Vaba eestlane , November 29, 1984

              VABA EBSTLANE ndjapäeyal, 29. novembril 1984 — Thursday, November 29,1984 Nr. 89
, V A B A D E EESTLASTE E M I J X A N D J A .
• VÄBÄ gESTLÄWE
AANDJA: o/ü VabaEesÜane, 1955 LeslieSt Bon MHls,
OntTM3B2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino J5e, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 4444823, taUtus (telliniised, kuu^^
ekspeditsioon) 444-4832
) TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.—.
I ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—, pool­aastas
$37.— ja veerandaastas $19.—
Aadressi muudatus 7&c. — Üksiknumbri hind 70 c»
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toU üiiel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
mk,
FublishM by Free Estonian Publisher Ltd,
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Eesti õpetajate Ühing Kana»ias pidas aastapeakoosolekut 11. nov., miUest võtsid osa: esireas vasakult Va­leria
Kimberg-Kotkas, Helle ÄITO, Helgi Nippak (esinaine), Oskar Paas, Leida Marley, Hella Leivat ja
Endla Komi, teises i:eas Helmi Lepm,M. Veskoja, Virve Gering, Ly Krabi, Adele Kelemit, Linda Raudvee,
E M Tarmet-toömberg Ja Juta Fiihln, kolmandas reas Georg lital, A. Tael, pr. Reppo, Valentine Kask, Ol­ga
Kraav, Ellen Martens, Vaike Kannu; neljandas reas Ene Lüdig, Anne-Liis TiUl, Maie Matsoo, Leena
:Rosenb®rg,: Edgar/Mairten,^; ^ Suvi. - Matsoo • ja Merike Martin. '
•V ••--Foto: Ö.: HaamerV
Viiitiasel ajal räägitakse palju
jjheast" ja ,,h^vast" välispoliiti-kast.
Siinsel mandril t u i Ä e ka
M e kohta näiteid ning üldise am»-
saama kohaselt, mida pid
tatakse ^massinieediu^ide kaudu,
on Ühendriikide endine president
T^ixon jä Kanada endine peamlnis-iter
Tnideau ajanud ^jhead" välis­poliitikat,
küna j,halva*V välispolü-i
k a viljelejalis peetakse Ühendril-
MdeiHresident Reaganid
Mal'ajal leidub ka neid, keS peavad
fresident Reaganit välispoJiitilseM
p]^aeguse aja nõuetele vastavalt
effakprdseSt Mndla käega meheks^
kona |»>ifixoni iš^^^
landina ja olupoliitikuna ning T
deaud pahempoolse kallakuga
Maaihnaparandajana, kes naiivseJst
Mealismist või sihikindlast veendu­musest
kantuna taotleb Ühendriiki­de
ja teiste lääneriikide
msi';N,; Liid^^^^^^^
jecid erinevad seisukohad on
ingitud s e l l e l kuidas küsimusele
* läheneda. Nisoni ja Triideau
„heald" vÄpoliitikat TÕib sämas-itada
1970-ndateI aastatel harmsta-i
u d nn. detente ehk pingelõdven-dose
poUitskaga, mis sisuliselt sei­sis
tihedas läbikäimises N . Luduga
Ja teiste raiideesriidetaguste riikide­ga,
elavas kaubavahetuses Moskva­ga
j a tema dral^mtidega. Lääne
kõrgeklassilise tehnoloogia kei^e^
käelises andm&es ja müümises
mudeesriide taha, Kremlile ja ta
satelliitidele vabade käte andmises
läärie^ oma propaganda leVitami-seks,
pun^e spioonide tegevusele
läbi sõrmede vaatamises ja vene­lastele
kasulike tmimarelvade pil-iramise
kbkkulenete sõImlMlses.
On selge, et kõik need kokku­lepped
o M Moskvale tohutuks
soodustuseks. Ja seda enam, et
i k s k i n€5ist kokloilepetest ei piira-mud
N . Lüdu maailmavallutamise
plaane ja kominunismi samm-sam^
mu^^^ edasitungi Aafrikas, Aaisias
|a teskl^^
diktaatorlike võimupiiridega varus­tatud
kommunistliku partei endine
peäsiökret^ Leonid Brezhn^v ava?
i k u l t deklareeris^ et:detente: poliiti­ka
'ei tohi- piiratafN.:XiidiiB abi šlin
ja seal maaihna nurkades toimuva­tele
,,vabastanii!ssÕdadele," mille all
tuleb mõista kommunistliku rev<^
lutsiopni levitamiseks lavastatud
ülestõuse, ^ s vastati Läänes sel­lele
ainiiltabitu ..õlgade keMts^
juba lähemad Ja
sõbralikud sidemed ja kui Reagan
kommunismi „õelaks süsteemiks^^
ristis, siis sadas talle etteheiteid
igast kandis, paremalt ja vasakult.
