Vaba Eestlane, December 11, 1968

              hr 89
Kaks surmaotsust
Eestis
Harva avaldatakse Nõuko-gudemaal
ajalehtedes teateid ku-ritegevusest
õnnetustest jne
Erandjuhtudel toimub see aga
suski kui on tegemist eriti suurte
kuritegudega kus süüalused -u- r-ma
mõistetakse NÜ viidigi no-vembri
algul täide kaks surmaot
sust Eestis — Harald Külaots kes '
sundinud 1928 a mõisteti surm3
selle eest et ta 196511967 a teos-- as
kolm alaealise tütarlapse vä-gistamises
ja ühe alaealise tütarlap-se
vägistamiskatse 1923 a sün-dinud
Arnold Raudsepp mõisteti
- ürma aga selle eest et ta Viljandi
ra ioonis Käo külanõukogus Uue-ma
talus elunenud Maret Saare
appis viimase kodus raha röövi
mise eesmärgil Mõlemate surma-mõistetute
armuandmise palved
lättis ülemnõukogu rahuldamata
Eesti Pagulaskultuuri
Päevad Soomes
JYVÄSKYLÄ — Jyväskyläs
Soomes korraldas sealse ülikooli
soomekeele õppijate ühing SANE
eesti pagulaskultuurile pühenda-tud
päevad Külalistena olid päe-vadele
kutsutud kirjanik Ralmond
Kolk ja luuletaja Kalju Lepik
Stokholmist ning mag Esmo Ri-dala
Helsingist
Päevad algasid 12 novembril
raamatunäituse avamisega kus--
Kalju tol aJal
Lepik MarWs
kirjandusõhtu tal
ajamrjanausest n iw
ns soome keeles eesti pagulaskir-landuses- t
Järgmise päeva raskus-punktiks
kujunes laudkonnavest-lu- s
ülikooli aulas kus Esmo Ridala
hea ülevaate eestlaste kul-tuurilisest
ja poliitilisest tööst
püklrjutada
hendas sellele üritusele suurt tä
helepanu
Helisid lilli ja tervi-tusi
Aarne Viisimaa
juubelil
STOKHOLM — Meie tuntud
laulja Aarne Viisimaa 70-aasta- st
sünnipäeva tähistati 24 novembril
Stokholmls Margareta-Feni- xi saa-lis
mille kavaliseks kõrgpunk-tiks
kujunes juubilari kauaaegse
lavapartneri Mllvi Laidi esinemi-ne
solistina Ja koos A Viisimaa-ga
Külaliste hulgas oli ka teine
omaaegne lavasuurus Ja A Viisi-maa
partner — ooperiprimadonna
Ida Loo-Talv- ari
Aarne Viisimaa
ia neist kes talle on olnud ta pi-kal
partneriteks
andis hea ülevaate Elll-Mar- la
Kallan Lauluettekandeid saatis1
klaveril Harri Kiisk Rohkesti sai
iuubilar UIU ja kingitusi millede
hulgas väärtuslikumate hulka kuu-lub
soome kunstniku Margit Rau-♦ala-Kaipaln- enl
portreemaal Aar-ne
Viisimaast Kunstnik on tuntu
maid Soomes ja palju-sid
sealseid lavasuurusl Tervi-♦usi-õnnesoo- vc
oli rikkalikult —
rraldas Eesti Kultuurikoondis
Parim
jõulukink
Teie
kooliskaivale noorele on
saksa
KIRJUTUSMASIN
w
Teie
YORK BUSINESS
MACHINES
W3 Yonge St WA
KinWge sünnipäevaks
VABA EESTLANE"
Wednesday
Haruldane dokument Eesli Vabadussõjast
Noor eesti ajakirjanik avastas rootslasest E Vabadussõja kangelase
Einar Lundborgi sõjapäeviku — Koopia käsikirjast USA kongressi
raamatukokku
Eesti Vabadussõja alguse 50 aastapäevaga ühenduses Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandel
ilmunud kapten Einar Lundborgi sõjapäeviku Eesti Vabadussõjas" orUinaalkäsi-kirja- l
on oma huvitav See on lebanud 48 aastat avaldamatult ja osalt isegi unustatuna
millele kaasus muidugi risk et käsikiri oleks võinud jäädavalt kaotsi minna Selle avastamisel ja
unustuse hõlma Kadumisest päästmisel on teeneid noorel eesti ajakirjanikul toimetaja Andres
Viirsool Göteborgist Eesti Pievaleht on pöördunud tema poole küsimustega et
lähemalt üksikasju käsikirjast ja selle üles kerkimisest
—Kuldas sattusite avastama autoril see hiljem Ja et see test oma mehega Eesti teemadel'
' Lundborgi käsikirja' osa peaks veel kusagil leiduma' — Kapten Lundborgil olid kõi
Otsisin möödunud aastal min-- 1 — Läbilugemisel märkasin ko'ge paremad mälestused
git sobivat ainet millest oleks he et käsikiri on Ilma lõputa KU i kus ta hiljem oma relvaven
