Vaba eestlane , September 22, 1983

              I L t ^val, 22. septe.
ilMriHIHII
. ..\.
Nr. 70
Nr. 70"
0319
¥ABADE EESTLASTE: H M L E K A N B JA
Xl ::i
V I O A A N D J A : O/Ü Vaba Eestiane, 1955 L©siie Št. DOB M i lK
Ont. MSB 2M3
TOIMETAJA; Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl ArrOp Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.---, poolaastas $26.—
ja veerandaastas-$14.—
TELLIMISHINNAD .väljaspool Kanadat: aastas $58.—-,
aastks $31.—ja veerandaastas $16.^
Aadressi muudatus 50 c. Üksiknumbri hind 60 Co
KUULUTUSTE HINNADükstoH-ühel veerul:
kmulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.50
REE ESTONIA
Piiblished by Free Estonian Publislier Ltd.
1955 LesHe St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
OlliillllliiliiilllilliiliiiiliiiiiigiHiiliilliilliliiilililUiliilllllliin
Need, kelledel oli võimalus te-
Sevisiooiiis äisja jälgida Kanada
parlamendi vm istungjärgu ava­mist,
võisid oma silmaga veendu­da
selles värskes tnuIepohangDs,
mille tõi emdaga Ottawasse kaasa
koniservatiivide partei M juht
Bnan Molroney, kes valiti möö-iimiid
suvel NovaScotias toimu-mnd
täiendusvalimistel Kanada lö-deraalparlamenti,
kus ta endise
parteijttbi Joe Clas^ki asemel hak-
Jkab juhtima opositsic|oiil. Mpbotli-ku
ja huumiorita Oaiki aset hak-^
iab nüüd — vähemalt esimeste
muljete jarde ---täitma mees,^
ei imponeen mitte ainult oma
esindusUlni in^ug^^^ ja vaba käitu­misega
vaid kdlel on itotöelt !ar
vajalikku vaimset ja polütilist pa­gasit
ja lõikayat huumorimeelt
oma iilešannete edukaks täitmi­seks.
Seda s^i kohe tunda ka Ube-iraalide
juht peaminister Pierre
todeau, kes üntas oma tervitus-
Ikõnes Muhroney nöÖlmiiiist^ kuid^
kellele opositsioonijuht vastais te-jravmeelselt
samas stiilis^ saades
opositsiooni ridades! sumrte kiidu­avalduste
osaliseks.
Praegu on loomulikult vara
veel litdda, kui ^ u r i e
iike võimetega on varustatud kon­servatiivide
partei uis juht. Libe­raalid
ja sotsialKtid oii viunaste
Joiude jooksul pidevalt ^
ja provotseerinud Miilroneyd, nõu­des
temalt detailsete seisukohtade
avaldamist sellistes delikaatsetel
kiisiinustes nagu riiklik haigus^
Mndlustus ja tööpuuduse vastu
VÕitleniinej kuid Mufroney e^ ole
läinud ülesseatud l Õ ^ mlmg on
lükanud üksikassalžste vastuste
seUe ühendajaks tllienidfiiMde pfiB»
sident Reagani range antikommm»
nistliku iiiniga. Mõned kommei!i<"
taatorid on Steyensi edutamise pä°
rast Isega niivõrd tigedad^ et nad
heidavad Mttironeyle ette poliitilist
ebaküpsust ning leiavad^ et ta ei
ole välispoliitilistes küsimustes
kompetentne.
MIS'^ on A tegelikult seie psro-testeeriva
trummipõrina põhju­seks?
Näib, et põhjus peitub šiim
vale ettekujutustes ja Kanada rah­vusvahelise
mõjuvõimu ülehinda­mises.
Trudeau eemaldumine
Ühendriikdest on tekitanud Kana­das
eksliku arvamise^ et Kanada
on võimeline ajama išese&vat po-lütikat
ning mängima rahvusvahe­lise!
areenil laiemas mõttes Ida ja
päne^^ n ^
•ühendriikide : ja ' N . X i l d u , vahelist
lepitajat või õigemini ausat ja em-pooletut
vahendajat. Sellele ppM-sis^
ja etiketi mdmiseks^ re-andmise
edasi kuni ta koos
oma partei ekspertidega on kõik
need kiisimused põhjalikult läbi
Ikaahmud ja arutanud nmg kindla­kujulise
poliitika formuleerinud.
