Vaba eestlane , January 5, 1982

              Nr.
I o
ATER KANADAS
INGMpUNT
APfNf LIMITED
21/6, N4K 5N7 ;
6-2080
esHase/e"
PETERSON
N mmuTE
1. 222-4533
L I C A C I ES
TEL 489-Õ16S
t!
362 Danf oHh Ave.
fÕKMito, Ont
M4K 1N8
1466-1502
liiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiüiiiii
koha peal. Kui ta liiguks na-enegi
edasi ükskõik millises
nas, katkestas Jussi.
•^Olukord näib olevat halb,
ustus Ville, — Hommikul vai-viimanegi
tuulehingus, eks siis
eval hakkab jälle puhuma, aga
see enam ei aita meid;
—- Ei aita, aga ega meie lootu^
ei saa veel siin päris matka al-ses
lõppeda, kinnitas Jussi.
Sina oled ju lendur, ega mi-
1 pole • muud tegemist kui jälgi-;
maastikku ja vaadelda seda
rgusmõõtjät. See rahakast teeb
uile tõsist muret.
— Mis sa selle üle muretsed, ir°
tas. Jussi. ^— Kui langeme len-
-väljaloj siis maksame korraliku
nnuyäljamaksu, selleks seda^ raha
See on selline rahvusvaheline
ei •
- Ei need mingisugust kejelt
ja. Mehed kinni ja raha ära! Siia
e kingitusekatse luhtub, usu
ees, ütles Ville süngelt.
4- Egas kinkimine alati õnnes-
, nõustus Jussi. — Ma katsusin
rtaväla matkal ka samaga ja
in seeni silmadesse. Jumala eest,
.elgi teeb. meele mõrudaks.
Olukord oli tõsine. Hommik
igenes kiiresti, vaevalt kuluks
nam pikemat aega kui neid mär-atäkse.
Omal teDhal seisev pall
leks hea märklaud õhutõrjekahii-cile.
- Laskuksime veel kord alla-oole,
vaatame ehk on seal tuult,
tsustas Jussi ja vedas ventiilinöö-
'st. Gaas hakkas sisinal pallist
"Ija voolama ja maa lähenes kif-esti.
Jussi tõmbas uuesti, nöörist,
ga susin ei lõppenudki. Ventiil oli
orrast ära!,
(Järgneb)
Nr. VABA EESTLANE teisipäeval, 5. jdmuarü 1982 - Tuesday, Janiaiy 5,
Helmut Höövd
Kuidas Pärnust sai moodne
PÄRNU SiiAB
ŠUPELINSPEKTOM
liks". See oli peamiselt ühekorru­seline;
osaliselt klaasseintega jkõr-ge
püstkatusega puust hoone* tule­misel
korrusel katuse all asusid
Samal ajal kui arenes hotelli ^'T^f eluruumid. Suure soogi-ehitus,
rajati ehitusosakonna juur- '"'^l ^^J^J^
de uus tQÖkoht, nimelt supelinspek- """'T'" T"^' ^"^""^ ^^*T°^'
tor. Selleks valiti Haapsalust P. ^es otsas oh suvel sisemme kont-
Randpõld. Alul ta töötas üksinda, lavaga mahutavusega ca.
-kuid hiljem Rannahotelli avamise- 'r""^ T'^"
ga amefnike pere 'suurenes j . ta ^ ^ n .
tööruum läks üle hotelli. P. Rand- ^^^'^'^
põld palkas kogu hotelli töö- ja Rannasalongis leidsid suve ajal
teenistujate pere. Samas supelins- kavaliselt aset ka suuremad rahva-pektor
koostas koos ehitusosakon- Pidustused, maskeraadid, yähiõh-naga
Rannahotellile reklaam-bro- kaitselüdu- ja tuletõrjepeod.
shüüri, kus olid sees kõikide ma- ^^^^ augustikuus, oli seal
jakordade ulaanid ja hotelli kir- ^^^^ »pritsimeeste" pidu ja „feier-jeldus,
et supelvõõrad saaksid en- ^^^^ tõmbas kokku ka palju
dile broshüüri abil valida sobivad suvitajaid. Selle tulevärgi kauaaeg-ruumid
suvituseks. Selle broshüüri ^^'^^ meistriks oli tuntud Pärnu na-kaaneks
oli meie tuntud luuletaja omanik K. Lorenz, Tulevär-
Heiti Talvik'u tkntsitarist õe ran- koostamine oli õieti tema üks
nafoto. Meie oludes see broshüür ^""^ »liingeline" väljendus,, mida
nägi välja võrdlemisi nägus. armastas sel puhul öeldk.
