Vaba eestlane , November 29, 1984

              sfeglstrstton snimber
ELMUB IGAL TEiSIPÄEVAL
: 3A
Nr. 89 (3106) XXXIII aastakäik Neljapäeval, 29. novembrü 1984 — Thursday, November 29,1984 tJksikiiombri hind 70 cm0
jijiiiiiiiiissinisniiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiniiuiiiiiiiHiiiiiiiH
1 STOraOLM (EPL) — Stokholmi politeels toote wiSS
I Järjekordne põgenik — 28-aastane jmist Hillar Raig, kes 2.
I novembril saabus Soome ühe kom!§omoli poolt korraldatmd
1 grupü^isiga ja sellest.grupisüfõgenesj, saabudes 6. novembnl-
S Stokholmi.
„Mul oli villand kommu­nistliku
ühiskonna vabaduse
puudusest ja ©esti noorsoo
indoktrineerimisest," ütles
Raig, kes pärast Tartu üli­kooli
õigusteaduskonna Jõpe-tamist
"on olnud alul Harju
rajooni kommunistliku noor­sooühingu
sekretäriks ja vii­mati
nimetati Harju rajooni
parteikomitee instruktoriks.
Ta märgib, et yõttis just
sellised kohad Vastu, kuna tal
juba mõni aeg tagasi küpses
otsus lahkuda esimesel või-maiusel
N. i Ljidust ja-välja-sõiduvõimalusi
saavad ees­kätt
just usalduskohtade ini­mesed.
Nii pääseski ta Kot-kasse
suunatud gruppi, mille
reis oli nagu partei- ja kom-somolitöötajate
/premeerimi­seks.
„Saime igaüks 180 Soome
maika reisiraha, i See raha
jätkus täpselt vajalikeks pile­titeks,
et üle Turu sõita
Rootsi. Sõitsin bussiga Tur­gu,
kuna kartsin võimalikke
kontrolle raudteel. Kui Jõud­sin
Stokholmi, siis võtsin
kontakti rootsi politseiga ja,
Eesti Komiteega", jutustas
cu arenguaastad
nooruses on möödunud rez-hÜmitruus
õhkkonnas — isa
on põllumajandusteaduse
doktor ja juhib- Sakus põllu­majandusliku-^^
uurimisasutu­se
osakonda, tal on vend, kes
on majandusteadlane.
„Kui ma olin nooremj siis
lootsin icka, ei kommunism
aegamööda muutub rohkem
demokraatlikuks ja et ka
Nõukogude Liidus saavad
inimõigused ja vabadused
oma koha. Ma pettusin kui
sellist arengut ei toimunud."
Tuletades meelde, et N.
Liidu kompartei vümasel ajal
on palju juttu teinud komso-molitcK)
parandamiseks, - sele­tab
Hillar Raig, et viga seis­neb
selles, et partei tahab
r<Äem ideelist kommunist­likku'
kasvatamist, noored
aga eelistavad seltskondlikku
tavalist suhtlemist, nagu noo­red
ikka.
Inglise diplom
mSrvaW Indias
BÕMBAY — Inglise diploinaat
Indias Percy Norris mõrvati kui ta
oli teel tööle Bombays. Turidm^atu
kallaletungija põgenes pärast kol­me
lasu tulistamist, tabades 56-
aastast Nörrist pähe ja südamesse.
fshehho^bvcskkia
lennukeid
Nikaracigudsse?
WASHMGtONUSA luure offi
märganud pakendeid Tshehhoslo-vakkiast,
kus võivat oUa sees
Tshehhoslövakkia L-39 treeninglen-nukid.
Bulgaaria sadamas Burgas
ja ametnikud usuvad, et need on
määratud Nikaraaguasse. Samasu­gune
varasem teade üües,' et N.
Liidu MIG-lennukid on teel kesk-
Ameerikasse. Sel põhjusel USA pre­sident
andis Nikaraaguale|hoiatuse,
Metsamärgi kursusest osavõtjad. Esimene rida, vasakult: Ava Kiaaspea, Mikk Jõgi, Tüa Kütt lektor, et USA ei sam neid moodsaid len-
Jfaan Lepp kursuse juht, Ants Evard lektor, S: — ~ ~ M,L»ovnu^w^u TJL uovoumx uai »s AX ltos«auamr.. Ti Veiinü ve lXi XdU aä vV aMsOaCUkVuUXltV KX ^ak adUrXiA nukeid oma lähikonnas.
