Vaba Eestlane, December 11, 1968

              --I ENNE KAOTAJA NÜÜD VÕITJA
F
Pai
$el
ferrt J
mPä
11
Pa I
Pa
Pa I
H
m
L
c ti
Cl
K
K
I
tus
pai
rat
tol
Kfrl
kü
nl
]
m
ro
on I
di
se
st
H
j jm
i"
tk 2 VABA EESTLANE kolmapäeval 11 detsembril 1&6Ž — Wedncsday Dec 11 1&68
Sel kes on tugev Ja edukat po-l- e
alati olla kerge alandlik Euroo- -
pa poliitikas paistab see praegu
silma Liäne-Saksam- aa osas Pä-ra-sfsõjaae-gses
diplomaatias on
Bonni rezhllm omanud virdlemlsi
kerge kaalu kuid hiljutine Euroo-pa
rahanduskriis toi Saksamaa
esile kui poliitilise jõu millega
tuleb tõsiselt arvestada Kuna Sak- -'
samaale ajaloos on alati ettehei-detud
Ja tihti kahtlemata õigus-tatult
et ta on liiga ülbe Ja end
teistest paremaks pidav toonitas
liidukantsler Kurt fieorg Kiesin-ge- r
Rnmlestagls eriliselt et saks-lased
peaksid igal tingimusel hoi-duma
upsakusest Sama kordas
veelgi suurema rõhuga finants
minister Franz Josef Strauss kes
ise ei ole tuntud sugugi tagasi-hoidliku
ega alandliku mehena
Saksa ajakiri „Bildieltung" oli
pärast seda kui Saksamaa keeldus
oma rahaviaringut delvaveeri-ma- st
juubeldanud et Saksamaa
on nüüd Euroopas rahvus number j
Oks „Me H taha seda uut staa-tust"
ütles Strauss
Erilise murega suhtutakse Sak- -
saraaa majanduslikku tugevusse
Inglimaal kus arvestatakse et
Saksamaa astub nöüd Prantsus-maa
asemele Euroopa tüliteki- -
New Slatesman" kirjutas: „Aden- -
aneri ajast peale on saiuamaai
midagi müütanud ja see ei ole su-gugi
rõõmustav muudatus Nad on
jille oma--s vanas vormis tagasi"
Tegelikus põhjuseks on aga kaht-lemata
see et Teises maailmasõjas
tilelikult mahasurutud Saksa --
naa ja kaotaja ka Esimeses maa-ilmasõjas
on nfiOd Jõukamal Järjel
kui võitja ja sellega on inglastel
raske leppida
Esimese igeduse vaibumisel jõu-ti
aga kainel analüüsimisel siiski
otsasele et Saksamaa ei ole po-liitiliselt
veel kuigi domineeriv
jõud Tõsi kull Lalne-Saksama- at
uh Euroopas kõige tugevam ma
ja kommentaari
det võib järeldada et ameerikla-sed
kakkavad
paneme N Liidu välispoliiti-ka
analüüsimisele ja Moskva vä-Kriitilis- te
aktsioonide õigele
mis annab võima-luse
vajalikkude vastuaktsioonide
õigeaegseks rakendamiseks Was-hlagton- is
on saanud lõpuks sel-geks
rt kõik praegu päevakorral
mIsoInud
juhtkonda
Juhtkonna sumbutatud
küsimu$tes
teistest keskustest uid andmed et N
ei ole ra-hul
oma juhtkonna agressiivne
välispoliltikaza mis
huud ranva eiusundarul
Liidu ajalehtede
vene
majandust ülistavatele sõnavõttu- -
dele ei Liidus ega välls
kõige kindlam rahavii-rin- g
ning kõige kõrgem keskmi-ne
sissetulek Sellest kõigest hoo-limata
ei ole aga Saksamaal tuu-marelrast- ust
ega seda tõe-näoliselt
senikaua kui teistel lää-neriikidel
on selleks sõna kaasa
rääkida Saksamaa plaanis oli
diplomaatiliste sidemete loomine
Ida-Euroo- pa riikidega kuid N
Liidu Invasioon Tshehhoslovak-kiass- e
tõmbas sellest kriipsu lä
bi Sama sündmus meenutas taas-- (
kordselt et sõjalise kokkupõrke
puhul idablokiga sõltub Saksa-maa
saatus Ameerika ühendriiki-dest
