Vaba Eestlane, December 11, 1968

              83
89 VABA EESTLANE kolmapäeval 11 detsembril 1968 — Wednesday Dec 11 1965 1X7
Lembitu sai feismetest välja
Lipkonna 19 aastapäev — Kuldsõled kolm!
Lembitu sõtsele
reueLtuermi?bkirtiurikuli—ps-kaoa-nldis jõPHuadraisaadivlälpajianutuitiewisämlKjeaolioslniepdkuosenanstaot imjhauõsbarlsglõaaulsepdäkaehvea-l- agaramatele liikmetele: noolepoisid Peeter Adelson ja Pliep-koenn-- a
lteelrleKHääarirdv JaumkmkuumküttKoJülmrielKLaiegmasbitsuõjasõsõtsietjla kMesationKoppoaismseees ja ustu hukldusiutsoemda ollaidpsiH" iljvaahJeutkaktiumhõbVeisimölaedTaülmpabker ja kLulodrestoiiet-hsdtatnu-aed
Eurnaukdordossaelt ptamljau pvoaisnteemüahidiseoslti võttu Lembitu m„a - j teemiffa Juba paar aastat enne
-- jsnmaevast Ja jäleis huviga lin v„i „ u __ oannnaa rsiavai tesl i-ssLe-impka"ornssn!a trru-i-vm-ilmi--nife oplaweljmued cJtõeiuiusdeunduadlviapsikueolalnmensiatsseüielKeatnamadimdasae
-- sTiemine Ja püstipaisus on mar-- ! alles katsetava! ph - ~i~
rstavalt tõusnud rivi-instrukt-or
ur-ol- d Kukk'e töo viljana Tema
jhtmisel rivistus lipkonna sada
seest ja tervitas saabuvat lippu
Vooiepoisid andsid lubaduse ja
nende Juhid Kennet Meipoom Ja
Luiue Kann sidusid poistele es
makordselt kaela sini must-val-e- d kaelarätid
Lubaduse andsid: Andres Arget
Peeter Hannus Juku Holm-ber- g Mart Kann Robert Khi
Jaan Kairid Mart Käärmann
Toomas Riis ja Artur Vardjas
Toimus traditsiooniline noole- - nurdmise tseremonii Vana sõ- -
lapealik kutsus oma pojad suri
voodi juurde Ja andis nendele
kokkuseotud noolekimbu murd
miseks" jutustas lipkonna vanem
Heino Jõe Keegi ei suutnud se
da üksik nool on aga kerge mur-- !
da Noolepoiss Mart Kann proo-vis
noolekimpu aga üksik nool
laks krõpsti pooleks Nii seletat-akse
Lembitu poistele igal aastal
eestlaste ühtehoiu tähtsust
Skauditõotuse andsid Peeter
Arget Tarmo Aun Toomas Kann
Alar Kopamees Juku Lõhmus
Hillar Randlaid Elmo Rutnik
Toomas Sepp Hillar Tork ja Mait
tarne Tõotuse võttis vastu lip-konna
Juht dr Vello Soots Ja si-dus
poistele kaela kaelarätid
Uue skautluse süsteemi valita-vate
katsete moodus on lipkon-nas
osutunud edukaks ja pois-tele
anti välja kokku üle saja
saavutus- - oskus- - ja erikatsete
margi
Voolepoiste katsete korraldaja
Ernl Käärid on katsete alal suut-nud
poisse hästi virgutada
Järgnes hõbe-- ja kuldsõlgede
üleandmine lipkonna liikmetele
kelle nimed olid mainitud ees-pool
Lipkond tervitas lahkuvat
lippu Ja võttis istet et kuulata
lipkonna juht Vello Sootsi sõna--
FRANK VASS BA
ADVOKAAT NOTAR
Tel
263 College St
(Spadlna juures)
WA 2-61-
11 WA 2-61-
12
kodus: CL 1-06-
51
Vaba Eestlane
P O Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
Lisan siinjuures $5—
puhkuseks vaid suuremateks saa- vutusteks" märkis dr Soots
Karl Sütise film lipkonna suvi-sest
tegevusest tuli lipkonnas
esimest korda linale Ja viis poi- sid tagasi Lembitu kivi avamisele
Kotkajärvel kanuusõidule ja las-keraja- le Kõik pealtvaatajad olid
tegelased filmis Ja seda on alati
tore hiljem aadata Filmimehe-le
kes tööolude tõttu puudus
tehti tagaselja tänu Lipkonna va-nema
juhtimisel lauldi populaar-seid
ühislaule Ja lipkonnale tõi
Montreali Kalevi lipkonnalt ter-vitu- si lipkonna Juht kunstnik En-d-el Ruberg kelle nahamaalid kat-si- d
piduruumi seinu Lembitu üri-tusele
