Vaba eestlane , October 8, 1981

              Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, i8. oktoobril 1981 - Thursdajr, October 8,1981 Nr. 71
,4
.VABA EESTLASE" TALITUSES
Üks maailma parimaid takistus-jooksjaid
30-aastane poolakas Bro-.
nislaw. Malinovski sai autoõnnetu­sel
surma Grudziadzis, PÕhja-Poo-las.
Malinovski võitis Moskva
olümpiamängudel kuldmedali ja
oli teine Montrealis, jookstes vas­tavalt
8.09,7 ja 8.09,11, mis on veel­gi
maailma kolmas parim kõigi
aegade tulemus. Tänavu ta oli
maailmatabelis kümne jJarima
grupis ajaga 8.24,02.
Itaalias korraldatud kergiejõusti-kuvõistlustel
saavutati maaümare-kord
naiste ühe müli jooksus. Uu­eks
rekordioma jaks on venelanna
Ljudmüa Vesselkovo, kes läbis
1609,4 m ajaga 4.20,89, mis ületab
0,79 sekundiga 1980. a. jaanuaris
ameeriklanna Mary Deckeri re­kordi.
' Narvikis toimunud kergejõusti-kuvõisÜustel
jÕüdis Henry Rono
Londonis, Grystal Palace'i staa-dionü
peetud kergejõustikuvõistlus­tel
hüppas venelane Konstantin
Volkov teivashüppes 5.60, • teiseks
jäi prantslane Thierry Vigneroni
5.50-ga. Meeste 400 m ameeriklane
Waltef McCoy jooksis esmakord­selt
ajaga alla 45 sekundit 44,99.
Henry Rono jooksis 5000 m ajaga
13.12,34, ameeriklane Larry My-ricks
hüppas kaugust 8.11, teine
inglane Ray Mitchell 8.05, 100 m
võitis Emest Obeng Gaanast aja­ga
10,35, teiseks jäi shotlane Allan
Wells 10,41. Naiste odaviskes saa­vutas
inglane Teresa Sanderson
68.72, teine läänesakslane 1. Thys-sen
62.82 ja kolmas Tiina LiUak
62.64.
Hind SaatCH
% kiüü i
26^
18.-
5^
Dzhiinid m siiski
fynked
Isegi nii lihtsast asjast nagu üks
lihtne püksipaar, — dzhünid, —
võib saada jutuainet. Peame vaid
pisut lugejat valgustama, nagu
kirjutab „Vaba Eestlases" nr. 61
Püksimeistergi.
Tõde peab kaitsma ja Juta -Met­salale
(kirjutis Vaba Eestlases nr.
51) õigust andma, et dzhimid ja
tunked ön siiski sama — nagu „nu-ga
ja väits".
Püksimeister peab olema kas
nooremast generatsiooiüst või hi­lisema
aja väijarändur ,kui püüab
tõendada, et alles 15 aastat tagasi
Levise avastas dzhünid. Sellest
saaks kas või doktori väitekirjaks
aluse, kus või kuna esines maa­ilmas
esimene dzhiinipaar, kuid ju­ba
1930. aastate paiku olid, nüüd
nü kutsutud „dzhiinid", igapäeva­seks,
kui ka eelistatud, töö- kui ka
vabavahi riideks, igal Inglisamaa
sadamast väljasõitval meremehel,
meeskonnas. Just samast sinisest
dzhüni riidest, heledate õmbluste­ga,
hulgaliste taskudega, plekist
nööpidega ja uuelt. umbes sama
paindumata kõvad — et^ane võ!
tühjalt püksid püsti seisma! —
Võin vajaduse korral selleaegsete
fotodega seda tõendada.
Vahe seisis vaid selles, et siis
püksivärvel ulatas kenasti üle puu­sanuki
(mitte hip-hugger, nagu
nüüd), neid ei olnud vaja seebiga
jalga tõmmata (nagu nüüd)i ja kui
auk sigines põlve või alt sääred
hakliasid narmendama j sai ära vi­satud.
Eraldi ülemine pool (jac-ket)
oli pikem, enam safäri jakki
meenutav, samuti hulgaliste tasku­tega,
õmbluste Ja plekk-nööpide-ga;
Samast materjalist valmistati
ka garaazhi-mehaanUcute ülirüe
(overali), aia- või põUutöölise rin-naesisega
|a õia-paeltega püksipaar
või süs isegi laotöölistele kitlitao-line
üliriie (coverall). Kõik need
käisid aga ühise nimetaja alla —
,,tunked", tuletatud vist ingliskeel­sest
sõnast dungaree — mis olid
ja jäid tarvitusele, vaid tööriidena.
