Vaba eestlane , October 27, 1987

              : V A B A : E E S T L A N E teisil 27. oktoobril 19B7 October 27,
on oma DOtiiKirla Järgi M^anatSa eestlaskonna poolt
on vofitiiHs jj^stimäa ja rahva õiguste ja vabaduse taastamise eest. E K N otseseiks-on:
1) koondada Kanada eestlased uhe^^ rahva
vabaduse eest; 2) esindada Kanada eestlaskonda; 3) aidata koordineerivalt kaasa
I kultuuri viljelemisel ja arendamisel ning noorsoo kasvatamisel ja arendamisel
is vaimus; koostöös teiste organisatsioonidega.
a.ja Kanada eestlaste yäliš- ja rahvuspoilitilise võitluse j a •tahyuskuituurilise töö
ndjana ja teostaiana on EKN oma asü^^
föderaalvalitsuse^ provintsivalitsuse ja kö
•ganisatsioöna.-:":
osavõtmine (näiteks Kosogin'i
külaskäik 197i, Mart Niklus
1984, Punaarmee koor 1987),
kõnekoosolekute korraldamine
(näiteks Sergei Soldatoy, Aarne
Vahtra, Leila ja Valdo Randpere
viimaseil aastail), konverentside
:korraldamine EKf^ tegevuse aru­tamiseks
(Joneš Falls 1983 ja
va­dava
ja väljapaistva panüse:^Harri
Pärkma, esimees 1959^] 959.
Hans Lupp, esimees 1971 —197;^
ja kauaaegne abiesimees; XJCJQ
Peteršoo, esimees 1973--1980;
palju teisi.
Kokkuvõttes võib ütelda, et
aastate jooksul on E KN Kanadas
kujunenud Kanada eestlaste kesk­seks
•võitlus-organisatsmoiiii^j^
meie kodumaa rahva ja n-iaa
vabaduse eest. See: •võiilus on
Eesti Vanristätudteutamise^^^^^^^v^^ •• i - • i • j
tisvõitlejate. Abistamistoiiii- ^ tulemuseks oli. et saate produtsenr: Ha nir; kii-ja-_^ ku esimehed; Jol-i
l a - EKN-u nõudmisel-n
lada valitsus Ktssesõidu^^^^P (1953/54 ja 1957 5
esimehed; Johan
Niiluse; Enh'Tai1õ ja t e ä e kohta
nn VKN^^r^^^^^ Päevade; tehnilise abiga, aigatas j a paoi
7 :kü.ulu
:Vabad
Oma:; • aaštapeakoosolekul 20. \ox\d.
navembril 1973.: 0
põhja ikkudekaalutluste-tulen)^ ; ^ Rahvušpoliitili -kultuuri i -
^ sena võtta^^:u^^^ pinnal on E K N olnud aktiivne
Eestlaste kesknõukogu^ Kanadas Eestist^
I. Eeiti, et kujunenenud olu- nasa
O I T R V N valisvõitlusHku
; tegeV u se ;;kõrval muutunud,
keskorganisatsiooniks, mis esin-:
; dab kogu meie rahvusgruppi ;asu-
: kohaiima valitsusasutuste juures jä
':et seda peab ka organisatsiooni
nimi peegelduma. :
Satiial aastal veebruarikuul viidi
läbi • eri aktsioonina rändraamatu
A. VViirlaiu „Graves : Without
Grosses'* m
'Kanada:poliitilistes ringkondades.
:Ottawajj| 21 ;:veebrüarill973v kor­raldatud
vastuvõtul, niida nimetati
,Balti|: 0htuks :ParlamendimäeK
kingiti raamat kõigile alamkoja ja
Gananoqüe;1985),
lishiinisteeriumiga, esinemised
parlamendi komiteede ees, teiste
V rahvusgruppide kui ka Kanada: saa^^^^
örganisatsi()onide kongressidest Et^^^^^^K eestlaskond.: jäädes
osavõtmine.v tegevüse^ majan- truu
daminetoetuš-aktsioonide kaudu teenimisele^
eestlaste ühiskonnas, kontakti toetanud E K N -u tõ()d ja võiijusi
pidamine kõikide eest aste kes-. Eesti, rahva parema ude vi
kustegä Kanadas, ; Vancouverist :huvides.;
H a l i f a x ' i n i , nii; kirja- : kui ' : R V N / E K N
KLl .
