Vaba eestlane , September 22, 1983

              Nr. 70
d nõukogude
ulatub Juri
ema töödistsi-emisi
kauge-iustil
ilmunui
ekülg kubiseb
avad selliseid
tsiplÜQ teenib
^Distsipliini
seltsimehed"
ad, toetub ka
nõudmisel
Ha poliitikale;
lis, mis tege-fravdast'
1^ ei
iduse otsus-iihiskonnsi
V. I. LeniE
põhitegurit:
j' Ajaleht rõ-latoslikult,
et
(plaanide jär-
)mmunistliku
range dist-
M Ott viinud
sotsialismi
ma progressi
tänapäeval,
manitsevas
>mmnnistliku
[äärust, mis
li tugevdami-lks
peab ole-
(kasvatamine
- töötada
lult kodumaa
mõistmise
väga ilusad
^Õnad, miUe-le
tähendus
leb. Tegeli-
3lt distsiplli-lüvanguks**,
}i ajaleht,
lezhiimi vee
itamiseks,
valitsevale
[avat ja ilu-
I hoones asub
id ]Londonis,
raate inglise
Vüel lehe-
^ega varusta­ma
ajaldi^a
l^eebraarikuu
kes oma
tanud kahe
lOT of the
|an Legation
Ilselt hoone
iri juures,
vastavate
Isti Vabarii-kdoni
esin-ieen\
s Ga-lujundajaks
rhitekt Sir
selle ehi-idüe
G. W.
loli tegutse-
[direktorina
|Hoone val-rast
David-
Ita lesk kn-boone
ostis
tkonnale ja
ised de-
[üsivalt ja
esitatud
mulje, et
idajad olid
Jlikud ekš-
Jle Eestile
1, mida au-
(ab,,suure­lt
Macart-
^e tähtsa-iMtektuuri-
Ir liihidalt
we omani-kurba
saa^
|e on Eesti
mmideks
j poolt oku-
|kse,etBri-lillegaalset
jhendriigid
(öele de ju-
5.tust, siis
50-nendate
kiUaskäi-iktsioonile
— tooni-
Qneen's
hks feaat-eestlaste
i\ säiUtab
• «f... ,
)0.
|aline tun-loonele
ja
litud kuns-
Nr.
(CXEfl
22, 1983 Uu
amsm
VALVEARST
N Ä D A L A L Õ P U L
U. ja 25. sept
dr. T. Eirataii,' tel, 751-6141
1. Ja 2.oktoobril
dr. I. Marley, tel 921-7777
¥aneöiiveri Sdtsi
mvim tegevys
Väbipeoga lõpeb tavaliselt Van-
©ouyeri Eesti Seltsi suvine tegevus
„Mäeotsa" talus. Tänavu suvel
oli seal kohn pidu: kevadpidu,
jaanipäev ja vähipidu. Peale selle
kasutasid hooneid ja maa-ala pen­sionärid,
soomlased ja paar selt­si
liiget üürisid selle oma erapi­dudeks.
„Mäeotsa" korrashoiu
eest on hoolitsenud toimkond ja
perenaised on hoolitsenud^ toidu
vahnistamise eest.
Suuremaks tööks sel suvel oli
„Mäeotsa" hoonele i uute käsipuu­de
asetamine rõdule j ai uus lipu­varras.
Vähemalt kaheksa korda
niideti heina ja tehti muid paran­dusi.
Toimkonda kuuluvad Rich­ard
Sukmit, Peeter Tanner, Os­kar
Lepile ja Evald Peolaan; pe­renaised
on Leida Sukmit, Niina
Tanner, Johanna Lepik, Leida
Nurmsoo ja Olga Vesik, kes hoo­litsesid
talgupäevadel ja pidudel
toitlustamise eest. Suvel peeti
mitu taigupäeva, millest paljud osa
võtsid. Majanduslikult on täna­vune
suvi õnnestunud, ojn isegi na­tuke
„puhast" tehtud.
