Vaba eestlane , March 17, 1987

              ________ •--t -
Nr. 21
ülemusi
[isevõistlustelt
Kergejõustiklastel näib vastala-
N sisehooajal^ olevat eriti
JKiire:* iiute tippsaavutuste
tsti tarni sega Lühikese aj a
pksul on sündinud enarri kui
; o l . tosinat uut hallirekbrdit.
lanada jooksjate Ben Jphirsoni ja
jngella Issajenko rekorditest on
[na juttu e Järgnenu­st
on niä r k i m i s V äär se i m
nelase I. Lotorevi 2.18,0 löOO^
eetris: mi
)ksukuiilsuse Sebast ian Gpe heli
stat püsinud rekord 2 1^,59/
Veelg:i vanem (seitse aastat) oli
jkslahna Anita Weissile- kuulu-:
d rekord 1.26,2 600 meetris:
oskvas läbisL; Kiijuhhina dis-itsiajagäl.
25;46. Samas kohas
Dksis N. Harlamova 500 meetrit
Aga;l.08.86 ja parandas selleöji
ithy Rattrav (Jamaika) tippsaii-itust
poole sekundiga: :
3 ui 2 aaria n n a lo r d a n k a
phkova.; kes mullu välisradade:!
|lu korda uuendas oma rekoixlit
[ö; m (tokkejookstis. saavutas
fräs 60 m yisiantsil sise-maail-sek.
S; Bubka
•s Tokios oli
tirekordiks 7.74
lemus teivas
P6. mitte 5.96v5, nagu varem
liro
llniirfaxis:: Virginias toijmunud
|evaistlustel võitis ühe miili
Isguvõjstluse naistele Ann Peel
•rontp^t afaga 6 min;• 35.47"
kundlt;--:"-'^
'Võistluste peajal ai ühe miili
10 ksu s meeste le : tasuni
eeriklahe Sydney Maree ajaga
8,11 kaotuse, mille oii saanud
ned päevad varem Kip Ghe-iiyptlt
Hamiltonis Kanadas.
)lemad kuuluvad maailma eliidi
ikä;MulluseJ^ maailma 1500 m
it^be is oli Lõuna-Aafrikast
|rit: (kuid nüüd USA k^
iree, neljandal ja keenialane
lerujyõt kuuendal kohal,
tmi Itonis oi i Maree
jguni heljandaks.•
noorhärra.
In i>aacla vähe jiiiia? ;
kohe, noorhärra.
tuppa kandade välkudes,
les klaas, mida hoiab kat-
Samniddünud yiiinkae^
ja januBe sõdur joob nii^
I, iäustib üks^^ M
sunnik, päris ära
la, et^ihiinene
lad. Kuid see õ
varsti võetakse j
minems
e parem
:ü ei tule. Sellest saa
|d üksteisele täi
jt otsa, nagu julgus
või küsima, ^
ir j uba jninema häkkäbi
|iski näidata, et ta
lised. Ta astub sõ«
)är9^elt, pbõli^hääli?
viii
'eit ikka voi kes teil ^
Nr:21 VABA EESTLANE teisipäeval,^ 17. märtsil 1987 - Tuesday, March 17
Lee yestleb eelolevast näitiisesH
Toronto eesti kianstielu on kujunenud selliseks,
sügisperioodil on mitmeid kunstinäitusi, siis aga pole neid
pikemat aega, kuni kevadtalvel jälle mõnele leidub ruumi.
Pealegi on üldiselt näituste arv kahanenud. Seda rõõmusta­vam
on ^uudis^ et 2L ja 23. märtsil toimub Vana Andres©
• Mriku-ülemises saalis Abel Lee. kunstin .
Kunstnik on eelolevat näitust
iseioomustanud seletusliku peal­kirjaga
Momente loodusest
pliiatsi ja pintsliga KawagamaP'.
Kawagama on Lee oma saar,
Muskoka piirkonna järves asuv
saareke, kus on Leede suvimaja ja
kus nad onsuveti sealse loodusega
kontakti leidnud, millest kunstnik
on saanud inspiratsiooni pidevaks
kunstijoominguks.
