Vaba eestlane , May 24, 1984

              ¥ÄiA M H A N E neljapäeval, 24. maü 1984 Thursday, May 24,1984 Lt7
Tu]ukaiim^ SSjcikooll
i ' aL JL^^^ _. ^ R I
27. aprillil korraldas Eesti Ohvit­seride
Kogu Kanadas oma liikmete
vahelise peo Toronto Eesti Maja
keskmises saalib. Seekordne pidu
oli küU varem korraldatud balli­dest
napima osavõtjaskonnaga,
kuid meeleolult lõbusam ja per®-
kondlikum. i
õl^'tu avas Ohvitseride Kogu M-hatuseliige
4 ülemleitnant , Endel
Reinansi kes oma lühikeses sõna­võtus
tervitas kokkutuhiuid ja an­dis
ülevaate vabarügiaegsest sõja-
^koolist. Järgmisena kõneles Ohvit­seride
Kogu esimees kapten-major
Nikolai Valge temaaegsest mere-väekadettide
koolist 1919—1922, mi­da
kuulajaskond jälgis suure huvi­ga.
Kolmandaks sai sõna Eesti-
Kõrgema Sõj^ooU lõpetanud kap­ten
August Nõmmi]?:.j Ta rääkis vä­ga
veenvalt r, II, III ja IV maail­masõdadest.
Lõpuks ta arvas, et
Moskva ei alusta süski liiaailmasõ-da,
kuna ta ei usu, et sealt võitja­na
pääseks. •
Lõpuks kapten Tõnisl Nõmmik
mälestas kõiki langenuid, palvetas
kodu-Eesti eest ja luges scögipal-
've.-V' v^'-'^;
Muusikalises osas sopran Tama­ra
Norheim laulis oma tütre klave­risaatel
S. Rombergi „Suudlus*'. ja
„Tule tagasi, arm", F. Lehari
,,Vüja laulu" ja lisapalana Gentne-ri
„01en armunud". Solist ja saat­ja
said mõlemad kimbu roose.
Ülejäänud seltskondliku osa avas
esimees N. Valge oma abilcaasaga,
misjärel kestis rõõmsameeleoluline
pidu, kuni oli aeg Eesti Majast
lahkuda.
-aastane
õtteid näituse puhul s
B. Kunstmke KojndKe^ p,™ ygjb^ua ^^y^^ siinjuures hd-kiwsü
organiseentud, .vojks ko- ^ £*« lamsöhari-tomSttool,,
Panase« 65. a. juubeü l„geda Ants Laikmaa.
t^ä histam^ iseks, o-jmiMa s 1va ata£m ata nai- (La•ip man\) pooilt* I19O0A3I, „a . a»v. ,aot«u.d.^
tDse tagasihoidlikule formaadüe atelieekooll 1912 aastal organi-küUaldase
::tah^ ..Eesti Kunstiselts l^aÜumas
kimsüel^, kiiigi korraldajater ei ^^,„i^eli^ed joonistuskursused.
olnud vQimalik kokku Iseada „Pal' Eelneva alusel avati 1914. aastal
lase'' tanumkoolis õp^^ kunstiseltsi Tallinna Kunst-nike
korgloomm^Mjahkut. Ees-margiks
oli eesti rahvale meelde
tuletada, et meil eksisteeris nüsu- Järgmisena, avataksegi 1919
gune kunstikool, et see loodi juba „PalIas" Tartuis, ning kuni käesole-
65 aalstat tagasi, andes tugeva teo- va ajani on mõlemad koolid.nü
reetilise ja praktilise alu^ kunst- struktuuriliselt kui ka nimeliselt
nikli elukutsele suundujatele ja palju iile elanud, olles lõpuks mo-sealt
ongi tulnud mitmed meie pa- lemad allutatud ENSV Riikliku
rimad kunstnikud. Näituse] olid Kunstiinstituudile. Meie iseseisvuse
esindatud Kalm, Kõks, Mihkelsoo, ajal õitsele löönud kultuuriloomin-
Mikelsaar, Miljan, Pehap, Tamme gu loos oli nii Tartu kui ka Täi­ja
Benita Yonmi. Kataloogis numb- linna kunstikoolidel tähtis osa,
riliseltjõli elsitatud 34 kunstitööd, ning nende vahel eksisteeris koguni
milledele lisandus valik fignurijoo- teatud rivaliteet, mis vabas iihis-iiistamise
näiteid B. Vommilt ja konnas ^n ainult tiivustav ning
*• Trr - 't w 1. . w W. J , IX « « To / ^ mitmcd graafilised lehed E. Peha- kvaliteeti õhutav nähe. Samuti lõi
Arno Km-e õpilasõhtu Helicomanmilis. Esimene nda vasakult: Riki Roos. Peter ^Wortsman, Kurt^^^^N^^^^ kunstnikud on oi- see kunstnike omavaheline kokku-
Leivat
tin Kiik, Kristin® Neps, Eric Silmberg, Marcus Sllmberg Ja Nick Kottaras.
