Vaba eestlane , February 7, 1978

              Hr, 10.
Nr. 10
tundemärgid lasevad ole-t\
Ioskva vaatab lä^i tume-j.
praegu Idä-Sak;amaat; .
kele raeeleofodele ning
|da-Saksamaa oma kost-l^
älja libisemist. Nii €B vn^
ida-Saksamaa raaüiosaa-imi^
taaride kaudu aval-liatiisi
,,sotsialismi võltsl-jrast
Ida-Saksamaal ning
|nis -asuvad noukogiide
|l, keUede käsutuses on 22
bnme vene pim^iarmec,
Id välju häält „rab\TiSva-
J)ietariaadi*' kaitseks ning
ErHpsutaniid ^pktoo^iire-
It saavutuste" kaitsemise'
kõik seliised väited ja
h'ad oletada, et veiseiaste
hakanuid Ida'Sak5;amaal
j:ohagt pigistama ülng et:
tiiieb näidata j:^. alla-liilt
kuulutada,/ kes M •
[ne peremees.
kide poliitilised vaatle-tävad,
et Ida-Saksaiiiaa
liikus parteis on tekk.!-
iiing et dissidendid taha-iseseisvat
pöUit'kat. mis
oskva kontrollile. Ärva-i,
et partei peahaäle-
Jeues Deutschlanct''; ori
ääral dissidentide grupi
Ikuna ajaleht cn viimasel;
anud kolm artiklit vsne
iiijõudude kohta Ida-
. Artiklite andmetel nh-d
sõjajõud 22 diviisile,
.OOQ mehele. Kuni seni
\ vene diviiside ja suöu-da-
Saksamaal suures sa-ing
seetõttu ti-ndüvad
?hes avaldatud vendas}
;iämed iillatavalBa ning
jriijõudude vastu šnüina-kena.
• . : ' ,
iK^amaa • F-öiükiri' .
;el" avaldas biijutl Ida-dissidentide
grupi 30-iie:
•ö manifesti, mi?; on;.
Ii:urt tä^ielepanu nii Ida-pne-
Saksamaiil. Selles
|K ei atakeerita teravalt..:-
Il N.; Liitu vaid tüiigltak- /
Ila Idä-SakHamaa par<et
:iie ja .•Mc£kva''.siiurele;
limetatakse ebaeicktiiv-.
vörniptsioo^ilišeks. Do-i;
Ui. 0n ii 1 diseit t e t ! ka
laal ning seda diskütee-
^'ült elaiiikkonna hulgas,
rahul kõmmuni 'riliksi
[tiline ebastabiilsuä. Ja
teolu Idä-?=|ak^amaal on
|sa ka olukorra, kufj ve-suurendanud
pairnüe ,
[ini .tänavaid, :krüi]su-
^a alla oma õfgusi liia-..
IiitfOlli-alla kuuluvates
[änesekt^rites. Kas ei
tundemärgid olüfeorra
ais Ida-Saksamaa. bak­il
gadelt; maha i-aputama
loniaiismi ahelaid, mida
bos hoida isegi Saksa-l)
oriumile paigutatiul 22
VABA EESUXÄNE teisipäeval. 7. veebruaril 1978 - Tuesday, Pebruary 7, 1978
11. Ja 12. veebr, on valvearstiks
.ä[|r..Mae/tel.. 493-'?23L,
23- jaan. toimus
Boimis parlamentaarse üJiendiise
r-uumides Vaba. Xjakii^janduse. Lii-j,
Ui ja Saksa liiiä|ipäeva liilane Olaf
von WrangeH korraldusel eksiil-cabvaste
esindajate mõnetunnine
Mdaitulek teatavate kiirete takti­kaliste
küsiuiuste arutamiseks ja
otsustamiseks^.. Eestastest sõitsid
osavõtmä . tJIemaailnise Eesti
Kesknõukogi Euroopa-büroo liik-med^
dr; Olgred Aule ja Ants Luik,
: ^sellest esimene esindab Balti Seltsi
• Saksamaal. .