Küsides eeloleva näituse mahtu,
seletab A.Lee,i et seal on välja
pandud 30j tööd, mille
valmistamisel on kasutatud pliiat­sit,
pintslit ja sulge vesivärvide ja
tushiga joonistamiseks. Lisaks
mõned Leele omased trüki värv i-tehnikas
löödud tööd. Need on
väiksemärnöödulised (16x 16
•tolli). Neis on looduse meeleolu­sid;
mitte turistisilmaga nähtud
maastikku, vaid detailsed looduse
osad ja vormid, mis valminud
^viimase ' kolme-nelja aasta
häid .suusailmasid ja- Leed- oo
nautinud suusajoonte vedamist
lumelõuendile.
Ta arvab, et ega ei saagi üle­vaatenäitust
nii kergesti kokku.
Võib-olla et ehk aasta pärast.
Vananedes suureneb enesekriitika
ja nõudmine oma loomingulise
töö vastu; see eeldab suuremat,
aeganõudvama! viimistlemist.
Esialgu tahab ta oma joonistus­likku
käekirja näidata Toronto
eestlasile laupäeval, 2h ja
pühapäeval, 22. märtsil toimuval
näitusel Vana Andrese kiriku
saalis. Näitus on avatud laupäeva!
kell 1-^6 p.L, pühapäeval kell
-7 õ. •". ^
-if Y ° o . 0 0 oo-
Uurimistöö
dr. Vello Helk'
Kunstnik-ütleb, et neis on tähe­lepanekuid
oma saarelt ja ümbrus­konnast,
lobdusest, mis eriti
täpselt välja töötatud, need pole
niipalju fantaasiatundega loomin­gulised
tööd, yaid asjad nagu neid
on nähtud. • •
A. Lee leiabki, et muu loom­ingu
kõrval on see omaette tore
laad, mi^töötamise kestel muutub
üha detailsemaks. Nii op talle ka
arusaadavaks saanud, miks
detailimaalijail töö nõuab väga
palju aega. Kunstnikule enesele
see on aga nagu väljakutseks, et ta
ka joonistada ja detaile maalida
oskab.
Viimati oli Leel näitus Torontos
paari aasta eest; möödunud aastal
äratas ta näitus tähelepanu Stök-holmis.
K^s on sel li st
ülevaatenäitust siingi kavas? Ta
vastab, et katsub itöiötadasellise^^
näituse heaks, aga aega on vähe;
on tänavu talvel olnud
Dr, Vello Helk on aastaid olnud
ülemarhivaar Taani Riigiarhiivis
ja uurinud seal taani ja norra üli­õpil
asnoo ruse õppereise
välismaile 16. ja 17. sajandil.
Neist on tal valminud ulatuslik
uurimus, m il le t rükkim iseks
taani Riiklik Humanistlik
Uurimisfbnd ja G.E.C. Gads
Eond on määranud toetuseks ca
100.000 Taani krooni (ca
$20.000). Teos ilmub lähemal ajal
Odense ülikooli kirjastusel.
Samal ajal õn dr. Vello Helk
kogunud andmeid Eesti-, Liivi- ja
Kuramaalt pärinevate üliõpilaste
õppereisidest välismail. Osa
sellest on avaldamisel ajakirjas
, ,Östdeutsche Fämilienkunde",
andmed Saaremaalt pärinevate
üliõpilaste kohta taani ja rootsi
( i:
Kultuurivaramu konverentsi
järel komisjon pidas möödunud
i eisi päev a 1 oma e s i mesc
(odsolekUv et Äutada mida teha
paisuvate eesti kultuurivaradega.
Diskussioon viis esmalt välja
küsimuse juurde, kas Toronto
Eesti M ^ a i tuljeb veel suuremaid
Ömberehitusi ]a kas juhul leiduks
seal ka rohkem ruumi meie
kultuurivaradele: Kõne all oli ka
võimali|( eramaja ost Eesti Maja
kõrvale.^ Selliseid müüke on üsna
lähemas minevikus olnud
mitmeid. Otsustati AŠ Eesti Maja
j uhatusega sc 1 g itiida nende
lähemaid kavatsusi.
