Vaba eestlane , May 24, 1984

              VABA EESTLANE neljapäeval, 24. maü 1984 24, 1984 i Nr. 3©
mu
V t o A A N B J A : O/Ü Vaba Eestlaiieoi955
2M3
TQIMETAJAr Hämies^ G^^^^^
raBprUSE KOIJLEEG^^^^^ Jõe,
IBlŽFONm: toimetus 4444823> talitus (telMised,
döpeditsioon) 444^
jIEmMISHINNAD $51.—, ^laastas $28.—
ja veerandaaa^^^
T E L U M I S f f l N N A D \^ja5p>o pool­aastas
$35.— ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 6. Üksiknumbd 2md 70
KUULUTUSTE HINNAD tiks toll üliel veerul:
küljel $4.75, tdötiš $5.—, esiMjd $5.
FuWished by Free Estonian PuWi^er Ltd„
1955 Lesüe St. Don MlDs, OnL M3B 2M3
K ^ süsteemi ar-yustajad
nurisevad, et liberaalide
I partei valimiise pikk protse'
duur ja valimiskampaania häirib
märgatavalt v^tsuse tegevust, ku­ina
ki^isTnsdeau valitsuse m i i ^ ^
kandideerivad parteijuhi kohale
mng on Ottawast kuude kaupa ee­mal,
sõites valimispröpaganda hu­vides
mööda maad ringi. Ning
mõned küünikud lähevad isegi
nii kaugele, et nad soovitavad mi-iiistrikohad
hoopi!»-tükis ära kao-^
lada riigielu jookseb ka ihriä
ministriteta omasoodu edasi ja
keegi ei tunne nähtavasti pealin-mast
eemal olevate meeste järele
erilist puudust p
Nii see on libei^^
|uhi kohale kandideerivate poliiti-
Iqite valimiskampaania on\^]õndnnd
oma haripunktile, kuna uue j
valimise konverents juunis on käe­gakatsutavas
kauguses. Ja mida
lähemale jõuab saatuslik päev, se­da
suuremaid jõupingutusi oina
ykUi ja oma tulevase polütika tut^
vustamiseks peavad t^ema seitse
jidii kohale pürgivat kandidaati,
kellest amult üks John Tnrner
— ei kuulu Trudeau praeguse va­litee
koosseisu* Kuid ka „out-slder**
Turner ei ole võõras Otta­was,
kuna ta oli varem prominent­ne
polütik ja niitmel korral libe-iraaüde
valitsuse koosseisus, viima-
M finantsminiistd vastutaval kohal.
. Ön arusaadav, et Kanada prae­gused
majanduslikud raskused,
suur tööpuudus ja tumedad tulevi-ikuväljavaaied
praegusest unmiikust
ja j^edast tunnelist valguse kätte
pääsemisekis vajutavad oma märga­tava
pitsati ka valimiskampaaniale.
Kõik kandidaadid panevad oma
kõnedes pearõhu majanduslike kü-simisste
korraldamisele ja iiute
ideede rakendamisele, katsudes
||[»eammister Trudeau ja enda va­hele
luua teatud distantsi, millega
loodetakse vabaneda sellest siiü-koormašt,
mis on aatate jooksul
ioihjunud Trudeau ja tema admi-iQistratsioom
õlgadele. Loomulikult
ei ole sellised selgesse vette ma-moöverdamise
katsed lihtsad Ja
kerged, kuna kõik ministrid oi
^ u r e n ^ või vähemal määral seo­tud
Trudeau
Falavlikult kiire valimii
ma tenipo on toonud kandidaatide
polütilise tugevuse määritlemi^el
juba teatiid selguse: kaheks tugeva­maks
kandidaadiks oh endine fi-naiitsminister
John Turner ja prae­gune
energiaminister prantisuse pä-ptoluga
Jean Chretien, kuna nende
kiilvees liiguvad võrdlemisi kauge­le
mahajäänult töölerakendamise-immigratsiooniminister
John Ro-õigusminister
Mark Mac-
Guigan, majandusliku arengu mi-üBister
Don Johnston, j^hjaalade
BBiinister John Munro ja põUutöö-minister
Eugene Whelan. Seniste
GaUupi rlingküšitluste |»ohja] püsib
Esikohal John Turner, kellele järg­neb
tunduva vahemaaga Jean
(Chretien, ke^ kindlustab endale
iääli peamiselt oma rahvaliku esi­nemise
ja siira otsekohesusega;
'Mida on ais nendel uue juhi ko­ja'
kanada rahvale, oma seniste kõ­nede
põhjal pakkuda? Mitte palju.