I K<jop, ¥©«>mas Kaid, SiBile J ^^ Tae, Eevi Novek, LSüsa Kaunismaa ja Peeter Faunik.
¥@iiiiftalikyd
süiidistcisid
iilly^rahcstltä
ametiaaiius nõukogude tööriistaks
Ämeerikci š§|ci¥etercinid nSyavcsd eriuurfmiste buwo fregevus©
.TORONTO— Keston Col!ejge'i
direktor Miohael Bourdeaux ja ka- ^
toliku kirilcu nunn Ann Gillen ^^itsi sõjakurjategljaile jahipidamime ©E muutunud poi^bleemiks Ica ÜhendriiMde Yeterans of^ F^^
USA'st ütlesid hiljuti Torontos toi- felgm Wars (VFW) juhtkonnale^ kes nõuavad USA Office of Special Investigations (OSI) tegevuse uuri-munud
pressikonverentsiij et USA ^ ja protesteerivad praeguse maksumaksjate kulul tehtava uurimusse laadi vastu, mille osalisteks on saa-evangehst
Billy Graham ja teised ' ' ^ ^ i
usumehed, kes on külastanud N- , - ^ .„ .
Lütu ning selle järel öebiud, et n.\^ wT"!; ff"^'^ kuidas voeti kodakondsus ja tehti
nad leidsid seal üldiselt usuvabadu- USA kodakondsuse saanud Ana^- korraldus maalt valja saatmiseks
se, on traagilised juhtumid ja vii- ^^a kodanike tagatasam^^ põgenikule,
nud eksiarvamisele miljoneid ini- 2^°^^^^^ ^ . Ludu salapoitsed kes oh ammugi amerikamseeru.
mesi väljaspool-N. Liitu. See on ^^^f: saadud toendusmaterjah"
.n^n,,H M T HA.. an..fhrõ'in.nH.i. ^l^sd, VQQVL vastu juba VFW rah­et
otsustadalcas&ikute täviüõl»
gusi on rikutud ja kas igas Ins»
tantsis on seaduislik protsess õ!«
gesti sooritatud, 1
andnud N. Liidu ametivõimudele vi n •,
tihe i(5hjuse inimeste tagakiusami- 20. augustü
seks. Chicagos.
ilma rikkumata USA föderaalseid
Sellejuures on OSI vabalt võt- immigratsiooni eeskirju ja rahvus
nud omaks, likke statuute.
asetatud teise i
ketööstus, alla.
sti, nagu ras-yieninSykGgii
istyngi a^fiisiiset pypdts
kaitsemiüisteit Ustinov
V MOSKVA - - . N. Liidu kaitsemhsister Dmitri Ustseov, M a pole
enam kahel kuul nähtud ja on räägitud tema tõsisest haigusest, puudus
ka seekordselt N. Liidu ülemEÕikogüB istungilt, ^
riigi eelarve.
N. Liidu kaitsekulutusi suuren­datakse
tunduvalt 1985. aastal;
peaaegu 12 % : on ettenähtud roh­kem
eehnisest aastast ja see tõus­vad
finantsministri Vassili Garba-zovi
teatel 2 miljardi rubla^(ametli­kku
kursi kohaselt 2.3 s^ljardi dol­lari)
võrra. Minister ütles, et N.
Lüt ei püüa saavutada sõjalist üle­võimu
maaihnas, aga nad ei luba
^õjalis-strateegilisti võrdsuse tasa­kaalu
nende kahjuks mupta.
N. Liidu eelarves oli 1984; a.
sõjalisteks kulutusteks 21.52 mil­jardit
dollarit ehk 4.66% eelarvest.
Eelolevaks aastaks tõuseks see
22.57 miljardüe ^dollarile ehk
4.87%.
