Home

1984-06-28-03

Reference URL

Add tags

Comment

Rate

To link to the entire object, paste this link in email, IM or document
To embed the entire object, paste this HTML in website To link to this page, paste this link in email, IM or document
To embed this page, paste this HTML in website

Vaba eestlane , June 28, 1984

1984-06-28-03

3 of 8

View Description

View PDF & Text

Download

small (250x250 max)

medium (500x500 max)

Large

Extra Large

large ( > 500x500)

Full Resolution

This page

All

PDF
Text

search this item

Text Search...

Nr. 49
rid
md ja 53-
lendiükide
fa problee-jleburgeri
tugeva-küsimus-itud
jutu-id
eriti
Jburger ar-
Ikva vahelmiste
aas-
^gnb antud
tulevikus
tide vahel
koid mit-oma
ole»
b baseeru-praegusel
liendriiklde
Lisaks tu-t)
liendriiki-
>nsuteel ja
juures ei
ta suure-kaks
tegu-stabilisee-Ühendrü-
Imis tagab
lirääkimiste
fija , aasta
Liidu tule-igu
I suhtes
Jmõned n.!i;
(ustavad, et
lule tulek
itusi Krem-innistUkuIe
^äo. Ta kin-
^ma eluea
kommunist-^
igisuguseid
belgi kaugeta
istuks 40>
ees ja
sunus/ siis
sama, nl-
|utu midagä
lagleburger
la analüüsi
hs toimudk
is looksid
urnile uued
^dnormaal-üst
ühend-lon
60-aasta
ei ole või-la",
ütleb
kolme aas-id
Moskvas
^me, mis on
jemi piira-
Venemaal
jri oletused
5le alustele.
Venemaal ol-
— Hrasht-
)v jaTsher-jmise
päevil
üningaid eri-võtta
kos-kuid
põhiU-samakSi
Nr. 49
[akirjanduses
jprülis eesti
aastal toi-lassu
organi-sünniaas-ücjhed
helde-lutöö"
kirjeI•
veerisid.
itlemata üks
LUJUi kes pü-
Ikommunisml
laa võimupii-kes
selle ta-fldrites
„kõr-lasu.
tar jääri; tege-mitmel
alal,
elukutseline
[näär, kes pü-iunismilevi-
[sialgu Tartu
mida ei lõpe-raamatupida-
I algkooli 5pe-eksternina
jrburi ülikoo-
^asakpoolsete
ülikoolist re-pärast
valis
jätkas oma
kommunistil-1
toimetajana,
[ajal oli ta ju-
Revolutsioo^
lestimaa Nõule
esimeheks;
li 1918. a. sü-
Kommuuni
: Järg lk. S)
VABA EESTLANE neljapäeval, 28. juuni} 1984 — Thursday, June 28,^1984
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
jnuiiil ja 1. ning 2. jnulil
dr. R. Pahapill, 'tol 921-7777
7. ja 8. junlO
dr. T. Maiinets, tel. 46M322
WESTHOLMLASTE
KOKKUTULEKULE
OODATA
ÜLE
50
OSAVÕTJA
!ATAS OPTICAL
219 DANFORTH AVENUE
TORONTO, ONTARIO M4K im
465-6251
Täidame täpselt igat liiki priU!-retsept«, näit ,,catanid** tfiüpL
Smir valik lasteraame, spordi kaitseprille ja parimas kvaüteedif
päikeseprille.
Raamid peamiselt Emwpast, alates $12.— koni $200^
Hinnaalandus kaasmaalastele 10%
Täidame ka kodumaiseid retsepte ja soovikorral saadame ära.
rir Endiste „westupoist€*' kolckutu-lekESTO
ajal leiab aset esmaspäeval,
9. juulü kell 13.00 EÜS-i majas,
905 CoUege Street West. Koolivendade
kokkutuf^ku korraldajaks
on Westholmla&te Koondis, juhatuse
asukohaga Torontos. Koondise
esimees Endel Toiger on nii telefo-.
ni kui ka kirja teel saanud registree-rimisi
üle 30, poW tosinat ebakindlat
osavõtjat ja teadmata hulk veel
neid, kes on lehest lugeAud või on
informeeritud kokkutulekust, kuid
kellega ei ole koondisel veel kontakti