Kes olid siis "peamised suvitajad huvist Pärnut meie ei kujutaks
Rannahotellis? Sellele võib vastata ette sümfooniaorkestrita, see pidi
järjekorras: rootslased, eestlased, seal tingimata olema. Linnavalitsu-soomlased
ja teised rahvused. se mureks oli leida igaks suvehoo-
Hotelli juures oli suur söögisaaUajaks sobiv orkestrijuht,, kes siis
ja restoran, kus suvehooajal esine-"omakorda muretses orkestrandid,
sid kavaga ka mitmesugused laulu- läbilõikes 20—25 mängijat. Juhti­ja
instrumentaalkunstnikud.. Seda ^^^s olid mälu järgi: Juhan Sipam,
söögisaali kasutas hotellirahvas ja Voldemar Taggo, Joh. Kask j.t.
ka väljaspoolt tulejad, müle tõttu Mängiti peamiselt kergemat opere-see
oli alul liigselt koormatud. Siis ^^"^ti- ja ajaviitemuusikat,
tuli (jõukamate rootslaste poolt ho- Meeldejäävamaks kontsertmeistriks
tellile kaebusi, et nad peavad söö- oli Hugo Schütz.
gisaalis koos sööma ja jooma oma AMMENBE LOSS
palgaliste teenistujatega, müle nad guyjj^guj^^^..
ei leidnud endile olevat sobiva;
Selleks oli neil [teatud mõttes ka Ajal kui Rannahotell käiku
õigus, kvna hotellis ja väljaspool läk^ tekkis ka vajadus parema su-oli
palju madalapalgalisi rootslasi V(&- vÖi öölokaali järele, mida
suvitajaid, I kes oma raha kõrgema võiks isegi kutsuda kasiinoks. "Ein-ostuvõime
tõttu võisid Eestis elada navalitsus hakkas selles suunas so-ligikohnekordselt
paremini kui hivat hoonet otsima ja varsti see
Rootsis. Siin tuli midagi jõukama- ka leiti. Kasiino hooneks sobis en-te
suvitajate kohalhoidmiseks ette dine n.n. Ammende loss, mis oli
võtta. Seda olukorda arutas linna- ehitatud 1905. aastal tolleaegses
valitsus, hotelli juhatus koos öko- moodsas jugendsfiilis ja oli kuulu-noomiga
ja muude kompetentsete nud Pärnu suurkaupmehele Am-inimestega
ja lõpptulemuseks oli mende'le, kellel oli veel linnas pal-see,
et ^söögisaali ja restoraani hin- j " teisi hooneid,
du tõsteti tasemele, kuhu madala- ^^^^^^^^^ ^^^^ ^
pdgalme romslane enam ei ^^^^^^^ ^^^^^
küündinud. HoteUi soögisaaTist ^^^^^^ ^^^^^
lahkujad rootslased laksid aga ^^^^ lokaaliks - restoraniks^kasii-nuüd
n.ni RannasalongL Seal nad ^^^^ ^^^^^ .^^^^^ ^^^^^^
said oma raha eest koiki, mida ^^^^^ jalutuspark, mis jäi nüüd
nad soovisid. , külastajate kasutada. Sellest hoo­nest
kujunes hiljem Pärnu tuntud
Suvekasiiiio, kus olid šämäd hin­nad
kui Rannahotellis. Suvekasii-
Rannasalongi ehitamise aega ma igj^j^g igaaastane suve-täpselt
ei tea, kuid see oli enne I-st kuninganna ja -printsi valimine.
Maailmasõda. See oH tohutu suur .
avar ruum, kuhu mahtus samal Rannahotelli ja Suvekasiino käf-ajal
sööma mitusada inimest ja ku laskmisega muutus Pärnu su-seda
kutsuti rahva^suus „varsakop- pellinna püt tunduvalt mõjuva­maks.