Seni ei ole pUtlikuIt üteldes õieti
midagi sõelale jäänud, mis kuulu­taks
uue juhi töölehakkamisega
uue ajastu algust Kanadas. Kahest'
esirumas rühkivast kandidaadist on
Turner Kanada majanduislikesse
probleemidesse suhtumisel konser­vatiivsem
ja ärimehellkum, luba­des
Kanada 30-miljardi dollari
suuruse defitsüdi viia I5-miljardi
dollarile ning tõotades eriti uute
töökohtade loomist Kanada nooru­sele.
Turner apelleerib ilmselt ka
provintside Iseparatistlikele ten­dentsidele
lubades provüitsidele
rohkem omaalgatust ja iseseisvust.
Chretien seevastu asub põhiliselt
senisel Trudeau poliitilisel liinil,
rõhutades tugeva keskvalitsuse va­jadust
ja praeguse siiure puudujää­giga
töötava majanduspoliitika Jät­kamist.
. \
Mõlemad kandidaadid liiguvad!
oma ideede esitamisel sii^M võrdle-misi
õhukesel pinnal ja libisevad
mööda detailidest ja üksikasjadest,
m&tõttu nende lubadused jäävad
kuidagi õhku rippuma ning ei vih­ja
Kanada probleemidele lahendu­se
leidmisele. Huvitaval kombel
puudutavad kandidaadid väga pin­napealselt
välispolütilisi küsimus!
ja nende populaarsemaks ratsuks
selles sektoris on nitiinipärane
maailmarahu silitamise vajaduse
rõhutamine. YäUspolütilisel ^lal oini
oma seisukohtade esitamisel võib­olla
kõige kaugemale läinud Don
Johnston, kes paaril korral on rõ­hutatult
allakriipsutanud, et tema
välispolütiliseks kreedoks on N.
Luduga lähedase koostöö loomine.
MÜMel kaalutlustel Johnston sel­list
lähenemist Moskvale propa­geerib,
ei ole tema kõnedest ja sõ­navõttudest
kahjuks selgunud.
Praeguste väljavaadete juures
tundub, et km valimiskampaania
kestel ja liberaalide uue parteijuhi
valimise konverentsü üllatusi ei
juhtu, Isfiis on liberaalide uueks ju­hiks
partei tsentrumist paremal tii­val
laveeriv John Turner, kes viib
liberaalid ka eeloleval sügisel toi­muvatel
parlamendivalimiste! vall-mislahingusse.
Kanada järgmiseks
peaministriks oleks Iseega kas John
Tmner või konservatiivide juht
Briain Mulroney ja praegu ei ole
kumbki neist suutnud sellisel mää­ral
riigimehelikke võimeid näidata,
et suurem osa kanada valijaskon­nast
annaks ühele või teisele neist
ömä kindla ja iUekaaluka toetuse.
Igatahes GaUupi ringküsitlus näi­tab,
et valijaskonna poolehoid mõ­lemale
mehele on enam-võrdne.
Mcisdldkse valmis?
Väga lähedale on jõudnud suvise
sunrpidustuseESTO-84 ürituste nä­dal.
Nüüd peaks olema kõUc juba
valmis, kõik küsimused selgunitd,
kõik probleemid lahendatud, järel
vaid viimistlemine ja lihvimine, et
esitatav tõesti esmajärgulisele ta»
semele vüa. ESTO-pidustu§ed on
olnud seni tõusva tendentsifia üri-tuste
kvaliteedi, arvu j a osavõtjate
poolest. Kas me oleme valmis sa­ma
suunda pidama?