nan Mark VeUend, Steven Fogel, Darn^Rjgel mchaeVN^^ Maaja „„a loomingoKselt aktiivsed Toron- kuuluvuse tunde, uhkuse loomingu
^ivat, Michelle Crath, Amo KBrg,^Kynike SiBaste^^ . * ! resultaatidest ning kujundas ka fa-
B . . 1 • . . gapõhja kooli jätkuvuse traditsioo-
• Esmejajest on alles ^Möödunud näitus ongi tõeodus
juhatuse, .ai posttiivseid ^^S^^^^^^^J^^
arvustusi, lõppes aga majandusliku Kõks ja aUes hiljuti varises mana- f V',
P^ud^äägiga ja meie o^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^
ooiiide eesotsas olevate juhtivate
Kristjan ja Maarilca J äm debüütt
Eesti Majas
kirjandys
LÄÄNEKAARE POSTIPOISS nr.
2 — 1984. Vancouveri Eesti Seltsi
bülletäänis on avaldatud R.Ranna-la
,,V.E.S. uus juhatus ja tegevus-aasta"
j J. Eüau „Mäeotsa 25-aasta-
;ne", „Vancouveri Eesti Seltsi 1983.
tegevusaastal kassaaruanne", „Ra-port
V.E.S. peakoosoleku kohta",
„Kirikufondi toetusõlitu", Wms
jjEesti Vabariigi aastapäev Van-couveris",
B. Tesnov „Eesti Vaba­riigi
66. aastapäevakõne", A. Vaga
„E. Ev. luteri-Usu Vancouveri
Peetri kogudus 20 aastat kirikufon­di
majas", A. Vaga „Eestlust inglis­keelses
koguduse tegevuses' *,
, .Evangeeliuminädal Vaneouveri
Eesti ühendatud koguduses", L.
Vütre v,Killad",VT. Vaga„Hea kar­jane!
Kes ta on ja mis ta teeb?",
H: J. „LugejaMri", ,,Väino Vee­mees
.65-aastane", „Veerä ja Arno
Õunapuu 130 aastat", L. Kibuvits
„Siina Kembi 65-aastane", L. Viit-re
, J^ida Mäekivi 70. aasta juu­bel",
L. Pütsep j,Rahvusvaheliselt
tuntud eesti teadlased Vancouve-ris",
L. S; „Rahvusvaheline moe-
Häitus puhkekodus", H. Joasali
„V. E. S. raamatukogu teateid",
informatsioon ja kuulutusi.
_ , Varsti hakkavad , ...^ . ... , .
muma esimeswi kompositsioonid, asemel oleks võinud korraldad osKus. rsiisugusest
Pärast Eda Sena ülihuvitavat N ^ o s t Ä operetiõhtu! Tubin komm^^^^ põhimõttel Ta on kaä- distsijgiinist on suureparaseks^ii^
loengut kunstist 1-^^^^^ seda oma kujades pessimistlikult, ^«elanud meie.^ Sde n^SS'ale rtea^^^^^ teatri teenistusse öeldes muide: .. .„ILnra usuta oma natuseaastad Mitmesuguste tiitlite uks joonistud ve^^^^^^^
S t u d ^ a S e l l e i^^^^^^^ hävib iga^ ning struktuuiSega, ning eksistee- M, ieme^M l^mfAtl
& S j ä M ^ l ? s i a i ^ f e 1936. a. tuleb Estonia kontserdi- sugune rahvas,- olgu Võõral või rib pmegugi ENSV RiikUku Mel juba v ^^
S ü S e s N^^^^ omal maal' Ning et seda usku just Kunstimstituudi Tartu o^komia Kmgi väljapanek jatab vaga.tra-k
k ^ i i kuuSl i S nii väga ei piuita alles hoida mees- nime all, kusjuures Tartus töötab ditsiona^ mulje, peame I ^
Zn^ö^ul' k ^ f osuuf S^^^^^^^ ^^tajad te poolt, kes endid peavad äravali- Tartu KJjutava Kmisti KooU pdama fakü, erneed esmejad lah-
S S ^ i i l l i d e Wava^ taU. luua vabamaid tõö- tuiks .hva õiguste k e l rääkima, «^imelme keJLastme õppeasutus. ka Kultuuripäevadele esinema kut- tingmiusi stipendiumi nõutamise seda oleme kõik näinud... Ainuke — — ta taga^, s.t. ajal km mipressioms
«inda Jma iflhV^i ..ÕI,«A1PVU1 «PA ^^^^^ president on ka; vahend, kuidas eesti noori panna mi meie kodumaal hakati kunsti-tehnilise