Sellest võib järeldada^ etMidro-
Hiey ei anna kergekäeUselt lubadu­si,
mida Mljem on raske taita
Hing mida vastased hiljem tema
ara
alused on siiski üldsõnaliselt tema
sõnavõttudest ja vastustest ajaki^
janike küsimustele selgunud. Te-ina
peamistekis eesmäjrMdeics
tööpuuduse v^stu võitlemine,
tltoidrükidega tilieda koostöö
sMmiine, a^
mädasse tõmbamine, rügžkaitše tõ-liusteiine
ning Kanada senise
ikõikuva yähspomtO^^^^
antikommunistlikele rööbastele
luhthnine. lastavalt nenftele põhi­listele
suundadele pn Muh*^
töostanud ka oma vaijukabmeti
lamg valinud onia tähtisamateks
kaastöölisteks John Crosbie ja
Michael Wüsoni majahdusiikul
nmg Sinclau- Steyens! välispolM-llseralal*'
Kanada ajakiijanduse kommen»
taaridest ja sõnavõttudest võib jä-ffeldada,.
et Sinclau- Stevens ei ole
paljudele avaliku arvamise ki^un-lajatele.;^
kaugdtM..--meelt- mööda^
Hiing teda peetakse Kanada senise
väliispolütika kummutajaks ning
dutseeriti Trudeau juhtimisel Ka­nada
sõjalM jõudusid miinimumi­ni,
suurendati yäll^M andmise
programme ning astuti energiUsi
sanmie^^ Ü^^^ kultuurilise
ja majandusliku mõju vähendami­seks
Kanadas. Peaminfeter Tru­deau
sõlmis Isiklikke kontakte
kommümstOke^ ] ^ ja arengu­maade
jiäitidega ning tema poliiti­kat
toetavad ajakujaniknd hoidu­sid
ka saiä kriitikast^ kui peami­nister
oma iseseisva joone^ ja kon­taktide
otsimiise tuhinas läks liiga
kaugele. Peaaegu kõik Kanada vä­lisministrid
on Trudeau rezhiimi
äjal olnud enam-vähem varjuku­jud
ning peaminister Isiklikult on
andnud Kanada vällspolütütale
tooni ja värvi. ^
hääles­tatud
Sinclair Stevens, kelle vaa­detega
uhtuvad laias laastus ka
Brian Mulroney Välispolütilised
seisukohaC ja arüsaaniad, ei ole
sobiv inees Kanada senise välls-polütika
toetajatele. Ta nõuab
Kanada riigikaitse tõhustamist^ t i ­hedamat
koostööd Washingtoniga
ja ameerika hing teiste riikide vä^
iiskapltalile uste avamist See tun­dub
praegi^essegip^atud maail­mas
Olevat Kanadale ainus realist­lik
poliitika, mida peaksid ar^
vestama ka need, k e ^ unistavad
ikka veel Kanada neutraalsest,
mingisugusest ohutust positsioonilst
ja erilisest staatusest, nus annab
Kanadale yÕimaluise olla suurrii­kide
vahel õiguse mõis
kohtunikuks.
Selle poliitika toetajad ei
kahjuks, et N / Liit ei tunnista
mingisugusel kujid rahvusvahelist
kohtunikku, kes Moskvale tuleb
ühte või teist ette ldrjutama> vaid
talitab täpselt oina suvade ja hu­vide
kohaselt hing kui see vajali­kuks
osutub, cm ta alati valmis
oma sõjaliste jõududega Kanadat
atakeerima. Seda arvesse vÕtttö
©n Mulironey-Steyensi vällspolüti-line;
lün praegu kahtlemata amu-õige,
kuigi lähem koostöö t^hend-riikidega
võib kaasa tuua ka mõ-
. Kui Eestis ümuvaid nõukogude
ajalehti jälgida, süs ulatub Juri
Andropovi käsi rangema töödistsi­pliini
nõudmisel võrdlemisi kauge­le.
Näiteks 11. augustU ilmunud
„Rahva Hääle" esUehekülg kubiseb
artiklitest, mis kannavad selliseid
pealkkju nagu ^Distsipliin teenib
üldrahvuslikke huve*S „Distsiplimi
jõud", „P^õudlikult seltsimehed"
jne. jne.: • '.i- " ^ •
Nagu tema eelkäijad, toetub ka
Andropov distsiplüni nõudmisel
Lenini väljendustele ja polütikale.
