Vaba Eestlane, May 25, 1968

              „VAiÄ EESTLANE" on VABA £eSTLANE Jromiptitvf iüpöevoi
vobacft tfift häälšktndji fmub 2 tort itäooo- s-
Laupäeval 25 malj 1968 - Saturday May 25 198
TNI ON JUTTU
KIREV MAAILM RAMMUMEHED LÄÄNEMAALI "k jb4jo
--unr zoewa r--9 a n$r
TORONTO - Ontario provlnt-Jivalitsu- s
kavatseb tõsta tööliste
miinimum töötasusid mis prae-gu
on kindlaks määratud 1 dolla-rile
tunnis väljaarvatud ehitus-töölised
kus on ette nähtud mi-nimaalselt
5125 tunnis Kuigi
valitsus ei ole avaldanud uusi ta-sumäärasid
kalkuleeritakse et
uueks mlinlmum-töötasuk- s kõiki-del
aladel määratakse 125 dolla-rit
tunnis
WASHINGTON — ühendriiki-de
president Johnsoni lähemad
kaastöölised märgivad et presi-dent
kardab ühendriikide lange-mist
kolmanda järgu jõuks maa-ilmas
kui ameeriklased tõmbu-vad
välja Vietnamist ja jätavad
selle saatuse hooleks President
on veendunud et Vietnamist lah-kumise
korral ei usalda enam
ükski riik Ameerika ühendriikide
ega tema lubadusi
TORONTO — Kanada endine
kaubandusminister Robert Win-ter- s
nimetati suurfirma Brazilian
Light and Power presidendiks
Ettevõtte varandusi hinnatakse
11 miljardi dollarile kusjuures
Brazilian Light and Power'i kont-rolli
alla kuulub ka tuntud õlle-tehas
John Labatt lirewery
GLASGOW — Shotl rahvusla-sed
saavutasid äsja korraldatud
omavalitsuse valimistel suure
võidu võttes tööerakonnalt üle
Glasgow'1 linna valitsemise Rah-vuslaste
partei kes nõudis shot-lastel- e
suuremaid õigusi oma as-jade
ajamisel võttis tööerakon-nalt
üle ka Paisley Ja Aberdeeni
linnad ning saavutas suure arvu
kohti mitme teise linna
Tõsiasju ja legende omaaegsetest rammumeestest
Läänemaa Saulepi valla mees Kristjan Palusalu ei ole esimene näide vanade AVieki"-viikln-git- e
üleolevast ülirammust ja võitmatusest — päritolult Läänemaa meheks peetakse ka esimest
eesti maadluskunlngat Ja mitmekordset maailmameistrit Georg LurichJ Lurich sündis küll (22
apr 1876) Väike-Maarj- at Virumaal kuid tema vanemad pärinevat Veliselt Seal on ka jõumees ise
vahetevahel elanud isalt päritud väiketalus Ka LurichJ poeg Voldrmar oli tugev mees nüüd juba
mulda varisenud Nende sugulased — Luurid" — elavat aga veel tänapäeval Pärnu-Jaagu- pi ala-del
ning perekonna Luuride algpäritolu loetakse muistsest Kõrbest — Pärnu-Jaagup- i koos ümb-ruskonna
aladega Siin oli veel 1940 aastail rahvasuus rohkesti säilinud „Luuri"-jutt- e milledest
suuremal osal paistab olevat tõepõhi Lubatagu siinkohal tollest „Luuri"-traditsiooni- st esitada
mõningaid näiteid
1 PärnuJaagupi kirdeosas Põ-rave-re
kõrtsi juures asub veel tä-napäeval
üks suur kivi mida ni-metatakse
„Lurichi-kiviks- " kuna
Georg Lurich olevat kord kõrt-sist
tulles selle kivile tuule alla
teinud"
2 Kord läinud Põravere'i
mõlsameestel vlinavoorl ühel
vankril köied katki ning suur vii-nava- at
veerenud mäekingust alla
Kuus meest polevat Jõudnud vaa-- 1
tl uuesti mäest üles veeretada
Tulnud teed mööda Uks keskmist
kasvu võõras mees ning näinud
et voorimehed viinavaadiga hä-das
käskinud mehi kõrvale
võõras Georg
lasknud
turjal metsast
võtnud
visanud
eemale pistnud paa-nikas
jooksma
Lurichlle
kallale
võtnud kraest
vastamisi visanud
taoliselt knockl löödud
plangu
isatalus Velisel
Lurich ütel-nud
hakata
võtnud tõstnud
õigele tagasi
emliri
utni"
veeretanud üksinda sUn korratud Korbes'
käibelolnud hobused ei
kohkunud voorime-- ' suutnud Georg Lu-- hed kangesti sõna-'riCh- i milliseid hoidis
nud inimene ei — i Sellest saanud kuulda
see on vanakurat Ise" Ah või
vanakurat" ütelnud
kes
Lurich Jalahoobiga vii- -
trobikond
Lurichile
kraest ja
Teised
karjudes
on Ju vanakurat
5) Tallinnas
Ta
neil tagunud
peadpidi
6) läinud
naabrimehe
maksa
lõhkuma"
7) „Buhhaara kaamelite
versioon:
rebida
Uks ta
Buhhaara korraldas
Lurichile
välja tugevat kaamelit
rakendati mõlemalt
navaadi mäest alla tagasi veereda Lurlchl külge kaame-- läinud oma jlldkl ei suutnud Lurlchl rlnnal- -
3) Kui Lurichi isa omale Velisel l hoitud tõmmata
ehitanud kandnud " veaanuaunetcorraga
Georg kõik ehltuspalgid samuti
oma koju
4) Kord tulnud rööv-leid
kallale ta
mr sM Tmm
rv m aSa r' bh
-- - JAEniH
ühel kinni tük
maad
J5ee
ise"!