«Läänekaare Postipoiss"
f d i i e ö ü v ep
pensionäride
tegevusest
Vanoouveri eesti • pensionäride
tegevus on olnud elav. Käiakse
koos iga kahe nädala järel ja>"
igaks kokkutulekuks- on mõni
ühingu liige valmistanud ette huvi­tava
ettekande. Samuti kaunista­takse
kava lauludega. Joonistami­sest
huvitatud liikmed võtsid osa
maaümiskursusest hr. Koppeli ju­hatusel.
A. Kuudrel on grupp im°
mesi, kes õpivad „linetantsu".
Tähfcsamaü , päevadel, nagu E.
Vabariigi aastapäeval ja emade­päeval
toovad liikmed kaasa suu­pisteid,
et kohvijoomist teha pidu­likumaks.
23. juulil toimus „Lõbus
laupäev", tasuta bussisõidu tõttu
oli osavõtjaid palju. Kavalises osas
esinesid ,,line-tansijad" A. Kuud-re
juhatusel ja Liisa Kannu palju­dest
rahvustest tantsijad. Abielu­paar
Tengid hoolitsesid tantsu­muusika
eest.
10. augustil korraldati bussisõit
Manning parki ja 31. augustil
Seattlesse. Oktoobris 3aab ühing
10-aastaseks, m|l puhul korralda­takse
30. oktoobril õhtusöök ette­kannete
ja muusikagi Vanoouveri
Hotelli Social Suite'is kiis samal
ajal toimub käsitööde ja maalide
, näitus. . '
Sügisene hooaeg avati 14. sep­tembril
koosviibimisega.
,L^änekaare Postipoiss"
Eesti TSIkefond ^
Eesti Tõlkefondi juhatuse ja lõukögu koosolek peeti i6.^s^^ ruumes ja
pühendatud kavatsetava ingliskeelse eesti kirjand usantoloogiat käsitleva Msimust^^^
Juhatus, kuulates ära Elsa Veli- t a d a l^
neri ja Arved Vüriahi ülevaated iwudeid, siis peab v^^^ ^ ^ f^^^sukohamaal (Root^^^
senisest organiseerimistööst, otsus- la)mprömissiks,k osa luuletõlkeid A^^^^^aüh^ ja Kana-tas
edasi minna „Coiitempprary tuleb lõplikul valikul asendada lü^ ^^^^^^^aade koHeegiumiliik-
Estonian Literature b Exüe*< kä- hiesseede vÕi mem^^^ '
sikü^ja koostamisega ja tõMmise Autorite nimeMr|a ning äutobio- "^^^^
juurde asuda. Kinnitati rida ettepa- graafmsi andmeM^^^ on mõeldud esir
nekuid jä soovitusi, v sidemeestele saata Jidiatuseaadres-i algul tiitliks, võib jääda aga sdbir
Antoloogia toimetuse koUeegiu- sü juba hüjemält 1. dets; s.a.' vainapealkina leidmisel a^
mi kuuluvad Mrjandusteadlased ja Sellejuureis tuleb autoreü teha va- •
autorid Bernard Kangro, Valev Ui- lik üsna Idüresti,^^^
bopuu ja Raimond Kolk (sidemees et koüeegiumilükmeil oleks va- ^^^^^ tõlkekulud ja muud val-
Rootsist), Asta Wülmann-Linnolt lik tehtud ja materjalid märtsiks käsikirja
(sidemees), Jüri Kurman ja Hei- 1984 edasi siaadetud koUeegiumi ^Waimis seadmi^^^^
lar Grabbi Ameerika ühendriiki- sekretärile Vaike Külvetile, Autontebnorär oleneb täiel mää
dest, Juta K. Kitching (sidemees), kes selle edasi toimetaks tõlkijaile, rai,teose kirjastämisVõimalusist ja
Martin Pühvel ja Toivo Kül Kana- Tõlgitud tööd peaksid plaämkoha- läbimüügist. Teose copyright kuu-dast,
Are Helbemäe Ingüsmaalt ja selt jõäimaMmetaja^^^M
Tüu Salasoo Austraaliast. mait 1. sept. 1984. Tõlkefondi lükmete arv on pK
Nende kõrval on kolleegiumi sek- Arvestades kogutud töödega ja devalt kasvanud ja tõusnud üle"
retäriks (sidemepidajaks eri maa- tõlkimiseks kuhiva^^a loodab lO-e. See on kujunemas globaalseks
de sidemeeste, tõlkijate, tegev- tõlkefond, et antoloogia saadakse organisatsioonikSj kus lükmeid on
toimetaja ja juhatuse vaM) Vai- kirjastada hiljemaU aastal. Austraaliast, Rootsist^ Inglismaalt,
ke Külvet Suurused võib see kujuneda kuiü^^Ä Ameerika ühendriiki-
(aadress: 771 Delaware Ave. S. W., 500 lk suuruseks raamatuks. (Tõi- dest ja mujalt, 31. juunü oli fondis
Washington, D.G. 20024, USA). ketöö tasuks määras juhatus Gan. 15339.40, kusjuures oü veel kätte
Antoloogia tegevtoimetajaks on $15 käsüdrja formaadis lehekül- saamata ja deponeerimata Eesti
Toivo Kül, kes töötab toimetajana jelt); . Sihtkapital Kanadas toetus $500.