Ilmne on ka see et Saksamaa
kannab ikka veel oma teadvuses
või alateadvuses sõjasüu psühho-loogilist
koormust ning täiesti
vaba on vast ainult noorem gene-ratsioon
„Bonn on nõrgem kui
ta D-raa- rk" kuulutas pealkiri
kaalukas „DIe Zelfis" Ja pole
sugugi vale
Ent kõigest sellest hoolimata on
viimased sündmused Euroopa jõu-dudetasak- aalu
nii mõnetigi muut-nud
Charles de Gaulle võideldes
visalt frangi päästmiseks ja
Prantsusmaa väljaupltamiseks
möödunud kevadel tolmunud strei-kide
ja rahutuste poolt
kaosest on nüüd riigijuht kellel
puudub peaaegu igasugune võim
väljaarvatud ta kõneoskus Ja mõ-juv
Isiksus Prantsusmaa õlb ka
edaspidi blokeerida Inglismaa
sissepääsu Euroopa thlsturgu
kuld kindel on see et de
hääl Euroopa poliitikas nõrgeneb
Ja Kiesingeri oma tugevneb
Võib arvata et praeguses olu-korras
ei ole Bonni rezhümll veel
suuremaid poliitilisi ambitsioone
ehkki majanduslik Jõukus parata
matult suurendab enesekindlust
ja veenvust oma huvide kaitsmisel
Teissugune võib aga olla alukord
järgmise generatsiooni ajal mil-lal
Saksamaad jahtivad mehed ei
kanna enam sõjasüü pshühholoo-glli- st
koormat
SISEMINE PINGE N LIIDUS
hendriikide presidendiks vali- - alal kuna N Liidu tööstused suu-- ti Richard Maoni ja tema nõuand-- 1 davad 1968 aasta jooksul produt- -
jäte -- IIL_J_41
senisest rohkem rõh-ku
mustamisele
propagandavahendite
jandus
saagi
Gaullel
seerida ainult 280 000 sõiduautot
Kuivõrd vähene ja algeline on
autoliiklus N Liidus kinnitab Jo-ba
see fakt et Vene sotsialistlikus
vabariigis mis Oletab oma terri-tooriumilt
kogu Ühendriikide ter-ritooriumi
on ainult 186 bensiini-jaama
Juhtkonna rahvale on
olnud aga suured ja kaugeleulatu- - ' evaa vai spomuiisea kriisid aisaunei-iiernsnismno- õvieldav et rahvasaiaollekesi
on esile kerkinud Ida-Euroop- as julgenud arvustada an-KwkId- as ipieltrneaemrilstuJda BjaearhlJieuinrhaiiseturedonniKnrugruemmpinliises-t- I StJuaüdüKdlurbeomandllussiitJseukhimtkoitoltuenktnäoairtmd iasmrevueupltäurvnaõusitdb
vus nendes kritsipunktldes tõuseb noorema generatsiooni ridadest
rrktlivide jlreLle di" krinitlkjaaL sSeaele kkruiiutlidka a Was-hingtoanrias Ktrurngtrankasiem sCiliski jkn6vUanlsii pf5t hKl$rteems juhtkond fIükos-f- J ?lS{U mCtW ninfi ct P"Wstest võimusadulas see „ kaasaarvatud partei pejuhatis-kiendkla--lt- - PMuno%tvasi ja retir Brezhnev la tn-amln- Uw N Liidu saa
kõnelevad
Lüdn rahvas kaugeltki
Ja kalaka
aua
Vaatamata Ja
ole see N
see
tekitatud
lubadused
Kossõgin ei ole ükski suure ka-liibriga
riigimees kes suudaks
võimuohjad täielikult enda kätte
koondada ning kogu partei kesk-maksab
miljardeid dollareid ning aklolamipteaeinujatadpaoliitbüroo oma tahte
teiste
Lääneriikide ekspertide arvami-sed
lähevad lahku kui suurel mää-ral
ser uue generatsiooni surve
SUUliah V IiMn mSJnl nisl
maailmas saladuseks et N Liidu pa'J"d vaatlejad ja N liidu slse- -
pöllumajandus ja kergetööstus ei mislf probleemide tundjad väida-suud- a
kaugeltki sammu pidada y3 e uha pealekasvav nõukogu-ülesseatu- d
