Vaba eestlane , August 26, 1982

              Nr. U VABA EESTLANE neljapäeval, 26. augustü 1932 Thursday, August 26,1982
ADVOKAADIS
ADO PARK„ Q.C.
HETHERINGTON, FALLUS
&
Advoka^d-notarid V
365 Bay S t , Snite 401. 36344S1
õhtuti 447-2017 VÕI 929-3425
TÕNU TOOME
B.AJe., LLB.
ADVOKAAT —NOTAR
YöAdale Place, 1 Yorkdale Eoaid,
SoMe 207
Toronto, Ont M6A 3A1
Teleftm 781-5556, 789-7579,
kodus 489-6709 Toronto sadamas järvesõitudeks väijaüüritav laev ,>T orontonsan", mBeg
korraldas väljesõidu õhtusele järveleo
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAR
^oom 1002, Royal Trust Tower
Toronto Dominion Ceabt
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont (Bay & King) M 5 K 1K7
Telefon: 869-1777
24^tundi tdefoni valveteenistus
Kolm köidef e«ti, lät^^^
kQ^itiiolte^s Balfi näiteki^
TED ROLAND LAAN
advokacit-notar
Laiemale avalikkusele teadmatult om ühendriikides
draämaosakonna poolt juba mõnda aastat tutvu^^^ eesti, lati Ja leedu ^®^^P^^
näitekirjandust. Selle projekti algatä^^^^^
Straunlanis, kes töötab nimetatud ülikooli juures korralise profe
ja ühendriikide valitsuse etniUste kidtuuride säiUtämise siht^^^^ mahukat köidet balti näi­tekirjandust
ja kolmas ilmub enne käesoleva aasta lõppu. Suurema kapitaalteosenä ilmus mõni aeg taga­si
enam kui ^00-leheküIJeline balti näitekirjanduse bibHögräafia ja Ijäsiraämat
lesti kirjandusest Am^rika
entsüklopeedias
Äsja ilmus „Encyclopedia of Võrreldes Soome jäSkan^^^
World Literature in the 20th Cen- via Idrj aiiäustega, esindab eesti
tury" teine köide (märksõnad E- rahva kirjandus võõraste poolt kat-
K)^ mis Leonhard Klein on toi- kestatud arengusuundi. Selgituseks
metanud eelmise väljaande (toim. on eesti irrtjgülaäme areng teina
W. B; Fleisc^mann) põhjala Ko^ iK)liitnises keskkoimas, mistot^
gu entsiüklopeedia hõhnab neljas provokatiivne rahvuse iseloom väl-köites
kogu maailma Idrjandusi ja jehdub ka^,k^ Tõeliselt
üksiklõojaid. toimetuse nõiiand- intellektuaalsed eesti kirjanduses
jaiks On erimaade kirjanduste š^et- on viis jõudu, niis naüuta^
sialistid. Eesti kirjandust vaatlelj arengut: 1905: ä.revohitsioon^y^^
iMeksis^Raimit Yde iilikoolist he valitsuse ja: saicšlastest mõisnike
Eesti kirjandusele on antud vastu; edukas Vabadussõda Vene-ruümi
neh suurefosinaadilist lehe- maa vas 1918^0, rälwusliku
külge, mištõtm iseseisvuse aeg 1918--r4Ö, N . Lü-tatud
väga kokkuvõtlkühv Kuid d Eestis 1940 ja
nagvi näha ön Rannit selle suure massiline kirjanike ^^Ijarändä^^
oskusega väga ülevaatlikult täit- 1943—44, kes otsisid välismaal
nudi tutvustades enne kaasaegsete vabadust mida E Ä s Saksa ja N ,
kujändüste juurde asuniist e^^^
a Eesti Majamdusklubi Kanadas keelt soome-ugri keelte hülgas. I^^^ võimalik loominguks omlada.
