Vaba eestlane , February 7, 1978

              \
Hr. 10
Nr.'
MMffI l i l l U U l m i
VABA EESTSMS t e i s i | ^ s ä , 7. veebruaril 1978 - Taesday, Februtoy 1, WB
—'- - :—: .\|T.jinim:iHJ'ililill W-tf'^ " " " ' iluii ii«riiii-r'iuii.iitui.ii,ii,ii,i.iiiiiiij,i,iJH»''Hii'ii'iiii.»ainlT
Hind Saatekulu
j€i€iit Lepp
I •55
2.50
2.50
2.50
5.—
3.50
3.-
4.30
9.-
3.~
3. -
5.-
5 -
4.50
i.5r
14.-
2.-
1.50
4. -
6.65
2.1C
5.30
2.50
2.25
h25
3
15
15
au
:15-
15,
40
25
1.50
Ž.75
m
'40
40
40
20
20
20
20
40
15
40
30
30
40
40
40
20
25
25
.50
b5
50
40
40
35
[amal viisil edasi,
fjtust siiski oma
[. Hetke pärast ta
ning läks otse
•nandi Aulio juisr-
'se osakonna esin-üsna
osav vastu-ja
Burchardi tele-
Jrkas kohe, et see
äie sellele, mida
\m veidi kuulnud
sakslased val-
^t; ründama Eesti
Btus raadiosaatja
oma ja ooperi-taekud
Soome.
Ideta meid oleks
fuursaarel üllata-.
3gi,oli kogu ras-laarelt
evakijfee-ladioteadete
saa-
>sti välgunobedu-.'
veel samal
m teisegi
li jumalagajätu.
)li lõppenud, jät-lauakaaslasele
Ipvi, et kiri ava-
|inni pärast; Kuid
'5 auastmes^, oh-p
kõike head
|d, kui soome
[• Kirjas :oli: üle-liünitusest;
Kotka
siöon oli riiütel-lorras,
mil saks-fetiursaart
vallu-
|rist kindral Val-
^*egi hiljem tun- I
Alguses ei osanud ikodust tööle
ega ka koju tagasi sõita. Siin oli
• suureks abiks esialgu autojuht.
Nalj äkana tundus see,, et kõik tä­navad
tundusid samasugused ole­vat
ja ei osanud ka ©ralldada sõi­dusuund!.
Kuid paaripäevase sõi­du
järele hakikas silm juba har­juma,
tundus erinevusi ja ka sõi­dusuunad
said selgeks, eriti kui
jälgisin kaarti. See oli suhteliselt
algeline, suurtänavad olid esita­tud
kuid kõrvaltänavad puudu­sid.
M5ned päevad hiljem proovi-
. sin ka ise autot juhtida sealses
liikluses. See oli ailes elamus!
Kuid seülest hiljem.
Päraat paaripäevast kohanemist
hakkas silm juba harjuma araa-biMiku
lüklusega ja riietusega.
KottpüJksjd ja loorid ei äraitaüud
enam tähieiepahu^ Ka löoduš lin­nas
haikkas eristuma oma rohe­lisuse.
See iperiöod oli just pä-wst
vihmahooaega 1 ja. kõik oli
värskelit roheline ja liled õitse­sid.
Linna peatee moodustab
suurte puude allee, kus on palju
iillepeeinraid ja ka ptirskkaev. Se­da
teed mööda sõites tundub na­gu
oleksin t^aas Torontos, ainult
loodus ja liiklus on erinev.
vaevalt on näha spordiriietuses 11.|^f |^vOSlkf äd i€B
injimesi, veel vähem jooksjaid.
Oina ringidel kohtasin hämmas­tavaid
pilke, mõned poisikesed
proovisid kaasa jooksta, kuid vä­sisid
ja tüdinesid peatselt. Pä­rast
m'õnenädalise jooksuraja ka^
sutamist, hakkasid nad '„seille
naljaka inglasega" harjuma, leh­vitasid
ja naeratasid
OOl
Nagu varem mainisin, tutvusin
uue liiklusega juba esimesel töö-päevail
ja mõned päevad hüjem
proovisin ka ise autot juhtida.