tulnud
kord kaks vargapoissi
kinni
ning
üle
Kord
härg üle aia teise
naabri karjamaale
naabrimehele:
sellepärast aeda
härja sülle ja
karjamaale
nn Viili flMUoU
ning raske kuid
vaad mäest üles
Seda nähes lahti
ning neist käsi rin- - „See küll ole nai koos
mina olen
mees olnud
kaamelitega
uut
kivid
mees
sulid
„El
tuntud
olgu
emlir ning
katse Va-liti
kaks
ning poolt
käte Kuld
ning teed
käsi lahti kuna
maja tmur
kinkinud kaamelid Lurichile kes
need tõi Eestisse ja kinkis oma
onupojale Velisel
Onupoeg olevat mitu aastat
neid Jtuhluurj-rinlir- i kaame-leid- "
näidanud raha eest lasti-del
Kuid peale Lurichi ja Palusalu
on Läänemaal läbi kõigi aegade
leidnud hulgaliselt teisigi vägilasi
ja rammumehi Rennerl kroon-ikast
on niiteks teada et 1560 a
sügisel kui vene rüüsteväed lep-pevastas- elt
tungisid ka ule Lää-nemaa
püri lõi Uks nimetu Kõr-be
talupoeg üksinda maha viis
venelast Umbes 50 aastat hiljem
elanud Vigalas Parste talus ram-mumee- s
Paavel kes hobust ei
J tahtnud vaevata vaid heinasaadu- -
sia ja vujaxoormaid tavaliselt
omal jõul koju vedas Jaan Jurg
jutustab temast: ta olevat rahva-traditsiooni
järgi leidnud kolm
„slssi" omaJõumees on
talu rüüstamast raevunud Paavel
haaranud vikati ning kihutanud
nad kõik vikatiga metsikult kee-rutades
VUlema talu alla jõehau-da
Vigala olnud vanasti ül-diselt
väga tugevad näiteks tun-tud
ajakirjanik Mihkel Aitsamile
'kuulunud ta nooruses Läänemaa
rekord tõstmises Ka Vigalast
jjumuoau naamoua neist "an-tum
dr Jaan Raamot 187u_
1927) Eesti Maavalitsuse esime-ne
esimees ja hilisem minister —
olnud suured jnusta Ilmega
hed" ja väga tugevad
Tutev mees olnud oma nooru-ses
ka Velise vallast (Mihkli ki-hel-k)
pärit eesti sotsialistide
liider ja IV-- V Riitikogu abiesi-mee- s
Mihkel Martna (1860—
1934)
Martnate suguselts olnud
väga suured Ja tugevad mehed"
Kõrge ( Pärnu Jaagupi' ülituge-vai- st meestest elas kuni viimase
ajani mälestus rahva hulgas Ma
dis Kiburist Kabllmaalt ühel
esimesel pühal käskinud ts3
härjale laudas paremat heina ette
anda Madis võtnud härja suile
ja visanud lauda peale heinu soö--
(ma Le ütelnud- - Kallis puha
ilas vaen loom sööb 1 nii tt„ kui tahab"'
Muistse Majanpata linnuseas
"m"1"t rAi Ia t !__-- _ _ Ctu"aen"a"dPiaonpuGla--uari-lnde oj~fa Püol-dttiesres tuknonrrua-sltduiassue tTvõoirvtounniuithdosk--iuiNinaewswtniickBruuonnnrsmwlõiprcnekrt!annüauj-liido-r- -a aOetgtloatnelkuimm4 kbuuualtdaxmueuvraväeguulaaiu1iti0õuaugnkdeiüvulapVorosmeisteusisai Toronto Central Schooll kunstiovakonna ma kuid see võtnud Vnrra~ v
Kristjan Palusalu
ühele poole teise teisele poole
teed taoliselt pildunud ta mõne
minuti jooksul laiali kõik kümme
noormeest ise ütelnud: --Mis te
mängite ega te minu vastu saa"!