saanud kirjutada Goteborgs-Tid-ningenlle- "
artikli seoses Eesti Va-bariigi
50-aasta- se Juubeliga Hel-litasin
alul lootust et saan teha
intervjuu mõne juhtiva rootsla-sega
kes võitles Eesti Vabadus
sõjas karast Kontakte meie vane-- 1 mate sõjaväelastega tull aga väi
ja et niisugust inimest enam pole '
elavate kirjas I
Tuli mul siis meelde et paari I
aasta eest olin näinud Eskiis- -
tuna-Kurireni- s" et Eskilstunas
elab Vabadussõja kangelase
kapten Einar Lundborgi lesk
pr Margareta Lundborg
Võtsin temaga kontakti ja susi-sin
kas ta on mulle jutus-tama
veidi oma mehe seiklustest
Eestis aastatel 1919—20 Proua oli
lirnM nneitiivnn mainis aira a
luures avasõna ütlejaks oli vee kapten Lundborgisa
Sama päeva õhtul toimus bdus d 0nud fit ülikooli aulas kui kodus on oma mene tol
xci sfllanäevik Kui see ehk mind
andis
huvitaks? Olin muidugi ülimalt
huvitatud ja sõitsin Göteborgist
Eskilstunasse kus prouaga koh-tasin
Materjaliga tutvudes leid-sin
et oleks andeksandmatu sel-lest
ainult paar ajalehe artiklit
paguluses Soome ajakirjandus Haruldast dokumenti
repertuaarist
lavateekonnal
maalinud
meie vabadusvõitlusest tuleks
ilmtingimata jäädvustada raama-tuna
Rääkisin sellest pr Lund
borgile kes ka kohe oli nõus
Nõusoleku saanult sobitasin kon-takti
proua ja Eesti Kirjanike
Kooperatiivi vahel kus mul va-nast
hea tutvus
— Käsikirjal puudub lõpuosa
Kas põhjust oleks et
KIRIK
KINDLUSTUS ED
Tel 241-513- 0 323 Culford Kd
Toronto 15
Ühised töölaupäe-vad- "
Eestis
Eesti NSV Ministrite Presii-diumi
Istungil 11 nov võeti muu-de
kõrval vastu
järgmine Iseloomustav otsus:
Kõigil ettevõtetel ja organisat-sioonidel
olenemata nende alluvu-sest
kes viiepäevase töönädala
tingimustes töötavad kaheksa tun- -
tetste hulgas ka Kansallis-kuor- o dl vahctuses soovitab Eesti NSV
esindajalt Aili Llnkolalt kes W I Ministrite Nõukogu kehtestada
seks puhuks Helsingist kohale 1969 aastai järgmised ühised tõo- -
sõitnud Sünnipäeva laniswnnac ]aupa-cva-d 2 veebruar 26 ap- -
kvaliteet
5--
ajalugu
of
rlll 31 mai 27 september 29 no-vember
ja 27 detsember"
Vastuvõetud otsuse rakendami-seks
peavad Eesti NSV Auto-transpordi
Ja Maanteede Minis-teerium
Balti Raudtee Eesti Raud
teekond ning linnade Ja rajoo-nide
töörahva saadikute nõukogu-de
täitevkomiteed organiseerima
mainitud töölaupäevadel auto- - ja
toitlustusvõrgu ja teenindusette
Dec Lr
vanu
Ont
võtete tööd nagu tavalistel töö-päevadel"
nagu sõnasõnalt kas- -
kiv korraldus kõlab Teiste sõna- -'
dega tähendab see seda et mõne
aasta eest kehtima pandud vile-- 1
päevasest töönädalas on kuus
laupäeva aasta kestel muudetud
töölaupäevaks"
Jälle venelane
ninistriks
dutööstuse ministeeriumi muut-misest
üleliidulise alluvusega mi-nisteeriumiks
kusjuures minlst
riks määrati venelane Vladimir
ka ee venenlmelise
VABA EESTLANE kolmapäeval 11 detsembril 1963 - 11 1953 S
Soomusautoga
mõningate kuul-da
valmis
Eestist
valmis
Lundi-ajas- t
oletamiseks
resolutsioonide
sisin pr Lundborgilt kas vast
ehk leidub rohkem materjali ku-sagil
kuid ta ei saanud sellele
küsimusele vastata Kui mingi
lõpp leidub siis vähemalt mitte
pr Lundborgi valduses Mulle
tundub et nüüd leitud käsikiri
on Lundborgi poolt kirjutatud
mingilt mustendilt
Tööga on autor alustanud Val
gas a 1920 siis kui Vabadussõ-da
oli juba läbi ja oli aega lv
hingule vahel kirjutatud pahe
reid tervikuks koguda
Varsti antud Eesti
aga Eesti sõjaväe
ja ei saanud ilmselt
enne oma surma a 1931 enam
aega aega oma tööd lõpule viia
Niisiis lahendamata
Kus on autori märkmete mus-ten- d
kas see veel kusagil leidub?