Kaugemal asuvad, aga ka Toron­to
eestlased on sageli kurtnud in­formatsiooni
puudust ja ürituste
korraldajaUe ettekirjutatud ranget
korda, et vaid peakomitee kaudu
võib oma informatsioonivajadusi
lahendada. Viimastel nädalatel on
see nõue mõneti lõtvunud, kuna
peakomitee informatsioon on liiga
napp üritustele peale aja, koha ja
hinna ka muu iseloomustavama li­samiseks.
Mõnel alal pole aga in­formatsioon
peakomiteest kauge­male
jõudnud. Nü kurtis füateelia
toimkond, et nad saatsid juba jaa-
Eesti Sihtkapital Kanadas äsja tagasi valitud juhatus. Istuvad vasakult abiesimees Kaius nuaris oma näituse üiformatsiooni
mees Hans Lupp, juhatusliigeViUemNoolandi, seisavad laekur Henn M^^ peakomiteele ja sinna see on seni
sekretär Harald Teder. Foto; Lembitu Ristsoo jäänud, nüstõttu nüüd ei
•. • - /" gi, mis seji näitusel üldse esitatak-
' . . . -se.
Suurem kontakt eestlaskonnaga,
kui üritustele osavõtuga kaasaaita-
Jaile, võiks nende suurpidustuste
vaimsuse vüa rahvahulkadesse ja
veel kahtlejad panna mõtlema To­rontosse
tulekule.
Sissejuhatuseks prof. Karl Aun defmeeris rahvuse
neid küsimusi on uurinud, on lõpuks segadusse läinud -
Tavaliselt võetakse aksioomina
oma keelt. E i ole ühtegi keelt, pea­l
e esperanto, mis pole sündinud
ühe rahvaköllektiivi poolt. Kõigil
rahvail pole oma keelt, kuid õnne­likud
on need, kel kee on. Inglise
keelt kasutatakse Inglismaal,
Ameerika Ühendriikides, Kanadas
ja mujal. Shveitsis on kolm keelt,
aga ükski pole nende oma keel.
Iiri rahvas on kaotanud keele.
Shotlašte kuulus poeet Bums ütles
shotlastele, et nad müüsid oma
keele kulla eest maha. Ka juutide
tuninuseks pole nende keel, kuigi on
olemas juudi ja heebrea keeled.
Keel on olulisemaid momeate,
kuid mitte ainus ja see on viinud
paljud uurijad segadusse.
mõistet, mis esialgselt näib olevat lihtne, aga
- mi^ on rahvaS) kes kuulub rahvusse?
võiTiirHier — - ükskõik
kumb neist võimule tuleb peab
alustama Kanada majanduse üles-ehitamist
peaaegu algpunktist ja
u M e alustele rajades. Suur töö­puudus,
kõrged intretssmiäärad,
Kanada tohutud riigivõlad ja 30-
müjardi dollarUe ulatuv defitsiit
eelarves nõuavad uute eluliste,
praegustele majanduslikkudele du-
Ikordadele vastavate ja tehnoloogili­se
ajastu erinõueteie vastavate
abinõude rakendamist ning rii^
Parima rahvuse definitsiooni an­dis
prantslane sada aastat tagasi,
öeldes et rahvas on vaim, Mng,
kuhu kuulud. Ka Eesti autMoo-mia
seaduses oli isikul oma ära­nägemisel
võimalus määrata kc^-
dakondsust
Nü tuleks rahvusteadust lugeda
hingeteaduseks, vaimuteäduseks,
See väljendiib keeles, kirjanduses,,
oma päritolu bioloogilises ja. vaim­ses
omapäras, aga ka arheoloogias,
antropoloogias, mütoloogias, folk­looris,
ajaloos, kõigis, mis rahva
hingesse oa' sügavalt sisse põimu-
••nud.^ •
Aga ka. sümbolid nagu sini-must-yalge,
ajaloolised võidud (ümera)
ja kaotused. Isegi käsitöö ja erine­vad
psühholoogiad. Tegelikult on
definitsioon interdistsiplinaar-eri-teäduslik,
initmeteaduslikud alad,
kus tuleb rõhutada just interdistsip­linaarsust.