• 'Kuid Läänes' oSevad N. Liidu
vaatlejad ütlevad, et N. Liidu
sõjalised kulutused ustakse oIe°
•. vat tegelikult vähemalt: kahe­kordsed,
kuna paljud kaitsekulutused on
U miljardil' dollcirif
GENF — Aafrika vajab vähemalt
18miljardit ekstraabi järgmisel kol­mel
aastal vältimaks suuremat
näljahäda, müle kõrval praegune
Etioopia kriis on väga väike, üttes
ÜRO komitee peasekretär Shridath
Ramphal. Maaüm reageeris liiga
hilja Aafrika kriisidele, mitmes as­pektis
lüga hüja säästmaks elusid.
Resolutsioonis, öeldakse muuhul­gas,
et spetsiaalne uurimisasutus,
mis on USA kohtuministeeriumi
osakond ja loodi president Carteri
ajal selleks,
et nende peamine allikas Amee- Küsimuse lahendamiseks peaks
rika kodakondsuse äravõtmiseks ÜSA Senat õigete kanalite kaudu
on tehtud pideva nõupidamiste dustama kohe aval&u uurimusega
alusel Moskvaga, sealse salapo*- kogu OSI küsimuses, kattes kõik
litse! KGB ametnikega aspektid nende tegevuses, nii
on TTCA / r^^T USA's kul ka väljaspool USA'd sel
et deporteerida või välja saata SeUega USA valitsusasutus OSI on ^^^^ ameerika^ahvas võiks
naturaliseerunud Ameerika ko- muutunud ^uulekaks nõukogude ^^^^ täiesti teadlik ja informeeri-danikke,
kes on^endised põgeni- impeeriumi tööriistaks USA koh- ^SI tegevusest ja seUejuUres
kud kommunismi ee!$tj_a keda tuministeeriumis. otsustada, kas niisugused tegevused
Müüd süüdistatakse natside kaas- ülikuulus špionaarfii agen- oü USA huvides, eriti praegusel
öööMsteaiau tuur, mis loodud kavatsuslikult rahutul ajal, kus ähvardused võik-
Selle õigusemõistmise protsessi dgsijjfoj.^natsiooni levitamiseks ja sid murda õrna rahu vabade rah-juures
on imestamapanev, et USA teistes maades segaduste loomiseks, vaste ja punase düctaatorriigi vahel
ismi=
iaid 76 aa.t.«;e Bm^fri uSno^i mida poleks mitte kunagi pidanud mnc^icüiMp^ncv CL uor. Tnternat^ionaakete
jaid /õ-aastase Dnutri Ustmoyi ^ . ^ ajakirjandus on müstiliselt vaimud 0° ^ f i "^f^^^f ^^^^^ete ^SA kohtuministeeriutti.^on tel
puudumme, kes on olnud uks mc ^^^^i^^ma. ^^^^^ protsesside kirjeldamisest konfliktide tekitamisel. Asja KGB ^^^^ siiski omapärase o^»"-^'—'*.
jukamaid kujusid poliitbüroos. Us- ülts teine komitee lüge Robert hoidumise, selle asemel, et neist varustas OSI helihntidega ja nn. . küsimuse l
tinovi nähti viimati 27. septembril. McNamara, endine Maailmapanga häbiväärseist protsessidest kirjuta- ,.tunnistajatega" ja amerikanisee- nisteeriumi lahendada
Ta puudus ka 7.'novembril ök- " ' " "
toobripühade paraadilt. Diplomaa­tilistest
allikaist on kuuldud, et ta
olevat haiglas.
Kuid vahepeal haiglane olnud
president Konstantin Tshemenko
näib olevat paranenud ja oli istun­gil
poliitbüroo eesotsas.
