1979-08-28-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 ?ÄBÄ: M^TLÄNE teiiSiipäaval, 2S. augusti l^'?^ — Tt^s^y/August 28, Hr. (54
Jõekäam nijiiinisvöls&listel saavafeti järgmisi tulmMsis
TÜDRUKUB:;;
25 m vabali, 7-^ a^: 1)
Tambre 23,5, 2) Liisa kmek, 3)
Laiira Eandmaa. ^ ^10 1)
Valia Reinsalu 16,3 (rekord), 2)
Urve Voüi, 3) Aime PedeS.
50 m vabalt, 1I--12 a.: 1)
Parum 43,0, 2) Marika Tamm, 3)
\:^driPääbo. —13—14 a : i) Tuula
Hopp 40,5, 2) Juta Metsala, 3) Lydia
Van der Veen.
100 m vabalt, 13—14 a.: 1) Tuula
Hopp 1.40,7, 2) Lydia Van der
Veen, 3) Valter.
25 m selili, 7—8. a: 1) Tamara
Tambre 29,4, 2) Liisa Novek, 3)
Laura Randmaa. — &—10 a.: 1)
Valia Reinsalu 20,1 (rötoõrd), 2)
Anne Pedel, 3) Karina Tamm.
50 mselüi, 11-12 a.: 1) Mdlie
Parum 55,0, 2) Ruth Küng, 3) Kadri
Paäbo.- 13—14 a.: 1) Juta Metsala
50,1, 2) Tuula Hopp, 3) Ellen
-Valter. '
25 m riimuli, 7—^a.: 1) Tamara
Tambre 35/J, 2) Liisa Novek. —
9-10 ä.: 1) Valia Reinsalu 25,0, 2)
Karina Tamm.
50 m rinnuli, ll:--12a.| I ) Mollie
Parum 5578, 2) Marika Tamm, 3)
Maimo Palumäe. — 13—14 a.: 1)
Tikula" Hopp 55,0, 2) Juta Metsala,
3) Monika Kask.
100 m rinnuli, 13—14 a.: 1) Tuu-
•..la^ Hopp 2.12,8.
25 m liblik: >-10 a.: 1) Valia
/Reinsalu 18,4 (rekord). — 11—12 a.:
^ 1) Mollie Parum 24,9:
lOOm liblik, vaba M.: 1) Valia
Reinsahi 1.343 (rekord). v
100 m erisftül, 9-10 a.: 1) Valia
Reins^u 1.33,8 (rekord). — 11—12
a,: 1) Mollie Parum 1.51,2.
2p m eristiil, vaba M.: 1) Valia
Remsahi 3.21,7.
POISID:
5.0 m selili, 11—12 a.: 1) Mdrök
Lüsik 50,8, 2) Rein Lomax, 3) Jaah
Taagepera. — 13—14 a.: 1) Toomas
44,5. - 15-16 a.: 1) Paul La-
47,8, 2) Peeter PuTffl.
25 m. rinnuli, 9-40 a.: 1) Hend-rik
Vasila 24,1 (rekord), 2) Andres
Nurm, 3) Toffer Timusk. — 11—12
a.: 1) Indr^ Lusik 47,9.— 13—14
a.: i) Toomas Palo 41,8. — 15—16
a.: 1) Peeter Pirn 51,0, 2) Paul
Lada 1.07,0.
100 m rinnuli, 13—14 a.: .1) Toomas
Paio 1.34,0 (rekord), 2) Ind-
'rek Lusik. -
25 m Ipik, 11-12 a.: 1)
Lusik 24,3. — 13-44 a.: 1) Toomas
Palo 18,4. - 15-16 a.r 1) Pefter
Pirn:21,5. '•\',''-}\-'
100 m eristiilides, 11—12 a..: 1)
Indrek iiusik 1.34,0. — 13-14 a.:
1) To(mias Palo i.24,3. — 15-16 a.;
1) Ped:er Pirn 1.45,0.
25 m vabalt, 7 ^ a.: l) EadJlr-ro
29,0, 2) Erik Silmberg, 3) Martin
Juuse. — 9—10 a.: 1) Hendrik
Vasila 21,3, 2) Andres Nurm; 3)
Andrus Küng.
50 m vabalt, 11-42 a.: 1) Indrek
Lusik 38,2, 2) Jaan Taagepera^ 3)
Rein Ldmax.-- 13—14 a.: 1) Toomas
Palo 36,5, 2) Toomas Kolli, 3)
Paul Pisa. — 15—16 a.: 1) Peeter
Pirn 37,8, 2) Villi Lomax, 3) Paul
Lada/
1(K) m vabalt, 13—14 a.: 1) Toomas
Palo 1.20,0, 2) Indrek Lusik,
3) Robert Lada.
200 m vabalt, 13-14 a.: 1) Toomas
Palo 2.59,9, 2) Indrek Lusik.
400 m vabalt, 13—14 a.: 1) Toomas
Palo 6.36,6, 2) Indrek Lusik.