Alles vümane sõda te^i safaripint-saku
lühikeseks, kopeerides army
või air-forse'i baftle-dressi, ja
asendas nööbid sageli tõmbeluku-ga.
Ka sõna dzhim (jean) ei saa olla
Levise hilisema aja leiutis, kuna
see esineb juba Silveti sõnaraamat
tus. 1948 (võib olla, et ka juba va­rasemas
väljaandes), küll aga os­kasid
juudi ärimehed teha selle ni­me
all tööriietusest nüüd mi tea­tud
seltskonda ja noorusikka kuulu­vuse
moeriietuse. Nüüd valmista-takse
samast tunkeriidest lisaks
veel seelikuid (wrap-around), lü-
: Mehed teadsid i täpselt ^ulekart-likku
olukorda, kui nad ettevaatli­kult
eemaldusid piiri' lähedusest.
Võõrastamapanevat liikumist alati
kaheldi, mistõttu neil oli veel omal
poolel põhjust nägematuina piJsi-
•da. Mehed jõudsid siiski kellegi
poolt nägemata kohale^ kuhu olid
jätnud oma varustuse. Vahetades
märjad riided kuivade vastu tun­dus
elu jälle mugavamana. Nad
katsusid end ka. võimaluste (piiris'
korrastada. Siis otsustas Juvonen
minna veel majja kuulamaks mil­line-
olukord võis olla. Ta oli ju
mineku puhul rääkinud lüpsja-neiule
metsaostust ja metsatööst.
Nüüd oli võimalus kuulda, mis
arvamisel majas oldi. Seal siiski
mitte keegi ei näinud teda kahtlus­tavat,
ega. ka Soome piirivalvurid
polnud käinud midagi jcüsimas.
Kõik näis olevat täiesti korras.
Metsamehi oli ennegi liikunud pii-ri
läheduses ja Juvose jutud läksid
selletõttu täie ette. Maja oli Ida-
Soonie tava kohaselt külalislahke
ja mehi kostitati kui teretulnud
külalisi. Nad viibisid talus kogu
ööpäeva, käisid saunas ja puhka­sid
nagu metsamehed alati.
Järgmine sihtpunkt oli Joensuu,
kuhu meestel tuli reisida. Seal oli
sidemees ootamas määratud aad­ressil
ja jälle vahetati varustus.
Joensuus^ mehed siiski ei viibinud
pikemat aega, vaid järgmine aad­ress
oli Lapinlahti, kust reis jät­kus
edasi Helsingisse. Seal ootas
neid järgmine sidemees. Juvonen
sai korralduse kõik nähtud tähele­panekud
ja filniid kaasa viia, sest
nüüd tuli. anda täpne raport teh­tud
matka üle. Talle ei antud side­mehe
nime ja kohtumine sündis
tunnusmärkide põhjal nagu spio-naazhilugudes
sageli.
• •• •— Kui Jõuad . Helsingi: jaama,.
_.A- tje- be- be- by- da- di- dus- gi-l^
a- lia- ha- hpb" hõ- Jan- ka-kar-kas-
ke-ki- kii- k®- la-lar ie- Ii- li..
lib- lik- loo- ma- ma- ma- mai-u
•me- mik- mor- ma- me.- eer- ni. pa-pai-
pi- pii- p©- pü- ran- ri- ri- ri-ri-
ri- i i - sa- sai, sam- su- ta- ta-ta-
tan-.:ter-.^to- tial-; tour:tou-, va^-
va- vi- vi- vi!.:
Põikread: 1. Auhind spordivõist­lustel,
3. Õlis lahustunud- lõhnav
vaik, 5. Loll, rumal; 6. Soome riigi­juhte
Talvesõja ajal, 8. . . ; ja
Uhuu— F. Tuglase teos, 10. Sise­elund,
12. Tugev, 14. Viga, 16. Hol­landi
maalikunstnik 17. sajan. 18.
ühtelugu, 20. Inglise suurspioon, 21
Komme, pruuk, 23. Omaaegne Pe-
© Prof. dr^. med. Ülo Lepüc Minne­sota
meditsiinilisest ülikoolist võt­tis
osa 3.'kuni 10. septembrini To-kips
toimunud, rahvusvahelisest
neuroloogide konverent^st. Ta esi­nes
seal ka ettekandega ja oli ühe
sümpoosioni juhataja. Tagasiteel
USA-sse külastati ka Hiinat.