eesmärkidega Klukor- - dp clt-- kM koosneb teadlastest
terite ehitamine ei edene ettenäh- - tehnikutest kirjanikkudest Ja
tud tempos ja vaatamata suurele kunstnikkudest on siiski niivõrd
reklaamile ei ole venelased suut- - aKressilne ja julge et on võlme-nu- d varustada igat elanikku mi- - ine tartud muudatused läbi suru-tümaals- elt
ettenähtud 9 ruutmeet- - raa Ja nõukogude praegust stag-rill- se
põrandapinnaga Koos elu- - neerunud bürokraatlikku süstee-maja- de
ehitamisega ei ole plaane l m' muutma Pessimistlikumad eks-tvudet-id Uita ka koolimajade ja Pardid ei ole nendes muudatustes
teJst- - avalikkude hoonete ehltami- - slisU Wndlad ja leiavad et N Lii-s- el ai lg uued hooned oma kvali- - du no°r füit on niivõrd praeguse
teedlU on "niivõrd viletsad et süsteemi ja seotud ning omab oma
hakkavad Juba paari aasta Järele UaPäevases elus selliseid eellseld
lajraneiox ft ta ei ole muudatustest huvitatud
Elanike varustamiseks rõivaste- - J3 fl hakka nende eest aktiivselt
ga eati tekstiiltõöstustele üles ütlema
uued prodaktsiooninormid Nüüd N liidu sisemine ebastabiilsus
n elgunud et neid norme ei suu- - Ja Juhtkonna kõikuv hoiak ei tä-de- ts täita ning neid vähendati (henda aga kaugeltki veel seda et
kümne protsendi vSrra Eriti kur- - N Uh oleks sõjaliselt nõrk ning ei
vad on väljavaated autotööstuse oleks võimeline oma agressiivseid
- yat fl
Ameerika Ühendriigid sümpatiseerivad eestlastele ning ei tunnusta
Eesti Vabariigi annekteerimist N Liidu poolt kinnitas Vabadussõja
50 astapäeva puhul Toronto Eesti Majas korraldatud vastuvõtul
Ühendriikide konsul W W illis Foto: T Tomson
MIS OOTAB INIMEST KUULI
Esimesed astronaudid
Kanada ostab oma relvad odavmüügilt
hinnangul neljanda järgu sõjaline jõud — Allvee-laev
mille eest dollarit — NORAD'! kuulumine
vormiline
Norfolki sõjasadamas Virginia
osariigis andis USA hiljuti Kana-dal- e
üle Teises maaUmasõjas ka-sutatud
allveelaeva Argonaut"
mille kanadlased ristivad Umber
Rainbow'ks" Allveelaev viidi Es-quima-lti
Briti-Kolumbia- s — see-ga
tagasi Vaiksesse ookeani kus
see opereeris ka Teise maailma-sõja
ajal
Mis puutub hinnasse siis tegi
siin Kanada kahtlemata Takord-sel- t
hea kauba makstes allvee-laeva
eest ainult 110000 dollarit
Selgituseks võiks lisada et vana-metalliks
müümise korral oleks
üksnes selle diisel-allveelaev- a
toonud sisse 80000 dollarit „Rain-bow- "
asendab Kanada Vaikse
ookeani laevastikus nüüd üks
aasta vanemat GriiseT mis oli
1961 a peale USA laenuna Kana-da
kasutuses ja läheb nüüd vana-metalliks
See erakordne „odavmüükM on
tingitud sellest et USA kellel
on praegu 31-s- t Polarist allvee-laevast
koosnev veealune aa-tomarmaa- da
tahab lahti saada
vanadest konventsionaalsetest
allveelaevadest millised mood- -
! sa sõja relvadena nn luha im
mu aegunud
Aatomallveelaevad maksavad
USAle Juba üksnes oma kere
osas vähemalt 100 miljonit dolla-rit
tükk
N Liidul on järjest kasvav lae
vastik kiiretest sügavvee aatom-allveelaevade- st milledest kolm
patrulleerivad pidevalt USA ja
(Kanada idaranniku vetes tuuma-- j