Sealt puudus liige Viktor Gris-hin,
kes oli' olnud külaskäigul
president küsis, kas maailm võiks da. Ainult kaks ajalehte on aval- ^u^^^^ l^ogenike „ohvnte" arvuga,
veel vastata ühele abipalvele. Kui danud seeriaid protsessidest: „The kmgi kusmiuses olevad sündmused
nad ei kuule täna, kiu sajad tuhan- Spotlight" ja „Ukrainian Weekly", tomiusid 40 aastat tagasi. Ameri-ded
inimesed on- Aafrikas suremas, esimene Washingtonis, teine Jersey kaniseerunud põgenikke tülitatak-süs
ma ei tea kunas nad tahavad Citys. Ajalehed on avaldanud tun- se ja kiusatakse taga N. Liidust
abistada. Miljonid surevad 10-15 nistajate kirjeldusi kohtukäigus. saadud „tõendite^* alusel ja see on
aasta jooksul, kui maaüm ei rea- Westburg, Long Islandüt tunnistas f^^^ mi intensiivne, et vähemalt
geeri juba täna. '
Mihhail Gorbutshev, keda ustak­se
praegu olevat nr. 2 mees Krem­lis
. istus Tshemenkoga esimeses
reas. 'r
Kohtuministeerium on nõudnud^
et S^IisminSsteerium otsustaks^
kas teatud isikute väljaandmine
N. Liidule muudab ÜhejadriiMde
poliitikat Balti riikide suhtes vÕr
mitte. ^ • . •
kaks endist põgenikku on teostanud
enesemõrva ja teised on ähvarda- Otsus tulevat tegemisele juba läbe­nud
meelsamini teha enesemõrva, mai ajal.
"kui et nad deporteeritakse Vene- ' U ' \ T r . v-. - u J *tt.-
maale Või Iisraeli, mis ei olnud , Balti madusliit jaXeeduühis-Üldse
veel riigücs saanud II maa- J^^nd.Ameerikas on alustan^d^akt-ilmasõja
ajal. , siooni^sdgitavate kirjade saa^^^
' • ga USA valismimstrile George
y • Sellepärast USA ' sõjaveteranid Shultzile lootuses, et välisminister
KAIRO — Lüljüa terroristide aktsioon mitme riigipea mõrvami- nõuavad president Ronald Reaga- suudaks küsimuse õiguspäraselt la­seks
on toonud esile ka need sündmused, mille tõttu Kadaffi võimule niit, et kohene ja täielik uurimine hendada.
pääses. Endine Liibüa peaminister väidab, et temal on dokumente, mis teostatakse OSI tegevuse üle,
näitavad, et praegune Liibüa juht koi Moammer Kad^^^
büas:võimu USA relvade Ja toetu!segao, • • .. •. - . ..-.. .• • • •. • ' / - '.• -....' - ~ . : , "
ILLA JOSTMAN'i
kudumistööd®
,,Kädaffi haaras võimu Lääne
toetusega. Lääs valis tema, kuna ta
on hull,'' ütles; AbdelHamid El-
Bakoush, kelle teeseldud .mõrvalu­gu
pani Liibüa valitsuse uskuma, et
ta õli mõrvatud Liibüa mõrva-meeskonna
poolt , ,Ilma selle toe­tuseta
poleks Kadaffi ega tema
grupp mitte kunagi võimule pääse-
El-Baboush ütles egiptuse aja­kirjale
antud jutuajamises, et teda
tahetakse surmata, küna temal on
dokumente, mis näitavad, et USA
^a^d^ö^l^£^v^?sfl^PV(?^<P^^ö^^ tOBtSS VÕimU
pühap., 9.(dets. kella 11 homm. kuni 6 p l
Toronto Eesti Maja väikeses saalis
. Ta ei võivat :süsM praegu •roh­kem
öelda, kui et relvad, veokid
ja soomusmasiiiad olid tsaadetud
Kadaffile ja tema grupile Amee­rika
baasist 1. septembril 1969.
El Bakoush oli peaministrilcs ku­ningas
Idrise ajal. '
Ameeriklased olid valinud Ka­daffi,
kuna ta oli sel ajal „igno-rantne
sõdur" ilma mingi ideoloo­giata
ja USA ametivõimud olid
'kartnud, et vasakpoolsed võiksid
saada kasu kuningas Idrise kukuta­misest.
lesti Mdjandusklubi Kanadtis
loeng kõigile kaasmcfatcastele
HUVITAVAID INVESTEERINGUm
TÄNAPÄEVAL
esitavad hr-d ILMAR MAR'irENS ja LENNART KADAK
Neljapäeval, 6, dets, kell 7.30 õ. Eesti Maja keskmises saalis
Sissepääs tasuta