25 m selili, 7--8 a..: 1) Karl Arro
),0. — 9--10 av: 1) Hendrik Vasila
24,0 (rekord), 2) Andrus Küng ja
Ajtidres Nurm, 3) Margus Kask.
üiyiigil
on
• Ungaris peeti esimesed Euroopa
Meistrivõistlused naispurilendurei-le.
Kuldmedali võitis ida-sakslanna
M. Warstat 7629 punktiga, hõbemedali
tallinlanna E. Laan ainul
kuus punkti võrra väiksema kogusummaga.
'
Ungari noorte ujumise esivõlst-lusest
võttis osa grupp Eesti noor
ujujaid^ Margus Kukk võitis 100 m
vabaujumise ajaga 54,50, vene nimega
Jevgeni Bugakõv oli esunene
200 m rinnuli ujumisel ajaga
2.30,43. M. Kukk sai teise koha vee!
100 ni liblikujumises, k^^ ta aeg
oli 1.00,28.
• Tallinnas lõppesid Eesti meistri
võistlused ^tpnises; Meeste üksikmängus
tuli esunest korda võitjaks
E. Lange, kes lõppkohtumises älis
tas T. Kivistiku 3:6, 7:5, 6:2 ja 6:1.
Segapaarismängus kuulus meistri-
Haxmo Kompus — Kmstetamata nälg timsM
PÕikread: 1. Endine .eesti aja-lebt,
7. . . . -sak, 9. Ei ütlema, i©.
õmblustarve, l i . ühe tunde väljendus,
12. On inünene, 13. Eesti
maalilmnstnik Kanadas, 15. Mitte
terves, 16. G. Suitsu luuletuskogu,
19. Kombed, käitumisviis, 21. Naisenimi,
23. Tuntud koht SOomes,
24. Lõunamaine lind, 27. Võõrpära-ne
mehenimi, 28. Pealinn Euroc^
pas, 30. Maailma pikemaid jõgesid,
31. Ennast, 32. Sellest ainest on
valmistatud paljud esemed. \
Püstread: L Poola tiitel, 2. Muir
nas-egiptuse jumalj 3. Indiaanlaste
ebajumalad (inglise k.), 4. • Valitsuse
lüge, 5. Neli ühesugust vokaali,
6. Vajalik ese joonestajale, 7.
Riietusese, 8. Venelaste poolt anastatud
ala, 13. Kiiresti liikumine,
14. Naise hüüdnimi,. 17. Värskelt
rajatud põllumaa, 18. Auaste Eesti
ndereväes, 20. Eesti naiskirjanik,
21. Elektri- või telefonijuhe, 22,
Teatud teadvusetu olek, 25. Ranna-või
sadama-eehie ankrukobt, 26.
/ . . hoidja — teatud anieit, 29. Ei^
täv sõna inglise keeles.
SILPRISTSÕNÄ LAEENBUS .
PÕikread: 1. Manala, 3. Võsu, 5.
Tigu, 6. Valu, 8. !Suno, 10. Püree,
12. Mitu, 14./Tava, 16. Ontika, liB.
Mesilane, 20. Kino, 2l. Lehe, 23.
Sale, 24. Vaevaline, 25. Heine, 27-
Lase, 28. Mono, 29. Kalamari, 32.
Malakas, 35. Valge, 36. Taba, 38.
Laba; 39. Dinee, 41. Kmmar, 43.
Jõudu, 44. Vahe, 45. Vasikas.
.Püstread: 1. Magu, 2. Lava, 4.
Susi, 5. Tiree, 7. Lumi, 9. Motala,
10. Püha, 11. Läti, 13. Tume, 15.
Variemutne, 16. Onno, 17. Kalevala,
19. Sirel, 20. Küe, 22. Helisema, 23.
Salakaval, 25. Heino, 26. Kaarma,
28. Mokas, 30. Lagendij 31. Rita,
33. Lagi, 34. Rumba, 37. Bakuu,
38. Ladu, 40. Neeva, 42. Narva, 43.
Jõukas.
tiitel L. Nm^mele — E. Langele
võiduga E. Lapimaa — T. Kivistiku
üle 7:5, 6:3.
Kaunases toimunud N. Lüdu jalgrattasõidu
meistrivõistlusel Võitis
100 km meeskonnasõidus N. Liidu
esimene koondis, mille koosseisus
oli ka eestlane A. Pikkuus.
Tartus peetud jalgratta meistrivõistlusel
100 km meeskonnasõidus
oli võidukas Elva nelik G.
Päär, M. Joosep, A. Lään ja P.
Tamm ajaga 2.22.10.
Seoses Tsihailcoväki võistlustega
pianistidele viibis Mosifcvais eesti
publikule [hästituntud Elizabeth
Ann Cox, kelle kohta tõi sealne
ajakiri,^Nõukogude Naine" peagu
pooleleheküljelise artikli, mainimata
aga tema ©majpoolset eesti
päritolu. Noor pianist võis vestelda
ajakirja toimetajaga vene keeles,
kuna ta vanaema on venelanna
ja õpetas talle lapsena ära vene
keele..