® Lääne-Saksamaal Glückburgi
lossis toimunud rahvusvahehsel
kunstinäitusel esinesid teiste rah­vuste
hulgas eesti kunstnikud En-dei
Kõks Örebrost, Olev Mikiver
Malmöst ja Helve: Toru Flensbiir--
gist, kes oli ka näituse juhataja.
® Kunstiühing Gotlands Form on
oma liikmeks valinud kunstnik Rii­na
Noodapera, kes hiljuti asu.s
elama' Gotlandile.
hikesi pükse (shorts), weste, rin­nahoidjaid,
rannamütse ja õiakot-te.
Olla mugav! Kahtlen seUes —
aga peaasi, et see on moekaup..
Vahest imestad, et sellest riidest
ei tehta veel pidzhaamasid.
Isegi raudeesriide taga, kaunis
tütarlaps on nõus ehtsa Lee, Levi-'
se või Wranglery eest ohverdama
mitusada rängalt teenitud rubla,
või hädakorral isegi midagi ena^
mat... Elame pöördelisel ajasM.
,,OMtimer", Montrealist
mine 'Otse jaama ette. Seal jalutab
aeglaselt mees, kel on must man­tel
seljas ja must kübar peas. Sel
mehel on „Uusi Suomi" kaenlas,
mis selgesti on näha. Kui näed
sellise mehe, pane pabeross suhu,
aga ära seda süüta, vaid mine me­he
juurde ja palu tuld. Siis asjad
selguvad, seletati Juvosele. ^ See
on selline ettevaatusabinõu, sest
Helsingi jaamas on palju nuhke,
ja teid ei tohi keegi koos näha.
— Kas see tundmatu teab siis
milhse rongiga tulen? küsis Juvo^
nen. ,
— Kindlasti teab, ära selle pä­rast
muretse. Küsi ainult tuld si­gareti
süütamiseks ja siis selgub
kõik.
— Näib olevat pime tegevus,
naeratas Juvonen.
— Nii oli piiri taga liikudeski.
Jõudes Helsingi jaama tegutses
Juvonen juhiste kohaselt. Mees,
kelle tundemärgid sobisid, jalutas
•jaama ees ja Juvonen pistis kiires­ti
sigareti suhu.
— Kas tohiks tuld saada, tuleti­kud
sattusid lõppema, palus Juvo­nen.
Mees otsis tikutoosi taskiisT,
kraapis tikku aga see murdus Ja
langes maha. Nagu närvitsedes
ulatas mees kogu tikutoosi Juvo­sele
ja sosistas teisest suunurgast:
• —- Aadress on sees ja hakkas
samaaegselt oma teed minema.
Kõik läks nii kiiresti, et ükski kõr­valt
jälgija poleks osanud midagi
arvata.
Juvonen jalutas rahulikuit ko­hale,
kus sai hakata tuletikjutoosi
lähemalti uurima. Tikutoos oli -tü­hi,
aga selle põhja all oli selleaeg­ne
suuremõõduline 5000-margali-ne
rahatäht kokkuvoldituna ja pa­beririba,
millele oli kirjutatud:
— Hotell Andres, ruum reser-terburi
rahvapärane nimi eestlaste
suus, 24. Koht Hiiumaal, 25. Tuule­veski,
27. Naisenimi, 28. Väike lyu-letus,
29. Eesti vaimulik ja rahvus­lik
tegelane Ameerikas, 32. Pea­linn
Aasias, 35. Kibe,- 36. Osa lehe­küljest,
38. Teatud kõva kivi, 39.
Arv, 41. Igapäevane .toiduaine, 43.
Endine eesti kirjastus, 44. On jälle
moes, 45. Linn Eestis.
; Püstread: -1. Mäng, 2, Lehtpuu,'
4. Võluese „Kalevalas", 5. Koht j
Pärnumaal, 7. Vana-Rooma keiser,
9. Tallinna linnaosa, 10. Kuuldus,
11. Väärismetall, 13. Naisenimi, 15.
A. Mälgu teos, romaan, 16. Teatud
harrastus (algup.kirjavüs), 17. I
maailmasõja tuntuim naisspioon,
19. Toa osa, 20. Asjamees endises
mõisas, 22. Mitte tõtt rääkima, 23.
A. Grenzsteini pseudonüüm, 25.
Keskne, kõige oluUsem osa, 26.
Tuntud kuurort Alpides, 28. Koht
Põhja-Soomes, 30. Tige, pahane,
31.^ Magamiskoht, 33. Teravili, 34.
Kasvaja inimekehas, 37. Pealinn
Aafrikas; 38. Kuju eesti mütoloo­gias,.
40. Toiduaine, 42. Ülevoola­valt
täis, 43. Raudteejaam Viljan­dimaal..