Reagan paljastas detente poliitika
petliku fassaadi, kuulutas välja
Ühendriikide relvastamise program­mi
ja viis vene rakettidega tasa­kaal^
saavutamiseks keskmise len-nukaugusega
ameerika Pershing-2
ja tubraketid Euroopasse. Ta tem­beldati
selle eest nü kodupinnal kui
ka lütlaste ja vaenlaste juures sõja-ässitajakss
|a välispölütiliseks õnne-mängijaks
ning venelased iõpetastd
kättemaksuks Euroopasse toodud
rakettidele tuumarelvade piiramise
läbirääkimised Genfis.
Reagan oU nüüd kõikjal ebaln°
telligentne poliitik ning halva" y'ä-lispolütika
kujundaja prototüüp.
Teda siiüdistati, et ta ei saavuta­nud
venelastega kokkuleppeid rel­vastuse
piiramiseks, ta tunnistati
vastutustundetuks vendaiste yihtie-jaks,
talle paiidi süüks ühendriiki­de
poliitika nurjumine Keisk-Idas,
M tehti patuoinaks mõrvarliku kai-
Metungi. iparast Ühendriikide me-feväelastele
Beirutis, taUe sadas
Kongressis valusaid sõnu Salvadori
abistamise päralst kommunistlike
partisanide vastu võitlemisel ning
ta mõisteti hukka kuubalaste ja ve­nelaste
väljalöömise pärast Grena-dast.
Reaganüe ettelaotud„pattu-de"
nimekin on veelgi pikem, kuid
käesoleva artikli ülesanne ei ole
neid kõikiüles lugeda.
j ^ t l e m a t a . o n Reagaml: olnud
välispoliitilisel pmital ka mõningaid
ebaõmiestumisi, kuid need on ai­nult
väkesed tagasilöögid võrreldes
tema suure saavutusegar Ühenda
kide ja teiste lääneriikide välja too­misega
detente polütika uimast
Peaaegu kõik tema vastu tõstetud
süüdistused tunduvad sihilikena ja
ülespuhutuina ning kahjuks et ole
tema atakeerijateks mitte ainult
venelased ja teised raudeesriideta-gused
rahvad, vaid ka Ühendriikide
liitlased ja isegi paljud ameerikla­sed.
Reagani kritiseerijatel puudub
ilmselt igasugune soliidsus j a reaU-teeditunne
kui teda atakeeritakse
põhjuselj et ta katsub heaks teha
oma eelkäijate eksimusi N . LüdU"
ga suhtlenusel, ÜhendriM
tamüsel ning Ifesk-Ameerikas
Kesk-Idas tehtud vvigadle
i^rax-a välispolütikä^ raamides
venelastega sõlmitud kähüaseväar-tuisega
kokkulepped ja lepingud te­kitasid
läänemaailmas petliku jul­geoleku-,
ja Jdndlusetunde^ vMida
ptasid süvendada vasakpoolsed ar­tiklid,
komnientaarid ja analüüsid
ajakirj^du^s ja teistes massimee-iiumides.
T^ üldine mu^v
ininnalaskniiise mentaliteet^ mida
Moskva ära kaisutas palavUkuks
relvastamiseks ja Ühendriikidest
relvastuse ala! möödumiseks..
Kui 1?8& aastal
presidendiks valitud Monald Rea­gan
nende unistustele ja „hea" M-ispoliitika
viljelejatele ja propa?
geerijatele lõpu tegi, siis vaadati te­male
nägb soovimatule soslsetungi-jale
ja mugava elu rildrajale. Pal­j
u d polütikud olid
välis-polütika
Idfitiseerijad on peatselt
olukorra ees, kus nad peavad tun­nistama,
et Reaganil on olnud õi­gus^
tarna ,,h®a'^yä^^ aja­jad
m olnud v^el teeL Venelased,
kes omal ajal Genfis toimunud
relvaistuse vähendamise labirääkl-misteU
ust paukudes lüües
lahkusid, oii nüüd teatanud, et nad
on valmis ameeriklastega Jäbirää-kimisi
alustama ning nõustuvad
Isegi Reagani ja Tshernenkp va­helise
kohtumisega pinevuse vähen­damiseks.