Nü mainitakse artiklis, mis tege­likult
on võetud ;,Pravdast", et
„iseloomustades majanduse otsus­tavat
osa sotsialistliku ühiskonna
ülesehitamisel, tõstis V. L Lenini
ešUe selle kasvu kaks põhitegurit:
plaani ja distsipliini." Ajaleht rõ­hutab
omalt poolt paatoslüiult, et
Aarne Vahtra kÕBseleiiaas EKN korraldatud kõnekoosolekul, kus vaatluse all oli praegune olukord sotsiaalmajanduslike plaanide jär-
- - - ^ - jekindel elluviimine kommunistliku
partei juhtimisel ning range dist­sipliin
nende, täitmisel on viinud
Nõukogudemaa küpse sotsialismi
rajajoonele — ühiskonna progressi
kõrgeima saavutuseni tänapäeval
„Pravda" tõstab oma manitsevas
artiklis eriti esile kommunistliku
partei keskkomitee määrust, mis
kinnitab, et distsipliini tugevdami-poolehoidjaid
oli palju. Rahvusli- Baltimaadel valitsema hakkab, seks tehtava töö aluseks peab ole-
4o kuddeirio^ jõud jõudsid Need, kes tahtsid Saksa mõiuVõi- ma kõigi töötajate kasvatamme
bolshevikest ette sis^^^^ katsusid muidugi oma kodanikukohuse — töötada
seerimisel. Leedu valitsus moodus- bolshevikke ja rahvuslikke demo- teadlikult ja kohusetruult kodumaa
tati juba nädal eme Saksamaa kraate üksteise vastu välja män- hüvanguks — sügava mõistmise
. „ kokkuvarisemist. Eesti Ajutine Va- gida, hoolitsedes, et kumbki liiga vaimus.
N. Vene ise sõlmis nüüd!kiiresti jitsus asus vähehaaval tegevusse tugevat ülekaalu ei saaks.
Saksamaaga rahulepingu Brest- oiates vaherahu-päevast, kuigi pea- Esimesed bolshevike rünnakud Need on, kahtlemata väga üusad
Litovskis (3.3), loobudes Leedust ja minister Päts jõudis Saksa koon- Narva all (22. Ü.) tõrjuti sakslas- Ja südantlõhestavad sõnad, miUe-
Kuramaast, nmg hüisema täiend- duslaagrist koju aUes 19. 11. Lä- te poolt tagasi, ent sakslaste maalt del on süski hoopis teme tähendus
lepmguga (18.8) ka ülejäänud Lä- iseseisvus kuulutati välja 18. lahkudes hõivasid Mshevikud Nar-^ ^^^^ seda ütleb. Tegeli-tist
j a Eestist. Sakslased tegid Bai- jjovembril püratud kodanliku toe-^ va 29. novembrü ja kuulutasid seal ^ t ei nõuta töötajatelt distsiplSi-timaade
täieliku saksastamise ^s^g^ Rahvusnõukogu poolt ja samal päeval välja omapoolse Ees- "^^^ „kodumaa hüvanguks",
plaane j a astusid; esimesi samme pgajninistriks sai Karlis Ulmanis, ti riigi ,,Eesti Töörahva ^^K^ nagu seda väidab partei ajaleht,
avahkuks mdendamiseks. Kuramaa se^ainende^ jü- ni*' nime aU.Psühholoogüiselt oli vaid kommunistliku rezhümi vee
saksalik Landesrat pakkus Saks^ istusid aUes Peterburis ja aru- see liiga vähe luga hilja; teise poo- P^al hoidmiseks ja säüitamiseks,
keisrile Kura hertsogitrooni (8. 3.). tasidj^^^^ enam, le iseseisvusmanifest visati edasi- et kindhistada seUega valitsevale
Eestimaa maanõukogu pandi kah saksa väed oUd ikka veel Bai- tungivaüe sakslasile bambusse ju- l^assüe jätkuvat mugavat Ja
kokku mi et sakslastel onenamus,^i^^^ ba 9 kuud varem ja Ajutine Valit- sat eha.
ja see otsustas Venemaast lahkii > sus oü Tallinnas tegevuses ohmd
lüüa" (9. 4.). Liivimaal läks tsir- Taanduvate, sakslaste hoiak oli j^^^^ kaks nädalat.' Läti bolshevi-kus
pisut lörri, kuigi 58-st maanõ# segane. Rahulepmg Lääneliitlastevkud moodustasid oma valitsuse
kogu liikmest 34 olid baltisakslä^ tegelikult kohustas neid jääma hoopis Peterburis, ja alles 12: det-sed.