Siin oli nüüd päevast ja öist
elu ja see mjeejitas juurde rohkem
RANNASALONG EHK
„VARSAKOPFEL«
Bm/omMm I regulaarseid suvitajaid ja veel n.n.
nädalalõpu veetjaid, kes jõudsid
Pärnu laupäeva õhtupoolikul.
ÜHENDUSTEElb
PARANEVAD
Pärnul oli nüüd ka parem liik-lemisühendus,
mi kodumaaga kui
ka välismaaga. Kiirrong Tallinna
ja Pärnu vahel kattis vahemaa ju­ba
31/2 tunniga ja meie maanteed
olid muutunud autosõiduks pare-_
maks peale teemeistrite kaadri loo­mist
ja teehöövlite käiku rakenda­mist.
Pärnul oli korralik ja kiire
bussiühehdus nii Tallinna kui ka
Tartu'ga. Unustada ei saa ka laeva-ühendusi,
mis olid alul Tallinnaga
ja Kuressaarega, hiljem aga ka
Riia ja Stokholmiga. Kuna roots­laste
vool kasvas, siis H. D.
Schmidfi laevakontor, • kes pidas
laevaühendust Stokholmi, Riia ja
Pärnuga^ ehitas Pärnusse mopdsa
hotell-pansiouaadi Vasa" 1938-da
aasta hooajaks. Projekti i koosta­jaks
oli kohalik arhitekt' A. Nfim-berg.
See oli hea lahendusega mu­gav
hotell avara aia^a.
Kuna laevaühendused Pärnuga
muutusid tihedamaks, siis Veetee­de
Valitsus ehitas Pärnu sadama
kaile Vallikraavi suudme lähedale
uue moodsa reisijate- ja laohoone.
Pärnus oli veel paar vanemat
pansionaati Lehe ja Promenaadi
tänava ääres, mis said nüüd põhja­liku
remondi ja uue sisustuse. Sa­mal
ajal aga ehitati juurde ka uusi
suuremaid suvilaid, millede oma­nikud
said suvitushooajal oma ma­jade
ülemise korruse ruumid välja
üürida suvitajaile. Tekkisid ka
uued suvilate tänavad nagu Seedri,
Papli ja teised. Tallinna värava ja
Vallikraavi ümbrusse ehitati terve
rida uusi moodsaid suvilaid.
UUS „GENERAALFLAAN«
Ajal, mil käigus oli Rannahotel­li
hoone ehitamine ja muudele ran-naehitustele
tähelepanu pöörami­ne,
tekkis ehitusosakonnas mõte,
valmistada Pärnu linnale n.n. ,,ge­neraalplaan";
see oli linna välja­arendamise
üldkava järgneva 50-
ne aasta kestel Pärnu mitmepalge­lise
linnana, vajas seda hädasti.
Selles tuli näidata, kuidas areneb
tulevikus supellinnaosa, sus töös­tus,-
sadam, maakonna administra-tiivne
keskus, liiklus, vesivarustus,
roiskvesi, hoonete ehituspiirkonnad^
j.n.e. See oli suur töö, kuid häda­vajalik.
.
Linnavalitsus tegi selle käiku
laskmiseks vai-sti lõpliku otsuse ja
selle väljakujundamine anti meie
tolleaja paremale linnakujunduse
arhitektile Anton Soans'ile koos­töös
linnaarhitekt 0. Siinmaa'ga.
Tähtsaks punktiks sellest projektis
oli välja kujundada Pärnule uus
moodne linnakeskus. Paralleelselt
samal ajal läks ka käiku' Pärnu
linna piiridesse kuuluva maaala
mõõtmine koos kruntidega, mood­sa
maamõõdu tehnika alusel.
ADVOKAAT-NOTAK
Rmim 1092, Royal Trost Tawe?
Toronto DominiOB €eB&re
Postiaadress: P.O. 32«, Tör»at©
Oat. (Bay & King) M5K m
Telefon: g^Mm
34-timdi telefoni valveteenistus
ICes teab sUnni- fci
TED ROLANB kAAH
csdvo
m IHchmoad St W., Ste
Toronto, M5H tU
Tel, 364-7172
LEO KANN, D.Co
DOCTOR OF CfflROPRACTIC
2-12 Binnick Cs".