Möödunud aastal Umus Pariisis ilmwa ajalehe ,JFigar©"
Chronique rubriigis Henri Thomase kirjutis „Üks Balti mere
saar". Prantsuse luuletaja muljed kontaktist iibe ee|ti kooliõpe-
' * on mõEeti liüvipakkuvad. Toome need eestikeelses tõlkes.
Insurance
Ägency
23 WESTMORE Dr., Saite 2§0
V RexdäJe. Oüt. M9V 3Y7.' .
; Tel. 745-4622 ;
(Algus lk. 2)
Eesti rahvatants on üheks eesti kesMiooliõppeai-iJk-^. iriiltst noored .suure
PMil grupp Õpilasi möödunud kevadel toimunud koolipeol.
buvfga osa võtavad.
Foto: Vaba Eestlane
Juba enam .kui aasta tagasi sain
ma N. Liidust, õigupoolest Ees­tist
ühe väikese pitdialbümi, mi­da
ma sagedasti olen lehitsenud,
ilma et see praeguseni oleks kao­tanud
oma võlu. Saniuti iga kord
mõtlen sellele inimesele, kes. mul­le
selle saatis ja olen huvitatud
tema saatusest. Esimene kiri te­malt
: oli korrektses ingliskeeles,
ta lugevat ka pranitsuskeelt, aga
ei julgevat seda veel kirjutaniisel
kasutada. .Milline juhus kiili, et
minu, poeemid olid kuidagi j õud-nud.
temani^ sellel Eesti saarel,
kus ta oli algkooli õpetaja..
Ta küsis mlnislt raamatuid,
saatsin ülie paki, mitte ainult
enda loomingust, kaugeltki mit­te
ja tänutäheks lähetas ta mul­le
need väikesed pildid oma
saarest. •
g^r virn
ürWpsisf
• ..Eesti Noorte-Aasta on natuke segadusse-viivv^ks -mõisteks saanud.: S kuulutasid'.selle
välja juba möödunud kevadel Eesti kool hakkas sellega arvestama oma sügisesel õppetöö alista­misel,
kuna ametlikul kuulutatakse Noorte-Aasta välja eeloleval Eesti Vabailigi 60. aastapäevaak­tusel.
Eesti Täienduskeskkooli juhataja Edgar Marten annab seletusi eesti koolinoorte eelseis-vaist
ürttusiist seoses
K. Liidus ilmuvates publikatsioo-liides
atakeeritakse pidevalt
Üliendriikide kavatsust uue neut­ronpommi
produtseerimiseks, mis
Mävitab radioaktiivsusega elavad
olevased, kuid jätab ehitused ter­veks.
Venelased nimetavad seda
kolge kohutavamaks relvaks, niis
inimese aju kunagi välja on suut­nud
mõelda^ kiud nende manamis^
~ te kuuljatele ja lugejatele jääb
mõistmatuks, miks see relv on
„kohutavam" kui aatom- või vesi-niküpcmm,
mis hävitab koos inim^
eludega ka ehitused Ja liimad,
aiuutes need rusuhunnikuteks.
Moskvast kostvad kritiseerivadi
hääled ei ole tõenäoliselt tingitud
sellest, et see relv on hävitavama
f,oimega kui seni avastatud ja ka­sutamisele
võetud relvad, vaid
lihtsast hädaolukorrast, kuna ve-leSsste!'
seda relva ei ole.
Kuid Moskva ei ole relvastuse
võidujooksus jäänud ükskõikseks
pealtvaatajaks ja seni kuni vene
spioonid neutronpommi saladused
iimeeriklaštelt välja uurivad, kat­suvad
nad ema relvastuse ülekaa­lu
kindlustada uut tüüpi SS-20 ra­ketiga,
mille produktsiooni piira­mine
ei ole võetud praegu välja­töötamisel
oleva SALT i l kokku­leppe
ramidesse. Venelaste ettepa­nekul
01^ see rakett jäetud kokku-leppes^;
välja, kuna Moskva klassi­fitseerib
seda ktu keskmise lennu-kaugusega
rakettil, mida ei tule
võtta strateegilise Ühendriikide
territooriumit atakeeriva relvana.