Kuid rahvusteadus on
rahvusvaheline,; ka teised teadlased
võivad seda uurida.
Rahvateadus on ajalooliselt võrd­lemisi
iius, välja kasvanud Euroopa
kolmest suurest liikumise^st, renes­sansi,
reformatsiooni ja revolut­siooni
mõjutusel. ' .
: Eriti •suure koha leidiis; see saks­laste
hulgas.
Viinis ja Hamburgis on praegugi
suurimad rahvusteaduslikud muu­seumid.
Mujalt on inimesed läinud
seda Euroopasse õppima, küsides
miks see ilmneh just Saksamaal ja
mujal Lääne-Euroopas.
Eesti osas polnud kuhugi vaja
minna õppima, sest Balti alad' olid
kuulunud saksa kultuuri pürkonda.
Tartu ülikool oli baas, millest al­gas
estofülide tegevus, kes hakka­sid
eesti rahva vastu nendel kaalut­lustel
huvi tundma, ka eesti keele
vastu (Herder). Estofiilid panid
mnM. Liberaalide senine juhtkoai?
|a valitsms ei olnud selleks võjmsli-sed.
Loodame, et järgmised üldva­limised
toovad parlamenti ja vant-susse
uusi munesi ja uusi Ideid?
mis aitavad Kanadat välja viia
aluse eesti rahvusteadusele, mille
eestiašed ise võtsid üle. Esimene
neist oli K. J . Peterson, kes suri
Uiga vara, kuid kellelt on uurimu-sed^
eesti ja soome mütoloogiast.
Järgnesid Faehlman, Kreutzwald
oma „Kalevipojaga", vanavara ja
rahvaluule , kogumine. Tekkisid
eestlaste eneste uurimused eesti
rahvast ja loodi Eesti Rahva Muu­seum,
mis tänavu saab 75-aasta-seks.
Kuigi Raadi loss häviSy on ko­gud
säilinud praeguse nimega Ees­ti
Etnograafilises Muuseumis, mis
asuvad praegu väga kitsastes olu­des.
Praegu on seal üks miljon
eset, 400000 fotot, helilindistuste ko­gu
jm.
JEesti isesisvuse ajal võttis eesti
rahvusteadus euroopaliku suuna.
See bü õitseaeg, j Arheoloogia
(Moora), etnograafia (Ränk), ant­ropoloogia
(Aul), keel, kirjandus,
muusika, arhitektuur arenesid väga
edukalt. Sõda pani töö seisma.
Kuid see polnud lõpp.
Paljud teadlased sattusid välis­maale
— sim on valminud Saa-reste.
Mägiste j a Saagpaku suu­red
sõnaraamatud.
II maailmasõjas löödi eesti rah­vas
kaheks, üks kümnendik on väl­jas.
Peab ütlema, et-rahvusteadus
on Eestis uuesti jälle eskinda tõus­nud.
Ka väljaspool kodumaad. Va­nad
sidemed on elustunud soomlas­tega
ja Saksamaal asuvate balti-sakslastega.
Meil on teadlasi
USA-s, Indiana ülikoolis, meil oh
eesti krhüve, teaduslikke seltse,
ühinguid, instituute jne. Teatavad
õppetoolid (V. Uibopüu Lundis,
Raag Uppsalas), AABS'i konve­rentsid
jm. Stokholmis on Balti
Instituut. Kokkuvõttes on üht-t8ist
rohkem kui varem.
K. Aun nimetas L. Meri-teooriat,
kes põhjendab uurimusi valgete hõ­berahade
leidude raja põhjal. Kaa­li
katastroofist, mis on jätnud jäl­jed
Homerosest Islandi saagadeni.
kodumaal on kasulikku tööd teh?
tud, kuid terasid tuleb eraldada
kõlgastest.