laengutega varustatud raketid
suunatud sisemaa poole Seetõttu
'tundub iroonilisena et Kanada
praegusel äreval ajajärgul millal
'maailm ilmselt valmistub uueks
'suursõjaks täiendab oma relvas-tust
sellise odavmüügi varustuse-ga
kuid see on kahjuks kõik mi
da Ottawa valitsus praegu suu- - endale lubada
Iaaö mida hakatakse
kasutama vaid märklaud- -
plaane rakendama mida kinnita-sid
ka Tshehhoslovakkla sündmu-jse- d
Võib isegi oletada et vene
võimumehed muutuvad sisemiste
vastuolude sumbutaslscks ja
a tähelepanu sisepoUitilistelt
probleemidelt kõrvale juhtimiseks
välispoliitiliselt veelgi jultunu-maks
Ja desperaatsemaks Selli- -
seid l rnguprotsesse tuleb Ameeri-- j
ka Ühendriikidel ja ta liitlastel
I
teravalt jälgida kuna läänemaa-ilma
valvsusest olukordade hln-Idamls- est ja ühise vastupanurin-- I
de tugevdamisest oleneb kogu
maailma tulevane saatus
jj j mjt m
objektina allvetlaevatõrje välja-õppel
maksab ainult umbes ühe
tuhandendiku aatomallveelaeva
hinnast Ja samuti tohutult vähem
kui Kanada maksis mitu aastat
tagasi Inglismaale kolme Uberon
klassi kuuluva konventsionaalse
I allveelaeva eest — 16 miljonit dcl-Mar- it
tükk Need kuuluvad Kana-Jü-a
Atlandi ookeani laevastikku
! NATO kokkuleppe kohaselt on
Kanada ülesandeks hoida oma
mereväega Atlandi ookean sõja
ajal laevaliikluseks avatuna USA
aga tunneb tõsist muret kas Ka-nad- a
tuleks tegelikult selle üles-andega
toime Ja pakkus juba aas-taid
tagasi Kanadale oma lennu
emalaeva Essexit" et siin-set
sõjalaevastikku täiendada
Selle asemel aga ostis Kanada
Inglismaalt lennukite emalaeva
„Bona venture"
See lansseeriti 1943 a Ja teiji hil-juti
läbi põhjaliku remondi Mö-'ne- d
asjatundjad aga väidavad
[seejuures et laeva sisemus oli
täiesti pehkinud ja see peaks te-gelikult
minema vanarauaks
Grumman Tracker tüübillsed len--
nukid mis opereerivad selle ema- laeva pardalt hakkavad jõudma
oma normaalse ea lõpule kuid
seni pole astutud mingisuguseid
samme nende asendamiseks Pea-minister
Trudeau on ütelnud et
j Kanada võtab revideerimisele
oma rolli NATO ja NORAD orga-- '
nisatsioonides Vastavalt sellele
'ja faktile et Kanada riigikaitse
on peaaegu täielikult organiseeri-mat- a
ei ole praegu mingit täpse-mat
pilti ka sellest kas ka edas-pidi
kavatsetakse rahulduda
'odavmüügi relvadega või haka-'taks- e sõjalist Jõudu tõsisemalt
1 ülesehi tarna
j Kanada riigikaitse eelarve on
olnud Juba peaaegu kümiu aasta
'Jooksul muutmatu — umoes 15
mUJardit dollarit aastas USA
'vastav eelarve on rohkem kui 50
korda suurem Kui USA-- 1 oleks
kasutada ainult Kanada riigikait-se-eelarv- e
saaks selles ettenäh
tud summadega pidada Vietna-mis
sõda vaid 18 päeva Inflatsi-oon
on toonud kaasa üldise pal-gatõusu
Kanada sõjaväes mis 'tehti teatavaks alles nädal-paa- r
tagasi See läheb maksma 42 mil-jonit
dollarit aastas Jätmata kui-gi
palju raha üle relvastuse t3ien- - damiseks
Samal ajal on aga moodsate
relvade hinnad tohutult tõusnud
Phantomtüübiline reaktiivjahi-lennu- k maksab näiteks üle 3 mil-joni