L. Wahtras — Lüva&lass
Enn Nõu — Vastnvett i
Anns Ahmatova — Marie Under —.1
H. MichelsoD ~ SkantUkid tee^
H. Michelson — Moorsootdõ radaSd
H. Michelson — Eesti radaidt
Triinu'' üksilmumbreid
Estomian Omclal Guide '
Paul Laan — Mõttelend — PUt« 3a
Karin Saarsen — Lohengriiii lalfcnmlne
Herbert M u ^ utoopia ja fatnroloogia
Eduard Eiants-^Lomelii^
lona Laaman Ms need sipelgad
(luuletuskogu) S.
Ä. Kubja ^Eadanad kodud ^ mälestosefi 4.
A. Kubja — MiUeštnsi fsodsisaareltt
A Kubja - Pallikesed
E. Uustalu ja R. Hoora Söom
426 lk.-1-64 %. fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Äiidrns —
line jutustus kirjanik Oskar LutsMSž
L. Lumiste — Atlandi aknal -
L. Luniiste>-- KiHad Waa?
A. Vomm — Ristsõnad 1
A. VonmEiätsõnäd n
A. Voinm-- Ristsõnad in
A. Vonam — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu)
Ants Vonmi--^ Varjud ( M
Eerme — Surnud laevad Ja ^avad
mälestused
K. Eerme— Päevata päevad ja oota ööd IS
S. EkbaumAjatar (luuletuskogu)
Aarand Hops Jumalaga, Eais ja Erzurum
J. Pitfca. — Rajusõlmed
A. Käbin — Vaim Ja muld
Urve Karuks — Kodakondur (luuletuskogu)
H. Oja — Soputused eneses (luuletuskogu)
H. 0ja — Tunnete purdel (luul^uskogu)
A. Küng — Mis toimub Soomes?
Aarand Roos — Juntide kuningas Taüimias
E. Sanden—- Mitme näo Ja niinega
E. Sanden — Loojangnl lalikamine Talliimast
m
2J0 is
5.- 40
3.S9
8.-
A ^
3S
m
1.50
mi m
• m
IS
15
18
1 -
1.5©
$.6§
2.1c
2.50
2.^
2.25
40
40
40
20
20
20
1.5
4.-
4.-
5. -
6. -
1.50
2.75
14.
40
30
30
40
40
20
29
25
12.50
16.20
RAAMATUID LASTELEs
Dflie Ivandi 1
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat last©!©
Õpeta mind lugema I — (õppe ja tööraamat
eeikooUealis^^
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraama-t
eelkcoliealistete lastele värvltÄJs)
'Eesti M e Hartutustib I ^ . '
2.g
4.-
selge; kukutasid Romanovite dü- Eesti „bolshevikud" pidasid oma
nastia, mitte tsaarivõimu. nimedest lugu: Kingissepp jäi Kiri-
Muude ise- ja asevalitsejate hui-' gisšepaks, Anvelt Anveldiks ja
„Babüloonlased vajutasid oma. les rahulikult kõnelda, aga vene-kirjamärgid
terava pulgaga pehmesse
savvi. See oli kerge töö ega
gas on Tallinna kogunenud kari ve- j Pöögelmann pöögelmanniks. Ju takistanud tarvitamast palju sõnu.
ne eidekesi, kellele meie ajaloo- nad ka ise niipalju õigemad me-doktorid
selgeks on suutnud teha, [hed olid kui nende nimedki — ega
et nad 1917. a. revolutsioonisünd- j nad muidu kõik surnud.poleks und-musi
hästi mäletavad, Leninit käe- j likku surma. Mida nende vene koiga
on katsunud, aga Trotski nime- lleegidest, keda sün nimetatud,
gi pole kuulnud. Seesuguste õlul on öelda ei saa.
eestimehed .on j des ja suitsutaredes. Güdid tahak-seesuguseid
andmeid vihahoos
oma venelastest kaaslinlastele
näkku paisanud. Aga ainult üksikud
helgemad pead on asja mõtet
taibanud. See oi süvendanud nende
alaväärsiastunnet. Teised ütle-vad:
mis siis, et vene soldat oli
näljas ja närudes, ikkagi võitsime
sõja. Kelle abiga ja kelle kulul,
seda vene mees ei tea või ei mäleta.
See ei tule tal isegi siis meelde,
kui talle meenutadaj et selle oma
meelest hea ja vapra sõduri võitis
eestlane Vabadussõjas, pealegi nii
pahasti, et nende eneste pool jumal
Lenin oma allajäämist tunnus^
tas... ,,Mis siis", fiitleb Tallinna
tibla, ,praegu olen ikkagi mma di-rektor."
ka mõned eesti soost vanakesed
mõttele tulnud enda pensionipäevi
lõbusalt sisustada, üks niisugune
võttis hulga komnoori sappa ja
käis neüe Tondi kasarmute taga
vana männijändrikku näitamas,
müle otsa Vilhelmine Klementi
poodud... Tõenduseks esitas, ta
salmikesi vanast Tallinna folkloorist:
„Mu sõber, kui sa lahed,
siit üles Nõmmele,
siis näed sa ühte mäjsdi,
mis verest punane..