Siit võib teha ainult jä­relduse,
et Reagan on jõudnud
oma „h^va" poliitikaga ja Ühehd-riiMde
taasrelvastamisega, mis hak­kab
kanduma isegi maailmaruumi,
olukorrani^ kus Kremlis hakatakse
tõsiselt mõtlema kokkulepete saä-
: vutamiseJe. J a meMde. läbirääkimiste
RAHA RINGKÄIGU MIRÜSEST
OLENE V. HMDÄDETÕUS^.-
Ligilähedaselt on seotud hindade
tõusu või langusega raha läbikäigu
kiirus tarbijaskoim'a jahiiläamisel
kaupadega. See; teeb^ võimalikuks
riigipangale kontrollida üldist hin­dade
taset. Praktiliselt tähendab
see seda, €t raha läbikäigu kurus
on sõltuv, tegelikust erapankades
olevaist bilanssidest mida ärimehed
omakorda peavad silmas pidama
kui nad sõlmivad ärilepiriguid. Äri­mees
seisab alati küsimuse ees, kui
kauaks jätkub tal pangas olevast
kapitalist tegutsemiseks. Riigipank
aga kontroUib erapankade reserve.
Järjest suurenevaid ärilisi tehin­guid
saab ainult kahel vüsiliinaht-šeerida.
Esimene moodus on, et
suurendades olevat hoiust Ja teme,
et olemasolevat raha kasutada öko­noomsemalt,
st. kiirendades sulara­ha
läbikäigu kurust.
• Tänapäeval paljud seaduslikud,
tehnilised nmg pangandušr j a töös­tus
juhtkonna ärimeetodid aitavad
kaasa, et väiksema pangabilansiga
vüakse läbi sama, arv ärilisi- ja in-vesteerimistehinguid.
Elektrooniline
pangandus, lühiajalised väärtpabe­rid,
kredüt-kaardid: ja pangareegli-test
mittekinnipidamine aitavad
kõik kaasa raha ringkäigu kiiruse
tõstmiseks.
Ameerika ühendriikides (Kanada
andmed selles suhtes on ebamäära­sed)
1965. ja 1980. aastate vahel
ringkäigu kiirus tõusis kolm prot­senti
aastas, mis oü ligÜähedaselt.
võrdne - iga-aästase majanduselu
kasvule kogu toodangu ..ulatuses.
Sellise ringkäigu kiiruse kasvust
juba üksnes on küllalt, et tõsta ko­gu
toodangu väärtust kolm protsen­ti
aastas. Samaaegselt ühendriiki­de
riigipank suurendas paberraha
hulka enam kui rahva juurdekasv
seda oleks õigustanud ja tagajär­jeks
oli inflatsiooni jätkumine. .
':RnGIVÖLA IKÄSVU MöiU^ - ; •
HINDADELE '^^
T r ü t a selleks et
finantseerida valitsuse uusi pro­gramme
on kõige jõulisem tegur
iiiüatsiooni edasi viimisel. Kui va­litsuse
puudujäägi •finantseerimi­seks
kasutatakse ainult trükikunsti,
aja! d ole ameeriMa^^ -/ä-'
ja küüm selga tõmniätay vaid K^d
võivad julgelt ja kindlalt oma sei­sukohti
avaldades nõuda kbmmu-nisüiku
agressiooni lõpetamist.
Washingtonil on nüüd tugeva rel-yastuise
mäol vajalik seljatagijiie
jiing see on ainus tegur, mt^a
Kremlis arvestatakse. Kui tasmit
Reaganile ei hakata avsddama sise­poliitilist
survet venelastele järele-siis
selle tagajärjeks on, et. käibel­oleva
rahasumma kasv on samasu­gune
kui erapankade reservide
kasv. Kasvavate reservide näol on
erapahkadel võimalus anda uusi
laene, milliseid omakorda kasuta­takse
uute hoiustena ja sellega on
suurendatud krediiti. Sellisel sea­duslikul
alusel on suurendatud käi­beloleva
rahahulga suurust 60-prot-sendi
võrra Kanadas.
RIIGIPANGA TEGEVU&
, Teoreetiliselt Kanada riigipanga
esimeseks ülesandeks on kontrolli­da
käibele lastava rahahulga suu­rust,
et tagada hindade stabiilsust.