RISTSÕNA Nr. 1077
LAHENDUS
Põikread: 1. Russow, 6. Caesar,
10. Bizet, 11. Kontor, 12. Kallim,
13. Ekstaas,. 14. Olak, 16. Tare,
18. Rosa, 19. Ennustus, 22". Urve,
24. Ganössa, 25. Iirimaa, 27.
Bonn, 29. Pejemees,: 32. Erös, 35.
Aval, 36. Nudi, 37. Molekul, 39.
Timpan, 40. Sõrmus, 41. Tugev,
42. Latvia, 43. Diivan.
Püstread: 1. RektorT 2. Sangar,
3. Oboe, 4. Wirkhaus, 5, Veetlev,**
7. Ahas, 8. Soldat, 9. Ramses, 12.'
Kann, 15. Kolonel, 16. Tseilon, 17.
Rumal, 20. Nein, 21. Kalev,; 23.
Rabe, 26. Inetused, 28. Ostetud,
29. Pastal, 30. Raamat, 31. Egon,
33. Surmav, 34. Piison, 37. Mari,
38. Lõvi.
• Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAIWAT
Fred Limberg - ISAMAA EEST
EDUARÖ RÜGA graafik ja maalija
A. Käbin - VAIM JA MULD
JLvar Ivask — ELUKOGU
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAD
piibliteoloogilisi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas vaMmlfe
vaimulikke vaatlusi)
ESTONIAN SCOUTING
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. Raiiva-tantsijate
Rühm)
Juhan Kangur ~ VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompus KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE
Anna Ahmatova ^ Marie Under — REEKVIEIVI
Herbert Michelson ^KODUMAALT VÕÕRSIOJ
Herbert Miehelson - SKAUTLJKUL TEEL
Herbert Michelson - NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Miaelson - EESTI Ri^ADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Paul Laan ~ MÕTTELEND «-pilte Ja peegeldusi
Eduard Krants — LUMELIITLASED (luuletuskogu)
nona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luuletus-
,kogu)
August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused
August Kübja- MÄLESTUSI KODUSAARELT
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (Mögraafflin®
jutustus kirjanik Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD II
Ants Võmm - RISTSÕNAD IH
Ants Vomm RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogiEi)
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
SalmeEkbaum—AJATAR (luuletuskogu)
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ER^URUM
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Karuks KODAKONDUR (luuletuskogu)
Hannes Oja - KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu)
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogio 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14^
Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TAL-
\ LINNAST i6Jte
VARRAKU JUTULEHT KUS ON NEEME
VANAVAAIRA? .
7^
2 ^
8w-
7.59
3.51
3 . -
3 ^
5 ^
5. -
3 . -
3. —
4.—
2v-
6.65
2.59
2.25
2.25
2.25
20*-
^ -
4 . -
6. ^
8>89
11—
79
59
79
n—
11—
ss
31
$1^
85
25
59
59
59
59
49
39
30
39
39
2®
•;V . •••• .
40
39
39
39
39
49
59
39
30
49
49
39
39
39
59
60
50
RAAMATUID LASTELE:
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) 50
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eel­kooliealistele
lastele värvitrükis) 24.-/
ÕPETA MINTf LUGEMA H (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5rf— • 40
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.— 50
veeritud, oodake homme.
Järgmisel hommikul tuligi täies­ti
tundmatu mees hotelli ja tõi
laevapiletid Rootsi, kust reis jät-kuk<
j edasi rongiga Oslosse. Kõik
oli seatud valmis väiksemaks kok­kusaamiseks.
Laevas oli juba saat-jaidki,
kuigi meestel ei olnud sel­lest/
aimugi. Asi selgus alles Stok-holmis,
ku- mehed läksid restora­ni
laevasõidu järelmõjusid paran­dama.
Juvonen ja Kalle istusid
kõiges rahus õlleklaasi juures, kui
nende lauda ilmus tundmatu mees
ja ütles selges.soome keeles:;
— Mehed, rong Oslosse lahkub
tunni aja pärast, hakake end mine­kuks
valmistama. Nüüd alles sel­gus
meestele, et võõras oli olnud
nendega koos reisil, kuigi ei olnud
midagi rääkinudki. See mees, ni­mega
Jack, oligi tõlgiks eesoleva
matka ajal.
Rapordi andmine kestis kaua.
Nädal kulus enne, kui kõik oli sel­gitatud
ja inglise keelde tõlgitud
ning kontrollitud, et ei olnud - tõl­kevigu.
'
Tagasisõit Oslost Stokholmi
kaudu Helsingisse oli täielik turis-misreis.