Oma Sarmaatia lagendikelt süa-saabunud
semlakitele seletavad
Tallinna Turismibüroo venelastest
giidid, et esimesed kiviaaajad ehitatud
eestlastele nõukogude võimu
ajal Stalini käsid. Tõsi küll — lossid
Toompeal ja Kadriorus ehitasid
meelsasti neid suitsutaresid
näidatagi — neid on Rocca ai Mare
Vabaõhumuuseumis — äga külalistel
pole aega, nad peavad kohe
tormama : Kaubamajja :ja -vaibar.
ning saapapoodidesse Virus ja
Karjas ja Pärnu maanteel ja päris
ääreünnadeski.
Raske öelda, on see kurb või
naljakas, aga need güdid — hulk
neist suviti on vene koolide õpetajad
— usuvad ise 'kindlasti, et Ivan
Humsä väed Pirita kloostri ehitasid,
mitte hävitasid. Ivan Hirmus
on praegustele komsomolkadele ikkagi
sedavõrd oma mees ja „vene
veri*', et nad teda austavalt Ivan
Neljandaks kutsuvad ja „Gröziõi"
nime hoopiski ei tunne.
üldse on 60 aastaga nii kaugele
jõutud, et kõigist Vene tsaaridest tega „revolutsi<K)ni tules",
suure lugupidamisega kõneldakse.
Siis põletati savitahvlid kiviks.
Kreeklased raiusid oma
kivvi — peitliga. ,See oli raske töö
ja sõnu tuli hoolega kokku hoida.
Nende mõtterikas ja sõnavaene
stiü sai nimegi ühe nende maakonna
Lakoonika järgii Läkonismi
vastand on tühi loba." (Katke vanast
kooliraamatust).
Mülisest pehmest materjalist on
tingitud vene loba? Nõukogude
„viljastavais" tingimustes on see
saanud hiiglaslikud tühjusmõõt-med:
arüandekõnedest ilukirjanduseni
on neü paljas loba kõik.
: Tatari ike oleks võinud venelast
samuti õpetada kui orjapõli eestlast
õpetas: lühidalt ja selgelt
Eesti poisid teenivad oma sund-aja
nõukogude armees ära Kalm-gradis,
Armeenias või Ifiina püril,
kirgiisid, uzbekid ja armeenlased
aga Riia ja Tallinna lähistel.. .
See pidavat süvendama rahvaste
sõprust, on aga tegelikult Kremli
sakste ettevaatusabinõu: rahutusi
nad kardavad kogu aeg ja nende
niahasuruniiseks on püss võõrast
rahvusest soldati käes hulga kindlam,
kui oleks omal kodumaal.
Aga mingi väljaõppe saavad süski, väljenduma. Aga ei õpetanud, sest
kõik. Marseljeesi sõnadega: : materjal x>ü pehme, ülearune on
„SÕduriks saavad kõik, teid i selles seoses ajusid nimetada.
Eestlased panevad oma lastele \ Isegi „Muköeni rindadel", nagu Võõrale jääb Tallinnas nralje, et
aasta jooksul rohkem kui 700 erisu- • üks politrukk Hüna piul äärt ni- ainult venelased siin elavadki:
gust eesnune, venelased Tallinnas metas, saab eesti soost soldat pea-; kõik avalikud kohad on täis nende
peagu täpselt samie hulgale aasta gijefreitoriks^ ülemuse autojuhiks vada ja laitramist. Tegelikult on
kestel sündinuüe 50 eesnune. Vae- või raketi- ja suurtükiväe spetsia- asi.selles, et eestlane häält teeb
sed on nad isegi selle poolest, mis listiks. Pea ja hariduse paremus ja | ämult siis, kui hädasti tarvis,
mitte midagi ei maksa... - jsuuremus ei lase eesÜast mitte Tallinnas kõneldakse, et Rüas
Perekonnanimed sai venelane ai-' välja paista vene massis. Miks
les 60 aasta eest. Aadlike„famii- kuulsusrikas ja võitmatu armee
liad" olid vanemad, aga need hä- veel tänagi tallinlasele halva mulje
jääb vene keelega hätta: ei
lätlane sulle teed ega müü ieibagi
kui vene keeles küsid. Riias kõnel-visid
enamasti koos oma kandja- jätab, tuleb sellest, et soldatkon- davat, et Tallinnas pole vene kee-aas
eesti element on tühine. lega midagi peale hakata,.. SelVene
punased ei pidanud oma ,,Omasit soost" ohvitserid sõjako- lest sus tulebki, et Tallinna täna-
Mis tähtsust s eM on — arvab ve^ õigeist nimedest palju: Uljänov, missariaatidest jätavad isegi tram-; vai tuleb suUe vastu niees^
ne noorsugu ~ et Oktoobri mehed Dzhugashvili, Skrjabin ja paljud mis ja bussis mingi positiivsevõitu teretamata teatab :^^,
tsaarivõimu kukutasid ja Nikolai teised asendati valenimedega Le- mulje. Venelasest ohvitserid esine- laae, olen lätlane." Ja siis alles :
II peagi maha võtsid., .ühelgi nin, Stalin, Molotov. Nagu kõik vad ikka veel traditsioonikindlalt „Trastu! Kuidas ma pääsen siit
komnoorel ega veteraanil ei tule peale pöörase võimuhimu nendel müts kuklas ja kuuenööbid lahti, kesklinna?" Nü lätlane kui eestlar
tud juba varem Peetri käsul. Mul- mõttessegi küsida: „Kas ikka ku- meestel oli võite jä vale, nü l i - sageli ka avalikes kohtades kõrge ne oskavad veiie keelt ja üksteise
aga/eestlased .'muld^n^^ tkutasid?".Eesitlasela.oii asi ammu. m e d M . . : ^ m^m aM. ' •keeli mitte.. Nad võivad vene kee-lasega
nad seda teha ei taha...