Euid Euroopa riigid vaatavad
väga murelikult uue raketi pro­duktsiooni
andmisele, kuna vene-iastele
antaksb võimalused nende
rakettide massiliseks produtseeri­miseks
ja soja korral kogu Eiu-oo-
|ja nendega üle külvamiseks. Ning
sellele lisaks on paljud eksperdid
arvamisel, et sõja korral on Mosk-va
võimeline SS-20 rakette ümber
muutma kaugrakeitideks, mis on
sÄuteiised tabama ka Ühendriiki­des
asuvaid eesmärke.
Euroopas on tõstetud ameerik­laste
vastu viimasel ajal süüdistU'
si, et nad teevad praegu Genfis
toimuvatel SALT II kokkuleppe
sõlmimisel venelastele liiga suuri
Järelandmisi ning nõustusid kok­ku!
eppe sõlmimise huvides isegi
kolmeks aastaks loobuma oma
efektiivse tSibraketi produtseerimi­sest,
mille eest venelased on sa­ma
hirmul nagu, neutronpommi
. e e s t . ' • V';-
Praega on raskfe ennustada, mil-
1 istel alustel saavutakse Genfis ve-neiastegä
lõplik kokkulepe stratee-giüste
relvade piiramiseks. Kuid
ämeerildased jäid juba Kissingeri
aial SALT 1 sõlniimisel kaotajaks
pooleks ning see kaotus hõljub ka
praegu ähvardavalt õhus, eriti kui
Üheiidriikidedclegatsioom juhata­jaks
Geiifis on järelandlik Pau!
Warnke, keda isegi tema delegat­siooni
liilimed on kritiseerima ha-
E. Marten ütleb, et Toronto
õpilastel on praegu käsil etteval­mistused
Eesti Vabariigi 60. aas­tapäeva
ajfctušest osavõtmiseks,
kus noored esinevad massdekla-miatsooniga.
Selle teksti on kir.
jutanud- H. Leivat, kuna harjutu­sed
itoirnuväd. E.. 'Komi. juliatusel.
Ettevalmistused- on- aga käi-
;mas ka 8. aprillil Eesti Blajas
toimuva suurema koolipeo kor-;
raldämiseks.. •
Selle korraldavad alg- ja kesk-;
kool koos; Päev älgaiks juba lõu-1
na paiku. Kiilalisi oodatakse Ha­miltoni,-
Londoni ja Buffalo (&8,sti
täienduskoolidest. Kui ilm on
soodne, siis tehakse käik CN tor­ni,
kuna ka. kõik Toronto eesti
nooredki pole veel seal käinud.
õhtupoolikul on noorsooteatri
etendus, kus. tuuakse lavale O.
Lutsu „Kevade 1'•. Selle lavastab
E. Komi, kuna tegelasi on mõle­mast
koolist ja ka neid, kes on
eesti kooli .juba iõpetanud.;-Har­jutused
on juba käimas.. .
P-ärast noorsooteatrit on vahe­aeg,
õhtul aga on. suures .saalis
noorte, pidu, kus tantsuks mängib
noorteorkester „Orpheus'\ Ka­vas
on kooli rahvatantsijate noo­rema
ja. vanema gnipi esinemisi,
lauluettekandeid ja „Säd€" grupi
esinemine.^ \ ;
Noorte koosviibimine jätkub
võimalikult veel järgmisel päe­val,
kus on ettenähtud külas-
.käik Science-; 'Centrelsse-' ku!
leidub huvilisi.. •,, .•
Kool on igal kevadel, teinud
olevaile koolidele. Eeltööd ja
^jaajamiiie on • kohaÜlöe koolide
kaes, kus V, Lenk • Londonis ja
Ingrid Tamm;Hamiltonis on eel-iäbiviijad.^
EDGAE-• MARTEN
Iidega. Möödunud kevadel viidi
eesti koolid Ott.awasse. 'Juba siis
lepiti kokku, et järgmised .selle­laadilised
koolide kevadpäevad
tulevad korraldamisele Brqokl
ülikoolis St. Catherines'i lähedal.