Praktiliselt on polütiüne surve alati
olnud selleks mõjuvaks teguriks, et
käibele lastava rahahulga kasv on
üks samm ees toodangu tõusust.
Sellepärast on Kanada raha pide­valt
kaotanud omä ostujõudu aasta­te
jooksul. Rahva huvi on aga dol­lari
ostujõu säilitamine, mitte ai­nult
täna, homme või ülehomme,
vaid määramata j^ja peale, ja Seda
saab siis aüiult läbi viia, kui vali­jaskond
ön hästi informeeritud in-flatsiooni
põhjustest. Veelkord, eri­list
tähelepanu tuleb siinkohal juh­tida
seletustele, millistega valitsus
õigustab raha trükkimismasinate
pidevalt käigus hoidmist.
Vaidlused, millistega õigustatak­se
sellist riigipanga tegumoodi, on.
peamiselt rajatud filosoofiale, et
tugevasti kontrollitud , riigi raha-monopol
mõjub halvavalt kogu ärite­gevusele
tulevikus. Eramajanduses
investeeritakse ainult siis, kui on"
loota profüti. Uuemad uurimused
aga näitavad, et samane kartus on
asjatu ja on peamiselt rajatud ma­jandusstatistika
vale tõlgendusele.
Riigipanga otsuste mõjudest ko­gu
majanduselule tuleb alustada
arusaamisega põhjustest, millised
panevad ühele äritegevusele „jalad
alla**; Tavaliselt analüseeritakse
seda alljärgnevate sündmuste järr
jekorras: protsendimäära seotakse
kui määravat tegurit tööstuskapita-li
investeerimisel, müle toodang
peab andma teatava sissetuleku en­ne
kui tehakse järgmine investee­rimine.
Viimaste aastate uurimused
aga lasevad oletada, et äritegevuse
ajaline kestvus ja intensiivsus on
hoopis mõjutatud inventuuri suuru­sest
ja tööliskonna vajadusest toot-mispJTotsessis.
Iga äritegevuse aluseks, on kaup.
Kui on märgata, et nõudmine tar­bekaupade
järele on suurenemas,
siis ka suurendatakse inventuuri.
Otsekohe tekib nõudmine masinate
ja toormaterjali järele ning sama­aegselt
ka tööliste järele. Ajal, kui
aset leiab inventuuri suurendamine,
tuleb aeg, kus toodangületab müü­gid.
Kui on.märgata müükide vä­henemist,
siis loomulikult piiratak­se
toodangut ja: hakatakse likvidee­rima
inventuuri. Nende kahe teguri
omavaheline „mäng" on selleks
A. määravaks teguriks, kui intensüvne
on ühe äritegevuse ja selle perioo­di
pikkus. Inventuuri ülesehitami­seks
kasutatakse peamiselt panga­laene.
Riigipanga., poliitika,., mis
teeb kergeks laenude saamise on
aga samaaegselt üheks nähtama­tuks
allikaks, mis aitab pikendada
inflatsiooni kui see juba on olemas'.
Kui jälgida inflatsiooni vastu võit­lemiseks
tarvitusele võetud vahen­deid,
siis peab ütlema, et peale
avaliku arvamuse pole veel leitud
ühtegi tõhusat vahendit inflatsiooni
vaos hoidmiseks. Midagi pole liht­samat
ja kergemat ühele valitsuse­le
kui trükkida raha, et olla popu­laarne
masside hulgas. Ilma poliiti­lise
kontrollita i seal ei ole mingisu­gust
piiri kui kõrgele hinnad tõu­seksid
ja kui kiiresti.
VALITSUSE RÄMANDAMIS-POLIITIKA;
Kui riigipanga esimeseks ülesan­deks
on inflatsiooni ärahoidmine,
süs seda ei tohiks mitte ohustada
plaanitsemata valitsuse rahandus-polütika
seisukohast vaadatuna.
Alati aga on olnud just väHtsUse
rahahduspolütika selleks kõige suu­remaks
takistavaks teguriks miks
rügipank pole võimeline süstemaa­tiliselt
midagi ette võtma inflatsioo­ni
pidurdamiseks.
Aegadel, kui maad valitseb ma­janduslik
tagasilöök, valitsus on
alati suurendanud kulusid, ilma et
selle juures oleks tõstnud riigimak­se.