dollari Ja suured C-S- A trans-portlennukid
35 miljonit dollarit
tükk
jäävad sinna kolmeks
tunniks
Kui esimesed kaks astronauti astuvad Kuu pinnale kunagi tu- leval suvel või sügisel lähevad nad kahtlemata vastu suurimale
seiklusele ajaloos Nad peavad kõigepealt õppima liikuma kes-kkonnas
mis on Inimesele täielikult tundmatu Nad asuvad tühi ruumis äärmuslikus temperatuuris ja külgetõmbejõus mis on ainult Uks kuuendik Maa omast
Esimesed astronaudid Jäävad
Kuule kavakohaselt kolmeks tun-niks
mille vältel nad peavad te-gema
Järgmist: fotografeerima
oma ümbrust tegema üldisi tä-helepanekuid
võtma proovid Kuu
pinnasest et tuua need maapin-Inal- e
endiga kaasa ja sooritama
'kolm eksperimenti mis on põhUi- -
selt võrdlemisi lihtsad
Esimene katse toimub passiiv-se
seismomeetriga
S°c on väikp seismo graaf Uine
jaam mis peab ühendust Maaga
Ja selle eesmärgiks on informat-siooni
hankimine Kuu sisemise
aktüvsuse kohta Need andmed
peaksid tooma uut teaduslikku
selgust Kuu päritolu kohta
Teise katseinstrumendl nimi on
laser retro-reflekto- r" müle kau-du
kogutud andmed peaksid täp-sustama
distantside mõõtmeid
Maa ja Kuu vahel ning registree-rida
muutmisl Maa pöörlemise
tempos Kolmas katse on Kuu
tuulte kompositsiooni eksperiment
ja eesmärgiks on siin püüda kinni
Kuu tuules peituvaid gaase
(heelium neoon argoon krüp- -
USA on Kanada
maksti vaid 110000
ainult
tina
kite
Poseidon-raketi- d mis tulevikus
asendavad Polarivprojektiile
lähevad maksma 10 miljonit
dollarit tükk ja iga allveelaev
võtab peale 16 Poseidonit
Praegusel äreval ajastul kus
isegi sellised riigid nagu Iraan ja
Iisrael ostavad endile Phantom-lennukei- d
ajab Kanada lennuvä-gi
läbi CF-- 5 Freedom Pighterite-ga- "
Need on lihtsad suhteliselt
odavad lühikese lennuraadiusega
ja ei ole mingid väärilised vasta-sed
N Liidu jahüennukeile Nen-de
lennukite peamine roll sõjas
oleks õhutoetuse andmine jala-väele
USA kasutas CF-- 5 lennu-keid
lühikest aega Vietnami sõ-jas
kus ei olnud mingisuguseid
vaenlase jahilennukeid kuid lei-dis
et neist polnud kuigi palju
tulu Tegelikult ei suuda aga Ka-nada
isegi neid lennukeid hanki-da
küllaldasel arvul Esialgne tel-limus
Canadair'ile oli 115 Jannu-ki- t
siis kärbiti see 100-l-e ja ka
seda arvu on nüüd kuuldavasti
redutseeritud Kaks Bomarc pro-Jektiili- de
väljalaskekohta Ja kolm
eskaadrit Voodoo võitluslennu-kei- d
on praegu Kanada peami-seks
panuseks Ameerika mandri
õhukaitses NORAD organisatsioo-ni
raames
Bomarcid on aga tegelikult Ju- ba niivõrd aegunud et USA kasu-tab
mõningaid nendest oma
moodsate rakettide märklauda-deks
Samuti likvideerib USA
oma Voodoo eskaadrid kasuta-des
mõningaid nendest õhufotode
tegemiseks Vietnami sõjas
DEW-lii- n mille eesmärgiks on
eelalarml andmine vaenlase
õhurünnaku puhul Põhja-Amee-rlk- a kontinendile likvideeritak-se
1972 a piirkonnas kuna tu-lev
ikusõjas ei kasutata kõigi
eelduste kohaselt kuigi suurel
määral pommilennukeld
öene mni asemele tuleb uus
AWACS süsteem See seisneks ra- dariga varustatud emalennukis"