olnud. Kogemuste najal arvab
esimees Toiger, et paarkümmend
endist koolivenda on kindlasti ette-'
teatamata tulemas.
Kokkutulekul soojendatakse üles
vanu koolimälestusi, kuulatakse teineteise
seiklusi, arutatakse koondise
elulisi küsimusi ja tehakse tulevikuplaane.
OsavÕtjaUe serveeritakse mi
sooja toitu kui ka keelefcastet Saadaval
on ka „Must-¥algel" kohn
numbrit, viimane neist ilmus paari
nädala eest. |
Koondise juhatus loodab näha
koolivendi ligidalt ja kaugelt ning
ütleb kõigile sooja tere tulemast!
Äga koi Ta lähenes õlimäe kallakule, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmutsedes suure häälega kütma Jumalat
kõigi vägevate tegude eest, mis nad olid näinud, ning ütlesids „Küdetud olgu kuningas, kes tuleb lüs-
Sanda nimel, rahu taevas Ja äu kõrges." Ja mõningad variserid rahva seast ütlesid Te sõitle
oma jüngreid," Ta valstas ning üÜes: „Ma ütlen teile, kui need vait jääksid, hakkaksid Mvid kisendama."
Luuka 19:37—40
Stseen Warner Bros filmist „Jeesus", niis ön eesti ke eide dubleeritud umbes 30 eestlase poolt, Fihni esitatakse
ESTO-84 avamispäeval Ontario Place'is jä esmaspäeval, teisipäeval, koSmapäeval ning neljapäeval kl.
12 p., 2.30 p.L ja 7.3® õ. ESTO-84 näituste asi&ohas ^^'^'^^
liltiäri
DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
Uus aadressi ARCADE BUILDING — Tel 368-5011
Sissdkäüc: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'st idapool ja 1 tän.
Queen'i8t lõunapool) Postiaadress: 137 Yonge St, „Shopping
Mafl", Toronto M5C 2A5
Rikkidikus valikus imporditud lõnga igaks otstari>eks. Haapsa-
M rätiku lõng. linaseid materjale. Kanvaa Ja paQa mimd.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA. Tasuta õpetamme ja nõuanne. Kühö-tage
meid. Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp.-^reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4. i
Autor Velb Hybd räägib oitici
Jaanuari lõpu<s ilmus Torontos McGraw-HiHRyersoni kirjastusel VeUo MuM^^^ B. Lussowi
õpperaamat kujunduse alal „Focus on designing". Kuigi nunetatakse kaht autorit, on raamatu peaautoriks
V. Hubel, kes on Ontario Cöllege of Art Tööstuskujunduse osakonna kaaquhataja (Al^ocia Chainnan
of Industrial Design). 19. jaanuaril anti kirjastuse poolt pidiüikult talle üle amtorieksemplar.
OLD MILL TAILOft
7 RIVERVIEW GÄRDENS, TORONTO
(1 plokk läänepool Jane'i, Blood
TEL.76W>535
IIDELE ja HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUD7 SCHNElbER
Teeme iBus! parandame vansu
linnas^^^^ suvilates.
Tähelepany Eduard
Hiljuti esines Eduard Ole oma
töödega Pariisis Rahvaste Salongis.
Prantsuse kunstiajakiri , ,La Cote
des Arts" (aprül 198|4) kirjutab
Eduard Olet tutvustades, et ta on
„vormunud Keiserlikus Kunstikoolis
tsaristlikul Venemaal ja hiljem
Pariisis. Eduard Ole on sünnipäralt
eestlane, kuid elpb juba pikemat
aega Rootsis. Mis putub tema töödesse,
siis on need juba palju aastaid
tagasi saanud kindla paiga
Eesti, Soome ja Rootsi muuseumides.
Ta on siisM suur kunstnik,
kes tõstab oma töödega skandinaavlaste
.osavõtukaalu Rahvaste