Td. 489-0562
Trükki-mmeva Romuald Misiima^
se ja Rein Taagepera balti ajaloo
1940—1980 raamatu register sisai^
dab iga teoses mainitud isiku sün­niaastat
ja surnute puhul ka sur-ma-
aastät. Enam kui saja eesti ni­me
puhul on need aastaarvud auto­reil
teada. Puuduvad aljljärgnevad.
Neü, kel mõnigi puuduv aastaarv
teada on, palutakse kirjutada või­malikult
peatselt aadressil: Rein
Taagepera, School of SociaV Sci­ences,
University of Galifornia,
Irvine, Galifornia 92717, USA. Lu­gejaid
võiks ka üldisemalt huvita­da,
millist laadi inimeste kohta ei
leia andmeid N. Eesti teatmeteo­seis.
MAKSIM UNT, mimsterl940. a.
.„juulivalitsuses" pärast punaar­mee
sissemarssi, hukatud 31. juulil
1941 N; Liidu võimude poolt vene
kodusõja ajal teostatud j^rahva va­ra
riisumise" pärast Saraatovi
kandis. JUHAN NARMA-NIHTING,
minister juuliyalitsuses, Mjem
küüditatud Venemaale. Kindral
TÕNIS ROTBERG (sündinud 1882),
juulivalitsuse lüge, kellele N. Lii­du
ajaloolase Kuuli sõnades töö­rahva
huvid olid võõrad" ja kes
küüditati. Sama hinnangu saab ka
juuliminister BORIS SEPP: mis
temast sai? VILLEM KUUSIK,
Eestimaa Kommunistliku Partei
sekretär, kuni ta küüditati a. 1951;
• Uppsala ülikooli haiglasse asus
tööle dr. Leihm Proos. Ta töötas
neli kuud Rootsi Punase Risti ja
Sida ülesandel rahvusvahelises
abistamlishaiglas Kambodzhas. Ta
on varemalt korduVadt ' vübinud
arengumaades, neist 3 aastat mis-joniarstma
Zaires. Kambod^ha
haigla, kus ta töötas asus Vietnami
poolt okupeeritud alal.
võiboUa surnud, a. 1955. ALEKSAN­DER
KELBERG, EKP sekretär
kuni küüditamiseni a. 1951. , -
EERIK HEINE, endine metsa­vend.
AUGUST SABBE, metsa­vend,
uppus haarangu jooksul a.
1980; kas sündmud 1904 või 1908?
VIKTOR JAANIMETS, kes hüppas
ära vene laevalt a. 1959. Imre
Arakas tuhstas^ EKP sekretär
Väinot a. 1979.
ERVIN KIVIMAA, N. Eesti aja­loolane.
REIN RISTLAAN, EKP
sekretär 1980. a. saadik. MARJU
LAURISTIN, sotsioloog, A. Reba­ne,
N. Eesti kaubandusmimstri
abi, ja H. TOMINGAj vaneminse­ner
a. 1970—1972 paiku (vaja ka
eesnimed).
VLADIMIR . EICHWALD ja
OLEV MEREMAA, erimeelsed
(dissidendid) a: 1971-74. SVEN
KREEK, erimeehie, suri kahtlas­tes
tingimustes (1975 või 1976?).
Nagu öeldud, oleks kõigil puhku­del
vaja teada saada sünniaastat
ja surnute puhul ka surma-aastat
vägagi küresti. ,
estlase" 30.
niHMBNIIIiaillllHIISmillME
tervitasid
EHÄTARi
V
Tör®ite Ees*fl Selts
1; •,• ,,'.
Tomnfo Essihi Rahvatantsifate Rühm MKungla""
šlSiänf E@sfB Siiveli®fiucl Jõekääru
Toronto i@stB õngitsejate |a JdSgimeste Selts
CillamängueS
ONmiLEMB JAM pSTtJST" JUUBELI POHÜLI
TORONTO
% King St. E.
M5C 1B5
MONTREAL
625 Presideni
Kennedy Ave. H3Ä
Tel. (514) 282-1173