1987-03-17-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
________ •--t - Nr. 21 ülemusi [isevõistlustelt Kergejõustiklastel näib vastala- N sisehooajal^ olevat eriti JKiire:* iiute tippsaavutuste tsti tarni sega Lühikese aj a pksul on sündinud enarri kui ; o l . tosinat uut hallirekbrdit. lanada jooksjate Ben Jphirsoni ja jngella Issajenko rekorditest on [na juttu e Järgnenust on niä r k i m i s V äär se i m nelase I. Lotorevi 2.18,0 löOO^ eetris: mi )ksukuiilsuse Sebast ian Gpe heli stat püsinud rekord 2 1^,59/ Veelg:i vanem (seitse aastat) oli jkslahna Anita Weissile- kuulu-: d rekord 1.26,2 600 meetris: oskvas läbisL; Kiijuhhina dis-itsiajagäl. 25;46. Samas kohas Dksis N. Harlamova 500 meetrit Aga;l.08.86 ja parandas selleöji ithy Rattrav (Jamaika) tippsaii-itust poole sekundiga: : 3 ui 2 aaria n n a lo r d a n k a phkova.; kes mullu välisradade:! |lu korda uuendas oma rekoixlit [ö; m (tokkejookstis. saavutas fräs 60 m yisiantsil sise-maail-sek. S; Bubka •s Tokios oli tirekordiks 7.74 lemus teivas P6. mitte 5.96v5, nagu varem liro llniirfaxis:: Virginias toijmunud |evaistlustel võitis ühe miili Isguvõjstluse naistele Ann Peel •rontp^t afaga 6 min;• 35.47" kundlt;--:"-'^ 'Võistluste peajal ai ühe miili 10 ksu s meeste le : tasuni eeriklahe Sydney Maree ajaga 8,11 kaotuse, mille oii saanud ned päevad varem Kip Ghe-iiyptlt Hamiltonis Kanadas. )lemad kuuluvad maailma eliidi ikä;MulluseJ^ maailma 1500 m it^be is oli Lõuna-Aafrikast |rit: (kuid nüüd USA k^ iree, neljandal ja keenialane lerujyõt kuuendal kohal, tmi Itonis oi i Maree jguni heljandaks.• noorhärra. In i>aacla vähe jiiiia? ; kohe, noorhärra. tuppa kandade välkudes, les klaas, mida hoiab kat- Samniddünud yiiinkae^ ja januBe sõdur joob nii^ I, iäustib üks^^ M sunnik, päris ära la, et^ihiinene lad. Kuid see õ varsti võetakse j minems e parem :ü ei tule. Sellest saa |d üksteisele täi jt otsa, nagu julgus või küsima, ^ ir j uba jninema häkkäbi |iski näidata, et ta lised. Ta astub sõ« )är9^elt, pbõli^hääli? viii 'eit ikka voi kes teil ^ Nr:21 VABA EESTLANE teisipäeval,^ 17. märtsil 1987 - Tuesday, March 17 Lee yestleb eelolevast näitiisesH Toronto eesti kianstielu on kujunenud selliseks, sügisperioodil on mitmeid kunstinäitusi, siis aga pole neid pikemat aega, kuni kevadtalvel jälle mõnele leidub ruumi. Pealegi on üldiselt näituste arv kahanenud. Seda rõõmustavam on ^uudis^ et 2L ja 23. märtsil toimub Vana Andres© • Mriku-ülemises saalis Abel Lee. kunstin . Kunstnik on eelolevat näitust iseioomustanud seletusliku pealkirjaga Momente loodusest pliiatsi ja pintsliga KawagamaP'. Kawagama on Lee oma saar, Muskoka piirkonna järves asuv saareke, kus on Leede suvimaja ja kus nad onsuveti sealse loodusega kontakti leidnud, millest kunstnik on saanud inspiratsiooni pidevaks kunstijoominguks. Küsides eeloleva näituse mahtu, seletab A.Lee,i et seal on välja pandud 30j tööd, mille valmistamisel on kasutatud pliiatsit, pintslit ja sulge vesivärvide ja tushiga joonistamiseks. Lisaks mõned Leele omased trüki värv i-tehnikas löödud tööd. Need on väiksemärnöödulised (16x 16 •tolli). Neis on looduse meeleolusid; mitte turistisilmaga nähtud maastikku, vaid detailsed looduse osad ja vormid, mis valminud ^viimase ' kolme-nelja