Salongis Pariisis." Ajakiri avaldab
näiteks E. Ole värvilise maali „Tü-tarlaps
punase mütsiga".
Küsides kuidas V. Hubelil tekkis
idee sellise ainulaadse raamatu
kirjutamiseks ja kujundamiseks, ütles
autor, et idee tuli kui ta igal,
kevadel OCA's tegi õpilastega intervjuusid.
Siis ta nägi kui halb
oli nende teadmistes kujunduse
osa. Selle ala tagapõhja pole lastele
õpetatud. Kujundus on visuaalsete
elementide organiseerimise
mõistmine.
Pärast 1978. a. intervjuusid, kui
see probleem jälle väga markantselt
esile tuli, läks ta Toronto
Board of Education juurde, kus hr.
Bennett, kes vastutas kunstiõpingute
eest Toronto koolides,
•ütlels Hubel! juto peale, et seda.
teavad Õpetajad ise, midsa mad
lastele õpetavad.
Kuid Hubel ei jäänud selle seletusega
rahule. Ta läks Ontario haridusministeeriumisse
ja' sai kokku
mehega, kelle alla kuulus see ala
Ontario ulatuses. See mees kiitis
Hubeli idee heaks. Toodi kohale
ka tööstuskunsti ala mees ja korraldati
kokkusaamine. Hubel tegi
valiku, kas ilmuks selle ala õpperaamat
või korraldatakse seminar
öpe|ajaile. Trenti ülikooli juures
toimuski 1979. a. tema poolt organiseeritud
seminar, millest 140
õpetajat osa võtsid. Ta tegi seal ka
katselise uurimise, kui paljud neist
oleks huvitatud selle ala Õpikust.
70% osavõtjaist olid poolt ja soovitasid
alata raamatu kirjutamise-koostamisega.
Seda toetasid ka On-,
tario haridusministeeriumi ja kirjastuse
esindajad. Hubel alustas
tööga ja see nõudis kaks aastat
(1981—83) intensiivset tööd.
Suurema osa tööst tegi Hubel,
kaasautoriks on keskkooliõpetaja
Diedra B. Lussow,
kelle ülesandeks m töö silumine
ja järelevaatus, et õpik "vastaks
keskkoolide tasemele.
Tema hooleks oli keeleline külg,
mille kõrval tä muretses ka materjale
juurde. Võiks öelda et 60%
illustratsioonidest on Hubelilt ja
40% teistelt illustraaitoreilt:
. Raamat on esimene sellealaline
mas. See koosneb kuuest jaotusest
kokku 21 alajaotusega. See annab
selgelt ja lühidalt need 21 punkti,
mis on vajalikud kujunduse mõistmiseks.
Teiseks pole kujundus
spetsiaalala, iga inimene kujundab
iga päev midagi, kuid • see aitab .
süstemaatiline õpperaamat maail-arendada
ja probleenie lahendada
igal alal. Seda kõike selgitab 312-
leheküljeline õpik.
Hubel iitleb, et elame kiiresti
muutuvas maailmas ja kutsume
välja neid muudatusi mitmesuguste
^steemide protsessidest arusaamise
läbi.
Raamat on seni saavutanud väga
hea kriitika mõningate tuntud
kriitikute poolt Jaapanis, Inglis-
/.maai:U§Ä's.
See h Ä a b levima, kõrgemad
kollid on juba võtnud selle omale
õpperaamatuks peamiselt kunsti,
tööstuskunsti ja kujunduse alal.
Kirjastajal on esindused maailma
suurimais linnades, mistõttu see
jõuab kõikjal tähelepanu alla.
V. Hubel on kasutanud selles
leiduvais illustratsioonides ka sini-must-
valgeid värvitoone Ok. 162)
ja eesti rahvamustrit (lk. 198).
Neid motiive on ta ESTO-84 peakujundajana
kasutanud ka pidustuse
suveniiride ja väljaannete kujundamisel;
teisel puhul aga andnud
nõu ja hinnanguid;
Raamat kujundusest on ta ideede