Turismi broshüürist jäi eriti
meelde, et Pakistanis on vasak­poolne
liiklus. Kuid see iiiklus-niäärus
näib olevat suhjteliseüt
suvaline. Esiteks peab kindlaks
tegema, kellei on eesõigus ja mil­lise
põhimõtte alusel see käib.
Nii näib liiMuses olevalt eesõigus
kõige kõvema pasunaga autol,
sest igast autost mööda sõitös
äntalkse pasunat, ka siis 'kui ai­nult
tahetakse mööda saada aga
ei jõuta. Teiseaštmeline iüklus-vahend
on mootor-riksha —• too
koknerälttaline ITespa skuuter
Ennem kui Pakistani sõitsin,
kinnitati muil^, eit see olevat kõi­ge
soodsam aeg Pakistanis viibi­miseks,
kuna see' olevat ijmrast
monsuuni - ehk vihmahooaega,
mil kõik on roheline ja kliima ja­he.
Temperatuur püsis aga vilus
34". C ning öine madaltempera-:
tuur oli umbes 21° C. õhujahuta-jad
töötasid nii ööd, kui päevad
ning lisaks nendele oli lae all veel
suur aeglane tuulik, nagu vanas­ti
. võis kinolihai näha, kui võõ-rasteleegion
võitles araablastega
Põhja-Aafrikas: üldiselt oli aga
Idüma perioodil kuiv ja niis­kuse
protsent ulatus 40% piiri­desse.
Kuuma ilmaga tekkis ka
joomise vajadus. Nii alustasin
päeva p a ^ klaasi veega, millele
järgnes sama palju kohvi. Töö­päeva
jooksul jätkus see toiming,
sest roheline tee oli, saadaval ko­gu
aeg. Kuid kõige sölle suure ve­deliku
kasutuse kõrval tundus
nagu vajaks keha ikka veel roh­kem
vett. ; 1 _
. Minu tööpäey algas kell Ö
hommikul ning kestis kuni kella
neljani. Töönädal oli 6-päevane
ning reedene päev oli Pakistanis
puhkepäevaks. Kuna tööpäevad
nägid ette pikemaid lauataga is-
' tiimisi, siis tekkis puudus füüsili­se
't^evuse järgi, eriti kuna olin
-kodus • harjunud 1 iganädalase
wimiemise ja jooksmisega. Otsi­sin
endale parajk j ooksuraj a,
kahe väikese istmega taga. Need
on liikluses nagu herilased ning
nõeluvad ja sõeluvad teiste sõi­dukite
vahel. Suurtel teedel hoia­vad
nad küll rohkem vasakule,
'kuid kitsamatel teedel lähevad
nad nagu seebitatult liiklusest
läbi. Kuigi määrus näeb ette va-šajkpoolse
liikluse, ei tähenda see
veel, et autod hoiduvad vasakule.
Eriti rikutakse eeskirju kui on
tegemist parempoolse pöördega.
Lisaks mootorliiklusiöle liigu­vad
iiksikislku liiklusvahendina
jalgrattad. Need. on kõik nagu
ühe vitsaga löödud — mustad, il­ma
käikudeta ja suhteliselt suure
raamiga. Tihti on näha kahte isi­kut
jalgrattal. Teine isik istub
kas ees või mis veel tavalisem,
pakiraamil taga, äga risti. Nii
veetakse, imitte ainult sõpru, vaid
ka vahemaid, abikaasat jne. Sa­geli
võib näha, et ema istub taga,
imikuga süles ja isa väntab pe­daale.
Huvitava pildi nägin üks­kord,
kus isa väntas, ema väike­lapsega
oli taga, vanaisa istus
ees ja lenkstangil oli veel üks
laps. See ratas maihiitas whkem
kui meie Volkswagen!