Seekord . on , korraldamise oma,
peale võtnud Hamiltoni ja Lon­doni
eesti täienduskooilid Noorte­päevad
toimuvad 27, ja 28. mail.
Seal on ettenähtud laupäeva
õhtul noorte pidu, millest; pn
osavõtma kutsutud ka lastevane-nr.
ad. Sündriius kannaks noorte
läulupäeya nime.
Seal esinevad koolide ühenda­tud
koorid, peale selle ka kooli
rahvatantsijad, arvatavasti ka
HamiitonI Helletajsd O. Kop-
Vülemi juhatusel.
Kavas on Torontost kogu 200-
liikmeline õpüaskönd kaasa võt­ta.
Kutsed aga saadetakse kõigile
eesti koolidele Kanadas ja lähe-
Järgneval pühapäeval on ette­nähtud
bussidega ringsõit. Niaga-ra
ümbruses nende vaatamis­väärsuste
leidinisekš, millest ini-mosed
tavaliselt anööda on käi­nud,
E.. Marten. arvab, et neist
kahest päevast peaks . kujiihema
meeldejääv ja huvipakkuv sünd­mus..
. V .
Sellega ori aasta esimene pool
aktiivsest tegevusest tulvü.. Kau­gemal
on ;keskkooli yüisblaste
kokkutuleku organiseerimine.
Tema polnud nende piltide autor,
ka eessõna ei ohiud. temalt, aga
sellest väljaandest' jätkus meie
.vahelise sideme iloomiseks ja see
tegi selle inimese mulle- läheda­seks
kuigi ma 'teda : kahtlemata
kimagi nälia ei saa.
Selies väikeses Taamatus, mitte
heai trükipaberil, kõik esitatu on
erinevailt kütkestav, intensüvse
poeetilise võluga. Raamatus puu­dub
maakaart (võimalik, et on
strateegilme keelüala, A.- V.), mi­nu
ettekujutuses asetseb see saar
Eesti ranna lälieduses, äga toob
kujutusse Ouessanfi saare Bre­tagne^:
nõmmed ja kased nü
kaugele kui nägeona ulatab- sula­vad
silmapüril koikku sinise 'taeva
ja heledama merega. Ei märka
tänavaida v..
ava kassi jaoks jä parajasti pais^:
tab sealt, suure kassi pea. Oh, kui­das
tahaksin kõrvu sügada , sel
eesti kassü. Näen kalamehi nende:
pikkades, mustades paatides: kar­mid
nõojooned, aga siiski venna»,
lik Urne v.. Kõigis .selles ei väi-;
jendupüskägi propagandat. Kool,
poisikesed ja plikatirtsud, nende
jalgrattad, kõik nagu Lam-paullski.
Jässakas meeS: /stiurel
mootorrattal, kas see on see kol­hoosi
paritorg? Aga tal pn ka sar-nadust
Georges Perros'ig'a Douar^
nenez'i ((tuntud sardiinišadam
Bretagiiels) teeüel.
Jätkasin Mrjutamist Eesti
õpetajale ja saatsin veel raama­tuid
aga ta ei vastanud enam,
mis oli Juhtunud?
Kord varem märkis, et ta tervis
pole kõige parem. Puuduliloüt
arstitud lastehälvatus noores ©as,
saarel puudus arst.