kogu, mida ta on ka ise rakendanud
paljude esemete vahnistami-
• sel,
BIIBD
ESTXANE
Maksab Kanadass
$51.-
Poalacistcis $28.-
Veerandaastcis $15.-
$65.-
$35.-
$18.-
fflPOSUGA SAATEKULU
Kanadas:
äratades sellega tähelepanu
iiadas ja valiti ka Kanada Aka
deemia liikmeks Hööstuskujundn
: $56^
$30.—
¥eerandaast€is $16.— ^ WM i
VÄIJASPOOL^
Kanadat:
$42^ I $47^
$21^ I $24-»
se
m
GBSstas $35.
Just äsja anti kõrge hinnang ta
kompuuter-lauale.
Üksäuiumbri hind 70 centl
(A^Igus lk. 2)
MÕukogUj, valiti Anvelt selle esimeheks.
•
Kui punased ^ Vabadiissõja ajal
Eestist välja löödi, läks Anvelt esialgu
Venemaale, kuid tuli peatselt
tagasi ja hakkas põranda all mässu
organiseerima, mis toimus 1924.
a. 1. detsembril. Mäss suruti teatavasti
kiiresti maha ja Anvelt pages
taas üle piiri oma leivaisade juurde,
kus tisenis juhtivatel kohtadel,
kuni Stalüi pidas vajalikuks ta tei^
se ilma saata, millest kommunistlike^
ajalehtedes ntinnaks® nüüd
piinlikult vaikides mööda.
laan Anvelti võib pidada oma
Fahva reeturi prototüübiks, kes oli
eelkäijaks ja suunanäitajaks 1940.
lu eestS juumikommiinilstidele. .
Aadressi muudatus 70 ceati,
Eansda aadressidele pahnne m§ffkida , jPOSTAL CODE^
^^^^^^^^ U^
iPangatehelik või rahakaart kii^^ ^
Broadvlew Avenne, riiom 2^2,
Toronto, Ontario M4K
Telefon 461-0764
Maalikunstnik
TÖÖDE NÄITUS
nUUDIOSHOWROOM'
567 Roehampton Ave.
'^^^•488-5835
i^ommunismi kiire võidule p^^^i-semine
maailmas osa alati olnud
ajaloolastele väga huvitavaks uurimisaineks.
Eriti kui sõjas kannatanud
Venemaal oli kaos ja puu-du"
sld majanduslikud võimalused
sõja jätkamiseks ning kodusõja pidamiseks^
Palju on räägitud lääne-liitlaste
abist tsaristlikule Venemaale,
vene valgeile, kuid hoopis
suurem oli sel ajal nende samade
riikide abi Venemaal võimu haa-ravaile
kommunistideSei Kuidas ja
miks !seda tehti, seda on uurinud
ameerika ajaloolane pro?. d?*
fony C. Sutton.
Teadlane On sundinud 192S,
aastal Londonis, IngUsmaal. Ta on
õppinud Londoni, Göttuigeni ja
Kaliiforuia ülikoolides ning teguH-jjiMres,
omamaaoes seal
ka austava ,,Research Fellow" akadeemilise
tiitli.
Ta on viieteistkümne aasta kestel
teostanud põhjaliku uurimuse
sageli šeletamatuina näivate N. Liidu
ja lääneriikide vahekordade üle.
Tema sulest ön ilmunud vähemalt
kuus teost, ü b neist kohneosaline.
Ta on jäänud sellel alal vastuvaiel-damatuks
autoriteediks, keda on
küll mõnel korral rünnatud või
süüdistatud teisitimõtlejate poolt,
aga kelle poolt esitatud fakte pole
korda^ suudetud veel keUegi poolt
ümber lükata.
„Vaba Eestlane" on valinud mõningaid
katkeid, millest eriti selgesti
ilmneb tänanäevaS ofee wiku-
WUmine saota:
VABA EESTLANE
1955Le$lkSf,Dc>nMills^On
Palim mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ....
................ 19......... TpHimisc katteks lisan $......;
/ tsihekiga / rahakaardiga. (Raha aSiHiit
-
/
. sünjuures
tiUitkirias).
* 0 « * a O 9 a a « a a » « a a a * « a oa • e a a o a a a a a a a a o . a a . « a i > o . a « « a * e a * « B « . 0 8 . * O O a a a a a * . . a a o « * . ..