Rahvusteädused on rahvusvaheli­sed.
On oluline, et eesti rahvatea­dust
ka väljaspooie tutvustatakse,
kuid just sellega pole kaugele jõu­tud.
Ikka küsitakse: Eestlased?
Eesti keel? Kas see on lähedane
vene keelele? K. Aun. ütles, et ta on
vastanud, et inglise ja vene keel
on lähedasedj mitte eesti ja vene.
Kuid rohkem on vaja, et eesti
rahvusteädused oleksid väljaspool
Eestit tugevad ja tugevdatud. Kui­das
saaks seda teha? Tuleb oma­enese
juhtkonna uuendaja olla.
Oma õppetool ei ole kooliks, aga
see võib eesti koolidele õpetajaid
ettevalmistada. Nagu kõiki, kes
taihavad uuendada oma teadmisi
eesti rahvusteaduse aladel.
On hädasti vaja institutsiooni,
mis puhastaks välja praegu Eestis
tehtavast rahvusteadusest kõikaid.
Ka on vaja asukohamaal eesti rah­vusteadust
uurida, nagu oli siin lu­gu
Kanada akadeeiniküga, kellest ei
teatud ta eestlasest päritolu, samu­ti
Kanada põhjaalade uurijast eest­lasest
August Maasikast. .
Meile on -õppetooli vaja. Miks
just Torontosse?
Siin on Tartu College, Akadeemi­line
Kodu, Torontot on nimetatud
väliseestlaste pealinnaks oma ti­heda
eestlaste keskendatusega.
Rahvast ilma tema rahvusteadušeta
ei tea keegi, ka mitte see rahvas
ise ei tea enesest midagi, lõpetas
prof. Karl Aun.
pidustus ESTO-84
Vastuseks Anne-Mai Kaunismaa
avalikule kirjale. Estõ-84 peakomi­teele,
ära toodud 5. aprilli „Vaba
Eestlases", tuleb nimetada, et
Seedrioru selle aasta Suveharja pi­dustused
on Esto juhatuse poolt
kinnitatud Esto ürituseks, ning
Seedrioru juhatus maksab toetu­seks
Esto peakomiteele vastava
protsendi nende pidustuste sissetu­lekust.
Kõik nagu ettenähtud pea­komitee
poolt.
On pisut võõrastav selline aru­saamine
pr. Kaunismaa poolt, ku­na
osa sellest protsendist on otsus­tatud
peakomitee juhatuse poolt an­da
skautide-gaidide laagri toetu­seks!
On samuti arusaamata mär­ge,
nagu oleks laagri juhtkond lü­hendanud
programmi ühe päeva
võrra, sest vastaval koosolekul
Seedrioru juhatuse ja Esto peako­mitee
esindajatega, laagri juhtkond
kategooriliselt keeldus tegemast
kompromissi, teha lõkkeõhtu ree­del,
vaid jäi* püsima laupäeva õh­tule.
Sellega tekitades raskusi nii
Eesti Päevade juhatusele kui k^
Seedriorule, sest paljud noored ta­havad
osa võtta ka Seedrioru Su­veharja
pidustustest. Seedrioru on
ju eesti laste suvekodu ja sellisena
registreeritud ametiasutuste juu­res.
Sealt on ka tuhandeid meie
lapsi läbi käinud, see on eesti ko­du,
mis on aastate jooksul meie
noortele armsaks saanud. Seedri­oru
on üks meie rahva. kultuuri
häll, kus on tehtud rohkem rahvus­likku
tööd kui nii mõneski teises
asutises. Seedrioifu juhatus hindab
kõrgelt skautlikku tööd, sama
peaks osaks saama ka tööle, mi­da
teeb Seedrioru.
Ikka on veel neid üritusi, millest
peale pealkirja pole sõnagi lausu­tud.