aasta häid .suusailmasid ja- Leed- oo nautinud suusajoonte vedamist lumelõuendile. Ta arvab, et ega ei saagi ülevaatenäitust nii kergesti kokku. Võib-olla et ehk aasta pärast. Vananedes suureneb enesekriitika ja nõudmine oma loomingulise töö vastu; see eeldab suuremat, aeganõudvama! viimistlemist. Esialgu tahab ta oma joonistuslikku käekirja näidata Toronto eestlasile laupäeval, 2h ja pühapäeval, 22. märtsil toimuval näitusel Vana Andrese kiriku saalis. Näitus on avatud laupäeva! kell 1-^6 p.L, pühapäeval kell -7 õ. •". ^ -if Y ° o . 0 0 oo- Uurimistöö dr. Vello Helk' Kunstnik-ütleb, et neis on tähelepanekuid oma saarelt ja ümbruskonnast, lobdusest, mis eriti täpselt välja töötatud, need pole niipalju fantaasiatundega loomingulised tööd, yaid asjad nagu neid on nähtud. • • A. Lee leiabki, et muu loomingu kõrval on see omaette tore laad, mi^töötamise kestel muutub üha detailsemaks. Nii op talle ka arusaadavaks saanud, miks detailimaalijail töö nõuab väga palju aega. Kunstnikule enesele see on aga nagu väljakutseks, et ta ka joonistada ja detaile maalida oskab. Viimati oli Leel näitus Torontos paari aasta eest; möödunud aastal äratas ta näitus tähelepanu Stök-holmis. K^s on sel li st ülevaatenäitust siingi kavas? Ta vastab, et katsub itöiötadasellise^^ näituse heaks, aga aega on vähe; on tänavu talvel olnud Dr, Vello Helk on aastaid olnud ülemarhivaar Taani Riigiarhiivis ja uurinud seal taani ja norra üliõpil asnoo ruse õppereise välismaile 16. ja 17. sajandil. Neist on tal valminud ulatuslik uurimus, m il le t rükkim iseks taani Riiklik Humanistlik Uurimisfbnd ja G.E.C. Gads Eond on määranud toetuseks ca 100.000 Taani krooni (ca $20.000). Teos ilmub lähemal ajal Odense ülikooli kirjastusel. Samal ajal õn dr. Vello Helk kogunud andmeid Eesti-, Liivi- ja Kuramaalt pärinevate üliõpilaste õppereisidest välismail. Osa sellest on avaldamisel ajakirjas , ,Östdeutsche Fämilienkunde", andmed Saaremaalt pärinevate üliõpilaste kohta taani ja rootsi ( i: Kultuurivaramu konverentsi järel komisjon pidas möödunud i eisi päev a 1 oma e s i mesc (odsolekUv et Äutada mida teha paisuvate eesti kultuurivaradega. Diskussioon viis esmalt välja küsimuse juurde, kas Toronto Eesti M ^ a i tuljeb veel suuremaid Ömberehitusi ]a kas juhul leiduks seal ka rohkem ruumi meie kultuurivaradele: Kõne all oli ka võimali|( eramaja ost Eesti Maja kõrvale.^ Selliseid müüke on üsna lähemas minevikus olnud mitmeid. Otsustati AŠ Eesti Maja j uhatusega sc 1 g itiida nende lähemaid kavatsusi. Uueks. kultuuTi varade plaanitsemise komisjoni liikmeks kutsuti Eesti Kunstnike Koondis, esindaia Mai Göteborgis andis Voldemüir Põlderi nimelise stipendiümif()ndfi juhatus 40(M) kroonilise (ca $800) stipendiumi Mare Erdisele (endise nimega Piigert), kes õpib Göteborg i ü 1 ikool is öigusteadust, Ta on vareim ülikooli lõpetanud fil. karid, kraadiga. Ta on teaduslikult uurinud nimekate estofiilide, rootslaste Sten KarlIrigu ja Per Wieselgreni elu ning tegevust, (mõlemad on olnud Tartu ülikooli VPõlderi nimeline stipem-diumilbrid lo(xli tenia pcwlt ette nähtud eeldustel Eesti üliõpilaste Seltsi juurde Göteborgis. Peamiseks sihiks on abistada ja soetada eesti keelt kõnelevaid liariduspüüdlikke jnimesi, kes õpivad õigus- või