kindlme ia erakord<K <!Ü '^seks loominguliseks toetuseks, tuur..., kuid see peab olema hea vastamise, tahtis on heU- Eelp
venen^sesa t^^^^^ japeab,,pär!smaalLe" kultuuriga 1°^'=''^^^^^^^
vention in F Major^. Aplaus oli ^ — ^ ^ J
' selt, et ta Teine sümfoonia - nn. , midagi teha, ^ a^^^ . . . . | ^
Sellega juhatati sisse Endel Ka-„Legendaame" - vahnib vähem E. Kalam puudutas ka üht palju väikerahva tundmatut helüoojat SeUiSena^ hsan nunekirfale ka
lami sisutihe ja uudse materjaUga kui nelja kuu jooksul. kõmu tek^^^^^^ veel Ene Falkenbergi, kes on^s^^
ettekanne- Eduard Tubin—Ees- elus. 1959. a. sai Tubin ametliku ^ ^, „ ; i ^. muü ,,Panases" oppmud, kuid ei
kõleeoealt helüooia 50 sünniDäeva sümfooniast saadud tasuga la TaUinna oma helitööde kontser- sümfoonilise muu- ^^^i^e, koolis omandatud knnsti- SS^TTSS^ f - ^ ^ ^ t i j? mtvu, seal Zol- ti juhatama. Sel puhul kiijutab Tu- o»
nisatsioonide lihisel korraldusel ^ Wg^:W^:.r^,1»fn bin KalamUe: , . . . . Muidugi on ^ ^ ^ ^ r S v u s v Ä t Ä *T^.f'TO.'rK' aastal 1955. milles oäte; Ita. hefr' «"«W^-,?^: ^^Ue taga kõmmude propaganda SÄS^äSflffi S' kunstnfel (Kote,
looia ise Edasi käsitles ta oma tut- loonung. Seejärel valmivad nõks - vaadake, see on nüüd ° f ? - J. ^ 'r ' . l , Müpn, Tamme pe.> olnud voima-
J t^a looil .«««ÜW njb^^ sümfooniate hell- 1* o - . ^ ^ . I ^ . .l«J0«ij-
mis. algas Tallmna TR>ini„g^hKääölömi; tg.fu,s. , tl motiividelt Ka hakkab ta uuri- oma pea ,,lovil^^^ värvis voi laadis. Sete naibki olevat
Armastus on noorte meelest ku­ningas,
vanad peavad teda aga tü­ranniks.
Louis XII
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TAUrUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
kus Kalam oli vioolamängijaks, ja ^ mütoloogiat. Tulemuseks pin." Paar aastat • hiljeirl külastas Endel Kalam lõpetas oma ülihu- ^ea kunstihanduse tundemärk, et
peadirigendiks tuH Tartust suur võrratu meistriteos „Kratt", ta siiski eraviisiliselt Eestit oma vitava ettekande kirjeldades vii- ^nnab treenmgn poklistes lead-
Tubma muusika austaja, OlaV^^^l^^s^™^^ ^^S^ete rahvavüv sõbra, „Vanemuise" baUettmeistri mast kohtumist Bostonis helilooja «"^es ja oskustes, kuid jateb sus-
Roots. Seal esitati suur osa Tubina ^^^^^aaselustaja^^^^^ helirüüs. ida UrbeU kutsel, et osaleda „Kra- ja tema abikaasaga 1981. a. jaa- 1^ >ahti loommgidisteks seik-orkestrimuusikast,
alates tema nel- ^^^P^^^^^f^^^^ mülega täWstaü nuaris, mU sealne sümfoonia esitas^ ^^^^ on ,,Paas eesti
ja sümfooniaga, ühel kammer- "^^^^^^ „KontserU vüulile ja or- Urbeli 60-aasta sünnipäeva. Ta Neeme Järvi juhatusel viiel korral kultuuri hasü teenmiid nmglooda-muusika-
õhtul esitatud, tõÜal, 25- testrile" ja ta Kolmandat sümfoo- ei andnud seal ühtegi intervjuud helüooja Kümnenda sümfoonia; et ta saab seda kunagi jaUe te^
aastase helilooja poolt loodud kvar- ega läinud nõukogude propaganda Vaatamata haigusele oH helüooja '^a, ikka „PaUase mme all, —
teti kohta viitas meie tähtsaim^i^^^^ „kontsentreerub muu- liimile. KüU sattus ta tagasi jõudes elurõõmus ja humoorikas, nautides ««"a»^ traditsioon, ......