Uueks. kultuuTi varade
plaanitsemise komisjoni liikmeks
kutsuti Eesti Kunstnike Koondis,
esindaia Mai
Göteborgis andis Voldemüir
Põlderi nimelise stipendiümif()ndfi
juhatus 40(M) kroonilise (ca $800)
stipendiumi Mare Erdisele (endise
nimega Piigert), kes õpib Göte­borg
i ü 1 ikool is öigusteadust, Ta
on vareim ülikooli lõpetanud fil.
karid, kraadiga. Ta on teaduslikult
uurinud nimekate estofiilide,
rootslaste Sten KarlIrigu ja Per
Wieselgreni elu ning tegevust,
(mõlemad on olnud Tartu ülikooli
VPõlderi nimeline stipem-diumilbrid
lo(xli tenia pcwlt ette
nähtud eeldustel Eesti üliõpilaste
Seltsi juurde Göteborgis.
Peamiseks sihiks on abistada ja
soetada eesti keelt kõnelevaid
liariduspüüdlikke jnimesi, kes
õpivad õigus- või arstiteadus­kondades;
erandjuhtumeil ka
gümnaasiumiõpilasi, kes soovivad
2. märtsi! toimus Toronto Eesti Ühispanga roMmes Kanada
Eestlaste Ajaloo Komisjoni (KEAK) aastakoosoleko
Koosolekul valiti Juhatajaks E, Soomet, protokolliiaks Ho
Oja. ^
Eelmise aasta tegevusaruande tuslik ja sisukas raamat seisaks
osas märkis Qsimees E. Soomet laos.
mida on tehtud raamatu ,, Eest la- Kui eelolev aasta on levitamise
sed Kanadas" II osa levitamiseks aastaks, siis peeti vajalikuks, et
kolmes suuremas Kanada eestlaste aastal 1988 algaks juba eeltöö
keskuses. Kõige; rohkem (peale et- järgmise köite materjalide kogu-tetellimiste)
on raamatuid müüdud miseks. mis tingib nooremate
[i ADjsiamisi imitee kinkeäris. liikmete juurdetuleku komisjonis-
Kuigi üle aastc on möödunud se.
raamatu ilmumisest, on raamatute KEAK koosseis jäi eelmise
müük pidevalt käigus; juba aasta sarnaseks. Esimeheks valiti
tänavugi on mil ;eid müüdud. eraldi Ermi Soomet, liikmeisk dr.
Laekur E. K^ris esitas 1986. E.Aruja. dr. K. Aun, Richard
aasta kassaarüande. Sissetulekute Aritik (EKN esindaja); Eino
poolel oli Sl i.920^64. kulutusi Kui^is, dr. Alfred Kurlents, Malle
, jättes ülejäägiks aasta- • Laansoo, Valdu Lillakas; Hannes
Toimetusele
aadetud kirjandus
U S K j a E L U n r . 4 ( 5 5 ) - 1986.
Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku väl­jaandes
on avaldatus , ,Taaveti ko­jast
ja soost", Liidia Altosaar-
Pekku luuletus ,,Jõulupilt'\.
Jumal inimlikkuses", Leonid
Tretti piibli värss „Taavet ja Kol­jat",
piiskop Nikoni „Keskööl
uue aasta l ä v e l ' N o n y Salasoo
luu 1 e t u s ,, Jõul u m õ t t ed " ,
toimetuse juhtkiri ,,Rütmidest",
L. Tretti „Tshernobõlnik", välja­võtteid
lugejate kirjadest kogudu­se
ema mõistete ümber, D. Pappi
„Töömehe juubel", Maria ,;Laul
teeb rinna rõõmsaks", M.