Ka sellele ei ole vastust
Põhjusel
ei
Lundborg Vabariigi
Lundborg tee-nistusest
probleem
Kas Juhtus Lundborgi
katset raama-{lennukig- a õnnetus Ja ta sattus ise
rootsi
e
N jäälõhkuja
makuulsaks kindral Nobile paast- - Krassin
jana viimase õhulaeva hukkumi
Arktises tehti paari root-si
kirjastuse poolt ettepanek
oma sõjamälestuste avaldami-seks
Mitmeil asjaoludel jai see
aga tegemata kustus
rootslaste huvi Lundborgi vastu
ja oli ta lesk rõõmsalt ülla
tunud et eestlaste hulgas
mehe nimi on veel tuntud
— Kas Lundborgi pärandis lei-dub
veel muld eestiainelisi
Naasnud parast
Vabadussõja lõppu kirjutas
Lundborg paaris rootsi
olid ka aluseks
kirjastuste huvile
lahingupaeviku on pr
veel mõningaid ilukirjandus
mees
nud
kirjutas Vabadussõja pae- -
Kas pr on
mälestusi
dl ka külastas
Eriti meeldis tallr meie riigi
kiire pirast Vabadussõja
v õitu
mida ta praegu enam
maleta ei saanud pr Lundborg
osa võtta oma mehe külaskäigust
Eestisse paar aastat enne tema
surma Tagasitulles Rootsi oli
tema mees rääkinud vanadest rel
vavendadest kes teda vaimusta
tult tervitanud vana huudnlmega
ja korraldanud suurejoonelise
vastuvõtu Ka hindas kapten
peale aega lahkus kõrgelt
' poolt talle annetatud aumärke
kandis meie Vabadus- -
risti Ja Vabadussõja medalit oma
Soome Vabadusristi kõrval
Pr raakis et Lund
borgi eestisõbrallkkus oleks
peaaegu saatuslikuks saa
nud Peale kindral Nobile paast
— autor või tema õigus-- 'mist nimelt
Järglased on teinud
tu avaldamiseks keeles? koos hädaliste Itaallastega Arktl - Kahekümnendatel aastatel Jäämäele kust neid hiljem
kui kapten Lundborg sai maail-- } Pistis Liidu
sel talle
ka
Hiljem
nüüd
tema
hästi
käsi-kirju?
— kodumaale
Eesti
kapten
varem
alles
areng
alati
Lundborg
talle
kord
Laeva pardal leidus paar vene
last kes Lundborgi ära tundsid
kui vabatahtliku Soome ja Eesti
Vabadussõdadest Varsti oli ter j
ve laeva meesKonnai leaua
on rootslasest lendur Venelased
muutusid süngeiks
Lundborg rootsi lennuväe vor
mis säilitas külma rahu võttis
demonstratiivselt välja oma re
volvri tõmbas kuuli rauda ning
asetas selle hastl nähtavalt vöö
vahele
Venelased said zhestist aru ja
keegi ei tulnud enam rootslast
tülitama
päevalehes oma elamusist Eesti1 Hiljem rääkis kapten Lundborg
Vabadussõjas Need artiklid ara-- j kodus naisele et oli hetki kus ta
tasid tol ajal suurt tähelepanu ja ise vaevalt arvanud et eluga paä
osalt mai-nitud
Peale
Lundborgil
likke
vii
Lundborgil salli-Isiklikk- e
Kes
seb Parast relva demonstreeri-mist
läinud aga asi lahedamaks
ja ta sai laevalt
Käsikirja originaalist tehtud
katsetusi millised tema paarist äratõmbest läks Uks Eesti
kõnelus- -
Ining
hiljem lahkuda
Vabariigi esindusse USA s Pea
konsul Ernst Jaaksoni kaasabil
' paigutati see Kongressi
ammzMJKdW HH Tallinnas teatati metsa- - ja pui- -
datl paberi-- ja tselluloosi osakond Vello llubel auhindu võitnud ööMuslik kujundaja ja energiline isik
mU omakorda otseselt aUutatak- - eeti ühiskondlikus elus tutvustas end äsja ka kujutav kunstnikuna - i_- - e~i -- ki™(tl Icnrraldades Iseseisva näituse Toronto Eesti Majas kus oli valjapan- -
teeriumile selliselt et kohapeal te' dud jooniseid ninc skulptuure Pildil intervjueerib teda helilindile
gutseb vabariiklik komitee" - kunstikriitik ja kunstigalerii omanik Richard Antik haul)
Foto: T Tomson Juhiga
