Vaba eestlane , August 28, 1979

              ^ ^ ^ ^
Nr. 64
jBQDR)
Xg
40
\m:
50
§3
00
>50 13
. .21
. is
•
.5©
(215
.6a
.le
.50 20
20
S)
1.25 20
40
10
.•.••MS
-
BO
30
'•30 40
40
20
.50 23
.75 25
iO
4A
1.50
SU
5.20
;5o;
.so­i
l
lönelda, aga vene-
[-eha ei t a h a . . .
letab iga võõrast
fcõisib kõike, mida
[eselt ette juhtujalt
teab, siis küsib ta
vägagi tüütu jä
lapsikust,laeelest.
b käitumise tõttu
lüliiiiias inimestele
ival, trammivagü-'
is ja peldikuski.
asjaoluks on see,
bsa eestlasi milgi
[onele vene keelt
letlikult ärakeela-
^'q)ea küsib: ,J[us
või Venönaai?"
f eks unustanud, et
[li Talliimas veel
f:eelt. ;
sajandi ükskurb
livale oligi see, et
lam kolmandat ko-
[idus hulk eesti in-litleri
kutsel ära-tele
ja kadakatele
[Alles palju hiljem
jergem oleks e^t-jsurvele
vastu paa-,
kodanike hülgas
[ueri, Brandti või
l i . . ; ; ' ^ V -
^astus, mida alis-vastiu
tužmevad
väikeste kõiku-faallased,
ei takis-las
ega mujal
gupealegi, et see
let natuke kssd^
Nr, 64 wmA -am^mE teisipäeval, 28. augustü 19?9 — T u ^ l a y , August 28,
Haapsalu :südajnilail£S,:: aga ka'
vena lossil
OSI tema muistsed lossivaremed, millest,säilinud m ter-
Haapsalu täiustas tänavu 700-aastastjuMbem suhteliselt kõrvalisel paigal asuva piiskopi-linnuse
ja linna ajalugu ön vanemM aja! olnud küUältMkeörukas ja ^^^^
1228 moodustas ^ R i i a - püsko-p;.^ randlastele oli Haapsalu i välmib arvatavasti XV sajandi
Läänemaast, Saare-ja Hiiumaast šadazn-mng
teistest väiksemat^t saar­test
Saare-Lääne püskopkonna,
nüHe kesilhis asus esialgu l i ^
hiljem Vana-Pämus. 1263 hävita­sid:
l e p a s e d : Saare-Iääne püs-
, kopkonna k^küse Vana-Pärnus
• ning /piiskop: Hermann L Bux-höwden
C1262—1285) otsustas r^^
jada Hue keskuse.Haapsallu. Siin
oli hea sadamak:oht ning liivane
neemik, kuhu |:võb ehitada linnu­se.-
M e b arvesse võtta> et X I I I
sajandil asus Haapsalu laevatäta-
^'a. väina; mitte aga kiniiise mere-
••. lehe:äär^: .;:
;Noaroot§i oH : a l l ^ maödrist
eraldatud; veeseis üle 2 meetrS
•'Z
M"
- J .
^2
UJ
ca
VÄ6Ä EBUANE
heoloogilised juhuleiud X I sa­jandist
On tõenäoline, et siin
paiknes eestlaste kindlustatud
sadamaasula. Kohta tunti ka kui
-püha: haavasaluv (e.Haab(p>salu,
süt sks.Hapsal). Paganliku hiie
asupaik sobis hästi kristliku k i r.
riku asupaigaks; sellist järj,ekest^
vast kasutas katoliku, kirik mujal­gi.
E r i t i oluline oli aga. see, et
Haapsalu asus enam-vähem piis­kopi
valduste keskel. Peaaegu
võrdne vahemaa;; eraldas teda nii
TaUinnast kui Uus-Pämust, mis
tüli kasuks püskopi merekauban-
"dusele.:. "•• :••..:/'•••
12DD koliski piiskop Hermann
I oma toomhärradega Haapsallu
ning siin: alustati Saare-Laane
piiskopkonna pealinnuse ehk rah­vapäraselt
Haapsalu loss! ehita-,
mist ::•;.:•'
•aeti.slia kok­ku
eesti talupoegi kogu piiskop­konna
maa-alalt.
i/i
X
H
aa
,,yaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asnkofaapiaaa
/ ^ ^ O I M E T U S - JA TApTOŠ. •
avatud esmaspäevast' :
reedeni kella &—i-m.