Kanada suurima kirjastuse HcGlel- Koosolek leidis veel, et autorite Osaks lüktnemaksudele on saa-lan^
and Stewart IM: juures, kuid poolt esitatud tööd tuleks läbihige- dud ka toetusi,
on varem ohiud McCraw-Hül Ryer- da iga maa kõigi koÜeegiumüükme-a^^ Lydia
son'is toimetajaks, on ohmd Cana- te poolt,
dian Book Publishers* Councü'i leidmaks et valitud palad oleksid
võõrale lugejaskonnale küllalt
hüvitavad mng kirjaniku loomm-gut
iseloomustavad.
Kui esitatud töö seda fcoUeegiumi- Voorele $300.
Koosolekul arutati ka tegeliku lükmete arvates ei ole, tuleks neil Kesti TõlkMond^^
töö alustamist. Nü paluti sidemees- teha koos asjäosaUsega uus valik des leiti, et seni ön mindud nende
tel võimaHkult küresti ringkirjaga enne tööde tõlkimisele saatmist.^ suunas, müle eesmärgUts
ühendus võtta Uut tegevtoimetaja on eesti kirjanduse tõlMmine võiõ^^^
Ikõigi oma asukohamaareluneya- soovitada ka pärast kaastöö tõlki- keeltesse, tõlkijate savutuste hin-te
eesti kirjanike, luuletajate ja mist, kui ta leiab, et tõlge või va- damine tõlkeauhindadeiga ja infor-esseistidega,
et igaüks esitaks lik ei rahulda turu nõudeid. matsiooni vahendamine autori, tõl-kaks
proosavalikut Arutledes algatuse majanduslik- kija ja kirjastaja vahel. See on võit-
(lühijutt või katke pikemast tööst ku külge, leiti, et ettevõtte komp- te eesti kultuuri ja keele eest ja
2—10 lk ulatuses) või süs 5r-10 Utseeritüst ja kulusid^^^
luuletust tõMmiseks antoloogia oii esialgul kavas amultpagülas- iga eestlase majanduslikku toetust,
jaoks. kirjanike tööde esitamme, alates Praegu on Eesti Tõlkefondi esi-
Sellejuures arvati, et pole kindel, nendega, kes meie hulgast on juba "meheks ViUem Noolandi, sekretär-kas
meie tõlkijad suudavad saavu- manalasse vari^^^ lahku- laekuruks Elsa Vellner.
president ja omab rokeid kogemu­si
ning sidemeid, kuid ka põhjali­ku
ülevaate P.-Ameerika kirjastus­test
nmg kirjandusturust.
Kingisepalt $200, Austraalia Ees-Ü
Seltside Liidult $90, Robert
Teene fondist $317.57.
'Õlketöö tasuks on välja makstud
Elmar Maripuule $400 ja Mihkel
Lätlaste jjBerzaine" lasketiirul korraldati Balti laske või
reid.