KalevKstlennr'i naisvoimlejate üldjuht
Evelyn Koop
soovib kõikidele abi Instruktoritele ja võimlejatele
RÕÕMSAID JÕULUPÜHI
Võimlemistunnid lõpetavad tegevuse 21 detsembril Ja
alustavad uuesti tegevust 6 Jaanuaril 1969
Eesti maalikunstniku
näitus Veneetsias
Eestlasest maalikunstnik Har
du Keckil tolmus Veneetsias Cal
leria del Cavalllnos maalide näi
tus Käesoleva aasta esimesel poo
lel tolmus tema tööde näitus Gal-leri- a
U nillico's Roomas samuti
on tema tööd välja pandud USA
suursaatkonnas Roomas toimuval
ameerika kunstnike näitusel Itaa
Ila ajakiri Marca Tre" avaldas
hiljuti pikema kirjut Hardu
Keeld tööde kohta
Hardu Keck on sündinud Ees-tis
Kunstialase erihariduse sai
ta USAs alul Wesley ülikoolis
Connecuticutis ja selle lõpetanu
se järele Rhode Islandi kunstikoo
lis ja Yale ülikoolis Ta on maali
L—
kunsti professoriks Rhode Island
Sehool of Design's milles ta ise va
remalt õppis
Välismaa ukselukud
Tallinnas näitusel
Nagu Rahva Hääle" II no-vembri
numbrist nähtub toimus
Tallinnas nllnlmet „J Tompi ni-melises
Kultuuripalees" näitus
kodumalseist Ja välismaistest pa-rimatest
ukselukkudest aknahaa-kide- st
ja muudest riividest kinni -
titest jne Selline näitus leidis
aset kolm päeva kestnud Ulelil- -
ilmub
maksab
Väljaspool Kanadat ja
517 —
—
Aadressi 25 centl
Vana-Andres- e kiriku
jõulupuu
Laupäeval 14 detsembril kell
5 pl toimub Vana Anddrese ki-riku
seltskondlikes ruumes Toron-to
Esimesse Eesti Ev Lut usu ko-guduse
jõulupuu Vaimuliku kõne
õp O Pello jõuluevangee-liumi
lugemine ja iöululaule las-te- lt
Kantakse ette pr A Tederl nai-de- nd Jõuluks tull lumi"
Jõulupakklde hind 50 renti re-gistreerimine
kohapeal
tootmise" nagu JLihva
Hääl" oma esiküljel märgib Nõu-pidamis- est võtnud osa 200 vastava
ala spetsialisti kes kolme päeva
kestel vaaginud ukselukkude Ja
riivide aknahaaklde Ja
kvaliteedi parandamise ja nende
toodete käepärasemaks muutmise
küsimusi" Päevakorras olnud ka
vastavate toodanguliikide toot-mise
automatiseerimine ja meh-haniseerimine
Et ukselukkude ja aknahaa
klde pärast tolmus üle-liiduline"
kokkutulek ja seal välis-maiseid
ukselukke ja aknahaake
näitusel näidati võib arvata et
kodumaised ukselu-kud"
nn vargapoistele liialt lihtsad
dullse nõupidamise-semina- ri raa-'j- a kehvakesed mispärast varade
mides kus lähemalt arutati „me- - ( kaitseks otsitaksegi välismailt
tallkinnltite projekteerimise ja kindlamaid lukke ja haake
SCANDINAVIAN
CROSS-COUNTR- Y SKI EQ CO
1032 COXWEIL AVK (1 miil põhjapool Danforth Ave)
Suures valikus kõrgekvaliteedilist KOOME ja ROOTSI
murrimaasuusa soodsate hindadega
MUügiajad komap nrljap reedel k 6—8 õ laup k 10—3 pl
Kanadas'
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Aastas $H —
Poolaastas $850
Veerandaastas S5 —
klrlpost
Aastas
Poolaastas S9
Veerandaastas $5 —
muudatus
peab
küsimusi
klnnitite
Tallinnas
paremad
varustust
Klriposti lisamaks ÜHES KUUS'
Kanadas USA s ja Inglismaal 80
teistes maades JlüO
USA tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida
ZIP OODE" number
lEaIe Ulijale tasuta -- Vaba Eestlase" tähtraamat 1%J
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks poolaastaks
veerandaastaks — tavalisekiripostlga alates "
% Tellimise katteks lisan J siinjuures
rahas tsheklgarahakaardiga (Kaha saata ainult lihtkirjas)
Nimi
Aadress -
nj