Äärelihnades esineb ; hobuiveor
keid vähem, 'kuid vanalinnas on
hobukäiarikuö silmatofevas ena-muses.
Neid kasutatakse nii ini­meste
kui ka kaubaveoks, üüri-veökid
on kirevalt ilustatud koos
i päikesevarju pakkuva katusega.
I Tavaliselt võtab • troska peale
kuus inimest ja süs jääb kutsari­le
ruumi veel väid aisale istu­miseks.
Kui on aga raskema koormaga
tegemist, siis võetakse appi här-jakaarikud.
Need veavad palke,
paberimassi, vilja ja teisi mske-maid
koormaid ning miõnikord
kasutatakse selliste kooirmate
ees kahite härga. Need on nagu
tankid ja härjavanikrid ei hooli
liiklustuledest ega miuudest mää­rustest.
Kuna neil puuduvad pi­durid,
siis ülejäänud liiklus an­nab
aupaklikult neile eesõiguse.
Mulle, oli suureks üllatuseks, et
enamus härgi on rautatud, Ido-bistayad
nagu hobused tänaval.
Transpordiks ^kasutatakse veel
eeslite karavane, millede sadui-kobtides
veetakse mulda ja liiva.
Sellistel juhtudel on nälia umbes
kümmet looma karavanis, kes
rahulikult suurlilkluses cmiale
teed valivad.
Kuid linna ilüMusiss ei puudu
ka raskeveokid. Enamus veoauto­dest
on inglise Bedfordid ning
•kui nad on laetud, süs on koorem
nii suur, et vedrud on kahekorra.
Autod öh kirevalt • iHustreeritud
reflekteeriva plekiga, jättes tea­tud
määral persia vaiba mulje.
.Ühiskondlik transport toimub
kaJiel vüsil — kas linna bussidel
ehk siis erabussidel. . Viimased
on väikebussid nii Volkswageni
suurused, kuhu maiiutatakse
15—25 isikut ja paari sendi eest
viib see siis sind kohale. Tihti
on buss nü täis, efe uks. ei lähe
kinni. Siis. sõidetäikse nii kaua
pooUahtise uksega kuni mõni
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu juhatuLS üliing-u 25. aastapäeval. Seisäyad vasakult: M. Niinvee,
L...yardjas5 Ä. Tomiiag, Ä. .Leharl, Ä. Alaver, esim^ Tori, Ä. Kirs,;R. Molks ja M. yeskimae.
' . Foto: J. Kreilis
maha ja tekib ruum
ukse sulgeonisöks. Teine bussiliin
on linna oma ja paneb imestamta,
et need bussid üldse edasi lügu-vad.
Need on vahad Suzuki masi-nad
ja liikluses ära klopitud. Ka
on neid liikluses kerge ära tunda,
sest nende taga hõljub tohutu
suur must diiselõli pilv. Bussi­peatustes
on huvitav jälgida rah-vast.
Enamus neist kas kükitavad
maas või õigemini istuvad kanda­del
©hk siis seisavad. Harva ka­sutatakse
istepinke, isegi seal,
kus need on välja pandud.
õhtul lisandub tänavaliikluse
ohule veel lisaoht — paljud sõi­davad
ilma tuledeta. Ka on palju
tänavaid, kus puudub igasugune,
tänavavalgustus. Kogu see liik­lus
meenutab Loblaw parkimis­platsi
reedeõhtuses ummikus, ai­nult
sõidukiirus on suurem:g Kuid
kõige selle liiklusmöUu sees on
imelikul kombel väga vähe õnne­tusi.
Nägin vaid ühte õnnetust ja
ka see oli tingitud kahe jalgrat­turi
vahelisest kokkupõrkest.