95
Ä n i i e - U Knuyf p
Mati Otsmdci
abiellusid
20. augustü laulatati õpetaja
Rein Neggo poolt Los Angeleses^
Anne-Li Knuut Torontost ja Ma­ti
Otsmaa San Franciscost. , Pul­mapidu
toimus Los Atigelese Ees­ti
Majas. Külalisi oli Torontost,
New Yorgist ja San Franciscost.
Laulatustalitusest ja peost võtsid
osa ka pruudi vanemad Torontost.
Eestipärasel pulmapeol oli teadus^-
tajaks Urmas Kärner New Yorgist
ja korp! Vironia poolt tervitas
pruutpaari Jaak Massakas. Pruut,
kes on elukutselt hambaarst õpib
lidm oma alal kirurgiat Lõuna
Kalifornia (USC) üükoolis. Peig­mees
on sündinud! Los Angeleses
ja lõpetanud USC majandusteadu­ses.
Ta on töötanud New Yorgis
ja nüüd San Franciscois reklaami
alal. Tema isa Hermab Otsmaa
oli Los Angeleses Eesti Täiendus­kooli
asutaja ja pikaajaline juha»
taja kuni oma surmani.
Tänavused võistlused olid lätlaste korraldada — igal suvel oa
rahvuse käes kord. Läti ,3erzaine*V(Kaasi^^^^^ asub
Mount Alberfls, Torontost 30 miili põhja pool, on lätlastel eeskujulik
Bnitmekülgne laskespordi-harrastamine feisse seatud. Om olemas nii
väiksekaliibrilise püssi- ja püstoltiirud, ImavKpüsä tiu- (trap-shoöting)
Ja klubimaja, kus Isen^eeritakse kergeid eineid ja karastavaid jooke.
Lätlased on õigusega uhked oma laskeklubile ^tvian Anglers and
Hunters). Eestlastel on Torontos sisetiir jä Seedrionü väikekaliibrilise
püssi välistiir. Ka leedulastel on Kaledooniaš (Caledon) oma välistiir,
kus >saab haavUpüssi ja väikekaliibrilist piissi lasta ~ aga kõigi kohpe
laskeala tarvs ühine tiir on vaid lätteeL ^
Laupäeval, 10. sept. 1983 Md- (võimalikust 600 sumast 60 läsu-sid
„Berzaine" tiirul aset kohne- ga):
maa-Võistlused püstolis. Sel alal
on eestlased juba traditsionaalselt
viimastel aastatel võitjateks jää- .
nud ja ka sel korral ei pettunud ^ .
nad Kuigi lätlastel seekord täie- T TT 1 /T
arvuline (4-meheline) meeskond f;^:,j^^^^^^^
oli, oli leedulasi ainult 2 kohale ^""^^^i f^^^^^^^^
tuhud. Eestlasi oli 9. Nendest l u - ^ ^ ^ * Pe-gesid
4 parema tagaJäljed.^^^^^^^^^•
Laskmist korraldas ja;_juhatas . Võitis eesti meeskond, koossei-
Oskar Grauds, kes ise püssimees sus M" Gering, A. Tinits, O. Sõr-on
aga kogu asja'sel^staL ko^ ^a, T. T
raMama oh^ asunud. Pi^sivoistl^^^ C^ring teis&
s^ toimusid järgmisel laupäeval, kaugel ees - tema oÜ iŽ aimike
17. septembnl. ^^^^ m^^^^^
-stülis • yabapüstoHga. ••
.MS vaba- J a standardpüstolist.:Pildil osa lasku-•
Foto: Tommy Tomson
Standard-püstol;
1. Olaf: Sõrra ÖE) 521, 2. Ants
Tint (E) 521, 3. Arvi-Tinits (E)
502, 4. Matti Gering (E) 481, 5.
J. Usvaltas (Leedu) 467, 6; T.
Tomson (E) 461, 7. Ivo Rannala
(E) 448, 8. A. Karidins (Läti) 440,
9. L. ozols (Läti) 434, 10. J.
Toms (Läti) 404,: 11. M. Jukkum
(E) 385, .12. V. Petersons (Läti)
Matti
Tinits (E) 440, 3. Ölaf Sõ^
iavõit läks seega ^
eestlastele: O. Sõrra, A. Tint, A.