arstiteaduskondades; erandjuhtumeil ka gümnaasiumiõpilasi, kes soovivad 2. märtsi! toimus Toronto Eesti Ühispanga roMmes Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni (KEAK) aastakoosoleko Koosolekul valiti Juhatajaks E, Soomet, protokolliiaks Ho Oja. ^ Eelmise aasta tegevusaruande tuslik ja sisukas raamat seisaks osas märkis Qsimees E. Soomet laos. mida on tehtud raamatu ,, Eest la- Kui eelolev aasta on levitamise sed Kanadas" II osa levitamiseks aastaks, siis peeti vajalikuks, et kolmes suuremas Kanada eestlaste aastal 1988 algaks juba eeltöö keskuses. Kõige; rohkem (peale et- järgmise köite materjalide kogu-tetellimiste) on raamatuid müüdud miseks. mis tingib nooremate [i ADjsiamisi imitee kinkeäris. liikmete juurdetuleku komisjonis- Kuigi üle aastc on möödunud se. raamatu ilmumisest, on raamatute KEAK koosseis jäi eelmise müük pidevalt käigus; juba aasta sarnaseks. Esimeheks valiti tänavugi on mil ;eid müüdud. eraldi Ermi Soomet, liikmeisk dr. Laekur E. K^ris esitas 1986. E.Aruja. dr. K. Aun, Richard aasta kassaarüande. Sissetulekute Aritik (EKN esindaja); Eino poolel oli Sl i.920^64. kulutusi Kui^is, dr. Alfred Kurlents, Malle , jättes ülejäägiks aasta- • Laansoo, Valdu Lillakas; Hannes Toimetusele aadetud kirjandus U S K j a E L U n r . 4 ( 5 5 ) - 1986. Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku väljaandes on avaldatus , ,Taaveti kojast ja soost", Liidia Altosaar- Pekku luuletus ,,Jõulupilt'\. Jumal inimlikkuses", Leonid Tretti piibli värss „Taavet ja Koljat", piiskop Nikoni „Keskööl uue aasta l ä v e l ' N o n y Salasoo luu 1 e t u s ,, Jõul u m õ t t ed " , toimetuse juhtkiri ,,Rütmidest", L. Tretti „Tshernobõlnik", väljavõtteid lugejate kirjadest koguduse ema mõistete ümber, D. Pappi „Töömehe juubel", Maria ,;Laul teeb rinna rõõmsaks", M. Nedelsky ^,Kliiniline psühholoogia ja õigeusk", L. Tretti ,,Väikesed kannatajad", Lydia Tretti ,,Mis määral oleme elusad?", ,,Kes teab Eesti-alasest ikono= graafiast?",,,Otsime Verhoustin-ski suguvõsa Hikmeid",,,Viljandi nagu see oli", nekrolooge, toimetuse teateid. Ajakirja keskkohta on paigutatud kiriku kalendri neli esimest kuud, mida saab, uute numbrite puhul ajakirjast eraldada ja iseseisvaks kalendriks kokku liita. Ajakirjas on avaldatud ka kaheksa tegija fotod, kelle tööna see ajakiri võis 1986. aastal i l muda. Nende pere on väike; seda suurem näib nende töö kogusumma sisukas ja üldiselt kõigile huvipakkuy. iiiiiiiiiSiii^^ MÜÜGIL suures valikuso llellstage ette 225-559S litiiHitiiiiiiitiiiiitnHiittiiiiiiiniiitiiiiiiitiiititiH s $5.428,59. Raamatute Oja, Ene Rünge, Vello Salo ja müügiaruanne näitas, et .vEestla- Kari Vaikla. Koosseisu kinnitab sed Kanadas'' I osa on veel laos Eesti Liit Kanadas oma esindus- 223 ja II osa 832 (seni on müüdud kogu koosolekulJ^ MAAEJAMAA kirjastuse! Ilmus 557). Raaniatu trükikulud olid Koosolekul a $35.920.19; milleks saadi Winta- all vahetati noh toetust üle $12.000,00. küsimuste ,, Eestlased s" II osa valmimisel ja Tegevusalallste küsimuste all märgiti toimetaja V. Lillaka ü alanud aastal oligi peamurek.s. märgust sünnipäeva, kuidas suurendada raarnätute müüki. Otsiti jä leiti teid USA ja Kanada raamatukogudele müügiks, samuti teistesse inaädesse saatmiseks, kus