Venelane kõnetab iga võõrast
ükskõik kus ja küsib kõike, mida
ta ei tea, esimeselt ettejuhtujalt.
Et ta väga vähe teab, siis küsib ta
väga palju. See on vägagi, tüütu ja
ühtlasi tõend ta lapsikust meelest.
Ja selle kombetu käitumise (tõttu
on venelane Tallinnas inunestele
alati jalus, tänaval, trammivagunis,
poes, sööklas ja peldikuski.
Raskendavaks asjaoluks on see,
et üks tõrges osa eestlasi mügi
tingünusel ei kõnele vene keelt.
Eesti keel on ametlikult ärakeela-mata
ja see põücpea küsib: ,^us
me elame, Eestis Või Venemaal?"
Ta teeb, nagu oleks unustanud, et
sajandi algul oli Tallinnas veel
kolm kohalücku keelt
Kahekümnenda sajandi üks kurb
õnnetus eesti rahvale oligi see, et
Tallinnas pole enain kohnandat ko-halikki|
keelt. Leidus hulk eesti intelligente,
kes Hitleri kutsel ära-reisivaüe
baltlastele ja kadakatele
lokku takka lõid. Alles palju hüjem
selgus, kuivõrd kergem oleks eestlasel
vene keele survele vastu panna,
kui Tallinna kodanike hulgas
leidunuks Adenaueri, Brandti või-
Schmidti sugulasi.
Platoonüine armastus, mida alistatud
eestlaste vastu tunnevad
ameer&lased ja väikeste fcõiku-mistega
ka austraallased, ei takista
üvaneid Tallinnas ega mujal
toorutsemast, olgu pealegi, et see
eestlaste enesetunnet naitidke kijd-iasii
tõstab. ,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 28, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-08-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790828 |
Description
| Title | 1979-08-28-06 |
| OCR text |
Lk. 6 ?ÄBÄ: M^TLÄNE teiiSiipäaval, 2S. augusti l^'?^ — Tt^s^y/August 28, Hr. (54
Jõekäam nijiiinisvöls&listel saavafeti järgmisi tulmMsis
TÜDRUKUB:;;
25 m vabali, 7-^ a^: 1)
Tambre 23,5, 2) Liisa kmek, 3)
Laiira Eandmaa. ^ ^10 1)
Valia Reinsalu 16,3 (rekord), 2)
Urve Voüi, 3) Aime PedeS.
50 m vabalt, 1I--12 a.: 1)
Parum 43,0, 2) Marika Tamm, 3)
\:^driPääbo. —13—14 a : i) Tuula
Hopp 40,5, 2) Juta Metsala, 3) Lydia
Van der Veen.
100 m vabalt, 13—14 a.: 1) Tuula
Hopp 1.40,7, 2) Lydia Van der
Veen, 3) Valter.
25 m selili, 7—8. a: 1) Tamara
Tambre 29,4, 2) Liisa Novek, 3)
Laura Randmaa. — &—10 a.: 1)
Valia Reinsalu 20,1 (rötoõrd), 2)
Anne Pedel, 3) Karina Tamm.
50 mselüi, 11-12 a.: 1) Mdlie
Parum 55,0, 2) Ruth Küng, 3) Kadri
Paäbo.- 13—14 a.: 1) Juta Metsala
50,1, 2) Tuula Hopp, 3) Ellen
-Valter. '
25 m riimuli, 7—^a.: 1) Tamara
Tambre 35/J, 2) Liisa Novek. —
9-10 ä.: 1) Valia Reinsalu 25,0, 2)
Karina Tamm.