Object Description

Rating
Title	Vaba eestlane , June 28, 1984
Language	et
Subject	Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers
Publisher	Estonian Pub. House ORTO
Date	1984-06-28
Type	application/pdf
Format	text
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
Identifier	Vaba e840628

Description

Title

1984-06-28-03

OCR text

Nr. 49 rid md ja 53- lendiükide fa problee-jleburgeri tugeva-küsimus-itud jutu-id eriti Jburger ar- Ikva vahelmiste aas- ^gnb antud tulevikus tide vahel koid mit-oma ole» b baseeru-praegusel liendriiklde Lisaks tu-t) liendriiki- >nsuteel ja juures ei ta suure-kaks tegu-stabilisee-Ühendrü- Imis tagab lirääkimiste fija , aasta Liidu tule-igu I suhtes Jmõned n.!i; (ustavad, et lule tulek itusi Krem-innistUkuIe ^äo. Ta kin- ^ma eluea kommunist-^ igisuguseid belgi kaugeta istuks 40> ees ja sunus/ siis sama, nl- |utu midagä lagleburger la analüüsi hs toimudk is looksid urnile uued ^dnormaal-üst ühend-lon 60-aasta ei ole või-la", ütleb kolme aas-id Moskvas ^me, mis on jemi piira- Venemaal jri oletused 5le alustele. Venemaal ol- — Hrasht- )v jaTsher-jmise päevil üningaid eri-võtta kos-kuid põhiU-samakSi Nr. 49 [akirjanduses jprülis eesti aastal toi-lassu organi-sünniaas-ücjhed helde-lutöö" kirjeI• veerisid. itlemata üks LUJUi kes pü- Ikommunisml laa võimupii-kes selle ta-fldrites „kõr-lasu. tar jääri; tege-mitmel alal, elukutseline [näär, kes pü-iunismilevi- [sialgu Tartu mida ei lõpe-raamatupida- I algkooli 5pe-eksternina jrburi ülikoo- ^asakpoolsete ülikoolist re-pärast valis jätkas oma kommunistil-1 toimetajana, [ajal oli ta ju- Revolutsioo^ lestimaa Nõule esimeheks; li 1918. a. sü- Kommuuni : Järg lk. S) VABA EESTLANE neljapäeval, 28. juuni} 1984 — Thursday, June 28,^1984 VALVEARST NÄDALALÕPUL jnuiiil ja 1. ning 2. jnulil dr. R. Pahapill, 'tol 921-7777 7. ja 8. junlO dr. T. Maiinets, tel. 46M322 WESTHOLMLASTE KOKKUTULEKULE OODATA ÜLE 50 OSAVÕTJA !ATAS OPTICAL 219 DANFORTH AVENUE TORONTO, ONTARIO M4K im 465-6251 Täidame täpselt igat liiki priU!-retsept«, näit ,,catanid** tfiüpL Smir valik lasteraame, spordi kaitseprille ja parimas kvaüteedif päikeseprille. Raamid peamiselt Emwpast, alates $12.— koni $200^ Hinnaalandus kaasmaalastele 10% Täidame ka kodumaiseid retsepte ja soovikorral saadame ära. rir Endiste „westupoist€*' kolckutu-lekESTO ajal leiab aset esmaspäeval, 9. juulü kell 13.00 EÜS-i majas, 905 CoUege Street West. Koolivendade kokkutuf^ku korraldajaks on Westholmla&te Koondis, juhatuse asukohaga Torontos. Koondise esimees Endel Toiger on nii telefo-. ni kui ka kirja teel saanud registree-rimisi üle 30, poW tosinat ebakindlat osavõtjat ja teadmata hulk veel neid, kes on lehest lugeAud või on informeeritud kokkutulekust, kuid kellega ei ole koondisel veel kontakti olnud. Kogemuste najal arvab esimees Toiger, et paarkümmend endist koolivenda on kindlasti