Foto: :Vaba Eestlane gemisoskus, alates juba 19. sajan- E^ A. Rannit vaatleb esim<^
dist, on iaidänud r M a l i k u k i r i ^ seks luulet, nimetades V i U e m R i -
duse loomist. Eesti on avaldanud dalast nd«iUiT^cI#KtiI0if« %l aii^nJn«itUfiäM> i^W^tmir ätai^itdlieei dk juai ükski: teine räh- alusta bp eAale. Okuransi esJta,:a An . KaAjritilnisiskti
MII V i l l i JWIIMM«#a gyj.^j^ag^^älj^
Fõhiliseb m^^
kirjanduses emie 20. sajandit o n f ^ , ^ ^ ^ ' ^^
suur arv rahvalaule (400.000 M
ülikoeü 1.300.000 elaniku kohta) ja , , K ä , ~ ^ ^ ^
mis põimis Ülevaate lõpus^ ta märgib, et
iimivusiaiuü mgiise KeeiiKoneievaie maaumaie eesii, lati j a leeöu r^v^ , x v ^ v ^ w j t / w , okutseeritud Eestis on ilukiri
ja juhatajaks on lätlasest teatriteadlane jä näitekirjanik dr. Aifreds orgaaniliseks tervikuks muistseid ^ ^ j j ^ ^ oikkamisi ia süur^
lU juures korraüse professorina. Seni on Umunud tema toimetusel «^^^^ ^^^^ i.i,ofo„o
Richmond St W.,
Toronto, M 5 H 2L3
T^l. 364-7072
ESIMENE KÖIDE^^^^^^^^^ • : V
Esimene köide balti näidendeid
ilmus 1977. a. pealkirja all „Con-frontations
with Tyranriy" — „Kok-kupõrge
türanniaga"— mis sisal-Üldiselt
võib seda antoloogia köi- eestlastest Merike Lepasaar-Bee-det
pidada eriti õnnestimuks, kuna cher, HÜja Kukk ja Mardi Valge-
Iroik näidendid edastavad Balti mäe. Selles on nimetatud 909 eesti,
rahvaste rahvausundite, ning päri- 2391 läti ja 1349 leedu näidendit —
muste eripära ja aitavad seeläbi esitatuna kronölpogüis^num^
suurte ras-jutati
files 19. sa andu ja toime- dogniaaMi5e^_sotsiaUsUto
t1a8t8i 2)F öroo.lRt . Kreutzwaldi (1803-- tk'u*'d*,^ k^e^s elasid Eestis katsusid
/ • ^ ^ ^ oma tööd oimpeeri
Autor leiab, et kahjuks olid Äjätkätav väljend kedustätiit/
mesed piiblitõUced tehtud saksa: privaatset j a passiivset kompromi^-
tedoogide poolt, mil pudus kir- si vaimu külmutatud idiealismi ja
janduslik kvaliteet jä nü ei Võinud yõinialiku endaväljenduse vahel.
i« - A A'^ 1. V u' • väUsmaisele Wgejale tutvustada süsted
d a b ^ u s naideniM kolm^urjuv^^^ teostele ^üse arengule. See sai esimese läbi kaotanud palju oma paremaid
L
JOHN E. SOOSAAR,
CA.
Chartered Accouetant
55 University Ave., Ste.
Tel. 862-7115
Toronto, Ont M5I 2H7
tatud paguluses ja kolm kommu­nistliku
korra all Eestis, Lätis ja
Leedus. Eesti näidenditest on selles
valimUcus Paul Eerik Rummo
,,Cinderilla Game"—- „Tühkatrü-eestiaste,
-lätiaste ja leedulaste meie näitekirjanduses loetletud ka MäpsuseK, J . Petersoni (1801--äutor^^^ on t^apäeval, kuigi
muinasmaailma. Köide omandas näidendid, mis ilmusid iseseisvuse 182^ Lydia : Koidula (1843— ved esinduv, k r i i s i o ^^
laialdase populaarsuse ka kinkeese- ajal Taavet Mutsu kirjastusel ja 1886), Anna Haava ^^(^ mi Eestis kui väljaspool oa
mena, ning kuuldavasti oh selle olid mõeldud peamiselt maalavade- ja Juhan Liivi spontaanses: lüüri- kahtlemata ärvestamis^Äne kir-
" A A M" -v, • M A- triikknüüdläbi müüdud. Mõlemad le ning teatririn Tähtsama- kas. Kuigi tugevalt 19. šaj
numang ^^dresManniim köited on umbes neljasaja lehekül- te eesti näitekirjanücena läbi aega- mantilises t^^^
valgemäe tõlkes nmg vumatimme- jeUsed, maitsekas trükitehnilises ja de on k ja Liiv» 1 ^ eriti origmaal- jõud, aga see nõuä^^
kunstilises kujunduses; tähestüailises jäjrekorras: Artur ne ja sümboÜte leiutaja, esm ja öÕuab aega tõeliste
Ädson, Artur Alliksäar,Gert^^^M
A R / T I D
LEO KANN, D.C.