50 m rinnuli, ll:--12a.| I ) Mollie
Parum 5578, 2) Marika Tamm, 3)
Maimo Palumäe. — 13—14 a.: 1)
Tikula" Hopp 55,0, 2) Juta Metsala,
3) Monika Kask.
100 m rinnuli, 13—14 a.: 1) Tuu-
•..la^ Hopp 2.12,8.
25 m liblik: >-10 a.: 1) Valia
/Reinsalu 18,4 (rekord). — 11—12 a.:
^ 1) Mollie Parum 24,9:
lOOm liblik, vaba M.: 1) Valia
Reinsahi 1.343 (rekord). v
100 m erisftül, 9-10 a.: 1) Valia
Reins^u 1.33,8 (rekord). — 11—12
a,: 1) Mollie Parum 1.51,2.
2p m eristiil, vaba M.: 1) Valia
Remsahi 3.21,7.
POISID:
5.0 m selili, 11—12 a.: 1) Mdrök
Lüsik 50,8, 2) Rein Lomax, 3) Jaah
Taagepera. — 13—14 a.: 1) Toomas
44,5. - 15-16 a.: 1) Paul La-
47,8, 2) Peeter PuTffl.
25 m. rinnuli, 9-40 a.: 1) Hend-rik
Vasila 24,1 (rekord), 2) Andres
Nurm, 3) Toffer Timusk. — 11—12
a.: 1) Indr^ Lusik 47,9.— 13—14
a.: i) Toomas Palo 41,8. — 15—16
a.: 1) Peeter Pirn 51,0, 2) Paul
Lada 1.07,0.
100 m rinnuli, 13—14 a.: .1) Toomas
Paio 1.34,0 (rekord), 2) Ind-
'rek Lusik. -
25 m Ipik, 11-12 a.: 1)
Lusik 24,3. — 13-44 a.: 1) Toomas
Palo 18,4. - 15-16 a.r 1) Pefter
Pirn:21,5. '•\',''-}\-'
100 m eristiilides, 11—12 a..: 1)
Indrek iiusik 1.34,0. — 13-14 a.:
1) To(mias Palo i.24,3. — 15-16 a.;
1) Ped:er Pirn 1.45,0.
25 m vabalt, 7 ^ a.: l) EadJlr-ro
29,0, 2) Erik Silmberg, 3) Martin
Juuse. — 9—10 a.: 1) Hendrik
Vasila 21,3, 2) Andres Nurm; 3)
Andrus Küng.
50 m vabalt, 11-42 a.: 1) Indrek
Lusik 38,2, 2) Jaan Taagepera^ 3)
Rein Ldmax.-- 13—14 a.: 1) Toomas
Palo 36,5, 2) Toomas Kolli, 3)
Paul Pisa. — 15—16 a.: 1) Peeter
Pirn 37,8, 2) Villi Lomax, 3) Paul
Lada/
1(K) m vabalt, 13—14 a.: 1) Toomas
Palo 1.20,0, 2) Indrek Lusik,
3) Robert Lada.
200 m vabalt, 13-14 a.: 1) Toomas
Palo 2.59,9, 2) Indrek Lusik.
400 m vabalt, 13—14 a.: 1) Toomas
Palo 6.36,6, 2) Indrek Lusik.
25 m selili, 7--8 a..: 1) Karl Arro
),0. — 9--10 av: 1) Hendrik Vasila
24,0 (rekord), 2) Andrus Küng ja
Ajtidres Nurm, 3) Margus Kask.
üiyiigil
on
• Ungaris peeti esimesed Euroopa
Meistrivõistlused naispurilendurei-le.
Kuldmedali võitis ida-sakslanna
M. Warstat 7629 punktiga, hõbemedali
tallinlanna E. Laan ainul
kuus punkti võrra väiksema kogusummaga.
'
Ungari noorte ujumise esivõlst-lusest
võttis osa grupp Eesti noor
ujujaid^ Margus Kukk võitis 100 m
vabaujumise ajaga 54,50, vene nimega
Jevgeni Bugakõv oli esunene
200 m rinnuli ujumisel ajaga
2.30,43. M. Kukk sai teise koha vee!
100 ni liblikujumises, k^^ ta aeg
oli 1.00,28.
• Tallinnas lõppesid Eesti meistri
võistlused ^tpnises; Meeste üksikmängus
tuli esunest korda võitjaks
E. Lange, kes lõppkohtumises älis
tas T. Kivistiku 3:6, 7:5, 6:2 ja 6:1.
Segapaarismängus kuulus meistri-
Haxmo Kompus — Kmstetamata nälg timsM
PÕikread: 1. Endine .eesti aja-lebt,
7. . . . -sak, 9. Ei ütlema, i©.