ette-' teatamata tulemas. Kokkutulekul soojendatakse üles vanu koolimälestusi, kuulatakse teineteise seiklusi, arutatakse koondise elulisi küsimusi ja tehakse tulevikuplaane. OsavÕtjaUe serveeritakse mi sooja toitu kui ka keelefcastet Saadaval on ka „Must-¥algel" kohn numbrit, viimane neist ilmus paari nädala eest. | Koondise juhatus loodab näha koolivendi ligidalt ja kaugelt ning ütleb kõigile sooja tere tulemast! Äga koi Ta lähenes õlimäe kallakule, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmutsedes suure häälega kütma Jumalat kõigi vägevate tegude eest, mis nad olid näinud, ning ütlesids „Küdetud olgu kuningas, kes tuleb lüs- Sanda nimel, rahu taevas Ja äu kõrges." Ja mõningad variserid rahva seast ütlesid Te sõitle oma jüngreid," Ta valstas ning üÜes: „Ma ütlen teile, kui need vait jääksid, hakkaksid Mvid kisendama." Luuka 19:37—40 Stseen Warner Bros filmist „Jeesus", niis ön eesti ke eide dubleeritud umbes 30 eestlase poolt, Fihni esitatakse ESTO-84 avamispäeval Ontario Place'is jä esmaspäeval, teisipäeval, koSmapäeval ning neljapäeval kl. 12 p., 2.30 p.L ja 7.3® õ. ESTO-84 näituste asi&ohas ^^'^'^^ liltiäri DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS Uus aadressi ARCADE BUILDING — Tel 368-5011 Sissdkäüc: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'st idapool ja 1 tän. Queen'i8t lõunapool) Postiaadress: 137 Yonge St, „Shopping Mafl", Toronto M5C 2A5 Rikkidikus valikus imporditud lõnga igaks otstari>eks. Haapsa- M rätiku lõng. linaseid materjale. Kanvaa Ja paQa mimd. SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA. Tasuta õpetamme ja nõuanne. Kühö-tage meid. Soodsad hinnad. Avatud: esmasp.-^reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4. i Autor Velb Hybd räägib oitici Jaanuari lõpu535 IIDELE ja HÄRRADELE ÕMBLEMINE TELLIMISTE JÄRGI RUD7 SCHNElbER Teeme iBus! parandame vansu linnas^^^^ suvilates. Tähelepany Eduard Hiljuti esines Eduard Ole oma töödega Pariisis Rahvaste Salongis. Prantsuse kunstiajakiri , ,La Cote des Arts" (aprül 198|4) kirjutab Eduard Olet tutvustades, et ta on „vormunud Keiserlikus Kunstikoolis tsaristlikul Venemaal ja hiljem Pariisis. Eduard Ole on sünnipäralt eestlane, kuid elpb juba pikemat aega Rootsis. Mis putub tema töödesse, siis on need juba palju aastaid tagasi saanud kindla paiga Eesti, Soome ja Rootsi muuseumides. Ta on siisM suur kunstnik, kes tõstab oma töödega skandinaavlaste .osavõtukaalu Rahvaste Salongis Pariisis." Ajakiri avaldab näiteks E. Ole värvilise maali „Tü-tarlaps punase mütsiga". Küsides kuidas V. Hubelil tekkis idee sellise ainulaadse raamatu kirjutamiseks ja kujundamiseks, ütles autor, et idee tuli kui ta igal, kevadel OCA's tegi õpilastega intervjuusid. Siis ta nägi kui halb oli nende teadmistes kujunduse osa. Selle ala tagapõhja pole lastele õpetatud. Kujundus on visuaalsete elementide organiseerimise