DOCTOR OF CHIROPRACniC
212 Dinnkk €ir.
Tel. 489-0562
tatu eessõnaga ja , Enn Vetemaa
„Illuminations" — „Illuminatsioo-nid"
v müle tõlkis mglise keelde KOLMAS KÖIDE
George Kufihan. K a seda tutvustab
dr. Mardi Valgemäe. Leedu näi­dendeid
^esindavad avaköites Algir­das
Landsbergise „Five Posts in
a Market Place" — „Viis posti tu­ruväljakul-,
mille omal ajal lavas­tas
Torontos ka Rein Andre oma
„New Canadian Theatre'iga" ja
Antanas Skema „I^e Awakening",
mida mängiti möödunud sügisel
Balti draamasümpoosioni ajal To- . ,. . ^ . ^ ...^ ^ .
rontos. Samuti on kogus kaks läti l^^eJarjutaM n a ^ on Rais-näidendit:
Martins Zivertsi „Mad sa Kovamehe-,,The Ma
Christopher; Mad" ja Gunars Seashore" - „ P u g a rannateel'',
^)emäe, August Jakobson, A in Kaa­lep,
Bernard Kango, August Kitz-berg,
Lydia Koidula, Ilmar Külvet,
Ardi Lüves, Oskar Luts, August
Mälk, Hugo Raudsepp, Rein Salu-ri,
Juhan Smuul, Anton Hansen
üle mere" järele, mis moodustab Tammsaare, Mati Unt, Vaino V a -
ühtlasi selle koguavanäidendi, hing, Enn Vetemaa, Eduard Vilde
se tähenduseni. maist kirjanikest.
Balti draama-antoloogia kolmas
köide ümub Waveland Press'i kir­jastusel
10. novembrü ja kannab ni­metust
„Bridge Across the Sea".
See on võetud Ilmar Külveti „Sild
Suvega koos on tulnud uppumi- kõlbmatuks muutunud, vanad prü-sed.
Kaare jões uppus purjuspäi gitünnid uutega. Ent need ei vas­tus
on Pikatüt. Teiseks eest-
Hüja Kukk ja sissejuhatav kurju- ^ S r S a l ^ » t ^ d e ''^^ leiiksnes suitsumehed. Ä Sinna
elulood Samaväärselt koheldakse Ka paadisõit on . kohnele saab suitsukoni sisse visata, ilma
raamati.» ta läK ia Wrii. noamisl ' " ' ' ' ' ^ ^ ^ l ' ^ Õnnetult lõppenud. 31. et oleks vaja kaant kergitada. PrU-raamatus
ka lati ]a leeüu peamisi ^ ^ ^ ^ j „ ^ . ^ purjus- givedajad kiruvad neid tünne, mS-Raan^
tustsdguh muu hulgas, et ^ ' ^ f ' ^^
^ tasakaalus hoidmisega oh raskusi, hädas, kuna need on igati ebaprak-müle
on tõlkinud Juta Kõvamees-
Kitching ja Hein Kõvamees, ning
mida samuti tutvustab Hüja Pikat.
Raissa Kõvamehe näidendi tõi mõ-mitme
eesti näitekirjaniku tööd —
lisaks nendele, mis juba ümunud
või ümumäs antoloogias — on tõl-
Priede „The Blue One". Valiku te-maatüiseks
ühendnimetajaks on
nagu pealkirjastki ilmneb — kokku-
S^S^nSSŠ^n^
Pinna Stuudio. Kanadas elunev au- avaldamist edaspidi. Nu on George
tor on ühtlasi tuntud oma ranna- Kurman tõlkinud Artur AllUcsaare
eluaineliste romaanidega, mis ü- (1923-1966) tea näid
vpi teisel viisu käsitlevad.
TEINE KÖIDE
VABA EESTLANI
TOIMETUS JA TAUTÜB
avatud wnMtfItmm
reedeni kella S^3-oi
TelefOüid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
Kouhitiui TÕe(ak§e vastst
Toimetaja kodus
vttljaQK)ol töötegt:
Hannes Oja 481-5316
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. keUa ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol^
map. homm; keUa ll-ni.