Tinits, M,,Gering..
Selgituseks võiks öelda, et j^vär
bapüstol" on ükskõik missorti
väikekaliibrüine püstol, .miUešt
lastakse 60 lasku^ 10 lasku ,,laü-da"
või rõngasmärkij 15 minutit
iga seeria jaoks. aega, kaugus 50
meetrit. „Standardpüstol" on väik-sekaliibriline
aütomaatpüstol, raua
pikkus alla 6 tolli, päästikut^mr
me üle 1 kg (2,2 naela), koosne­des
60 lasust, rõngasmärkide pih­ta,
25. meetri kauguselt. Esunesed
20 pn nn. „sk)w fire", aeg ,2%
minutit viielasulise seeria jaoks;
järgmised kaks ,,lauda" on nn.
,,timedfire^V 20 sekundit aega-5-
lasülise seeria tarvis, ja viimased
kaks marid on ,,rapid fire", 10
See
Toronto Eesti
BroadView Ave. TorontOg
Ont.M4K2R6
Informatsiooniks helistada;
465-4659
L P M I L L T A I I O RS
7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
1 plokk föänepool Jaiie'1, Bloori IShedat)
TEL.?«M535
M Ä M i D E L E ja H Ä R R A D E L E Õ M B L E M I NE
TELLIMISTE J Ä R G I
RUBY fCHNEEDER
Lätiäri
DOWNTOWN WOOLS ARTS & C R Ä R S
9 Qneen st. E. T o r o n t o m
Meü on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varras­tel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegcldamincti,
tikkimiseks ja sõhnimiseks (macrariie). ^ SKANDINAAVIAST
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA *
Kanvaa mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: c»-
masp.—kohnap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30-^. Meie
teine äri: 674 Broadview Ave. Tor, Tel 469-2005, kell 3—5 pi.
$48/
$26..
f eerandaastcis $14.-
$58.-
$31..
$16..
Emudm VälJaspooB
Kanadat:
'.^ I $44.-
$22.
$11
5 2 . - 4 ,
poolcmstcii $28.— +
VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d;
LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.— Ja veerand»
-aastas $15.— + SAATEKULU aastas $66.-^-, poolaastas
$33.—ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbril hind 60 centi
Emada aadressidele palume märMda „POSTAL CODE""
USA aadressidele ,;ZIP CODE^^^
Fangatshekk või rahakaart kfrjntadsa
FreeEstomamPnblžshers nimele,
Wlimimsaafm
VABA EESTLANi
1f 55 Lesiit St.. Don Mills. Ont.l^3B 2M3
saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
— tavalise / kiripostiga alates
........ Tellimise katteks lisan $......... siinjuures
/ ekiga / rahakaardiga. (Raba saata akmlt täbtkirjafl). ,
Nimi ....
viimane on ka „tiebreaker", m is
otsustab võidu kui kahel laskuril
on ühepalju punkte — nii nagu
sellel matshil oli Eesti meeskonna-liikmetel
Olaf Sõrral ja Ants Tin-tii..;-'
-
Võiks veel mainida, et Eesti
(Toronto) püstoliklubi meeskond
on ohiud viimasel aastal-paaril vä­ga
edukas, olles tulnud korduvalt
„liiga" riiätshidel (kus laseb 24
kohalikku klubi) esikohale. Möö­dunud
aastal olid eestlased üld­kokkuvõttes
Lõma-Ontarios koi-rnandal
kohal. Aurora Gun Glubi
ja Toronto Revolver Glub'i järel.
Tuleval suvel, 1984. a. Esto-päe-vadel
on Toronto Eesti Püssi- ja
Püstoliklubile ülesandeks tehtud,
laskevõistlused korraldada, mida
nad ka teha kavatsevad. Praegu
on käsil- Eesti Majas asuvale sise­turule
õhujahutuse muretsemine,
mis võimaldaks seal ka suvel, pa­lavate
ihnadega, võistlusi pidada.
Ilma jahutuseta läheb see katuse­alune
tulikuumaks.
Arvi Tliiits, KIoM sekretöif