Saared on mind alaiti'mõjuta­nud
oma veetlusega, yaevalt aga
kimagi ma saaJksin- soita seHeüe
Umaha (Muhu?) saarele, mis
ometi linnulennul pole kuigi kau­gel
Helsingist.... õnnelikud lin"
nud!
A.V.
Suurte .katustega majad, nagu
üksindusse tõmbtmud paistavad
kaotatutena Ja saladuslikena,
aga siiski elavatena.- '
Tõenduseks —: heinkuhjad, viljar
nabrad, tarad —- nagu Arree mä­gedes
(graniitne ahelik Bre-
See on noorte eneste idee, mis tagneis).
võib ehk sügisel teostuda/ Väikest lambakarja hoiab pal-jajalgne
poiss, nagu õleks välja
Seni on Eesti Keskkoolil 280 astunud Theocrite (Kreeka poeet
lõpetajat Ja nende kokkutulek 4. sajandil e. K. S.) teosest. Jä sel-võikš
kindlasti kujuneda s u u r - m a s s ü v s e vana ehimaja suurte,,
sündmuseks Noorte-Äasts raa-1 kandiliste naeltega löödud uks©'
allnurgas avastan —oh Ime! —
Peale selie on teoksil noorte ie-hokülje
koostamine, mis võik
valmida eeloleva kuu lõpul V5!
järgneva alguses.
Puyallupis, Wash. sad 20. det­sembril
surma Tacomas elanud
Evald Pi&, sündinud 6. mail 1920
Viru-Roelas. Kadiinu oli endine sõ­dur.
Ta oli lõpetanud Balti ülikooli
Pmnebergis, Seksamaal.
Evald Piik oli ohiud sõitmas
saatusliikul päeval koju j olles juba
üsna lähedal sellele, vast 15 minu­ti
sõidutee kaugusel. Ootamatult
sõitis tema Volkswagehile suure
kiirusega sisse üks 32-aastane nai­ne,
sõites Evald Piiki autole pea
otsö vastu, üle auto esiotsa. Evald
Piik õli saanud sihnapdlkselt sur­ma.
'
Kadunu oli invaliid. Teda Jäid lä­hemaist
omakseist leinama abi-kaasa
kohne tütrega 9 kuni 18 a.
vanuseni, ülikoolikaaslased ja sõb­rad
Tacomas ning mujal.
vä,ljäsõidu koos teiste eesti koo- j mai asuväis USA eesti keskusis
E. Marten leiab, et see tegevus
kuhu noorde on tegutsema pan­dud
i>n • aktiviseerinud arvuka
noort4)ere, näidates, et nad on
ühiskondlikult tegevad ja et nad
on. suutelised mitmeikülgseiks
üritusiks nn orgojiiseerij aina .kui
ka kava täitj aina. Kui Noorte-
Aasta annab neüe teadrhise, et
vanemad nende tööd tunnusta­vad,
siis võib see siduda nad tead­likena
jätkuvaks töök^ eesti
ühiskonnaehis. -
S3ZZCC0 • $32.-
T. E. Maleklubi korraldas 15.
jaanuaril. Toronto Eesti Majas
5-voonilise treeningtumiiri, mid-lest
osa võtsid ka soome maleta­jad.
Esikohtadele tulid: 1. H. Jür-man
5 p., 2: P. Beckwith 4 p, 3.
E, Koplimägi .31/2 p. -Turniirü
mängisid kaasa veel järmised ma­letajad:
H. Aavik,. P. Hirvonen,
O. Mankiö, A. Mustel,; G. Orgu-saar,
V. Pikkand, W. Puna ja O.
Tuüiik.-; ; r;
Tiirhiirile järgneval, koosolekul
valiti uueks T. E.. Maleklubi esi-;
nieheks A, Must ei ja sekretärife'
H: Aavik. Turniiride peakorral­dajaks
j äi L. Joselin, kuid puudub
noorte klassi organiseerija.
Uus juhatus palub lahkelt kõi­ki
malehuvilisi 'ühinema T . E .