t Kõige tugevam mees Kõrbes
olnud siiski -- Kuninga vana
Hans" kes Saaliste metsast j
oma uue maja ehitamiseks va-hetevahel
treeningu mõttes sel-jas
ehituspalke vedanud neid
õues riita pildudes nagu ker- -
geid lepakaikaid
Kuid ta oli ka väga jõukas mees
ostis esimesena Jaagupis oma
suurtalu päriseks ning rajas mõi- -
sade eeskujul selle koplisse suu--!
re kalatUgi Ka tema poeg Ku- -
nlnga-Anni-Jaan- " olnud peaaegu f
Jõumees: tõstmises olevat ta kord I
Poti kõrtsi juures Läänemaal ko- -'
guni löönud Mihkel Aitsaml Lää--
nemaa rekordi kuid sellest peale i
Aitsam teda enam kättpidi ei te-- '
retanud
Üldtuntud antropoloog prof J
Aul (end nimi Klein t kes ise pä-rit
Pärnu-Jaagupl- st ei olnud Just
poola ratsameest või kuid avaldanud ar--
mehed
Kogu
Jõulu
Technical
vamist Kõrbe Ja Läänemaa me
hed olnud sellepärast väga tuge-vad
et seal söödud eriti rohkesti
hagana leiba mis olevat parimat
sorti Jõutolf
See võis olla niisama naljavi-luks
lausutud kuid sama prof
Aul on oma dissertatsioonis tõ-denud
et Lääne- - ja Põhja-Ees-ti- s
elas väga tugev ja suur rah-vatõug
(hõim) — põhjatuuli-se- m kui pärivpõhjamaalased
Skandinaavias või mujal
AU
Lõbusat vahelugemisi
üks vanatüdruk põhjendas
miks ta ei taha abielluda: „Mul
' on kamin mis laseb suitsu tuppa
koer kes uriseb papagoi kes mi- -'
nuga ei räägi Ja kass kes tuleb '
alles hommikul koju Seepärast
pole mul mingit meest vaja"
Ärimees helistas koju Ja ütles:
Jluule mul on paar klienti kaa-sa- s
Ega sul pole midagi selle vas-tu
kui ma toon nad koju lõuna-le- r
Jxiomulikult pole mul kõige
vähematki selle vastu" ütles nai-sehääl
telefoni teisest otsast
Mees pidas pausi Ja vastas siis:
„Oh vabandage Ma valisin kind-lasti
vale numbri"
Kriitik on jalutu mees kes õpe-- Globe and Mail"! foto [hei kraest kinni ning visanud uhe'tab jooksmist
i
?
NÄRVIRAVIL
NENDELE LUGEJATELE KES PIKISILMI ootavad lj hemat teadust selle kohta kuidas Jaan ja Amanda Tavalist
ainus poeg Juhan vähehaaval aga järjekindlalt raisku Ühtb
pean seekord küll valmistama pettumuse Ma viibin asjaou
listest nii kaugel et ei ole võimalik neist isegi mitte kirjutada
Aga see on ainult ajutiselt nii Varsti olen ma jälle tagad nende kurva saatuse juures ja siis vaatame mis edasi s
SENIKS AGA SOOVITAN SOOJALT TAGASI MÕTELDI
neile paljudele teistele Juhanitele Antsudele Luuledele ja
Maretitele keda nende vanemad hoidsid kui oma silmatera-sid
kasvatasid kõige rahvuslikumas eesti vaimus ja püüdsid
nende elu nii kergeks ning rikkalikuks muuta kui võimalik
Ja kes sellest kõigest hoolimata saatsid oma vanemad ja püha
eesti asja kuu peale abiellusid siin vabas läänes muulaseta
kasvatasid pikad hipi-karva- d pähe või hakkasid ohtrasti viuu
viskama kui mitte tarvitama veel ruineerivamat uimastu-svahendit
Kui aga teie mõttelend ehk fantaasia ei taha veda
võtta siis minge laupäeval kirikusse Kindlasti on seal paar laulatust: Stepan Pudistav Snabilivokspki abiellub Tiiu R-ehavarrega
või Kalev Mõtsapull kosib omale Nancv Bettj
Smithi
KUIGI KAUGEL SELLEST TRAAGIKAST olen raa tõe-likult
kaugel selle mõnitamisest Ka minu süda kisub valul-iselt
kokku koos nende paljude vanemate ja sugulastega Olen
ka üks kaaskannataja sest eks ole minagi kõik oma paremad
aastad töötanud eesti noorsootöö põllul ning loopinud pä-rleid
sigade ette Ja ma jätkan seda tegevust teadmises et üks