õmblustarve, l i . ühe tunde väljendus,
12. On inünene, 13. Eesti
maalilmnstnik Kanadas, 15. Mitte
terves, 16. G. Suitsu luuletuskogu,
19. Kombed, käitumisviis, 21. Naisenimi,
23. Tuntud koht SOomes,
24. Lõunamaine lind, 27. Võõrpära-ne
mehenimi, 28. Pealinn Euroc^
pas, 30. Maailma pikemaid jõgesid,
31. Ennast, 32. Sellest ainest on
valmistatud paljud esemed. \
Püstread: L Poola tiitel, 2. Muir
nas-egiptuse jumalj 3. Indiaanlaste
ebajumalad (inglise k.), 4. • Valitsuse
lüge, 5. Neli ühesugust vokaali,
6. Vajalik ese joonestajale, 7.
Riietusese, 8. Venelaste poolt anastatud
ala, 13. Kiiresti liikumine,
14. Naise hüüdnimi,. 17. Värskelt
rajatud põllumaa, 18. Auaste Eesti
ndereväes, 20. Eesti naiskirjanik,
21. Elektri- või telefonijuhe, 22,
Teatud teadvusetu olek, 25. Ranna-või
sadama-eehie ankrukobt, 26.
/ . . hoidja — teatud anieit, 29. Ei^
täv sõna inglise keeles.
SILPRISTSÕNÄ LAEENBUS .
PÕikread: 1. Manala, 3. Võsu, 5.
Tigu, 6. Valu, 8. !Suno, 10. Püree,
12. Mitu, 14./Tava, 16. Ontika, liB.
Mesilane, 20. Kino, 2l. Lehe, 23.
Sale, 24. Vaevaline, 25. Heine, 27-
Lase, 28. Mono, 29. Kalamari, 32.
Malakas, 35. Valge, 36. Taba, 38.
Laba; 39. Dinee, 41. Kmmar, 43.
Jõudu, 44. Vahe, 45. Vasikas.
.Püstread: 1. Magu, 2. Lava, 4.
Susi, 5. Tiree, 7. Lumi, 9. Motala,
10. Püha, 11. Läti, 13. Tume, 15.
Variemutne, 16. Onno, 17. Kalevala,
19. Sirel, 20. Küe, 22. Helisema, 23.
Salakaval, 25. Heino, 26. Kaarma,
28. Mokas, 30. Lagendij 31. Rita,
33. Lagi, 34. Rumba, 37. Bakuu,
38. Ladu, 40. Neeva, 42. Narva, 43.
Jõukas.
tiitel L. Nm^mele — E. Langele
võiduga E. Lapimaa — T. Kivistiku
üle 7:5, 6:3.
Kaunases toimunud N. Lüdu jalgrattasõidu
meistrivõistlusel Võitis
100 km meeskonnasõidus N. Liidu
esimene koondis, mille koosseisus
oli ka eestlane A. Pikkuus.
Tartus peetud jalgratta meistrivõistlusel
100 km meeskonnasõidus
oli võidukas Elva nelik G.
Päär, M. Joosep, A. Lään ja P.
Tamm ajaga 2.22.10.
Seoses Tsihailcoväki võistlustega
pianistidele viibis Mosifcvais eesti
publikule [hästituntud Elizabeth
Ann Cox, kelle kohta tõi sealne
ajakiri,^Nõukogude Naine" peagu
pooleleheküljelise artikli, mainimata
aga tema ©majpoolset eesti
päritolu. Noor pianist võis vestelda
ajakirja toimetajaga vene keeles,
kuna ta vanaema on venelanna
ja õpetas talle lapsena ära vene
keele..
L. Wahtras — Lüva&lass
Enn Nõu — Vastnvett i
Anns Ahmatova — Marie Under —.1
H. MichelsoD ~ SkantUkid tee^
H. Michelson — Moorsootdõ radaSd
H. Michelson — Eesti radaidt
Triinu'' üksilmumbreid
Estomian Omclal Guide '
Paul Laan — Mõttelend — PUt« 3a
Karin Saarsen — Lohengriiii lalfcnmlne
Herbert M u ^ utoopia ja fatnroloogia
Eduard Eiants-^Lomelii^
lona Laaman Ms need sipelgad
(luuletuskogu) S.
Ä. Kubja ^Eadanad kodud ^ mälestosefi 4.
A. Kubja — MiUeštnsi fsodsisaareltt
A Kubja - Pallikesed
E. Uustalu ja R. Hoora Söom
426 lk.-1-64 %. fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Äiidrns —
line jutustus kirjanik Oskar LutsMSž
L. Lumiste — Atlandi aknal -
L. Luniiste>-- KiHad Waa?
A. Vomm — Ristsõnad 1
A. VonmEiätsõnäd n
A. Voinm-- Ristsõnad in
A. Vonam — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu)
Ants Vonmi--^ Varjud ( M
Eerme — Surnud laevad Ja ^avad
mälestused
K. Eerme— Päevata päevad ja oota ööd IS
S. EkbaumAjatar (luuletuskogu)
Aarand Hops Jumalaga, Eais ja Erzurum
J. Pitfca. — Rajusõlmed
A. Käbin — Vaim Ja muld
Urve Karuks — Kodakondur (luuletuskogu)