KUULUTAMINE
VABA E E S T L A S ET
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
mm tibel veerul . $4.25
esiküljd^.... $5.—
tagaküljel $4.50
KmiliBtiisie üiiniiisid;
KUULUTUSI-VÕTAVAD ,
VASTU:
1. Vatba Eestlase iafitos
1955 LesüeSt ^
Don Müb, Ont.
M3B 2M3
TaHtus v^jaspöol tööaega:
Helmi LHvaadi 251-6495
2. Mrs. L^da Mariey
Postiaadress:
9 Parravaao Ct.
WIHowdale, Ont. M2R 3Sg
Telefon: 223-0080
süs oli veel raskem paadi juhtiihi- tüised.
ne. 46-aastane K. Karu jäi Kõpii ^
jõkke, kaaslasel õnnestus puuoks- Mis juhtus ffiiumaal jaanuari lõ-test
kmni haarata ja pääses eluga, punädalal? SeUme küsimus võib
14. mai õhtupoolikul pummeldasid tekkida kui lugeda lennunduse
Kurtna järve ääres kolm Kohtla- keskagentuuri teadaannet, kus
Järve meest. Kui purjus Icaaslased Tallinnast väljusid lisalennuMd
Antoloogia teine köide ilmus
kaks aaistat hiljem ja kõik selles
avaldatud balti näidendid kasuta-vad
^«^ommotave Pealtoja^^ „Perdinand and Sy-ratsu"
- lati naitekirjanüm^Janis^^^^^^ Straumanise „ K 'dif-
Raimsesamamniehsewdenduar-^^^^^f^^^^^^
gi, mis_esmakordseK Wgiti inglise ^^^^^^^^^
kee dejubavuskummend aastat ta. ^
gasi 3a esitati Dartmgmonüs, Ing- ,o^e", autori enda tõlkes ja M t a -
^ s i d o m a l , j « . , O r t p " k i r j a s t u . . ^ a ^
^^äti nMtekirjandust esi^ava^
seUes vaUmikuš Anslavs EgUtise ™ ). hommikul leiti kummuli paat järve
vastaskalda lähedalt, mehe leidini-ne
nõudis paar päeva.
22. maü sõitis Rakvere
lismaal tuntud vene näitejuhi Mih-haü
Tshehhbvi poolt. Teiseks läti
näidendiks on kogus Anna Briga-dere
„Maija and Paija". Leedu
näitekirjandusest on selles Kazys
Saja ,iThfiWmiagebr nuie W
ja Kazis Boruta „Whitehom's
Windmill", Eestiastele erilist täht­sust
omavana on antoloogias aval­datud
meie klassiku August Kitz-bergi,,
Libahunt" — „The Were-ja
25. jaanuari hommikul.
Möödunud aasta märja suve ja
sügise tõttu oli kartuli säilitamine
möödunud talvel olnud raske. M
anda juhtnööre kartuli säilitami­seks
rasketes tingimustes, korral-paar
Peipsi äärde. Pümik peeti ai- das Hüumaä agraar-tööstuskoondis
kohoolsete jookide pruukimisega: vastava õppepäeva, millest võtsid
Naine jäi väsinult telki, mees sõi- osa seemne- ja kartuUkasvatuse
nas Skema „Ataraxia". ; Pramsuse eestiaste seltsi es^^ tis kummi^p aadi„g a järvele su^p ikala „a^g ronoomid. Praktilisel õppusel
Kõik seitse autorit on esimese ge- ^el Aleksander Siionil on head si- püüdma. Naüie kaldal ootas ja oo- määratr kartuhhaigusi.