Kombinatsioon, madalad mak­sud
ja suured valitsuse kulutused
ei vähenda veel valitsuse koormust
majanduses. See ei ole mitte rahva
maksustamme, vaid just vastupidi,
valitsuse enda kulutused määritle-vad
valitsuse osa majanduses. Va­litsuse
kulutused määravad vahekor­ra
kui palju inimtööjõudu ja too­dangut
valitsus, eemaldab erama­jandusest.
Puudujääk valitsuse ra­handuslikes
operatsioonides tähen­dab
seda, kus otseste maksude ase­mel
valitsus on valinud mooduse,
kus kasutatakse kaudsete maksude
tehnikat. Üheks nähtamatuks riigi­maksuks
on riigilaenude tegemine,
sest sellisel moel saadud raha ainult
vähendab erasektori ostujõudu ning
samaaegselt paneb aluse kõrgen­datud
maksudele tulevikus, kuna
valitsus peab hakkama maksma
suuremaid summasid laenajatele
protsentide arvel. Teine moodus,
kuidas valitsus tõstab makse, ön
vähendades pangas olevate hohi-summade
ostujõu väärtust ; ^ •
Tänapäeval nii Ameerika ühend­riikides
kui ka Kanadas majandus­likud
raskused on peamiselt tingi­tud
valitsuse suurtest puudujääki­dest
viimase viieteistkümne aasta
jooksul. Ligemale 60 protsenti valit­suse
puudujääkidest on rahandatud
eelpool käsitletud meetodite kaudu.
Tulemuseks on olnud pidev inflat­sioon
ja kõrged protsendimäärad.
. (Järg II?:. nr. 5) •, ' "
Kanada endine peaminister ja l i -
beraaUde partei juht Pierre Tni­deau
oli aüiult mõned kuud pärast
oma kõrgest positsioonist ja ame-tist
loobumist vaikivas olekus. Pä­rast
seda kui talle äsja ühendrüki-des
üle anti Albert Einsteini nime-
Une rahuauhind, on ta saanud uut
tuult purjedesse ja mitmed tema
väljendused ja kommentaarid lase­vad
oletada,, et endine peaminister
on endiselt arrogantne polütiüne
löögimees, kes ei tunnista oma ek­simusi
ega vigu ja peab ennast po-Üitili^
eks„superman'iks'S seda nii
sise- kui välispolütüistes sektorites.
Trudeau ei taha ümselt kuidagi
sellega leppida, et teda süüdista­takse
liberaalide partei allakäigus,
kanada majanduse pankroti veerele,
veeretamises, ühendrükide välispo-lütüiste
seisukohtade ignoreerimi­ses
ja 'WashüigtonUe vastu tööta­mises.
Kõige kujukamaks näiteks
tema ülbuse kohta on äsjane ava-
Uk kommentaar, et liberaaUde par­tei
o|eks Kanada viimased üldvali­m
i s i võitnud kui tema — Pierre
Trudeau oleks edasi olnud pea-istri
ja parteijuhi kohal. Selline
väide ei näita Trudeaud mitte ai­nult
oma võimete ülehindajana,
vaid ka kanada valijaskonna naeru­vääristajana.
Ei ole vist kaugel
aeg, kus Trudeau oma suuri või­meid
ülistades hakkab kiitlema, et
prantslased oleksid võitnud Water-loo
lahingu, kui Pierre Trudeau
oleks olnud / Napoleoni asemel
prantsuse vägede ülemjuhataja.
Kuid Trudeau ei tegele mitte ai­nult
oma võimete ülistamisega,
vaid kk Kanada uue peaministri
Brian Mulroney õpetamisega ja tal­le
välispolütiliste. instruktsioonide
andmisega, eriti selles sektoris,
mis puudutab Ottawa ja Washing­toni
vahekordi. Trudeau pani prant­suskeelses
CBC raadiosaates pea­minister
Mulroneyle südamele, et
ta ütleks president Reaganile „tõ-de"
näkku. Ta jättis ütlemata, mi­da
ta selle „tõe" all mõtleb, kuid
pidas vajalikuks juurde lisada, et
kanada rahvas keerab Mulroneyle
oma selja kui ta ameeriklasi järe­le
ahvib ja alati nende jälgedes
sammub. '
Peaministri positsioonil olles ei
julgenud Trudeau NATO organisat­siooni
kritiseerida, ehkM ta aval­das
NATO poliitikale passUvset
vastupanu Kanada sÕjaväeüse pa­nuse
märgatava kärpimisega ja
kanada riigikaitse armetusse olu­korda
vümisega. Nüüd mainib ta
ajakirjanikele, et NATO ministrite
vahelised nõupidamised on tühised
ja õõnsad ning põiklevad kõrvale
sõja ja rahu küsimustest. Neid olu-
Usi küsimusi ei arutata endise pea­ministri
arvates sel põhjusel, et po-mtikud
tõrjutakse rahuläbirääki-mistelt
j a nõupidamistelt kõrvale
ning domineeriv osa antakse sõja­meestele
ja tehnokraatidele.