2)-
umbes 2 km pikkune,| millel jook­sin
iga päev. Kui Torontos näed
jooksjaid igas vanuseklassis,, siis
siin maal on see erakordne, sest
"1
; ÄDVOKAAT-NOTÄR
aoffm; 1S12, Royal Trust Tower.
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
: • Ont. (Bay .& King) M5K 1K7
Teleloa: 869-1777
24-tUDdi telefoni valveteenistus
Järgmise diefeaadi./joölLsui eest-laste
koguarv ei kasvanud nime-tamisväärselt,
kuid emakeelt kõ­nelejate
protsent kasvas. võrrel­des
1961. a. arvudega.
. Meil ei ole võimalust analüü­siks,
Imid. märkigem^ aga tõenäo­lisi
põhjusi:
(a) Eesti keelt emskeelena kõ­nelejate
arv kasvas tõeliselt 1931.
ja 1971. a. vahel
(b) Statistiline ; variatsioon,
mille põhjustas metoodiikia vahe:
1961 küsimust emakeele kohta
küsiti igas majapidamises; 1971
esitati igas kolmandas majapida^
mises küsimus etnilise päritolu
kohta, kuid küsimus emakeele
kohta; küsiti igas. maijapidamises.
(c) Psühholoogiline protsess —
1961 ei oldud veel nii kindlad en­das,
et oleiks juletud end eesti
keelt väldayanä kirja pahna.
1971 inimesed olid julgemad —
võibolla aitas ka kaasa, et rahva-loendus
oli kirjalik. \
.; Rahvaloenduse andmed eestlas­te
ja ka teiste väiksemate gruppi­de
kohta võiksid paremad olla.
1941. aasta rahvaloenduses olime
veel soomlaste kirjas, vanasti
kindlasti venelaste kirjas. Kui
mõtelda •kuidas tsaariajal eestla­sed
kanada immigratsiooniamet-nikele
võisid peavalu teha: vene
kodanikud, vene keelt ei oska ega
end venslastena kirja ei taha las?
ta panna.
Ja ütlevad, et on eestlased —
rahvas kellest keegi midagi
kuulnud ei olei
j ainult eesti keeles
: tunnetada.. MaaÜmas aretatavatest 962. vd-
- Meil,.vanavanematel m ^ f ^ ^ Nõi^ogudejMus.
eriline suur kohustus oma las- 45. K o i g e T Ä levinud.on
telastega eesti keelt rääkida jä ^^««n^^ah tõug^ 29,23%,\ ^e|ti
meie peak^me neid sinna kaa- jfast; tõugu on 1%. ja: eesti ^niusta-lku^
iut 0,33% touveiste üldarvust.'
Kui Vene N.S.F.V. veisekasvatus
on mitmesuunaline (46% piima,
51% 'kombirieeritud ja 3% lihatõu-sa
võtma, mis meSl tähtis'
püha on ning kus neil ön või­malus
ühiseid elamusi eesüas-tena,
eesti-keeles kogeda, •
" Võibolla Eesti Liit Kanadas
peaks mingisuguse sümpoosioni
Või „ajuraju" korraldama, et sel­gemat
ja mõjukamat lahendust
leida.
Statistika alusel yõlksime fü-turistlikke
hüpoteese 'üles seada,
emakeelt rääkivat rähvaprotsen-
^W^OT^y^^; i rahvaloendusega alates oleme ju ti jälgides ning selest järeldusi
^ kaotanud oma sünnimaa: eestla- i tehes uusi teid ikeele säilitami-
&sd, lätlased ja leedulased tunnis­tati
Venemaal sündinuks, (vaata
1951 Census, Vol. X, pp., 92-93)
' Kuid see .peavalu tegemine jat-
' / "mm \ kub ju veelgi, ses.t 1951: aasta
olgu need meie ilmalikud või vai­mulikud
üritused.