H. Oja — Soputused eneses (luuletuskogu)
H. 0ja — Tunnete purdel (luul^uskogu)
A. Küng — Mis toimub Soomes?
Aarand Roos — Juntide kuningas Taüimias
E. Sanden—- Mitme näo Ja niinega
E. Sanden — Loojangnl lalikamine Talliimast
m
2J0 is
5.- 40
3.S9
8.-
A ^
3S
m
1.50
mi m
• m
IS
15
18
1 -
1.5©
$.6§
2.1c
2.50
2.^
2.25
40
40
40
20
20
20
1.5
4.-
4.-
5. -
6. -
1.50
2.75
14.
40
30
30
40
40
20
29
25
12.50
16.20
RAAMATUID LASTELEs
Dflie Ivandi 1
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat last©!©
Õpeta mind lugema I — (õppe ja tööraamat
eeikooUealis^^
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraama-t
eelkcoliealistete lastele värvltÄJs)
'Eesti M e Hartutustib I ^ . '
2.g
4.-
selge; kukutasid Romanovite dü- Eesti „bolshevikud" pidasid oma
nastia, mitte tsaarivõimu. nimedest lugu: Kingissepp jäi Kiri-
Muude ise- ja asevalitsejate hui-' gisšepaks, Anvelt Anveldiks ja
„Babüloonlased vajutasid oma. les rahulikult kõnelda, aga vene-kirjamärgid
terava pulgaga pehmesse
savvi. See oli kerge töö ega
gas on Tallinna kogunenud kari ve- j Pöögelmann pöögelmanniks. Ju takistanud tarvitamast palju sõnu.
ne eidekesi, kellele meie ajaloo- nad ka ise niipalju õigemad me-doktorid
selgeks on suutnud teha, [hed olid kui nende nimedki — ega
et nad 1917. a. revolutsioonisünd- j nad muidu kõik surnud.poleks und-musi
hästi mäletavad, Leninit käe- j likku surma. Mida nende vene koiga
on katsunud, aga Trotski nime- lleegidest, keda sün nimetatud,
gi pole kuulnud. Seesuguste õlul on öelda ei saa.
eestimehed .on j des ja suitsutaredes. Güdid tahak-seesuguseid
andmeid vihahoos
oma venelastest kaaslinlastele
näkku paisanud. Aga ainult üksikud
helgemad pead on asja mõtet
taibanud. See oi süvendanud nende
alaväärsiastunnet. Teised ütle-vad:
mis siis, et vene soldat oli
näljas ja närudes, ikkagi võitsime
sõja. Kelle abiga ja kelle kulul,
seda vene mees ei tea või ei mäleta.
See ei tule tal isegi siis meelde,
kui talle meenutadaj et selle oma
meelest hea ja vapra sõduri võitis
eestlane Vabadussõjas, pealegi nii
pahasti, et nende eneste pool jumal
Lenin oma allajäämist tunnus^
tas... ,,Mis siis", fiitleb Tallinna
tibla, ,praegu olen ikkagi mma di-rektor."
ka mõned eesti soost vanakesed
mõttele tulnud enda pensionipäevi
lõbusalt sisustada, üks niisugune
võttis hulga komnoori sappa ja
käis neüe Tondi kasarmute taga
vana männijändrikku näitamas,
müle otsa Vilhelmine Klementi
poodud... Tõenduseks esitas, ta
salmikesi vanast Tallinna folkloorist:
„Mu sõber, kui sa lahed,
siit üles Nõmmele,
siis näed sa ühte mäjsdi,
mis verest punane..
Oma Sarmaatia lagendikelt süa-saabunud
semlakitele seletavad
Tallinna Turismibüroo venelastest
giidid, et esimesed kiviaaajad ehitatud
eestlastele nõukogude võimu
ajal Stalini käsid. Tõsi küll — lossid
Toompeal ja Kadriorus ehitasid
meelsasti neid suitsutaresid
näidatagi — neid on Rocca ai Mare
Vabaõhumuuseumis — äga külalistel
pole aega, nad peavad kohe
tormama : Kaubamajja :ja -vaibar.
ning saapapoodidesse Virus ja
Karjas ja Pärnu maanteel ja päris
ääreünnadeski.
Raske öelda, on see kurb või
naljakas, aga need güdid — hulk
neist suviti on vene koolide õpetajad
— usuvad ise 'kindlasti, et Ivan
Humsä väed Pirita kloostri ehitasid,
mitte hävitasid. Ivan Hirmus
on praegustele komsomolkadele ikkagi
sedavõrd oma mees ja „vene
veri*', et nad teda austavalt Ivan
Neljandaks kutsuvad ja „Gröziõi"
nime hoopiski ei tunne.
üldse on 60 aastaga nii kaugele
jõutud, et kõigist Vene tsaaridest tega „revolutsi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-28-06