Mehed olid puhanud ja
rahul oma tööandjatega. Helsingis
mehed lahkusid teineteisest. Kalle
läks oma kodukohta ja Juvonen
otsustas, et nii kogenematust me­hest
ei ole talle enam matkakaas­last.
Neil matkadel jookstakse tu­gevasti
ja tulistatakse armuta. See
nõuab mehelt enne kõike head
füüsilist vormi ja terasnärve. A l -
gajaist ei ole muud kui muret
matka ajal. Kui Sortavala matk
jätkanuks veel ööpäevagi, jäänuks
Kalle automaatselt piiri taha. Mees
oleks varisenud kokku kui kaardi­maja.
Nüüd algas rahulik aeg, kuigi
pidevalt tuli olla minekuvalmjs.
Aga a^eg kulus ja talv lähenes. Tal­vel
selliseid matku ei saanud soo­ritada,
mistõttu pikem puhkeaeg
oli ees.
Üllatuseks ilmnes siiski uus^ ras­kusi.
Suopo oli juba pikemat aega
jälginud asju ja seal teati hästi, et
soome kaugeluuremehed kõigest
hoolimata ikka veel piiri taga lii­kusid.
Mis nimelised need mehed:
olid, seegi selgus Suopo täpsete
uurimuste abil. Olukord arenes ju­ba
nii kaugele, et arreteerimis-käsk
oli- valmis antud. Arreteeri­mine
toimunuks 5. märtsil 1952.
Asjaosalised ei teadnud siiski.ise
midagi ähvardavast olukorrast,
vaid elasid muretult ja ootasid
järgmist suve. Alarm tuli ^selletõt­tu
üllatusena sidemeeste kaudu.
Nad olid saanud ühe oma mehe
sokutada Suoposse ja see teadis
täpselt olukorda. Nüüd tuli äkki
Soomest lahkuda, kui ei tahtnud
vanglas riigireetmise süüalusena
istuda.
Märtsikuu 2. päeva õhtul j val­mistus
Turu sadamast Stokholmi
lahkuv laev minekuks ja Juvonen
oli juba varakult viidud laevale.
Minekukiirus oli olnud .nii suur,
et ta ei olnud leidnud aega sellest
mitte oma abikaasalegi teatada.
Sidemees korraldas siiski asja ja
enne laeva lahkumist jõudis Juvo­nen
öelda perele kiire hüvastijätu.
Äkiline lahkumine sünnimaast ja
kodust tundus raskena, aga Juvo­nen
teadis juba eelmisel aastal sel­le
teekonna valikust. Vastasel kor­ral
oleks vangistamise oht olnud
kaugel ja tugevad kaitsjad hoolit­seksid
kõige muu eestj seda ta] tea­dis.
Perekond oleks ka nüüd varsti
jälle koos, aga idapiiri taha tehta^
vad matkad ei lõpeks sellega, kui-
„V/^BA EESTLASEST"
Värskemad uudised loete
gi kodumaa tolm tuli raputada jal-gadelt.
Nüüd see, mäng alles algas,
otsustas Juvonen. —- Vesi lahutas
nüüd Suopost nii nagu iivanistki.
Oslos oli oma kodumaast loo­bunud
meestel suurepärane vastu­võtt
ja mugav majutus. Kõik kolm
soomlast, kes oli jõutud õigel ajal ,
Soomest ära viia, elasid kui här- r
rad kunagi nautides suurepärast
külalislahkust.
— Saatan, nüüd alles elu nae­ratab,
nautis Juvonen;— Las Suo­po
otsib meid Soomes, siia ei ole
neil mingit asja.
Vähehaaval bakkasid aktiivsed
barjutused, tulevat suve silmas pi­dades,
jälle peale. Meeste treeni­misega
alustati päris filmi-foto-kunsti
aabitsa algusest. Õpiti pil­distama
eriliiki kaameratega. Kui
oskus kasvas, alustati liikuvate ob­jektide
fotografeerimisega. Autod,
lennukid, ka lendavad linnud tuli
jäädvustada filmile. Järgmine kur- .
sus hõlmas spionaazhji-fotograafiat.
.Selle objektideks olid peamiselt
I inimesed. Kaameraid oli erisugu­seid,
need esindasid tehnika viima­seid
saavutusi. Nendega võis pil­distada
.kuuli lennuteedki. Siis
, järgnes pildistamine kaugläätsaga.
Pildistamised piiri taga tuli teha
suurtelt distantsidelt*'ja hea foto
võis paljastada J^llistki, millest
läänes oldi väga huvitatud. Sellis­test
fotodest võis olla väärtuslikku
kasu.
(Järgneb) .