muusikaarvustaja Karl Leichtes ^11^^?^^^^^^?^^^^ (
Tubinale kui„suurvaimiule". Ka ^^?^^ ^^^^^^^^^^ taktivaene na vaatamisväärsusi. Ta oli ka
vanameister Artur Kapp avaldas ^^^^^^^^ ^^^^^^^^^ kallaletung Tubmale, milles mater- oma viimaste aastate elu, tegevuse
kord ühe Tshaikovski sümfoonia paisub kirglikuks hum- dati ka tema kaitsjaid. Isegi tema ja, loominguga väga rahul. Käsil oli
ettekande puhul, et kui ta võrdleb Need aga- tal Üheteistkümnenda sümfoonia
vormi mõttes Tshaikovski sümfoo- ^^^^^^^ väljenduseks, heroüiseks rad kritiseerijad puudusid aga kirjutamine, millest l o s a oli val-niat
Brahmsi, Sibeliuse või Tubi- apellatsiooniks õigusele." Sümfoo- täiesti, kui ühe Eesti Päevade pea- mis. Teos jäi lõpetamata. Mäles-naga,
siis leiab ta, et Tshaikovski ^^^^^^^^^^/^^.^^^ ^"^^ "^^^^ tegelasi käis mõni aeg hüjem Ees- tusse jäävad helisema Kümnenda
ix'u4.KK.i„n.^ ^« . „ „ ^ , „ , o U tunnustuse leiab ka Neljas sümfoo- tis oma kunsti tutvustamas... sümfoonia ettekanded Bostonis.
MVno.,^t tes k1 ok11k u TTHubu i- na 1l oom_ „ ex >tö^ Hö , Teose hnei•l us• kJo oda^ h^^•^ , • lõp•-
matusse piamssimosse ja kujunes
ABEL LEE
läbitöötlused on tunduvalt nõrge­mad.
nia («Lüüriline"). Mõlemaid heli­töid
esitatakse nii Eestis kui ka
Tähelepanuks
filatelistidele!
Eesti Upu lOO-aasta juubeli puhul
Tdefomd: töimetua 444-4823
taHtus 444-4832
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku töttu.^
tiks toll tUiel veerul':
kuulutuste küljel ... $4.75
tekstis $5.—
esiküljel ^ $5.50
K
nädala esunesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella 1 l-ni ja
nädala teise aj^iehte kuni kol-map.
homm. kella 1 l-ni.
na 444^832
Selle asemel rajas ta oma ettekan- rist vahnis kolm ja pool püti. Süs ^^'^^^ub Nukai helüoo- seks kasutas E. Kalam Olav Rootsi olude sunnü on kahjuks väga pura­de
kirjavahetusele Tubmaga, mis tull põgeneda^ kuna sõjakõmin tdi i'^^^.^;^' sõnu paljude, muusikaajaloos esi- tud,ön huvitatuil võimalik tellida
oli alanud aastal 1947, ühenduses järjest lähemale., maatiJ^e arenduse ja tehnilise ka- nevate rahvuslike heliloojate kohta, aadressü: Sydney Eesti Margiring
Tubma Viienda sümfoonia esitami- . . . . sitluse osas. See on.aga vaid osake nagu poolakatel Chopin ja soom- p. o. Box 147, Darlinghurst, NSW,
sega Detmoldis ja Hamburgis. Neis .^^^^is teeb Tubin arhiivitööd. Tubina laiahaardeHsest loomingust, lastel Sibelius, öeldes:,,. V. Meile, 2010. Austraüa.