Telefonid:; toimetus 3&4-752i :
• talitus .ŠS4-7675
Nad murdsid Kutsis ja Ungrus
paasi ning: toimetasid selle nii
maad kui vett mööda.ehitusplat­sidele,
raiusid lagedaks ümbruse
metsi, kaevasid sügavaid valli­kraave,
põletasid lupja ning la­dusid:
• müüre.. Oskustöölistena
olid • tegevad ka nn. ilmlikvennad^
poplmungad; Lossi ehitati. : tsis-tertslaste
mungaördu ehitusmeist­rite
juhendamisel, kes saabusid:
siia peamiselt. Riiast.
1279 oli lossi: keskosa, nn. väike
i linnus .põhij oontes: vahnis, tegut-
I ses toomkirik, mis *oli. piiskopkon-
I na peakirikuks.: Samal aastal an-
; dis linnuses :resideeriv piiskop
Hermann I Haapsalu: alevikule
linna, õigused:. See, oU: tingitud
i.taotlusest tõsta lossi kaitsevõimet
; ning majanduslikku potentsiaali.
• -. • 1427 ründab,: Haapsalut piraa­tide
laevastik, linn rüüstatakse
ja pannakse põlema, loss aga
Tõenäoliselt . XV saj. I poolel
vüakse lõpule Haapsalu linna
ringmüüri: püstitamine.: Linna­müür
ühines mõlemast otsast
lossi lounamüürigaK olles nagu
viimase pikenduseks. Võimsast
linnamüürist on praegu järel ai­nult
maa-alune vundament; mis
avastati seoses kanalisatsiooni-kraavide
kaevamisega kesklinnas.
Linnamüür sai -tugevasti kannata­da
Lüvis sõj a (1558—1583) aj ai
j a ta lammutamine algas juba
XVII sajandil. :Müürikivid leidsid
kasutamist linna kivihoonete püs­titamisel.
Ringmüüri olemasolu
DB 0 0
Aastaae omävälitsTise loendus algab teisii^val, 4. septembril^ 1979. Selle kuu kesfcel
külastab teid VAJALIKU TÕENDÜSEAARDIOA varustatud loendaja mõne minuü
jooksul teie ^odus ning küsib vajalikku informatsiooni järgmisteks otstarveteks:
@ haridusele mineva,te kinnisvaramaksude määramiseks avalikkude ^ erakoolide süs-
• "teeniidele; ;::
® omavaMtsustele ettenähtud provintsi toetuste jagamiseks, et redutseerida kohalikke v
-.• .maksuarveid;:;- ; ' " :. :•'•''•."•:::-••'
©vandekohtunike nimekirjade koostamissfes^
® elanike kohta informatsiooni kogumiseks omavalitsuse programmide teostamiseks.
Loendaja peab koguma sellist informatsiooni nägu iümi, vanus, staatus kinnisvara sul!"
tes (omanik või ütiriline), toetus koolile ning kõigi leibkonna liikmete elukoht.
Kui loendaja teid külastab, siis kontrollige, ka^ informatsioon Enumeration Notice'is on
cige. Eui see seda ei ole, siis laske see parandada ja tõestage tehtud muudatused
Kui teid ei ole kodus, süs jäetakse teile vastav teadaanne (Notice). Kui selles on vaj8(
teha muudatusi, siis tehke seda ning postitage Enumeration Notice nii kiiresti kui või­malik
teadaandega kaasa antud aadressiga ja margiga varustatud ümbrikus. Üksik­asjalise
informatsiooni saamiseks võtke kontakti lähema assessmento!fice'iga.
Öf
ev@nu®
H c i m ECivIb
ga- ^:.^:::
: Karl Arrp 766-2057:
Hannes Oja 431-5316
KuulHtüsi võetakse västö:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ni ja :||igiii
nädala teise ajalehte k u i l koi- '
map. homm. keHa Il-ni.
: • E U Ü L Ü T A M I N E ' V :: '
. V A B A E E S T L A S E S :
õn tasuv ajalehe laialdase
le^ku'tottu^
Ennlotcsfe Manad:
tiks toil ühel veerul : $3.^
esiküljer^;^^^^^^^^^ ,:
taga^ljel • . $3Ä)
KUULUTUSI V Õ T A V ÄB
. ' : : • : : ' V A S T U : . . . •^:.:.,.-;^
.1- Vaha Eestlase talJtös
135 Tecumseth Sti^eet
, - Telefori 364^^
Postiaadr^s: BQS 70, V
Stn.G, Toronto;3, Ont.
Talitus väija.spool tööaega:
Helmi Uiyandi251-«);:
-2.:Mrs.::i>ida: .Maipey': , •
149 Bishop Ave.
Willowdale/ :
Telefon: 223-00?^ -
1298 õmmatakse
väljaehitamata linnus
muste keerisesse. •
.veel
Püskop Konräd I kui Riia pea­piiskopi
lütlarie on tülis Lüvi or­duga.