Palju meie juhte põevad n.n.
viimse eestlase sündroomi, usku­des,
et kui nemad reast välja
langevad, või kaovad, siis kaob
gu), siis Balti mail kasvatatakse
ainult piima tõuge. Nii moodustab
Leedu veisekasvatuses leedu puna­ne
kari 44% ja leedu mustakirju
56%. Lätis kasvatatakse ainult läti
pruuni karja (mustakirjut on vaid
0,08%). Eestis on eesti punast
nendega nende ettevõte. Kuid aja-166,9%, eesti mustakii^ut 32,7"/o ja
lugu bii näidanud, et ehi läheb eesti maakarja 0,4%-.
edasi. :
Süamaani on meie suurüritu­sed,:
eriti Eesti Päevad nü idas
kui läänes kui ka globaalses ula­tuses
palju selleks kaasa aidanud,
et ühiste elamuste salv. ei tüh-juks.
Samuti on ka . Kanadas müllti-
Eesti punast tõugu kasvatatakse
ulatuslikidt veel Moldavia N.S.V.,
10,31%. sealsete tõuveiste üldar­vust.';;
.
VI Üleliidulised masinlüpsivõist-lused
peeti möödunud suvel Eestis,
üldkciklmvõtes tuü Eesti võistkond
siin esirtieseks 97,21 punktiga. Läti
kultuursuse laine palju kaasa ai- oli teine - 96,49 Ja Leedu kolmas
danud etmliste gruppide rahvus- j 95,24. Eelmistel, V võistlustel oli
likuks ärkamiseks. Sellega ühen- j Leedu esimene,' Eesti kolmas ja
duses on palju noori rahvusgrup-jLäti neljas.:Mõlemil; juhul oli osa-pide
jiiurde tulnud oma juürrot-; võtjaid võistkondi 15,. üks igast
sima. i ,,venaiasvabariigist".
Eesti punane tõug näib olevat
heas ikuulsuses. Suurelt osalt ba­seerub
see juba 30. aastatel Taa­nist
unporditud tõupullidele ' ja
-mullikatele. Sotsialistlikus ühis­konnas
opereeritakse ainult prot­sentidega,
konkreetsed arvud näi­vad
olevat suur saladus, vast sõja-saladus.
Kui, võtame aluseks veiste
arvu Eestis 653 ÖCO nagu see on
antud ,,A Picture History of
Eastern Europe" — 1971, siis
leiaksime umbkaudse pildi ka Nõu­kogude
Liidu veiste üldarvust. .
. Tulevikku silmas . .pidades
peaksime oma pead kokku pa­nema
ja mõtlema, millised
oleksid praktilised ja efektiiv­sed
abinõud selleks, et eestS
keele säilitamist
seks ja arendamiseks leida.
Referent iõ'p©tas- oma loengu
Ei oJetauMa olnud, et meie or-
•Kirev -. tänavapilt. Fakistanistõ' • ..
• • Cbartere^ ;Accõiantsmft
• 55 University Ave., Ste
• Toronto, Önt. M5J2ro
Tel. 862-7115
HELSINGI — Lääne-Saksamaa
ülikoolides õpib umbes 1000 lääne­sakslast
soome keelt. Esimene
soomekeeie 'kursus algas Bonnis
eelmisel sügisel. .Soomlastest abi-elunaiste
mehed ja teised Soome
sõbrad harjutavad usinasti selli­seid
sakslasile raskelt haäldata-vaid
sõnu nagu ,,hyvää päivääl",
, ,hyvää yötä! * * ja , ,näkemiin!".
, Soome keele õpetainisega alusta­ti
eelmisel sügisel ka Põhja-Nor-ras
Tromsa ülikoolis ja Aita õpe-tajatesenünaris.
Praegu õpetatak­se
soome. keeV/ üle 50-es ülikoolis
mitmel pool maailmas.