Trudeaul on selles mõttes õigus,
et polütikutel on rahuläbirääkimis­tel
oma osa täita, kuid vaevalt on
selle osa täitjateks Trudeau taoli­sed'polütikud,
kelle kohta võib ütel­da
„i^e läänes, sUmad idas".
rk
Toronto endine linnapea John
Sewell lõpetas 13-liücmelise kanada
rahugrupi eesotsas oma ,,rahurei-s
i " N. Liitu, millele grupi lükmed
panid suuri lootusi. Külastati Mosk­vat,
Leningradi ja Volgogradi (en­dine
Stalingrad), kus loodeti kontak­te
luuav tavaliste inimestega, nü-ütelda
„mehega tänavalt" ja aru­tada
nendega rahu väljavaateid.
Pikem peatus tehti Volgogradis,
kus Kanadast tulnud rahuotsijaid
võõrustasid ning nendega maaü-maasju
ajasid ametlik Rahukomi-tee
ja linna juhtivad tegelased, loo­mulikult
kommunistliku partei liik­med
— seega domineeriv elüt.
John Sewell on oma reisikirju ja
rahukampaaniat kirjeldanud Toron­to
ajalehes Globe and Mail. Neid
muljeid lugedes selgub, et John
Sewell kirjutab pikalt-laialt tühjast-tähjast
ja jõuab alles oma vüma-ses
artiklis kuidagi nü-ütelda asja
juurde. Enne seda teeb aga rahuot-sija
üllatava leiutise, mis peaks eri­ti
huvitama ka antropolooge — ni­melt
venelased pidavat välja näge­ma
sama moodi nagu neid külasta­nud
kanadalased. Nad mõtlevat ka
samuti ning neil olevat samad kar­tused
ja samad ambitsioonid. Ainus
erinevus kanadalaste ja venelaste
vahel on Sewelli arvates vene keel
Nr. 89
U ja 2. d
dr, MJ
J. ja 9. d|
dr, R.
töök@l
OTTAWi
kistab uut<|
les Kam
Mulroney.
müjardi
vardab Kai
lahend ami{
alalise tööl
pole palju
tööle rakeiJ
dollar riigil
de tasumisi
rohkem ja
nuintressidj
Potetel
kuielcK
N. LiidI
Tshcrnenk(
teist"" alternl
aga hoiataj
' relvade
laiendamine
vardus jil
„sulailmaks|
hetes, pööi
poole, et 1
_ du relvad(
„objektiiYsc
ta",
Tsherneni
vib jõuda
paljudes prJ
N. Liidu cj
nmiiseks oi
heade suhetl
ja kummalil
vat ka põhjf
mas venel?
miks mõned
mas suhtuvj
lastesse.
Ekslinnapt
ta sellega .2(
leiutise ja t.^
auhind maäi
well kahe ši|
ma erinevus
laste vahel,
sed süniüst
nistÜku part
kanadalased I
võivad ise e]
Omal0i>piq
tunnistama,!
Õnnestunud
mehega tänj
kokku ametil
dajatega, kei
test parteitej
lased küsisid
gutseb ka
vastati, et nj
klassideta ü]
ainult Üks sc
Kanada rai
tumisest ilm]
süstas rahu I
iniseks kõntal
ja Toronto ei
viliste raamil
pea aktseptec
laste suiireksj
neku, kuigi
nud endast
gnippi. Nii
tõenäoliselt
mä" i
pivaid venelj
bai tahtel gi
partei on sell
des välja vai
Sewell peal
mise kontaktd
sõpruse kindlj
ja kanadalastj
Sewelli J a tei
If^ppenud suüi
tamul üheski 1
müiest enne
üldsuse hiivkl
seda ebaõMej
seletama, sei!^
suda varjata