võidakse huvi tunda Kanada eestaste ajaloo vastu. Mõneti on ju imestustära-tav. et nii arvuka ..tegdaskon-naga'' raamatut pole kõik tegelased enesele muretsenud. Komisjon leppis koku, et eeloleval sügisel alustatakse uue aktsioo-on kahju, ei nii väär- 22. märtsil Vana oeog meie helikunsti sui Loengu sisuks on meenutada üht eesti helikunstnikku kui loo-misevõimekat ja inspireerivat eestlast,-•• Kogur loengut sisustavad ettekanded on kõik suuhätud Miina Härmale kui inimesele, kui sügavalt rahvuslikule eestlasele ja lõpuks kui inspiratsiooni-rohkele heliloojale ning koorijuhile. Otse muusikaliste ettekannetega Miina Härma loomingust esineb sopran Evi Eesti rahvalaulud ingliskeelses kes koos Köites, 366 lk. Hind $Si. is saatekulu $1.-— SLMUS $5.^ pluss oli kodumaal kõrgem politsei- Mälestusi Miina Härmast, õlgu või memuaaridest — ametnik. Ta oli EÜS liige. Foiidi ^^"^-^PRv ! f ^"^ põhisumma on 55. Tiisman, kirikus ettekannete-rohke Ettekande Miina Härmast kui heliloojast teeb Roinan Toi. T a i l - mestab Miina Härma komposit" sioonitehnilisi võimeid ja võtteid, t oob rea h e l i l i s i n ä i t e i d heliplaatidelt ja viib meid helF loomingu inspiratiivsete:sse sala-kämbritesse. Dr. Toi ettekande pealkiri ön:;vMiina Härma^^^^—^ helisev sõnas ja sõnarikas helis". Oma eesmärgi paremaks saavutamiseks on ta palunud dek-lamaatdrihä abiks näitlejatar Lydia Vohu. Kogu sisutiheda sündmuse avab Akselle Lokk; see sühnib^ohe peale Varia-Andrese koguduse ju-malateeriistüse lõppemist^ St osa
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 17, 1987 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1987-03-17 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e870317 |
Description
Title | 1987-03-17-07 |
OCR text | ________ •--t - Nr. 21 ülemusi [isevõistlustelt Kergejõustiklastel näib vastala- N sisehooajal^ olevat eriti JKiire:* iiute tippsaavutuste tsti tarni sega Lühikese aj a pksul on sündinud enarri kui ; o l . tosinat uut hallirekbrdit. lanada jooksjate Ben Jphirsoni ja jngella Issajenko rekorditest on [na juttu e Järgnenust on niä r k i m i s V äär se i m nelase I. Lotorevi 2.18,0 löOO^ eetris: mi )ksukuiilsuse Sebast ian Gpe heli stat püsinud rekord 2 1^,59/ Veelg:i vanem (seitse aastat) oli jkslahna Anita Weissile- kuulu-: d rekord 1.26,2 600 meetris: oskvas läbisL; Kiijuhhina dis-itsiajagäl. 25;46. Samas kohas Dksis N. Harlamova 500 meetrit Aga;l.08.86 ja parandas selleöji ithy Rattrav (Jamaika) tippsaii-itust poole sekundiga: : 3 ui 2 aaria n n a lo r d a n k a phkova.; kes mullu välisradade:! |lu korda uuendas oma rekoixlit [ö; m (tokkejookstis. saavutas fräs 60 m yisiantsil sise-maail-sek. S; Bubka •s Tokios oli tirekordiks 7.74 lemus teivas P6. mitte 5.96v5, nagu varem liro llniirfaxis:: Virginias toijmunud |evaistlustel võitis ühe miili Isguvõjstluse naistele Ann Peel •rontp^t afaga 6 min;• 35.47" kundlt;--:"-'^ 'Võistluste peajal ai ühe miili 10 ksu s meeste le : tasuni eeriklahe Sydney Maree ajaga 8,11 kaotuse, mille oii saanud ned päevad varem Kip Ghe-iiyptlt Hamiltonis Kanadas. )lemad kuuluvad maailma eliidi ikä;MulluseJ^ maailma 1500 m it^be is oli Lõuna-Aafrikast |rit: (kuid nüüd USA k^ iree, neljandal ja keenialane lerujyõt kuuendal kohal, tmi Itonis oi i Maree jguni heljandaks.