TORONTO — Toronto sadama-valitsus,
avaldas möödunud aasta­se
tegevuse kdkkuvõtte, millest
nähtub, et kõige rohkem välisrii­kide
laevu, .mis külastasid Toron­to
sadamat, oli N. Liidust — kök-'
ku; 46; Teisel kohal oli Lääne-
Saiksamaa -r- 44, järgnesid Nor­ra
— 28, Kreeka — 21 ja Jugos-ganisatsiconid
oleksid selle vas­tu
protesteerinud. ;:
Peatudes tulevikuprobleemide
juures mainis referent, et inim­soo
aemgut ei saa kunagi kons­tantses
olukorras vaadelda ja
uurida. See on nagu tõus - jä
moiõn, mis tõuseb ja langeb ja
nagu kuu, mis kasvab ja kahaneb.
Aastakümnete jooksul on uus
sugupiõlv peale sirgunud,- kes on
väljaspool. Eestit sündinud ja ise
juba vanemateks saanud. Nende
primää.me keel pole mitte enam
100% eesti keel
Tekib küsimus, kas on meil
üldse tarvis eesti keelt säilitada
ja kui see vastus on jaatav, siis
kuidas saab seda praktiliselt ja
reaalselt läbi vüa? :.
...Eesti keel on meie päritud
;hisvara, mis hoiab rs^vast elu­jõulisena
ja püsivana... rahva
keel on üks ikulla laev, kust iga-ülis,
kes vaimu tööd teeb, varan­dust
varandu:se järele välja võt­ta
võib ja ta ei lõpe iial otsa."
« » 0
HELSINGI Soome rahva
laavia -- 20. See oli järjekorras
nelj as aasta,, mil nõukogude sü­gavmere
laevad, mis ofid. raken-
#tud 23 kaubeveolünü, olid ar­vuliselt
ülekaalus. ' Teadaandes
Mida rohkem suudiame tule­vasele
sugupõlvele ühiseid elamu­si
pakkuda, seda suurem võima­lus
on meil eesti keelt säilitada
ja võibolla isegi arendada, ühis»
te elamustega eesti keeles õpivad
arv on möödunud aastal suure­nenud
11.364 inimese võrra, üldi­ne
elanike arv 1977. a. lõpul oli
4.742.000. Raihva liikuvus on ol­nud
siiski Soome suhtes, negatüv-ne,,
Soome on sisse rännanud
5300 isikut, kuna väljarännanute
arv on kümne tuhande võrra suu­rem.
Soome alg- jä .keÄoolides on
praegu kokku ligemale 1600 vä­lismaalt
kodumaale õppima tul­nud
õpilast. Suurem osa (12()0)
on tulnud Rootsist;' ühendriM-pole
mainitud, mida need laevad lapsed omapäraseid .termineid dest on tulnud üle 40 ja Austraa-
SEa
Meie suurim tänu kuulub neile,
kes kujundasid pärastlõuna kava:
I. Loosberg lauluga A. Kure klave­risaates,
Elva Mikk harfil, H. Oja
sisuka kõnega A. H. Tammsaare ja
K. Ristikivi loomingust, Vancm-gaidide
koorile G. Miti juhtimisel,
huvitava kava 'kujundajaile ' Anne
Tüllüe, Harri Mürkile koos Alan
Tederiga.
Kohvilauas toetasid gaidereid
prd. Koiga, Jukkum ja hr. Leemet.
Tänu teüe 1 Loterii võidud olid sa­muti
gaidereüt, eriline tänu aga
noortesõpradele omapoolse toetuse
eest: AMstamise Komiteele, Meie
Elule, prouadele D, Piiit, A. Pihl,
E. Jostman, H. Sippa, F. Terts, E.
Terts, A. Tärum.
Ajalehtedele tänu heatahtliku
suhtumise eest!
Külmast. ilmast hoolimata oli
Eesti Maja suur saal peagu täide­tud
külalistega, gaidide vanemate
ja noortesõpradegk. Meie tänis
kuulub ka teile! j
GAIDERITE KOGU '
KORRALDAV TOIMKOND '
y -