mõistmine. Pärast 1978. a. intervjuusid, kui see probleem jälle väga markantselt esile tuli, läks ta Toronto Board of Education juurde, kus hr. Bennett, kes vastutas kunstiõpingute eest Toronto koolides, •ütlels Hubel! juto peale, et seda. teavad Õpetajad ise, midsa mad lastele õpetavad. Kuid Hubel ei jäänud selle seletusega rahule. Ta läks Ontario haridusministeeriumisse ja' sai kokku mehega, kelle alla kuulus see ala Ontario ulatuses. See mees kiitis Hubeli idee heaks. Toodi kohale ka tööstuskunsti ala mees ja korraldati kokkusaamine. Hubel tegi valiku, kas ilmuks selle ala õpperaamat või korraldatakse seminar öpe|ajaile. Trenti ülikooli juures toimuski 1979. a. tema poolt organiseeritud seminar, millest 140 õpetajat osa võtsid. Ta tegi seal ka katselise uurimise, kui paljud neist oleks huvitatud selle ala Õpikust. 70% osavõtjaist olid poolt ja soovitasid alata raamatu kirjutamise-koostamisega. Seda toetasid ka On-, tario haridusministeeriumi ja kirjastuse esindajad. Hubel alustas tööga ja see nõudis kaks aastat (1981—83) intensiivset tööd. Suurema osa tööst tegi Hubel, kaasautoriks on keskkooliõpetaja Diedra B. Lussow, kelle ülesandeks m töö silumine ja järelevaatus, et õpik "vastaks keskkoolide tasemele. Tema hooleks oli keeleline külg, mille kõrval tä muretses ka materjale juurde. Võiks öelda et 60% illustratsioonidest on Hubelilt ja 40% teistelt illustraaitoreilt: . Raamat on esimene sellealaline mas. See koosneb kuuest jaotusest kokku 21 alajaotusega. See annab selgelt ja lühidalt need 21 punkti, mis on vajalikud kujunduse mõistmiseks. Teiseks pole kujundus spetsiaalala, iga inimene kujundab iga päev midagi, kuid • see aitab . süstemaatiline õpperaamat maail-arendada ja probleenie lahendada igal alal. Seda kõike selgitab 312- leheküljeline õpik. Hubel iitleb, et elame kiiresti muutuvas maailmas ja kutsume välja neid muudatusi mitmesuguste ^steemide protsessidest arusaamise läbi. Raamat on seni saavutanud väga hea kriitika mõningate tuntud kriitikute poolt Jaapanis, Inglis- /.maai:U§Ä's. See h Ä a b levima, kõrgemad kollid on juba võtnud selle omale õpperaamatuks peamiselt kunsti, tööstuskunsti ja kujunduse alal. Kirjastajal on esindused maailma suurimais linnades, mistõttu see jõuab kõikjal tähelepanu alla. V. Hubel on kasutanud selles leiduvais illustratsioonides ka sini-must- valgeid värvitoone Ok. 162) ja eesti rahvamustrit (lk. 198). Neid motiive on ta ESTO-84 peakujundajana kasutanud ka pidustuse suveniiride ja väljaannete kujundamisel; teisel puhul aga andnud nõu ja hinnanguid; Raamat kujundusest on ta ideede kogu, mida ta on ka ise rakendanud paljude esemete vahnistami- • sel, BIIBD ESTXANE Maksab Kanadass $51.- Poalacistcis $28.- Veerandaastcis $15.- $65.- $35.- $18.- fflPOSUGA SAATEKULU Kanadas: äratades sellega tähelepanu iiadas ja valiti ka Kanada Aka deemia liikmeks Hööstuskujundn : $56^ $30.