Maileklubiga: Külalised on tere»
tuh-iud.. .Järgmine malemäng, ja
turniiri, treening peetakse 19.
veebr, kell 2 p;l. ruum nr.-12. T.
Eesti. Majas. Kevadel oh kavas
Kolm kuud viibis Am^rika
ühendriikides Tallinna Polütehnili-se
Instituudi dotsent, tehnikakan­didaat
H. Lond. Eesmärgiks oli
tutvumine teaduslike, töödega, mis
käsitlevad elanikkonna varusta­mist
joogiveega põhiliselt pinna^
veealHkaist. Mriti suurt huvi tun­dis
ta veepuhastuse tehnoloogihste
protsesside opfcimiseerimiše ja
nende automaatse juhtimise teos-:
tamisel raalide abil. Kuna mageda
vee varude olukord on muutunud
väga tähtsaks probleemiks osuta­takse
sellele kõikjal suurt tähele­panu.
Eriti pööratakse seüele tä­helepanu
Ameerika ühendriikide
lõimapoolseis> kuiva - pinnasega
osariikides.
STOKHOLM:(EPL) -
20. jaanuari õhtul süri
Saltsjöbadenis elanud
Reedel,
haiglas]
tuntud
flSQCIXO
eesti näitlejatar Marje Parikas,
keda sama päeva ho^mmikui kõ­dus
oli tabanud järsk haigestu-1
mine ja kotoküvarisömine. ;
Marje Parikas sai 77 . aastat
vanaks (sünd. 23. sept. 1900). Te­ma
iavateekond algas 1916 Val­vajas.
Kuulus „E9tonia'* ansamb-lisse
silmapaistva ja publiku ning
kolleegide poolt armastatud näit-lejana
1921—1944. Tegi kaasa ka
Stokholmis, -mängides mitmetes
tükl^ides suure menuga. . -
: Viimased aastakümned ©las
Marje Parikas tagasitõmbunult
altsjöbadenis, kus koleegid te­da-
75-nda sünnipäeva puhul käi­sid
õnnitlemas. . . : •
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: • ' ' '
Aastas $62.—, poolaastas $31.5e, veerandaastas $16.5®
Aadressi muudatus 30 c6nti. Üksiknumbri hind 35 ceaü.
Kanada aadressidele palmn© märkida „POSTAL CODE'* |ffi. /
. USA aadressidele CODE" •.
(Järg lk./3)
Suurema osa ühendriikides vee­detud
ajast töötas H. Lond: Har-vardi
ülikooli keskkonnateaduse Ja
rakendüsfüüsika teaduskonnas üle­maailmselt
tuntud teadlaste H. A.
korraldada Läänemeremaade va- j Thomase ja J; C. Morrise juures,
heline malevõistkis ja vastav; Peale Harvardi võttis ta osa: veel
nõusolek on saadud soome male- Ralifornias, Monterey's, brgani-täjatelt
kes on pidevalt toetanud seeritud.; konverentsist^' külastas
eesti mal^lubi tegevust, ] Berkeley ülikoola "jÄja-Kalifor-nias
ja Los Angeleses asuvat Lõu-na-
Kalifornia ülikooli. : •
Ta tutvus ka Denveri veepuhas­tusjaamaga,
kus on raal juba ra­kendatud
tehnoloogia kasutusse.
Nädal aega viibiS: ta veel Põhjä-
Carolina ülikoolis, kus tegeletakse
veepuhastuse protsesside optimi-seerimise
Imsimustega. :
Fangatshekk või posti rahakaart
Fre© Estonian Pnbllshers nimele.
Palmi mulle saata-VABA EESTLANE aastad 7
veerandaastaks tavahse/ to^ipostiga alates , j . . - ' ' ; ^
197. J. \. Telhmise katteks lisan 0 ----- - 8mijuwj*e?i
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Eaha saata ainiüiföhte|a.8).