kohe Järgneva näituse ava-- mise ootel
Montreali skautide poolt kes
on kuulsad laskurid tõi E Ru-ber- g kingituseks peotäie märk- -
lehti laike õistiuste jaoks
Piduliku koonduse lõppsõna üt-les
lipkonna vanem Heino Jõe
selgitades vanematele uue süstee-mi
keerulisemaid punkte mis va-javad
vanemate arusaamist ja se- nisest suuremat kaasabi „Kui
üks süda Ja ula hing" tõotusega
astus Lembitu 20-ss- e aastasse
Hermann Talvik
illustreerib Aleksis
Ranniti luulet
FunasdälenTs rootsi Lapimaa
piiril elunev silmapaistev eesti
graafik Hermann Talvik on käes-oleva
aasta jooksul loonud 67
tushijoonJstust Aleksis Ranniti
luuletuste motihldel Paljud neist
joonistustest on kristalli Ja tee--
mandi kujude fantastilised näge
muslikud variatsioonid milledel1
ei puudu müstiline tunnetuse ise- -' loomulikkus Teatavasti on tee-- 1
mant ja kristall Aleksis Ranniti
vormiotsingute kesksetes võrdku-judeks
tema selguse müstika")
sümboliteks Talviku joonistused
on mõeldud illustratsioonidena
Ranniti valikkogule Rütm mille
t lõpliku redaktsiooni kallal on luu-Met- aja
praegu töötamas Luuletus-ikog-u
mille ilmumist võib oodata
'läbilõike Aleksis Ranniti värsi-- I
loomingust kujunedes ühtlasi
I
Hermann Talviku joonistuste oma- -'
päraseks antoloogiaks"
VÄLJAMÜÜK
$5
J Silvet
$5- -
EESTMNGLISE SÕNARAAMAT
ergon-typ- e Itd kirjastusel ilmunud
508 lk
Tellimised saata:
£MRttMHMl
C"
►A
L-- I SBB'Wi
VPJaHPJPJPJH
"üvii £
"T"
ABSOLUUTNE LASKETULEMUS
lllimar Altosaar saavutas Montrealis
20 sisekümmet 20-- st võimalikust
MONTREAL (VE) Montreali Jtaletl" lipkonna laskurklubi
poolt korraldatud traditsiooniline Eesti Vabadussõja alguse tä-histamise
lasketurniir meelitas laskerajale ligi poolsada noort
laskehuvilist Montreali noorte laskurite hiilgavat taset iseloo-mustab
kõige selgemalt fakt et turniiri kestel saavutasid 15
noort maksimaalse silmade anu Quebeci provintsi esindusmees-konda
kuuluv laskur lllimar Altosaar saavutas 20 sisekümmet
20-s- t võimalikust võites seega vanemskautide klassi võistlused
] tagajärjega mis osutub absoluutseks tipuks üldklassi võistlused
kolmest asendist lastuna võitis Indrek Pringi kelle tulemuseks
[ märgiti 149 silma 150-- st võimalikust I Pringi valdusse läks see-- I
ga Montreali Eesti Võitlejate ühingu poolt välja pandud ränd- -
auhind
Võidukatele laskuritele jagati meseks surudes A" meeskonna
auhindu äsjatoimunud Eesti Va napilt teiseks Tulemused olid
badussõja alguse tähistamise ak vastavalt 1174 Ja 1155 silma In
I tusel Montrealis Auhindade Jaga j dividuaalvõistlustel langes kahek-Imis- t toimetas Montreali skautide 'sa parimat tulemust eestlastele
laskurklubi vanem Endel Ruberg kusjuures kohad Jagunesid Järg
Eelpooltähendatud turniiri võit-jmiselt- - Mart Leetma 299 silma
jjaile lisandusid mitmesugused (
Alar Kivilo 297 s Toomas Merilo
! eriauhinnad Ja tunnustused mis 296 Kalev Ruberg 295 Jaak Kom- -
siinsed noored on välja teeninud pus 293 Toomas Metsa 292 Mati
möödunud suvel Ja sügisel toimu Lehesalu 292 Peeter Kivestu 290
nud laskevõistluste keerises Montreali poiste hiilgava võidu
Teatavasti võitsid Montreali tunnustusena anti neile Eesti Uil
skaudid möödunud suvel aset lõpuaste Seltsi poolt kunstipära
leidnud Ulekanadalised skauti-- j selt valmistatud Eesti rahvusvär
de korrespondentsvõistlused vid