külaskäigudega jiie. vbkJN : Riisna- (1953/54 ja 1957 58)
ka vastavaid ülesandeid Ü E K N : ja : Juh Müller (1954^1956.) ;^k^^
Balli :Liit:Kanadäsliikniesorgani.|^
^'älia saada koos pet-ekõn-':^
19^7 a i u u ^ r i s Mart- esimeste Põhja^ Ameerika Eesti' -N
R n h T . r f . ^ a t . i . f P L-r.Kfn : P i i P v ^ d p 0 E K N 0n ^^ o^^^^ 1969 - 19 7
on E K N pidevalt sEtnudinfor- U
matsiooni; välisministeeriumile ja kaasalgatajaks j a Rahvuskorigres^;
parlamendiliikmetele nõudega, - et side korraldajaks Kanadas. E KN
"Kanada valituse esindajad igal on olnud ka Toronto C
võimalikul juhusel pärivad ^^^^^^N^
tehnilise abiga, a gatas ja pani
Musta Lindi Päeva ükumisele
j ai ad . ai la. Mu st a Lindi Päeva
tegevust juhib: EKN'u liige M ;
"kma
Ilmar ••Hcins()o
( 1 9 6 9 - 1 9 7 DV-Hatrs Lupp
(:197:1--1973). Udo • Peiersoo
(1973-1980),.VLaas LeJA-ät
(1980- ). V ;
ss.
j a .
Liidult andmeid vangista
dusvõitlejäte olukorra
nõuavad nende vabastamist,
on Kanada valitsus^ ka teinud.
1986; a i õli E K N akti ivselt seotud
väikse :.Kaisa:\ Randpere vabasta­mise
aktsiooniga, f
Viimaste aastate jooksul on N .
Liit alustanud; uut i^ünnakut Balti
j ä ' Ida-Eüroopa rahvusgruppide
vastu, innustades oma. käsilasi
energilisemalt jätkataitia ; n.n.
.vSÕjakurjategijate jahti'V/-EKN
:on tugevalt reageerinud sellele,.:
saates ^selgitavaid niargükirje:,
esinedes Desehenes'.:komisjoni;
ees, kohates isiklikult endist:
kohtuministrit J. Crosbie'it ja
kprraldamisega ka edaspidi ja ;nh
sioomde ja noorte kongresse ning
toetanud mitmeid teisi kuhuurilisi
ettevõtteid. EKN juurde kuulub ja
EKN majandab ka Toronto Eesti
.Majas asuvat Kanada Keskarhiivi.
Alates aastast •1955 on- E K N kor-senati
hikmei e^ Kuna vastuvõtt
;parlam endi mäel õnnestus üle
•ootuste, hulgalise ministrite, par­lamendiliikmete
ja; senaatorite
osavöfut. ötsustatljärgmisel aastal:
sellist vastuvõttu jälle korrata.
Läti ja leedu grupid^ nähes õhtu
li õnnestumist, osalesid selle .
Samuti asutati E K N - i , ; : e^
Festivar i " käendajaks. EKN 'an juurde :Ü Aktsioonikomitee, (esimees), • Hans ' L u p p (abiesi-toetanud
eesti koolide, skautide,: niis uurib võimalusi saada Balti -mees), Avo Kitta^^^
gaidide; j ä ;teiste noorte; gruppide gr^
tegevust, korraldanud organisat- Ühendatud Rahvaste Organisatsi-.Montreal):, . Aüaust Jurs (abiesi-
- oonijuurde.^^-^•^^^^:^^:^
Praegune E K N koosseis koos- Heyduck: (abiesimees St
neb45-est valitud liikmest j a 9-ast Catharines), Enno Lepnurm
;ex-offiGio liikmest. Abiesimehi (abiesimees ^ - Vancöuver)
peale Toronto ori keskustes nagu::..w
, Vancouveris, St. Catharines j^än Soosaar .(abiesimees
:raldanud^ , ,SÕ na s i l d e s Louna-Qntarios. Ottawas, Mon-,;^^^^^^^^
Kodumaale", mis on;;,Ameerika trealis ja Haliföxis. Üldvalimised sekretär), Mehis Vahtra Endel
Hääle^l ja hiljem ka ;;,Radm "^li^ >2^^a^^^B^"^'^^^^^^^;L^
Liberty' raadiosaadete kaudu juhatuse valimised igal • teisel juste, Udo Petersoc);^Piret Komi
^^^^alvTegevust. juhib 19-iikme-y
l i n e .juhatus: ja arendavad Epner. Johannes
tookomiSjonid -vahspolntilise, pahapi^
rahvuspolritilise, rahvuskultuuri-lise,
noorsootöö; koolide ja ma-kodumaa
eestlasi. tutvustanud
Kanada eestlaste tegevusega
Jpoksyä. tegevusena • on EKN
ülesanneteks kujunenud m.h.
EKNvliikmete ja Kanada eestläsr
ava (atf kuulutusi ingis-ja prant­suskeelsetes
ajalehtedes. Avaldati
protesti] ÜSA valitsuse Karl Lin­nase
väljasaatmise^iasjus. N . n .