Nimelt teatasid kohale-käsuta-j^ kohalik omavalit- sembril. Sama näib kehtivat leedu
tud eesti vanavanemad, et nemiö sus jalad alla saab. Sõdurid äga bolshevike kohta, tuigi ENEJ väi- kunstiajakiri,, Apollo". Viiel lehe-tahtsid
koju minna, sellal kui osa dab, et bolshevike valitsus moodus- küljel rikkalikult'piltidega varusta*
ohvitsere ja polütikuid ildka veel tati 8. detsembril Vihiiüses, miUe M arükü on^^^^l^^ ajakirja
lootsid idas säilitada Saksa mõju- bolshevikud aga hõivasid alles kuu käesoleva aasta veebruarikuu
võim. Need, kes tahtsid lahkuda, aega hiljem,
ei hxiolinud sellest, kes pärast neid
H Ä M U
pole pädevad otsustama iilema
si asju ja et Venemaast lahk
mine on mõttetu küsimus, ^^na
Eesti on juba iseseisvaks kui|i}tar
tud. Aga saksa enamus tegi teda­gi,
mida tahtis (12. 4.). /
Suvel 1918 kuulutati Läänenere
idarannikui välja kaks uut kuning­riiki.
Et vältida krooni laulmist
Saksamaa kuninga või kogun] Sak­sa
keisri enda kätte, kutsus leedu
Taryba juulis ühe ümamaati sak­sa
hertsogi Leedu: kuningaks. Pä-
Kuivõrd esmduslikus hoones asib
Eesti Vabariigi saatkond Londonis,
selle kohta annab ülevaate inglise
kpol
numbris Michael Pick, kes oma
artikli on pealkirjastanud kahe
pealkirjaga „A Survivor of the
189Ö s" ja „The Estonian Legation
tn'Queen's Gate."
Autor peatub üksikasjaliselt hoon®
valis- ja sisearhitektuuri juures,
täiendades sõnalist osa vastavate
fotodega. Selgub, et Eesti Vabarü-gi
saatkonnahoone Londoni esin-
Kodumaal toimus kuuajaline (5. et maapõues pn põhjaveekihid üks-mai
8. juuni) looduskaitsepäev. teisega seotud ja et ka uue puur-ritohist
hodimäta samasmksid dusliitelSmaÕsasW^
edaspidi taolise kuninga išiilikud ühele parajasti aktiiaalsele loodus- iustelreosMa, seUele ei tulda. kujundajaks
huvid Leedu omadega. Kuigi sõja. või keskkomiakaitse probleemile. Kasutamata puurkaevusid ei tohi nimekas üiglise arhitekt Sir
lise kokkuvarisemise äärel, ei Tänavu oli selleks puhas joogivesi, omal käel likvideerida. Vastavalt Macariney, kes selle ehi-nõustimud
Saksa valitsus taolise Eesti, põhjaveevarud olevat küUaltjuhendeüe projekteerib, puurib, re- ^^^^^^ gg^rale ja küendile G. W.
kompromissiga. Kui Taryba samm suured, kuid neid iseloomustab mondib ja likvideerib puurkaevu Davidsonile, kes varem oü tegutse»
näitas reaalpolütiiist vaistu, süs ei "maapõue suhteline avatus - kõUc Eesti Kolhoosi ehituse Ehitus- ja Mauritiuses pangadirektorina
saa sama öelda Soome Eduskuma veekihid avanevad ida-lä^^^
sammu kohta augustis, kui Soome ^ste vöönditena vahetult õhukese ti Teedeministeerium. Praegu ole-kuulutati
ka kuningriigiks ja saksa pinnakatte alla. Põhja- ja Kesk- vat kasutamata puurkaevude arv
Hesseni prints kutsuti kuningaks, ^^^tis on keskmme pmnakatte pak- tõusnud nii suureks, et puurimisor-
See näitas vaid, kui sügavale Sak- sus 2—3 m piires, kohati aga pinna- ganite võimsus ei võimalda kõücide
sa orbiiti oHvon deröoltzi võitjate kaevude küret likvideerimist. Selle
soome punaste üle viinud soome probleemi lahendamisest sõlüivat
parempoolsed, nii sügavale, et ise- ^ ^ ^ ^ ^ ^ suurel määral edaspidme põhjavee
gi söomo valgete kodusõjaäegne ^*^vad sim lohehsed lubjakivikihid, seisund Eestis, ülevoolavad puur- täüid on artiklis analüüsivalt ja
ülemjuhataja Mamierheim lahkus kaevud tulevat põhjavee kaitse ta- ekspertüke fhiessidega esitatud
ametist Saksamaa aga oli omade- Igasugune pmnasele sattunud gamiseks viia kräanisüsteemüe. nmg kõigest sellest jääb mulje, et
ga läbi kuigi arrogantne saksašta ^^^^"^^^"'^^^ otse paelõhedeš- Looduskaitsekuul tehakse katse-mine
Baltimail jätkus ^ ja lügub sealt edasi kaevudesse, tusi mitmel pool, i a ülemiste jär-uurimised
nmtavad, et tervelt 70% ves vee puhtuse määramisek
ja suhkruvabrikandina. Hoone val­mis
1890. aastal ja pärast David-sohi
surma elas selles ta lesk ku­ni
1919. aastani, mU hoone ostis
Eesti Vabariik oma saatkonnale ja
peakonsulile.