neratsiooni immigrandid ja koik (jemed eestlaskonnaga naaberriiki- tas, aga mees ei naasnud. Huis- . ^
näidendid on kkjutatud vümase
kolme aastakümne vältel. Samuti,
on kõik tõlkijad ja tutvustavate
artiklite autorid Balti immigranti­de
sõjajärgsete aastate esimesest
põlkonnäst. Köite toimetaja Aifreds
des. Kölni eesti rahvuskoondise
näiteringis on tal häid söpni. Nen­de
kaudu sai teoks ammune soov:
ka Pariisis teha korraks eesti teat­rit,
y'-^
õhtul olid kohaHkudpöisüiesed näi- Tallinna ümbruse, rohelisusele
nud järves rabelevat inimest. Järg- teeb muret Maardu keemiatehas,
misel hommikul leiti rannast paat Seda peetakse Tallinna suurimaks
ja selles nööridesse klammerdunud õhusaastajaks. Atmosfääri ei rik-rumise
probleeme uues fceskonnas. j^^j^^
va- «• . • , . . i .;
mees. Möödunud aastal oli Eesti kuvat üksnes tehas oma tootmis­es
. V . „ . , Suvistepühal, 30. mail 1982 and- vetes 1329 õnnetust, mis kõik ei protsessiga, vaid ka karjäär. M -
Straumanis I d u t a b seUe köblased Malisetenduse seltsi lõppeM surmaga. melt tuuakse seal fosforiidi kae-wolf"
ja kaks Oskar Lutsu lüWnäi- J^^f^'^^^ TÄr vandamisega pinnasest kubjadesse
dendit „ülemiste vanake"^- „Th€ ^f^- seues puuab ülumineenda Kavas oü Jaan Purga lühinäi- Hiiumaa rajooni kultuuriosakond diktüoneemäküt, mis hapnikuga
Spü-it of Lake tJlemiste'' ja ,,Soo. juures'\ mis on juba tähistas rahvusvaheUst kaskko^^
tuluke"-,,The^^^^^^^ - - ' • ^ ^ ' - ^ - - -
,,Llbahundi" on tõlkinud- i ^ ^ ^ ^^
keelde Kalifomias elunev ke^^^^
teadlane Merike Lepasaar, ning
Lutsu näidendid HÜja Kukk, Hoove­ri
Instituudist. Asjatundlikud tut­vustavad
artiklid on kirjutanud . , , . . , ,
folklooriekšpert d r . M i x Oinas In- " ^ " ^ ^ " ^ takistavad^^edumaa-diana
ülikoolist vutamist uues elus ja suuproblee-mid
ühenduses vanade põhimõtete
Nii nagu eelmiseski köites, lei- hülgamisega."
dub ka selles rohkesti püdimaterja-liseks.
Autor . ise
mist on raske kustutada, sest ve-kaitseteemaliste;
lauhMe võisüuse- si, mis sisaldab hapnikku, üsab tu-ga.
Niisugune võistlus otsustati lele jõudu. Isesüttimises on hukku-li
.avaldatud teoste lavastustest.
Mõlem ad fotod , .Libahundist' • esi­tavad
läti näitiejaid lavastusest,
NELJAS RAAMAT
Balti draama bibliograafia —
„Baltic Drama — A Handbook and
1961. Ilmselt ei olnud raamatu tov too tulemusena möödunud aastal .«qt n«iia 4» bnu» misii ^ n i s i
metajalpüte eesti teaMtelavas-^^^^^^ Stramnanise toimetusel, hma uusi s c ^ ^ .
tustest käepärast kusjuures kosultäatidena tMmusid F.
misega
sellega
sest „eit ajas". Kare tahimees, kes M ja üksikesinejad said igaüks välditakse süttivate ainete pinnale
pole harjunud oigama, j a selle esitada kolma lauUi. õhtul oU suur jäämine, kuid Maardu ametimehed
vastandina peenike linnadaam, ke- kontsert Paargumäel, mis kujutas olevat selle vastu ükskõiksed,
üa kiusavad igasügu^Ä
kohtuvad arsti juures, kes katsub Esinesid võistiuäe parimad, kätte
arusaavalt ja pikameelselt lahenda- anti auhinnad parima rahu-, kõdu­da
kõiki konflikte. Lugu on nalja- maa-, kodaniku-, mere-, metsa- ja
kas, nagu vahel ehi i s e . . . Hiiumäa-teemališe lauhi eest. L i -
Etendus oli kõigile koosviibijaile saks anti publikupreemiaid.
Vüjandis Pioneeride nimelises
pargis hakkas töötama valguscfek-tiga
purskkaev. See koosnevat vee
korduvast kasutamisest basseinist
ning kolmest rakkest, kuson 180 pi­hustit
j a seitsme värviga valgus-
Möödunud aasta teisel poolel tid. Värviprogrammi iajal õhtul ka-asendati
Pärnus, KüingirNõmmdhe tunni jooksul vahetuvad värvid
ja Vändras roostest näritud Ja järjest.