:,.sõjakurjategijate" küsimust: õn
igi Balti Ohtu traditsioon. : Koos :jeiste rahvusgruppidega; k päevako-; jändamise aladel. Üldkoosolekuid
hastest;, probleemidest, kontakti on igal aastal kaks.
p i d a h ^ i n e ' t e i s t e ; organisat-sioonidega
(ÜEKn, ERKÜ. Eesti rontos, täidavad EKN-uabiesime-so
e v a ä ^ s t a kevade toimus:
viieteistkümnes M t i Õhtu; Õhtu,
mille; korraldajaks eestlaste poolt
on, olnud :EKN abiesimees;
Rent, on poliitikute seas
kuulsuses. Nende järjekindel roh-ceatvuline
osavõtt pakub
baltlastele: ainulaadset; võimalust
:kontakte luuavja hoida tihedat
s i det K ä n a da p ö 1 i i t i 1 i s te
tegelastega. Balti Õhtu parlamen­di
käenduskomitee esimeesteks on
olnud pikemat aega finants-mini:
St9r M . Wilsonja senaator S.
Haidasz. .
Tuleks nimetada, et oma
põhikirja kohaselt E K N ei tegele
siinse maa parteipoliitiliste aspek­tidega.
Küll on aga E K N juhatus
loonud sidemeid erinevatesse
parteidesse kuuluvate tegelastega,
et hoida Kanada avalikkuse teac-vuses
elavana ja püsivana meie
põhiprobleemid — inimõiguste
rikkumine ja Eesti Vabariigi
vägivaldne.okupeerimine kommu­nistliku
Vene poolt.
Kaheksakümnendad aastad on
näinud põlvkondade vahetust
EKN-u juhatuses ja koosseisu
üldist noorenemist. 1980.a. valiti
uuelj;s esimeheks Laas Leival, kes
on seda kohta täitnud kuni
praeguseni. Kauaaegne peasekre­tär
(alates 1958) Enn Salurand
asus 1983.a. juunis nautima puh-keaega
ja uueks peasekretäriks
valiti 'nooremasse põlvkonda
kuuluv Priit Aruvald. 1985.a.
üldvalimistel valiti 45-e:liikmelise
koosseisu hulgaliselt noori. Sama
ajal astus E K N ka tehnoloogilisse
ajastusse, rakendades büroos raali
käsutamist.
Üheks olulisemaks ülesandeks
on olnud vangistatud vabadusvõit­lejatele
Jja nende perekondadele on
koordineerinud EKN-u juurde
0-
Vangistatud Vabadusvõitlejate: hed kohtadel samu ülesandeid.
Abistamiskeskus Rootsis, GaptiveKorrald^
:;Marten.:V ' -
EKN. liikmed::.; Erik Ältösaar.
Peeter Altosaar. Rein Andre,
Jun., Henny Aruja. Tormi Hein­maa,
Leida Helde,;. Ülo Isbers;
ülesše; tõstetud igal ' y ^^^^^^P^" Heyduck Ene Kukk-Shewc
juhuT parlamendiliikmete: juures.. noculturalCouncil, Baltic Fe
Muretseti legaalset kait arutamiseks ja
huk.
Marits.: Reet Marten-kaasmaalasele,
keda ' k u t s u t i America Radio Free:Europe,:d,emönstratsjoone. Peetakse kon-onis-
Noni-
Deschenes' koinisjoni ette. üle- Baltic WomensV Gouncil, A B N .
kuulamisele. Eeltoodule lisaks, Canadians for Justice, Ganadian
1986.a. ühes * Ameerika televisi- Institute for Strategic Studies
ooni saates, mis tegeles ühe jne.),, informatsiooni saatmine
, , N a z i " fanaatikuga, pandi Kanada, ajalehtedele, vajaduse
peaosalise nimeks Jan Baltic.
EKN, Balti Liit Kanadas ja Eesti
Rahvuskomitee Üheridriikides
protesteerisid jõuliselt nime
korral pressikonverentside orga­niseerimine,
demonstratsioonidest
takti kohalikkude valitsuse esin­dajatega,
saadetakse märgukirju,
informeeritakse ajalehte jne.
N - u / E K N - u 35-aa:stase
perioodil on paljud
kaaseestlased sellele organisat­sioonile
annud oma ennastöhver-tegevuse
dus
Sehr,
mik,- Ruho Paluoja. Akse
Salumets. Martirj Toomes.
Toomas Trei, Jüri Wallner. •
Ex-officio liikmed: Ilmar Hein­soo,
Mihkel Hansen. Lembit
Kolk, Kustav Kurg. Emanue
Lepik, Andres Taul. Oskar Puhm.
Eduard Riisna, Karl Raudsepp.
RVN-i Vill koosseis {1972—75)
Lk; 5
us
Pühapäeva hommikul 20. s|
k.a. algusega kell 11:00 toii
Läkew 0od i E E L K k i r i kl
ko d u m aa 11 su nn i v i i s i 1 il
lahkumise 43. aastapäeva pul
eriline mälestus-J ui nalateenisti
kus teenis uus koguduse õpet
c
muu
Iga
osta
on
Te
saas
sats
isal