väikekaliibrilisest püssist lask-- ( Peeter Kivestu Ja lllimar Alto-mise-s
ja said selle järjekordse ( saar omandasid Quebeci provint-- v
oidu tähisena oma valdus- - nii si Laskurite Liidu eriauhinnad
Pepsi-Col- a kui ka Drummond 'mis tähistasid esikohti vastava- -
trofeed koos individuaal
Pepsi-Col- a trofee tähistab mee- -
trofee on määratud individuaalse-te
tulemuste eest Meeskonna-võistlustel
tuli „B- - meeskond esi- -
mes omandasid eriauhinnad mis
tähistavad „rnaratonlaskuriM ta-set
— Kivestu Alar Kivi- -
See pole see
mis ta on
teie arvates
See on viski valge viski
"McGuinness White Canadian Whisky"
Täielikult küpsenud tammepuust
vaatides destilleeritud neli korda ja
filtreeritud kolm korda et anda talle
suurepärast mahedust ja erakordset
selgust
Ta on nii pehme et me nimetame
teda lõntshi viskiks Rahustav segu
Proovige seda Teie näete valgust
Mc Guinness Distfers Llmifed
Tunnustus Käbi
Lareteile
GÖTEBORG (KPL) — Käbi La-ret- ei
esines 19 novembril Göte-borgi
Kammermuusikaühingu tei- -
sel sügiskontserdil Kontsertmaja
j suures saalis Ta mängis ja kom-menteeris
Paul Hindemlthi Lu- - 'dus tonalist millega ta" nagu
kirjutab Göteborgs Tidnlngenl
: muusikaarvustaja A E asutas
Göteborgi muusikaelule suure pa- -
i nuse"
i „Need kes kohal olid" ütleb
arvustaja õppisid tundma täht-sat
helitööd üsna detailselt ja
mitmest aspektist Käbi Larctei on
mänginud tonalist Hinde- -
mithi enda ees ja tutvustanud ka
tema vaatekohtadega Ta on sa-muti
USA-- s kohanud paljusid
'vanaskautt
tähis-tamise
kujunesid alljärgne- -
vanuseklassides
võistlustel lastuna
Drummond märginormide
„VABA EESTLAST"
sõpradele
kes loonud isiku-pärast
pälvib
tõlgitsus
sellepoolest
rikkalikult
ulatuslikus artiklis
analüüsib Hindemlthi
tonalist muusikalist
tõlgitsust üksikasja-likult
kokkuvõttes
kui tahetakse
Hindemlthi siis
koondatud Pia-nistlikust
seisukohast
rohkem saada kui
Hindemithi õpilasi Need ühelt põhiliselt nii
mehe muusikalt
Jaak Kompus Toomas Metsa tldklass (18 a vanemad)
Kalev Ruberg Erimärgi oma Imades asendist
nikuks kuulutati Robert Rai Altosaar 200 (20) (200 st või-tar- e
Regulaarseid märginoime Imalikust sulgudes sisekümned)
ületasid ja said vastavad märgid
(kuld) A Pedriks R Raltare J
Müürsoo hõbe P
Kopvillem ELillakas Teose (19) Kompus
(pronks) M Maevcre
Eesti Vabadussõja
lasketurniiri tehnilised
tulemused
'tes liidu poolt ' väiks:
(korraldatud CIL lir I Cldklass kolmest asendist
võitu laskmise püssist lastes
rajal 25
Ruberg Ruberg
Ja tuttavatel
kohta on
muusikat
Käbi tähelepanu
ka et vahendab
traditslrone"
Oma üsna
A E Ludus
selle Ja kom-menteerivat
ja et
õppida
ja tema stiili on
kõik esitatud tohe
on sellest
võib
on lisa-- 1 antlplanistil- -
nud Iseloomustusi ja tema kult tuntud
lo la-J- a
ka jl
Pringi 200 (19 T
(16)
Skaudid 15—17 a
Ruberg 200
ja E (M Leetma 200 J
algust--
200 (18) Kivilo 200 (15)
Skaudid 12—14
Ruberg (18)
likust Lillakas (13)
Teose 98
llundud 10—11
ma poolt korraldatava nn Kana i
(võistlused toimusid ainult väike-- R Raitare 100 Pedriks 100
I konna kuna da raa (kaliibrilisest välls- -
Peeter
Ludus
ja Jardllisel distantsil)
I Pringi 149 U5ast võimalikust)
K 149 147
Soovitage
oma
tavade
Nõnda
Larctei
see
ütleb
tundma
oodata
ja
I
A
a
K 100 (loast võima- -
E 100 E
a
A T
T
Vaus 87
llundud 9 a ja nooremad
M Olo 100 A Vaus 98 H
laht 97
Kivi
jj
?
1
rs