Hoone sisearhitektuuriUsed de-
Katsudes Läänelütlastega rahu Eesti põllumajanduslikelt objekti-saavutada
enne kui rinne variseb, dest (sõnniku-, süo-, väetise- ja õli-muretses
Saksaniaa omale 3. ok- hoidlad) ei va$ta kahjuks täiel mää-toobril
uue mõõdukama kantsleri, rai veekaitse nõuetele; Liialt palju
kes varsti (21. 10.) nõustus Leedu satub veekogudiesse mmeraalväeti-iseseisvusega.
Taryba võtiis ku- si. 15% kogu tööstiisHkust heitveest
mngrügi ettepaneku tagasi (2. 11.) juhitakse veekogudesse puhastama^
jä moodustas 5. novembril valitsü-tä, üksikutel juhtudel läheb see ka
s© (mille tegelümks juhiks sai otse põhjavette.
Smetona). Neli päeva hiljem (9.11.)
meie noore vabarügi esmdajad olid
asjatundlikud ja ettenägelikud eks°
perdld kui nad iseseisvale EestÜe
oskasid selle hoone osta, mida au­tor
Michael Pick nimetab „suure-jooneliseks"
nmg arhitekt Macartr
ney kaunimaks ja kõige tähtsa­maks
saavutuseks.
Stokholmis toimus 18—28. au- Kuid kõrvuti hoone arliitektuurl-
Teeloögici kursies
gustmi Eesti Usuteadusliku In^ti- Hse vaatlusega on autor lühidalt
tuudi neljas kursus Rootsis, päral- puudutanud ka selle hoone omani-leelselt
igal aastal Torontos toimu- ku — Eesti Vabärü^i — kurba saa-puhkes
Sakžmaal r e v ^ ^ ^
vabariik kuulutati väliaia keiser o^w^o^^ Vümastel aastatel oh duliku jumalateenistusega Jakobi saadiku elu- ja ametiruumideks
põgenes. Kaks päeva hüiem võttis ^^^^^^^ jumalateenistiist juh- kuigi Eesti on Venemaa poolt oku-
- * kuuluvad asutustele, ettevõtetele ja tis peapiiskop Könrad Veem ja jut- peeritud. ühtlasi märgitakse, etBri-majanditele
(75% olemasolevaist), lustas Usuteadusliku Instituudi tea- tl vaütsus ei ole seda illegaalset
Selgus, et üle poole neist ei vasta, duslik juhataja prof. dr. Artur Võõ- akti tunnustanud. Kui Ühendrügid
sanitaarnõuetele. Mõnel pool satub bus. Eesti kirikule tehtud teenete ei anna Eesti okupeerimisiele de ju-
Saksamaa vastu Lääneliitiaste rän­gad
vateahutingimused (li. 11.
RAHVUSRHKIDE : : :
ORGANISEEItEMINEr JA
KAITSE^ : S •
puurkaevä lahtisest suudmest saas­tunud
pinna^ või pinnasevesi otse
.kaevu,^-
Saksamaa kokkuvarisemine tuli Amortiseerunud
eest annetati talle konsistooriumi re ega de facto tunnustust, süs
poolt kuldrist. Briti valitsus andis 1960-nendate
Altariteenistusest võtsid osa veel aastate algul Hrushtshovi külaskäi-piiskop
Karl Raudsepp, kes on gu ajal Inglismaale annektšioonUe
Usuteadusliku Instituudi administ- de facto tunnustuse. Kuid — tooni-
.musi«
K, A.