• noorhärra. In i>aacla vähe jiiiia? ; kohe, noorhärra. tuppa kandade välkudes, les klaas, mida hoiab kat- Samniddünud yiiinkae^ ja januBe sõdur joob nii^ I, iäustib üks^^ M sunnik, päris ära la, et^ihiinene lad. Kuid see õ varsti võetakse j minems e parem :ü ei tule. Sellest saa |d üksteisele täi jt otsa, nagu julgus või küsima, ^ ir j uba jninema häkkäbi |iski näidata, et ta lised. Ta astub sõ« )är9^elt, pbõli^hääli? viii 'eit ikka voi kes teil ^ Nr:21 VABA EESTLANE teisipäeval,^ 17. märtsil 1987 - Tuesday, March 17 Lee yestleb eelolevast näitiisesH Toronto eesti kianstielu on kujunenud selliseks, sügisperioodil on mitmeid kunstinäitusi, siis aga pole neid pikemat aega, kuni kevadtalvel jälle mõnele leidub ruumi. Pealegi on üldiselt näituste arv kahanenud. Seda rõõmustavam on ^uudis^ et 2L ja 23. märtsil toimub Vana Andres© • Mriku-ülemises saalis Abel Lee. kunstin . Kunstnik on eelolevat näitust iseioomustanud seletusliku pealkirjaga Momente loodusest pliiatsi ja pintsliga KawagamaP'. Kawagama on Lee oma saar, Muskoka piirkonna järves asuv saareke, kus on Leede suvimaja ja kus nad onsuveti sealse loodusega kontakti leidnud, millest kunstnik on saanud inspiratsiooni pidevaks kunstijoominguks. Küsides eeloleva näituse mahtu, seletab A.Lee,i et seal on välja pandud 30j tööd, mille valmistamisel on kasutatud pliiatsit, pintslit ja sulge vesivärvide ja tushiga joonistamiseks. Lisaks mõned Leele omased trüki värv i-tehnikas löödud tööd. Need on väiksemärnöödulised (16x 16 •tolli). Neis on looduse meeleolusid; mitte turistisilmaga nähtud maastikku, vaid detailsed looduse osad ja vormid, mis valminud ^viimase ' kolme-nelja aasta häid .suusailmasid ja- Leed- oo nautinud suusajoonte vedamist lumelõuendile. Ta arvab, et ega ei saagi ülevaatenäitust nii kergesti kokku. Võib-olla et ehk aasta pärast. Vananedes suureneb enesekriitika ja nõudmine oma loomingulise töö vastu; see eeldab suuremat, aeganõudvama! viimistlemist. Esialgu tahab ta oma joonistuslikku käekirja näidata Toronto eestlasile laupäeval, 2h ja pühapäeval, 22. märtsil toimuval näitusel Vana Andrese kiriku saalis. Näitus on avatud laupäeva! kell 1-^6 p.L, pühapäeval kell -7 õ. •". ^ -if Y ° o . 0 0 oo- Uurimistöö dr. Vello Helk' Kunstnik-ütleb, et neis on tähelepanekuid oma saarelt ja ümbruskonnast, lobdusest, mis eriti täpselt välja töötatud, need pole niipalju fantaasiatundega loomingulised tööd, yaid asjad nagu neid on nähtud. • • A. Lee leiabki, et muu loomingu kõrval on see omaette tore laad, mi^töötamise kestel muutub üha detailsemaks. Nii op talle ka arusaadavaks saanud, miks detailimaalijail töö nõuab väga palju aega. Kunstnikule enesele see on aga nagu väljakutseks, et ta ka joonistada ja detaile maalida oskab. Viimati oli Leel näitus Torontos paari aasta eest; möödunud aastal äratas ta näitus tähelepanu Stök-holmis. K^s on sel li st ülevaatenäitust siingi kavas? Ta vastab, et katsub itöiötadasellise^^ näituse heaks, aga aega on vähe; on tänavu talvel olnud Dr, Vello Helk on aastaid olnud ülemarhivaar Taani Riigiarhiivis ja uurinud seal taani ja norra üliõpil asnoo ruse õppereise välismaile 16. ja 17. sajandil. Neist on tal valminud ulatuslik uurimus, m il le t rükkim iseks taani