Orduväed vallutavad linnu­se
ja okupeerivad selle. 1302. aas-
/mgmuun
tõendab, et Haapsalu linn ei ohmd
keskajal mingi kaitsetu alevik, nüs
pidi lootma ainult oma suurele
lössüe.
Piiskoppide Joharaies III Orga-se
(1491—i515) j a Johannes IV
Kyveli (1515—1527) ajal ehitati
välja Haapsalu;lossi suur ida-cpoolne
eeli innus, mis võimaldas
juba. laialdaselt tulirelvi kasutada.
Kaitseliin oli nihutatud lossi kesk­osast
võimalikult kaugele, kahu-ritõmid
võisid vaenlase võtta rist­tule
alla. •
: Sel .ajal;-—-XVI. -saj.: alguses —
saab lossi ringmüür oma prae­guse
pikkuse — 803 m, müüri-sisene
pindala hõlmab ligi 4 ha.
-1559 müüs piiskop Johannes V
Münchhaüsen (1042—1559) kogu
Saare-Läane piiskopkonna koos
tem.a pealinnuse Haapsalu lossi­ga
Taani -kuningas Frederik Jl-le.
Vana-Lüviniaa konf öderatsioon
lagunes ningSaäre-Lääne piiskop­konna
kui tenia ühe koostisosa
püsimajäämine ei olnud reaalne.
1560 saabus Haapsallu Frederik
I I .vend hertsog :Magnus ning las­kis
ennast püskopiks kuulutada.
1563 ilmuvad Haapsalu
1.343 puhkeb Jüriöö ülestõus,.
2 kuud piiravad ülestõusnud ees­t
i talupojad Haapsalu lossi, kus
piiskop Hermann II oma kaas-kondlas-
tega ennast varjab. Suur­te
. orduyägede saabumisel Tallin­na
alt põgeneb: osa ülestõusnuid
Saaremaale, kus vastupanu jät­kub'
1345. aastani. •
: XIV saj. III veerandil hakata/k-se
ehitama Kuressaare lossi, mis
ki-LJuneb hiljem.' tea, piiskoppide
residentsiks. Haapsalusse jääb
töömka.piitel (piiskopkomia välit^
SUS) ja toc«nkirik.
1383'. tungivad Haapsalu lossi
piL^opi mässulisa vasallid D.
ÜxküU ja J . Scherjenbecke oma
sõjäsulastega/ Nad" rüüstavad
toomkiriku ja, relvakoja, põleta­va/
J naaha suure linnuse puittarä
j a toomhärrade elamud.
1.391 annab piiskop Winrich vön
Kriiprode (1383—1419) käsu k i ­vist
eeilinmisB ehitamissks, ss©
rootslased. 11 päeva piiravad ja
pomimitavad kindral Äke Bengt-son
Ferlä sõjaväed lossi ja linna.
Pärast vallutamist rülištatakse
linn põhj alfeult. 1575' annavad
Rootsi palgasõdurid; kellele va­litsus
ei maksa õigeaegselt palka
välja, lossi taas taanlastele.
1576 võtavad Vene väed vürst
J. Totmakovi juhtimisel lossi en­da
valdusse, vastupanu peaaegu
ei osutata. :
1577 ründas Haapsalut Rootsi
teenistuses olev Ivo Schenken-bergi
väesalk. Linn rüüstatakse
j a i>õletatakse maha, loss jääb
Vene garnisoni kätte.:
1581 vallutavad lõssi Rootsi
kindrali K . H . Homi sõjajõud,! Ve­ne
garnison lahkub.
• . ' • *
(Järgneb)
Aidake kaasa
Dl
levikule, sellega aitate kaasa
eesti kede säilitamisele!
mmMmmü » 0 0
ADVOKAÄT^NOTAR
Room 1002, Royal Trust Tower
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. <Bay & King) MSK! I K T
Telefoa: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
Tuntud arhitekt ja seltskonna­tegelane
Harri Kivilo pühitseb 27.
augustil oma 50. aastast sünni-,
•päeva. ••'-•:
Juubilar sündis Võrumaal sõj a-väeametniku
perekonnas ja olene-:
vait. isa elukutsest sai onia alg­hariduse
Eestis erinevates kooli­des..,''..;.,
':. :^
õppis Tallinna Poeglaste Kom-mer.
tsgünmaasiTiniis,:.niis jäi poo-;
lell Eestist põgenemisel. Lõpetas
Stokhohni Eesti Günmaasiiuni ja
Stokhöbni; Tehnika Instituudi'
arhitektuuri alal. aastal 1950.,:
Abiellus Stokholmis Maimu:.