paljudele ootamatul hetkel — ka mahajäetud) puurkaevusid on Ees-^^^^r Michael Pick — 167 Queen*§
neüe, kes ootasid seda ja eeldasid, tis avastatud 650 pures. Enamik Jaak Taul. õp. Jaak Reesalu, E E - Gate on jäänud tegutsevaks saat-et
see kord tuleb. Iseäranis näis neist on halvas, olukorras, vanades LK Rootsi praostkonna praost Vol- ikonnaks,
see tulevat ootamätultMshe^^ pumbaniajades, demar Täkkel ja jutlustamisoigu- vajadusi.
mis rahuldab eestlast®
kuid samal ajal saiUtab
sest võttis mitu nädalat organisee- suudmed lahtised, pinnaveega üle sega kandidaadid kursuslased Ar- ka Macaitney tähtsama töö.
rimist, erine kui nad Saksa poolt ujutatud. Puurkaevude korrast ära- noid Oja, Evald Lüleste ja Heiner^ Kahtlemata— erakorraline tun-hõivaüid
aladele: sisse liikuriia hak- olek olevat tingitud inimeste tead- Erendi. Seekordsel kursusel oli nustus Eesti saatkonnahoonele ja
kasidv Ka ei ohiud neil mainimis-niatusest ja hoolimatusest, Ollakse kokku 10 õpüast, neist üks Saksa- EestUe ülemaailmselt tuntud kuns-
Väärset sisemist põrandaahištvõr 3a üks tiajakirjas,
' Isegi miti;eiätis, kus-^ '. AMI
VALVE
NÄDALÄI
24. ja 25. sept.
dr. T. Kuutan,
1. ja 2. oktoobril
dr. J . Marley,
Vancouveri
suvine tegev|
Vähipeoga lõpeb
couveri Eesti Seltsi.
„Mäeotsa" talus,
oli seal kolm pidi
jaanipäev ja vähipi)
kasutasid hooneid jj
sionärid, soomlased!
si liiget üürisid sel
dudeks. ,,Mäeotsai
eest on hooUtsenu(
perenaised on hc
vahnistamise eest.
Suuremaks tööks)
„Mäeotsa" hoonele
de asetamine rõdulj
varras. Vähemalt
niideti heina ja teh|
duši. Toimkonda
ard Sukmit, Peeter
kar Lepik ja Evale
lenaised on Leida
Tanner, Johanna
Nurmsoo ja Olga
iitsesid talgupäevad(
toitlustamise eest. I
mitu talgupäeva, mi|
võtsid. Majanduslil
vune suvi õnnestuni
tuke „puhast" tehtul
„Lääneka(
Vancoiiveri
tegevusest
Vanoouveri eest
tegevus on olnud
koos iga kahe nt
igaks kokkutulek^
ühingu %evahmj
tava ettekande. Sl
takse kava IzsAvAl
sest hüvitatud liücj
maalimiskursusest
hatusel. A. Kuudrej
mesi, kes õpivad
Tähtsamail päevj
Vabarügi aastapäev
päeval toovad liii
pisteid, et kohvijooi
likumaks. 23. juulil |
laupäev", tasuta bi
oli osavõtjaid palju,
esuiesid j,lme-tansij|
re juhatusel ja Liisj
dest rahvustest taiij
paar Tengid hoo^
muusika eest.
10. augustil kori!
Manning parki jal
Seattlesse. Oktoobrij
lO-aa&taseks, mil
takso 30. oktoobril]
kannete ja muusikr
HoteUi Social Suitel
ajal. toimub käsitöcj
näitus.
Sügisene hooaeg 1
tembrü koosviibunil
Lääneks
Anne-Li Knui
MatiOtsmai
abiellusid
20. augustil lal
Rein Neggo poolt
Anne-Li Knuut Tö^
ti Otsmaa San Prl
mapidu toimus Losj
ti Majas. Külalisi
New Yorgist ja S|
Laulatustalitusest ji
osa ka pruudi vanci
Eestipärasel puhnap
tajaks Urmas Kärne
ja korp! Vironia
pniutpaari Jaak Mi
kes on elukutselt
edasi oma alal
Kalifornia (USC)
mees on sündinud
ja lõpetanud USC J
ses. Ta on töötanu
ja nüüd San Franj
alal. Tema isa H(j
oli Los Angeleses
kooli asutaja, ja pi]
taja kuni oma sun