVIKORIC Läksimegi edasi, ei olnud mõtet relvastatud öövahti vihastada. Arvatavasti, sai ta kaks-ja -pool dollarit öö pealt, ja prii univormi. Võib-c31a prii padrunid kah, kui ta va-hete- vahel mõne induka hunnikusse laskis. Hiljem leidsime, et igal suuremal kaubamajal oli mõni selline relvakandja öövaht, või isegi paar, ametis. See oli, veel harilikkude politseipatrullide kõrval, kes ka Sün-seal tänaval liikusid, enamasti kahekaupa, rasked USA Golt-tüüpi püstolid vööl ja pikad nuiad käevangus. Need nuiad ohd rohkem keskmise pesapalli-kaika kui politsei-nuia moodi, mustast puust ja raskete nahkrihmadega ümberringi ära mässitud. Kui sellisega kellelegi matsu paned, ega ta siis enam teist ei taha. Aga nendel mägede-indiaanlastel olevat feõvad pead, teati rääkida. Pikapeale jõudsime tsivilisat-sioni juurde tagasi. Paar korda veel ümber nurga, mööda mõnest hulkuvast koerast ja kräunuvast kassist, paarist saviseinalisest vü-tuvajunud agulimajast, mõaest ra^idvarbalisest suvüaväravast ja tee-serva pargitud vanast autost — ja me olimegi eredalt valgustatud peatänaval, mis nagu uss mööda lahe-äärt vingerdas. TuüreMaame vaikus igalpool, kutsudes turiste oma peesosid 'kulutama. Osa poode oli veel lahti. Laiades kauboi-püks-tes sellid seisid keset kõnniteed, punased siidirätikud kaelas ja kirjud sombrerod kuklas, kundesid oma punkritesse sööma-jooma kutsudes. jjHei, Senores, tulge. L a Lancus-ta Loca, härjapraed, vähisabad, imeüusad tantsivad senoritad..." , Kiivi sihn hakkas kiiresti pilku-ma, aga ta pidas süskL oma esialgsest plaanist kinni — raeU olevat tarvis kuhugüe minna, ja seda üsna kiiresti, ilma aega viitmata. „Kuhu?" tahtsin ma teada, :iga ta oh müstiline. „Küll sa näed." Pidasünegi ühe mööduva takso kinni, või õieti pidas seUe sohver meid kinni, kõnnitee serva tõmmates ja teada tahtes, kas senorid tahavad kuhugi sõita. See takso näis selline kumnialist sorti sõiduk, pealtnäha Volkswagen, aga seest hoopis ümber tehtud. Parempoolne ees-iste oh välja võetud, fcüljeuks oU laiendatud, tagaiste oli ekstra üles polsterdatud ja pisut laiemaks tehtud -~ istusime seal nagu kaks samuraid, pead vastu lage, kuna nokatsmütsüine tahmanäoline sohver meie sõidusihti küsis. ' Küv vaatas mingilt paberitükilt järgi. „Restoran Napoli — Avenida de la Revolucion." „Avenida de la Revolucion — si, senores. Püha Teresa kiriku juures, tean küll." „Como mucho?" nõudsin mina, et pärast ei tuleks arusaamatusi. Peab alati küsima, kui palju, seda olin juba Hispaaniast õppinud. Ladina maade^ taksojuhtidelt tuleb alati enne küsida, 'kui nad sõitma hakkavad. Muidu saad alati pügada, taiksomeetrist hoolimata. Ja sel s eM siin ei paistnud taksomeetrit üldse olevat. ,,Ten peso!" ütles taksojuht, nägu lõbusalt irvakil, kümmet räpast sõrme taeva poole tõstes. Poiss paistab päris hästi inglise keelt tönkavat, arvasin. Taksojuhid ja saapaviksijad räägivad Mehhikos kõik inglesa't nagu hiljem välja tuli. Aga kõrgemad ametnUn;d, nagu tänavapühkijad, trammikon-duktorid või .politseimehed — ei ühtki silpi. Nad on rügipalgal, seega anietimehed, ja nemad ei hooh kas üks grmgo elab, sureb või ära eksib. Parem veel et eksib, saab nalja, eks ole? Vaesel inimesel on nalja naguiüi vähe. j.Okei", olime meie nõus, ja siis me sõitsime. Rannäpuaestee oli vägev küU. Autosid vooris kahte pidi, keskel olid hUepeenrad. Hü-jem õppisin, et Mehhikos kasvatatakse lilli ainult turistide tarvis, mehhiklane ise kasvatab meelsamini ube ja kaktust. N ^ on vä-hemalt kasulikud, üht saab süüa, teist juua, eks? Rikaste lõbu see lillede nuhkimine, see ei täida kõhtu ega tee ka purju. peon'ide maja juurest ei leia sa ühtegi lilleõit, aga Acapulco peatänav upub lillepeenardesse. Sest seal kõnnivad rikkad gringod, või istuvad vanades hobuse-kalessides, sömbrero's kutsar pukis. Või sõidavad Volkswagen-taksodes, taskud peesosid täis ja sUm