Riiklik Humanistlik Uurimisfbnd ja G.E.C. Gads Eond on määranud toetuseks ca 100.000 Taani krooni (ca $20.000). Teos ilmub lähemal ajal Odense ülikooli kirjastusel. Samal ajal õn dr. Vello Helk kogunud andmeid Eesti-, Liivi- ja Kuramaalt pärinevate üliõpilaste õppereisidest välismail. Osa sellest on avaldamisel ajakirjas , ,Östdeutsche Fämilienkunde", andmed Saaremaalt pärinevate üliõpilaste kohta taani ja rootsi ( i: Kultuurivaramu konverentsi järel komisjon pidas möödunud i eisi päev a 1 oma e s i mesc (odsolekUv et Äutada mida teha paisuvate eesti kultuurivaradega. Diskussioon viis esmalt välja küsimuse juurde, kas Toronto Eesti M ^ a i tuljeb veel suuremaid Ömberehitusi ]a kas juhul leiduks seal ka rohkem ruumi meie kultuurivaradele: Kõne all oli ka võimali|( eramaja ost Eesti Maja kõrvale.^ Selliseid müüke on üsna lähemas minevikus olnud mitmeid. Otsustati AŠ Eesti Maja j uhatusega sc 1 g itiida nende lähemaid kavatsusi. Uueks. kultuuTi varade plaanitsemise komisjoni liikmeks kutsuti Eesti Kunstnike Koondis, esindaia Mai Göteborgis andis Voldemüir Põlderi nimelise stipendiümif()ndfi juhatus 40(M) kroonilise (ca $800) stipendiumi Mare Erdisele (endise nimega Piigert), kes õpib Göteborg i ü 1 ikool is öigusteadust, Ta on vareim ülikooli lõpetanud fil. karid, kraadiga. Ta on teaduslikult uurinud nimekate estofiilide, rootslaste Sten KarlIrigu ja Per Wieselgreni elu ning tegevust, (mõlemad on olnud Tartu ülikooli VPõlderi nimeline stipem-diumilbrid lo(xli tenia pcwlt ette nähtud eeldustel Eesti üliõpilaste Seltsi juurde Göteborgis. Peamiseks sihiks on abistada ja soetada eesti keelt kõnelevaid liariduspüüdlikke jnimesi, kes õpivad õigus- või arstiteaduskondades; erandjuhtumeil ka gümnaasiumiõpilasi, kes soovivad 2. märtsi! toimus Toronto Eesti Ühispanga roMmes Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni (KEAK) aastakoosoleko Koosolekul valiti Juhatajaks E, Soomet, protokolliiaks Ho Oja. ^ Eelmise aasta tegevusaruande tuslik ja sisukas raamat seisaks osas märkis Qsimees E. Soomet laos. mida on tehtud raamatu ,, Eest la- Kui eelolev aasta on levitamise sed Kanadas" II osa levitamiseks aastaks, siis peeti vajalikuks, et kolmes suuremas Kanada eestlaste aastal 1988 algaks juba eeltöö keskuses. Kõige; rohkem (peale et- järgmise köite materjalide kogu-tetellimiste) on raamatuid müüdud miseks. mis tingib nooremate [i ADjsiamisi imitee kinkeäris. liikmete juurdetuleku komisjonis- Kuigi üle aastc on möödunud se. raamatu ilmumisest, on raamatute KEAK koosseis jäi eelmise müük pidevalt käigus; juba aasta sarnaseks. Esimeheks valiti tänavugi on mil ;eid müüdud. eraldi Ermi Soomet, liikmeisk dr. Laekur E. K^ris esitas 1986. E.Aruja. dr. K. Aun, Richard aasta kassaarüande. Sissetulekute Aritik (EKN esindaja); Eino poolel oli Sl i.920^64. kulutusi Kui^is, dr. Alfred Kurlents, Malle , jättes ülejäägiks aasta- • Laansoo, Valdu Lillakas; Hannes Toimetusele aadetud kirjandus U S K j a E L U n r . 4 ( 5 5 ) - 1986. Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku väljaandes on avaldatus , ,Taaveti kojast ja soost", Liidia Altosaar- Pekku luuletus ,,Jõulupilt'\. Jumal inimlikkuses", Leonid Tretti piibli värss „Taavet ja Koljat", piiskop Nikoni „Keskööl uue aasta l ä v e l ' N o n y Salasoo luu 1 e t u s ,, Jõul u m õ t t ed " , toimetuse juhtkiri ,,Rütmidest", L. Tretti „Tshernobõlnik", väljavõtteid lugejate kirjadest koguduse ema mõistete ümber, D. Pappi „Töömehe juubel", Maria ,;Laul teeb rinna rõõmsaks", M. Nedelsky ^,Kliiniline psühholoogia ja õigeusk", L. Tretti ,,Väikesed kannatajad", Lydia Tretti ,,Mis määral oleme elusad?", ,,Kes teab Eesti-alasest ikono= graafiast?",,,Otsime Verhoustin-ski suguvõsa Hikmeid",,,Viljandi nagu see oli", nekrolooge, toimetuse teateid. Ajakirja keskkohta on paigutatud kiriku kalendri neli esimest kuud, mida saab, uute numbrite puhul ajakirjast eraldada ja iseseisvaks kalendriks kokku liita. Ajakirjas on avaldatud ka kaheksa tegija fotod, kelle tööna see ajakiri võis 1986. aastal i l muda. Nende pere on väike; seda suurem näib nende töö kogusumma sisukas ja üldiselt kõigile huvipakkuy. iiiiiiiiiSiii^^ MÜÜGIL suures valikuso llellstage ette 225-559S litiiHitiiiiiiitiiiiitnHiittiiiiiiiniiitiiiiiiitiiititiH s $5.428,59. Raamatute Oja, Ene Rünge, Vello Salo ja müügiaruanne näitas, et .vEestla- Kari Vaikla. Koosseisu kinnitab sed Kanadas'' I osa on veel laos Eesti Liit Kanadas oma esindus- 223 ja II osa 832 (seni on müüdud kogu koosolekulJ^ MAAEJAMAA kirjastuse! Ilmus 557). Raaniatu trükikulud olid Koosolekul a $35.920.19; milleks saadi Winta- all vahetati noh toetust üle $12.000,00. küsimuste ,, Eestlased s" II osa valmimisel ja Tegevusalallste küsimuste all märgiti toimetaja V. Lillaka ü alanud aastal oligi peamurek.s. märgust sünnipäeva, kuidas suurendada raarnätute müüki. Otsiti jä leiti teid USA ja Kanada raamatukogudele müügiks, samuti teistesse inaädesse saatmiseks, kus võidakse huvi tunda Kanada eestaste ajaloo vastu. Mõneti on ju imestustära-tav. et nii arvuka ..tegdaskon-naga'' raamatut pole kõik tegelased enesele muretsenud. Komisjon leppis koku, et eeloleval sügisel alustatakse uue aktsioo-on kahju, ei nii väär- 22. märtsil Vana oeog meie helikunsti sui Loengu sisuks on meenutada üht eesti helikunstnikku kui loo-misevõimekat ja inspireerivat eestlast,-•• Kogur loengut sisustavad ettekanded on kõik suuhätud Miina Härmale kui inimesele, kui sügavalt rahvuslikule eestlasele ja lõpuks kui inspiratsiooni-rohkele heliloojale ning koorijuhile. Otse muusikaliste ettekannetega Miina Härma loomingust esineb sopran Evi Eesti rahvalaulud ingliskeelses kes koos Köites, 366 lk. Hind $Si. is saatekulu $1.-— SLMUS $5.^ pluss oli kodumaal kõrgem politsei- Mälestusi Miina Härmast, õlgu või memuaaridest — ametnik. Ta oli EÜS liige. Foiidi ^^"^-^PRv ! f ^"^ põhisumma on 55. Tiisman, kirikus ettekannete-rohke Ettekande Miina Härmast kui heliloojast teeb Roinan Toi. T a i l - mestab Miina Härma komposit" sioonitehnilisi võimeid ja võtteid, t oob rea h e l i l i s i n ä i t e i d heliplaatidelt ja viib meid helF loomingu inspiratiivsete:sse sala-kämbritesse. Dr. Toi ettekande pealkiri ön:;vMiina Härma^^^^—^ helisev sõnas ja sõnarikas helis". Oma eesmärgi paremaks saavutamiseks on ta palunud dek-lamaatdrihä abiks näitlejatar Lydia Vohu. Kogu sisutiheda sündmuse avab Akselle Lokk; see sühnib^ohe peale Varia-Andrese koguduse ju-malateeriistüse lõppemist^ St osa |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-17-07