Kõiviga: Siirdusid Kanadasse, j
kus asus tegutsema Montrealis
ehitustööde alal. Asutas :„Trend
Cpnstraction Go.; Ltd'', kavanda- \
des ja ehitades üle viiekümne!
moodsa elamu j a kirikla Mont­reali
taani kogudusele. Ehitusala-lise
tegevuse iildise langusega
lik\'ideeris ehituskompanü Mont­realis
ja; asus Torontosse. Töötab
arhitektina • ja konsultandina
3eUow Ärchitecture Co. Ltd's'^ ; I
• Eduka kutsealalise toö kõrval
on Harri Kivilo olnud aktüvselt _
seotud ühiskondliku tegevusega'
eesti noorte hulgas aktiivse skau-dijuhina
juba Stokholmis: ja süs
Montrealis j a Torontos. :
Koos Olaf Kopvillemiga asuta- j
ti Montrealis rahvatantsu- ja lau-;
lurühm ,,Vikeriased", kelle küns-!
tipärast ja küpset esineihist o n :
nautinud tuhanded k^sniaaläsed.
Põhja-Ameölkas j a Euroopas,'
kuhu teostati edukas ringreis aas­tal
1970. Lugematuid -kordi on
esinetud ka välismaalasist publi­kule.
• . j
OskuslÜEu ja nõudliku juhina j a
133 Richmond St. W., Ste 7^
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7072
kasvatajana on juubilar j.ätnud
sügavad jäljed eesti rahvakunsti
säilitamisel; ja viljelemisel.
Otsides uusi ideid ja tegevus­alasid
eestluse isikupära jäädvus­tamiseks
ja tutvustanüseks, val­mis
juubüaril koostöös poja
Alariga portreefilm„Endel Rü-berg".
Uusüritusena on kavas
Arvi Korgi ^Tammiraiujad" f i l -
niimine. ,
Juubilar on annud oma panuse
paljude ürituste lavastamisel ja
kavandamisel: valgusefektid Esto
1972 Vaiguspeol, Esto V1972-Mä-lestusalbumi
'kujundamine j a toi­metamine
ja abistavat kätt ja
nõu: paljudel muudel üritustel.
Eesti keele, ja kultuuriväärtus­te
arendamisel on juubilar rõhu­tanud
järjekindlat kompromissi­ta:
puhtust ja s e l g u s t . ^ / - ; -
Entusiastliku spordihuvüisena
on ta koos abikaas Maimuga j a
noorema poja Mehisega tuntud
suusasjx)rdi harrastaja talvel ja
ka suvel.
Sinu sugulaste ja sõjMPade pere
soovib Sülle aastakümneid jätku­vat
energiat ja huvi eesti kultuuri­põllul
viljelemiseks j a tervist- ja
jõudu Sinu isiklikus elus.
E M .
(Algus lk. 2) ;
Eriti rahutukst^e^r on asjabta,
et ollakse uppumas: slaavi rah­v
a ^ , ^mewa.: . ^ ;.
Bo Kage Carlsson lõpetab oma
raamatu ankedoodiga Venemaa
viimse"traari ja parteijiihi Leonid
Brezhnevi kohtumisest taevas.
Tsaar küsib, 'kas Venesmaa ^pind
õn ikka veel puutumata.; :Brezh-nev
kinnitab, et on (ja lisab tõe-,
näolikult, et tsaarivene Ekspansi­oon
teiste rahvaste arvel on muu­tunud
sovjetivene ekspansioomks,
millel pole „uute tsaaride" juhti­misel
võrdset tänai)äeya mäail-m-
as); tsaar lööb särama ja kü­sib,
kas armee on j ätkuvaSti Eu­roopa
tugevaim. Ta s^ab jäUe ra­hustava
vastuse. Süs küsib tsaaj
sosistavalt, kas salajane politsei
on alles. Brezhnev rahustab jäUe
tsaairi. üteldes, et salajane polit­sei
on olemas, kuigi muutnud ni­me
mitu: korda. Lõpuks kiisib •
tsaar> ^kas vodka on sama, hea kui
varem. Nüüd teatab Brezhnev, et
i vodka on isegi mõn«i protsendid
j kangem. Tsaar näib olevat väga
i rahul, kuid esitab siiski veel küsi­muse::
,,Aga ütle, aimas..Leonid
Iljitsh,meie ornavah^, sest on nii
palju aega mööiimud, kas kõ&
see lärm revolutsiooniga, ja kõik
muu oli väärt ainult mõne prot­sendi
kangema vodka pärast?"'
: y - ' ' ' . ..'-::•-.(EPL).-'
-.5
R A A M A T U P I D A J A D
Ghartered Aceountaai
5 University Ave., Ste. 610
Tel. 862-7115
Toronto^ Ont M 5 J Z M i
Eneseikiitus haiseb, aga, haisuga
: liarjume ära. J a mis on teiste
kütuse lõhnast kasu, kui see nii
harva meie ümber l^ljub?
A. Valton
WmStSi.