imestusest punnis. Nende jaoks on lilli tarvis ja nende jaoks siis M i ka kasvatatakse. ^ Meie autosohver sõitis ühe käega rooliratta küljes, teisega lehvitas tutitavaile tervitusi. Vahel piid mõlemad käed ratta kiiljest lahti, kui eriti head tuttavad juhtusid olema. „01e, Jose! Buenas tardes, Alberto! Viva Acapulco, Mamaci-ta!" .. Lõpuks jõudsime suure, üleni ^)algustatud katedraali juurde, kohe peatänavalt paremale — see pidi siin Püha Teresa kirik olema. Ja sellesama 'kiriku vastas oligi see itaaliastühs restoran, E l Napoli. Selle ees-pidasime kinni, mafei-me oma arved ja läksime sisse. Taksojuht küsis veel, et kas peab meie järgi tulema, aga Kiiv arvas, et ei ole vaja. Küll võtame hiljem teise, või jalutame. IV PEATÜKK: DON VITTORIO Restoran „Napoli" oü nagu sellised itaalia restorani^ ücka. — tumedast puust mööblid, väikeseid puna-valge-ruuduhste linadega kaetud lauad, küünlad põlemas pudelikaeltes, kogu atmosfäär pool-hämar ja spaghetti-sdustist läbiimbunud, üte lakutud-juustes seU, meie maa mõistete kohta fcüHalt- Ici tõmmu näoga, ^ a Mehhiko oludes kindlasti valgete hulka loetud, astus meile teele ette. ,,Härräd soovivad lauda?" ..Häirad soovivad signor Di- Gastro^ga kokku saada", ütles Kiiv pidulikult, „nagu meil kokku on räägitud." / Ma ei tahtnud oöia kõrvu uskuda. Siin me tuleme mitutuhat miil i lennukiga, et üht teatud meest üles leida ja nüüd on ta meü käes, peale seda kui Küv ainult mõned telefonikõned teeb? „ M u härrad", kummardus see tõmmujumehne maitre d', „kas tohin teie nimede järgi küsida?" „Aga muidugi — härrad Upping jä Kork, Kanadast." „üks jniiiut, mu härrad — kas võtaiksiite momendiks istet?" Ta juhatas meid ühe lähedase lauakese äärde, asetas meile ilma tellimata veinipudeli ja kaks klaasi nina alla ja kadus ise kuhugi tahapoole. Vaatasüne uudistavalt ringi, ümberringi. käis kõnekõmin, atmosfäär oh hämar, lauad enamasti täis, paistis olevat tegemist ühe väga populaarse restoraniga. Kliendid paistsid nii turistid kui kohalikud, kostis mi ingüse- kui hispaaniakeelset jutuvada. Hispaa-niakeelt rääkivad meeskodanikud paistsid nagu bolshevike karika-tuurafishidelt maha astunud — paksud vanemad härrad, tüsedad sigarid suuhurkades, rüetatud siid-revääridega ohtu-ühkondadesše, pealaed paljaks minema kippumas, istumas noorevõitu, tubüsti mingitud senorita'dega — see siin paistis nagu mingivpöTivaatkiubi olevat. Päris lõbumajaks seda süski ei saanud pidada, sest ma ei paxmud iuskü üksikuid, küttivaid daamin i tähele — igal ühel näis olevat oma partner. E i , see siin oli soliid^ ne koht. Solüdne ja diskreetne. Veidi aja pärast tuli see itõmmu-näoline maitre d' tagasi ja viipas meüe, et talle järgneksime. Läksime läbi suure, hämara ruumi, sisse tagaseinas asuvast, vildiga üle löödud uksekesest, üles keerdtre» pist, ja meid juhatati suurde, mu^ gavalt sisustatud kabinetti. Seal istus keegi hälüjuuksehne, siidre-väärihne saks laia laua taga, sigar suus. „Hän-ad Upping ja Kork, Kanadast", teadustas maitre d'. Halli juukseline isand tõusis laua tagant, astus meile vastu ja rapu-tas käsi. Ta oü lüheldane ja töntsakas sell, umbes kuuekümne ümber, küllaltki kõva käega. Ta näojooned jä hallid sümakulmud olid massiivsed. Mees rääkis päris head inglise keelt, aga tugeva itaaha-hispaania aktsendiga. Kuidagi tuletas ta mulle ühte mu vana tuttavat meelde, kes kunagi Taanimaal õnnetut otsa sai. Istusime senor DiGastro poolt pakutud pehmetesse toolidesse, kuna vana ise jälle oma ikirjutuslaua taga aset võttis ja meile lauanur-gal asuvat sigarikarbist Havanna-sid pakkus. Ma võtsin ühe, Kiiv tänas ja ütles, et ta eehstab sigarette. Kiiv pidi siis sealt ikkagi ühe võtma. Järgmiseks valati meile klaasidesse konjakit ja siis läks asi rutiinipäraselt edasi. Te olete kmdlastt kõik filmis sellist s t ^ ^ nänud. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-17-06