igast kolmest või neljast poisist kasvab üles kui Kungla k-uninga
poeg kes tõstab heledate patsidega eesti neiu oma ette
sadulasse ja ratsutab ainult kõrgemate paleuste poole Nende
vanemad on osanud neid õigesti kasvatada ja minu sõnad on
tabanud nende südametes õigeid noote sest ma ei uu horo-skoopidesse
et see võis nii juhtuda tähtede seisu tõtta
MA VIIBIN PRAEGU NaRVI-SANATOORIIM- Iv kuhu
mõistmatud inimesed tuleb kätt-- või kraedpidi talutada kuid
kuhu mõistlikud lähevad ise kui nad tunnevad et neid tab-anud
väsimus ei ole ihulikku laadi Kui elu ei valmista erua
mingit lusti ja iga asi ajab hinge täis siis on selleks aeg
SEE EI OLE SIISKI MITTE MINGISUGUNE inimest
hingelise parandamise vabrik või värkstuba kus sanatoorset
abi antakse nagu uute sumbutajate panemist autodele S
on täielikult privaat-asutu- s prantsuse kasvatusteadlase Rotis-sea- u
nõuannete kohaseks raviks Rousseau mainimisega tu-leb
hetkel olla ettevaatlik kuna see vihjab kultuurilisele läb-ikäimisele
Prantsusmaaga mis nüüd uue peaministri poolt
selgesti avaldatult on föderaalvalitsuse ja Ottawa härrad
asi Aga vabanduseks on jälle see et poole tunni kaugusel
asub Rousseau järv ja kogu asja võib alati välja vabandada
puuduliku keeleoskusega
RAVI TOIMUB rEAMISELT VAATAMISE kuulamise ji
väheste kehaliste harjutuste kaudu Vaatad kuidas linnuke-sed
usinasti kannavad oksaraagusid rohukõrrekesi kanu ja
suletutte pesade ehitamiseks Kuidas nad tirivad limukaid Ja
priskeid tõukusid maapinnast välja ja pistavad need hala-stamatult
nahka Niisugune on elu seadus — kui sa oled nõ-rgem
ja sealjuures maitsev siis sind süüakse ära Keed
kurvasta ega nuta
AGA KUULATA VÕIB KUIDAS ROHELISED iehekonnaJ
õhtul laulavad nagu lindude koor ja mõteld3 siis et mflM
need linnud üldse laulma peaksid kui jub3 konnad laulatw
nii ilusasti Kui varahommikul aga kuuled lindusid laulma
siis saad aru küll sest lindudel on lauluviis konnadel ainult
kilkamine Kuulata võib ka seda kuidas rohulillekfsed ja
vöötoravad krabinal maa seest välja kargavad Kuidas pan-gad
õrna prõksatusega avanevad ja kevadine t- -1 nohiseb
mure männi okaste filigraanis Kõik see kokku o: oiisugunt
meeldiv muusika nagu voolava vee vulin araablase cirvadtk-Nei- l
seal juutide läheduses on vett kasinasti — ainul ee mis
naabritest üle jääb
KÕIGE MÕJUVAM NARVIRAVI ON SIISKI kehalistel
harjutustes Võtad maast kivikese ja asetad teise kohta koi
ee sinu ilumeele kohaselt passib paremini Istutad pau toi
lillekese sobivamasse paika Sellega muutud osaliseks looda-s- e
kujunemises ja kui siis vahest seisatad ning imetled — kill
on loodus Uus — siis teada et oled ise selleks kaaa aidanud-Sedalaa- di
närviravi kasutas isegi Josif Stalin kadunukene
ta teostas stalinlikku looduse ümberkujundamise plaani
ta tundis end osalisena ja asjalisena Looja kõrval ja hakka
uskuma et temagi on ülivõimas
PARIM KEHALINE PROGRAMM selles priv aausanatoo-riumi- s
on siiski KVKK — kevadise võsa kehakool" See "
tab läbi kõik võimalikud lihased masseerib nahka ja ra
närve samaaegselt Nädala pärast tuled linna mürina ja
siinivingu sisse tagasi õnnelikuna ning naudid et jiu oW
seal See on suur õnnistus mis loodus on andnud keviu
iõsa rikastamiseks — kui ainult inimesed oskaksid seda o
huvides kasutada See on see võrratu väike metsalind —
kärbes