kinades peitub huvitavaid andmeid seisneb: ^v^^ ^ ; eestlastele, heliseb Tubina muusi- , ,
heUlooja tööst, tema tähelepane-i^^al^^ttide kordaseadmises. Selle Tubina loomingut on tihtipeale kast meie saatus mi minevikus kui Puhta ümbriku hinnaks on Aust-kuist
rootsi ja maaihna muusika- ^'^^val jätkub tal aga; aega ka loo-v^^ raaüa vääringus 50-centi. Väike
elust ning probleemidest eesti pagu- me?^^'^^^^^^ tuleviku osa ümbrikest varustatakse Aust-luskultuuri
osas. puudub vastav töömeeleolu. Ka siKäst, kolab Tubina muusika ^^v^^ lootustes." raalia postmargiga 3a ämeüiku
^™ , . ^' , i -fM J: lkeu rkdoahbt at a rooomtasi kJirujasdüesc, ^eLt tal 00- mniiamitsoeegiias eknuau. lajaMeK oonns ertav amtiiuvusesmikaa „ , ' . „ . . .. ^po stitemploigna ü 4k. sj uduonlil a1r9.8 H4, imja aülem Ub--
It vähetuntud, sus and« E. ^ .' ^ «a-Mga nuKXbie. Hdflooji timdb ''««'«Wd^psa jopftas^^stom JS^ posütaUn.' mis nagu kõik-kmkoigepea^
t seUest lühiüeyaate. , klheldamatult kaasaegse helüoo- ' « " f » » " ^ ^ jal, nü ka Austraahas, on kõrge.
Oma ande oh Tubin ^ilmselt ^ pan- 1946. a. vahnis Tubtaal Rootsis kõiki voole. Kuid samaselt oskushkuh^k^s osa saatekulu kuni kohne ümbriku koh-nud
isalt. Kuigi see oh M ^ ^ ^ Viies siimfoonia ja saavutas era- g,,, BartokUe, tunneb ta, e t W ^ Y » ^ °^ f«fl""' ta õhupostigaKanadasse jaUSA-sse
lur ja rätsep, oh ta siislq mangi- kordsek suure edu. Esiettekamie j;, poie „j„gi; revolutsiooni, vaid noudhkust floodisonaadist ÜUatus- 75 cenü, nelja tami kOnuie Omb^
nudmtiMdpiUe.Tartu^^^^^ saatis JedaMaveril__ Neeme ^ ^ ^ donar. kusjuures
vjppiQes — - -
ris
„Vanemuise
külastades. Semmari orkester esi- seda ka kõneleja ise, 1948. a.
selt
des mängis Tubin s^^^^^^ saadetised märgistatakse fUatelist-tsheUot.
samal^ a)d .hoolega Austfaaüas
- l o r r t i i i c a " sümfooniakontserttee Ro'^>o^t*s"i' j•"u'^h«a-«t•"u'"s^eil'^);' Muid^ ^ j*. • -patr TTlrlCA r\cntnc .Tn.TVi-TXAr*» hnvi-
1- kõneleia kft:1Q48 n^-e s s„ü, -mi -f^oxo. -n_i.a. ^o n selgeks tõendiks de-keskseks grupiks osalejate hul- Tshekid saata ainult Austraalia
Leida Marley 223-0080
Postiaadress: i
9 ParravanoCt
Willowdale, Ont. M2R 3S8
tab ka Tubina esunese kompositsi- veebruaris E. V. aastapäeva tähis- gas. Kuna müügfl olid Järvi heli- vääringus, kuna muidu tuleb iga
oonikatsetüse — viiulipala. Sealt taval kontserdU I)^^ V" plaadid, siis oli asjaosalisel tege-tsheki puhul tasuda vahetuskulu
viib tee Tartu Kõrgemasse Mumi- Saksa filharmooniaorke^^^ Vii- Ka^am jätkab, et kirjavahetusest mist.autogrananüde andmisega, üle dollari.. Väikeste summade pu-kakooli,
kus ta õpib orelit ja Hei- enda sümfoonia Ameerika esiette- Tubm selgub, et he- Kahjuks oli tema osalemine Kui- hui võiks kohalikust pangast osta
no EUeri juures teooriat. Opphni-kamietohnus 1952. ,a. New tuuripäevadel ajaliseh piiratud: ju- Austraalia paberraha ja see saata
ne on üliedukas. Seminari lõpeta- gis, Balti sümfooniakontserdü Gar- kem mängima. Ka on võtnud Wil- ba järgmisel päeval algas taas reis kirja sees. Tshekid kirjutada „Es-mise
järele saab Tubmast Nõo negieHaUis, samuti End Taanis en- Euroopa suunas. toniän PhilateHc Society" nimele.