— ¥eerandaast€is $16.— ^ WM i VÄIJASPOOL^ Kanadat: $42^ I $47^ $21^ I $24-» se m GBSstas $35. Just äsja anti kõrge hinnang ta kompuuter-lauale. Üksäuiumbri hind 70 centl (A^Igus lk. 2) MÕukogUj, valiti Anvelt selle esimeheks. • Kui punased ^ Vabadiissõja ajal Eestist välja löödi, läks Anvelt esialgu Venemaale, kuid tuli peatselt tagasi ja hakkas põranda all mässu organiseerima, mis toimus 1924. a. 1. detsembril. Mäss suruti teatavasti kiiresti maha ja Anvelt pages taas üle piiri oma leivaisade juurde, kus tisenis juhtivatel kohtadel, kuni Stalüi pidas vajalikuks ta tei^ se ilma saata, millest kommunistlike^ ajalehtedes ntinnaks® nüüd piinlikult vaikides mööda. laan Anvelti võib pidada oma Fahva reeturi prototüübiks, kes oli eelkäijaks ja suunanäitajaks 1940. lu eestS juumikommiinilstidele. . Aadressi muudatus 70 ceati, Eansda aadressidele pahnne m§ffkida , jPOSTAL CODE^ ^^^^^^^^ U^ iPangatehelik või rahakaart kii^^ ^ Broadvlew Avenne, riiom 2^2, Toronto, Ontario M4K Telefon 461-0764 Maalikunstnik TÖÖDE NÄITUS nUUDIOSHOWROOM' 567 Roehampton Ave. '^^^•488-5835 i^ommunismi kiire võidule p^^^i-semine maailmas osa alati olnud ajaloolastele väga huvitavaks uurimisaineks. Eriti kui sõjas kannatanud Venemaal oli kaos ja puu-du" sld majanduslikud võimalused sõja jätkamiseks ning kodusõja pidamiseks^ Palju on räägitud lääne-liitlaste abist tsaristlikule Venemaale, vene valgeile, kuid hoopis suurem oli sel ajal nende samade riikide abi Venemaal võimu haa-ravaile kommunistideSei Kuidas ja miks !seda tehti, seda on uurinud ameerika ajaloolane pro?. d?* fony C. Sutton. Teadlane On sundinud 192S, aastal Londonis, IngUsmaal. Ta on õppinud Londoni, Göttuigeni ja Kaliiforuia ülikoolides ning teguH-jjiMres, omamaaoes seal ka austava ,,Research Fellow" akadeemilise tiitli. Ta on viieteistkümne aasta kestel teostanud põhjaliku uurimuse sageli šeletamatuina näivate N. Liidu ja lääneriikide vahekordade üle. Tema sulest ön ilmunud vähemalt kuus teost, ü b neist kohneosaline. Ta on jäänud sellel alal vastuvaiel-damatuks autoriteediks, keda on küll mõnel korral rünnatud või süüdistatud teisitimõtlejate poolt, aga kelle poolt esitatud fakte pole korda^ suudetud veel keUegi poolt ümber lükata. „Vaba Eestlane" on valinud mõningaid katkeid, millest eriti selgesti ilmneb tänanäevaS ofee wiku- WUmine saota: VABA EESTLANE 1955Le$lkSf,Dc>nMills^On Palim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates .... ................ 19......... TpHimisc katteks lisan $......; / tsihekiga / rahakaardiga. (Raha aSiHiit - / . sünjuures tiUitkirias). * 0 « * a O 9 a a « a a » « a a a * « a oa • e a a o a a a a a a a a o . a a . « a i > o . a « « a * e a * « B « . 0 8 . * O O a a a a a * . . a a o « * . ..

Vaba eestlane , June 28, 1984

Object Description

Description

Tags

Comments

Vaba eestlane , June 28, 1984

Vaba eestlane , June 28, 1984