Kuigi Roy Thomson Hallis et­te
nähtud solistide kontsert on läbi
müüdud, pole ikka veel teada, kes
seal esmevad (peale „Estonia"
koori) ja mis seal on kavas. Mis
selle kontserdi läbi müüs, kas uh­ke
saal? !
Kuid siin on muidki üritusi, mil­lel
on uhke nimi, aga väga vähe
räägitud. Üks neist on see «kuri­kuulus"
globaalne naitus, mis Ees­ti
Majja ei mahtunud. Millal seda
tutvustama hakatakse, või peetak­se
seda asjatuks, kuna inimesed
võivad tulla nagunii külastama?
MUlal saab selline suurüritus val­mis?
Kas süs kui kõüc on külaliste
vastuvõtmiseks korras, või siis kui
külalised on kohal ja neile enestele
antakse avsfstamisrõõmu mõnede
üritusfe leidmisel.
Suurem avameelsus oleks nagu
suurem usaldus -mitmelt poolt tuli­jate
vastu, teh^s neid kaasosalis-teks
rahvuslikku tuld süütava ja
soojendava, sündmuse, puhul. Vii­mane
ju oigi selle eesmärk.
ESTO'84
B
Sellega pole Õige väide, nagu tõs­taks
Esto juhatus esile üritust, mis
ei kuulu tema pädevusse, vaid täi­dab
kokkulepet. Võttes osa Ssedri. Teisipäevjd, la. |
oru pidustustest, ei jää meie noo­red
ümä ühest suurüritusest, vaid
kogevad üht traditsiooniliseks saa­nud
eestlaste rahvuslikku suurpi-dustuse
saavutust.
Uued ESTO-üritused
Varem väljakuulutatud ürituste­le
ESTO-84 programmis on lisa­tud:
Pühapäeval, 8. juuli:
EÜS kokkutulek kell 17.00 On­tario
Place „Trillium" restoranis.
lEknaspäeval, 9. juulil:
H. Kubu Eragümnaasiumi —-
Tallinna Erakolledzhi kokkutulek
„Whistler" restoranis keU 11.00.
H. Treffneri Gümnaasiumi kok­kutulek
kell 14.00^17.00 10 E l ­lis
Gardenis, teatada Erik liigand,
tel. (416)'769-1623.
ööklubi „Ankur" on avatud.
V, A. Jurs
EÜS perekonnaõhtu kell 19.
Casa Loma lossis.
Nr. 39
: m\
26. ja27.
dr.T.
2. ja 3.|uuj
dr. k. \|
sperHaj
Toronti)
himeeste
laskev<>isilu5
datakse VAWI
sega kell 1(1
klubi „Ber-z|
lus toimub
se poolt vül
Võistlusest
võtta oma li
kidc laskehi
Klubi 191
püügivõistlt
vai, 2. jm
Bayl. Võisi
7.00 homml
ma parkimil
mub rändki
väljapandut
informatsiotl
ta antakse
Toronto
himeeste K l
korporeeritJ
ulatuses, al|
a.
Esimese
rectors)
veebruaril
valitud jul
Juhan Käi|
ward Saar,
Mae, Fr(
Lukk, Heii
deks H. K|
visjonikoml
Kaap, Harsf
Liikmed!
liikmemaks
seda läher
nicmaks o|
Maksti
immigi
lahtisi
PARIIS
teatas, et
$3750 igale
kes soovil
maale tag|
nõu prantJ
ria, Tuneel
;Maliga, k(
dujaile vc
tingimusi,
Prantsusi
migranti.
Uued
Kolmaps
Amberjl
10.00 Ro|
Apostli]
tus kell il
Ene Ri
16.00 Im
Neljapäe^
Eesti
15.00 R<
sic.
RetMicl l|
„Kalui
kell 14.3^
Etnogi
22.00 Eej
Tallim
siu mi k<
tor.anis
Virve Ge
Näitus
dde Kes|
tekstiili
tonian, h|
Scarboroj
,,Eestif
koolieani
Parkis.
College
ja allkci
seruumi(
Eesti''A
peale etj