Nedelsky ^,Kliiniline psühholoo­gia
ja õigeusk", L. Tretti ,,Väi­kesed
kannatajad", Lydia Tretti
,,Mis määral oleme elusad?",
,,Kes teab Eesti-alasest ikono=
graafiast?",,,Otsime Verhoustin-ski
suguvõsa Hikmeid",,,Viljan­di
nagu see oli", nekrolooge,
toimetuse teateid. Ajakirja kesk­kohta
on paigutatud kiriku kalen­dri
neli esimest kuud, mida saab,
uute numbrite puhul ajakirjast
eraldada ja iseseisvaks kalendriks
kokku liita.
Ajakirjas on avaldatud ka
kaheksa tegija fotod, kelle tööna
see ajakiri võis 1986. aastal i l ­muda.
Nende pere on väike; seda
suurem näib nende töö kogusum­ma
sisukas ja üldiselt kõigile
huvipakkuy.
iiiiiiiiiSiii^^
MÜÜGIL suures valikuso
llellstage ette 225-559S
litiiHitiiiiiiitiiiiitnHiittiiiiiiiniiitiiiiiiitiiititiH
s $5.428,59. Raamatute Oja, Ene Rünge, Vello Salo ja
müügiaruanne näitas, et .vEestla- Kari Vaikla. Koosseisu kinnitab
sed Kanadas'' I osa on veel laos Eesti Liit Kanadas oma esindus-
223 ja II osa 832 (seni on müüdud kogu koosolekulJ^
MAAEJAMAA kirjastuse! Ilmus
557). Raaniatu trükikulud olid Koosolekul a
$35.920.19; milleks saadi Winta- all vahetati
noh toetust üle $12.000,00.
küsimuste
,, Eestlased
s" II osa valmimisel ja
Tegevusalallste küsimuste all märgiti toimetaja V. Lillaka ü
alanud aastal oligi peamurek.s. märgust sünnipäeva,
kuidas suurendada raarnätute
müüki. Otsiti jä leiti teid USA ja
Kanada raamatukogudele müü­giks,
samuti teistesse inaädesse
saatmiseks, kus võidakse huvi
tunda Kanada eestaste ajaloo
vastu. Mõneti on ju imestustära-tav.
et nii arvuka ..tegdaskon-naga''
raamatut pole kõik tegela­sed
enesele muretsenud. Komis­jon
leppis koku, et eeloleval
sügisel alustatakse uue aktsioo-on
kahju, ei nii väär-
22. märtsil Vana
oeog meie helikunsti sui
Loengu sisuks on meenutada
üht eesti helikunstnikku kui loo-misevõimekat
ja inspireerivat
eestlast,-••
Kogur loengut sisustavad ette­kanded
on kõik suuhätud Miina
Härmale kui inimesele, kui süga­valt
rahvuslikule eestlasele ja
lõpuks kui inspiratsiooni-rohkele
heliloojale ning koorijuhile.
Otse muusikaliste ettekannetega
Miina Härma loomingust esineb
sopran Evi
Eesti rahvalaulud ingliskeelses
kes koos
Köites, 366 lk. Hind $Si.
is saatekulu $1.-—
SLMUS
$5.^ pluss
oli kodumaal kõrgem politsei-
Mälestusi Miina Härmast, õlgu
või memuaaridest —
ametnik. Ta oli EÜS liige. Foiidi ^^"^-^PRv ! f ^"^
põhisumma on 55. Tiisman,
kirikus ettekannete-rohke
Ettekande Miina Härmast kui
heliloojast teeb Roinan Toi. T a i l -
mestab Miina Härma komposit"
sioonitehnilisi võimeid ja võtteid,
t oob rea h e l i l i s i n ä i t e i d
heliplaatidelt ja viib meid helF
loomingu inspiratiivsete:sse sala-kämbritesse.
Dr. Toi ettekande
pealkiri ön:;vMiina Härma^^^^—^
helisev sõnas ja sõnarikas helis".
Oma eesmärgi paremaks
saavutamiseks on ta palunud dek-lamaatdrihä
abiks näitlejatar
Lydia Vohu.
Kogu sisutiheda sündmuse avab
Akselle Lokk; see sühnib^ohe
peale Varia-Andrese koguduse ju-malateeriistüse
lõppemist^
St osa