näiteks Boeing 707-- s mille üles-landek- s on avastada radari alt lä-bihiili- da saata neilpeüüsdivisadvapsotummitajad Ja F-10- 6 Dart
jahilennukid Kanadal ei ole üht- ki lennukit milline saaks selles
süsteemis kasulik olla CF-- 5 selleks ülesandeks täiesti kõlbo-n
matu
See tähendab et inertsi Ja tõrk-suse
tõttu summade kulutamisel
uueks sõjaliseks varustuseks võib
Kanada NORAD"! kuuluda veel
t
ainult vormiliselt suutmata seda
omalt poolt ühelgi määral tõhu-- j samaks muuta Lisaks laevasil-jkul- e mida nüüd lubatakse täien-Idad- a kuulub Kanada NATO pa- -
toon zenoon) Seda tehakse ai-miiniumpabe-rist
tuuakse maapinnsaelaedeldaniasleüigisaiau-secku- s
Esimeste astronautide peata?
Kuul on küll lühike ia rvnA
poolt sooritatavad katsed liit
sad kuid sellegi poolest avab
see uue peatüki looduse vai-lutami-sel
inimese poolt
See kujuneb alguseks -- niUelea
mida inimese praegune fantaasia
oskab veel vaeralt määrnieds
1 miljon dollarit — ja Kanada saaks oma
raketi
MONTREAL — Selleks et K-anada
muutuks raketijõuks oleis
tarvis kulutada ainult 1 müjor
dollarit Selle väitega esines
Montrealis toimunud konverentsi'
Churchilli uurimlsjaama direktor
I A Stewart lisades et see sum-ma
oleks vajalik Churchillis asuvi
uurimiskeskuse laiendamiseks
Praegu opereeritakse seda USA
ja Kanada poolt kusjuures agj
uurimlsjaama 200-liikmela- est
personalist on ainult üks ameenk-lan- e
Moskva" otsib
allveelaevu
WASHINGTON — USA mere-väe
salaluure arvamusel on N Li-idu
helikopterite emalaev „Mosk
va" mis nüüd alaliselt liigub Yj
hemeres saadetud sinna esm-ajoones
allveelaevade avastamiseks
Selle avastamisaparatuur ei ole
aga nii viimistletud kui USA osa
USA merevägi on kindel et
Moskva" pole seni suutnud Vah-emere
piirkonnas avastada Pola-ris"-
ja teistesse tüüpidesse ku-uluvaid
USA aatomallveelaevu
VABA EESTLANt
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
denl kell 9—4
ree
Telefonid: toimetus 364-752- 1
UHtUfl 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas
pool tööaega
Karl Arro 766-2A5- 7
Ilmar Külvet 425-980- 5
Heino Jõe 766510''
Talitu? väljaspool töö
aega:
Helmi Lliwuidl 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTMSES
on tamrr ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutused tekstis J1"S
esiküljel 1220
KUULUTUSI VÖTAVtD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Sr
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marie?
149 Blshop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0
mic vool tiVs meharuseentuS"
Jalaväebrigaad Ja õhudmis m
asuvad Saksamaal iruüca --
utene niitA suleeda Kanad
rthnhaflsl Zweibrucken:s ruua
20% oma diviisist tagas Kana
dasse Selle otsuse tai'rniv -
n nMitrHantld teiste NATO 1
kide protest Ja mmrurua 31
kord rahvusvahelises p ~
pärast N Liidu invasioon Isa- -
hoslovakkiasse
Washingtoni hinnangu- - o
Jõud Selle staatuse rauura:sk5
ei piisa odavmüügi relvadest w
riigikaitsele tuleks kulutada uus
miljardeid dollareid On summ
kas Kanada on selleks v-s-e
rae
ja ka tahteline