Vaba eestlane , September 22, 1983

              ÄBÄ i.E$fLÄME'',m
abtfde eesf/asfe Aääfeftfirflcfjd feisipäevof / 0 nef/qpoevol
Neljapäeval, 22. septembril 198^ — Tlmreday, September 22, 1983
hakkame rcshv^p
Eelmiste aastate eeskujul algab
ka käesoleval sügisel Northern
Secondary Schooris rahvarõivaste
yalmistamise kursus Endla Komi
juhatusel. Registreerimine oli ette­nähtud
juba 19. ja 20. septembril,
kuid registreerida saab ka 5. ok­toobril
kui kursusega -alustatakse.
ESTO-84 on tulemas. Igaüks
peaks selleks puhuks omale kaunid
eesti rahvarõivad muretsema, et
meie k(^guneiiiistele. värviküllust
anda. v
Eetcaryesf fätkyb
iärvigaasi footmiseiis
WASHINGTON — USA Kong­ress
andis lõpliku nõusoleku
187,5-miljardilisele kaitsekulude
eelarvele 1984. aastaks, mis lõpe­tab
15 aastat kestnud USA keelu
keemiliste relvade valmistamiseks.
Peamiselt on argumente obud
narvigaasi 00 isevasu. Osavõtjaid eesti organisatsioonide Ja ettevõtete tutv ustamisõhtMst. Pildil vasakult EEN büroojuhataja
Televi§iOOnisCI€lt@g Prüt AruvaW, Eesti Xüt Kanadas esimees Vello Hu bei, „Vaba Eestlase"^ T.E.S. TäienduskooUde Ja lääii-
• U#w| ^ » ' M Ä laste esindaja Leida Marley, «Loomingu" laagri Julaataja Mäll Puhm ja Angelä ¥iir.
runnCitl Wdiesa? Foto: vaba Eesüane
. VARSSAVI -Poola-. kommu­nistlikud'
valitsejad, • väirskendasid
oma kakskümmend kuud kestnud
võitlust Solidaarsuse juhi Lech
walesa mustamiseks spetsiaalses |s||||@|ie setlesamciEie tutvustamise SSity iättis kwdciiiilse mml
televisiooniprogrammis, kuhu oli «
võetud väljendusi, mis ta oma kõ- Möödraiiid reede õhtid toimiis Tartu College'i!s Akadeemilise Kodin, Eesflaste Kesknõnkogu Kaiia-nedes
ütles toetiühingu^^ j organlsatsiooinide ja ettevõtete tutvustamisõhtu; õhtul
Nii oli ta: öelnud, et N . Liit on ligemale 30 eesti orgamisait§i®oiu iuvustasid oma eeSmärlke ja liikmeks saamise tingimnsi umbes ssnnnale
provokatiivne ja SoHdaarsus on arvule publikule.
hSnifTilf^^oiS?'^ Iga organisatsioon oli saanud Kuna selts on suurim Eesti Maja laste Seltsi, kus. nagu Hüdlaste
timtrimp Ta H^aniid 'kui tal ^ohnel, seina veerule asetatud aktsiate omanik, selletõttu on kõik Seltsis on liikmeks läänlased.
MT^trol^nr^^mm Ä k t l^^^^de juures koha, kus leidus üritused sealseis ruumides, samuti VeUo Hubel, Eesti Liit Kanadas
r „ t ^ ^ ^ taSci v.'.tii wale.'väljapanekuid töötulemuste üle, ka laenuraamatukogu. Eesmärgiks esimees ütles, et liit koosneb um-sa
i S ^Tpi^^^^' eTse^ mformatsiooni ja trükiseid, kuna on liikmete arvu tõstmine ŠOO-le. bes 30-st liikmesorganisatsioonist.
kujuneb talle „suureks võiduks", iga organisatsiooni esindajale anti Lähemaks ürituseks on Rene üfe- tähtsamaks praeguseks tööks
mõndcs minutiks enese ja oma or- ri.kontsert 20. novembril. •
fl^ • ganisatsiooni tutvustamiseks sõna. Taivo Ilves, esindas Eesti'Spor-
BrCSeni «iäSteCiritiee MaleMubi tutvustas L . diselts Kalevit,;: ütles et ^.ainult
GENF i-ÜRO on andnud Iraani- Joselin, * Eesti Vangistatud Vaba- Võrkpall ja suusa|dubi on teeeyad,
le üleskutse toimida kooskõlas in-. dusvõitlejate Ühingut ja selle ees- kuid tegevust peaks olema jöiki- E L K katsub taita tuhje kohu, mis
tematsion^aisete saadustega ja 10- märke Henny Aruja, samuti ka f e l aladel. Praegu on eesti >pprt on ^ s t i ühiskonnas t f b n u d , na-petada
laps-sõdurite värbamine ajalehte «Võitlejat". lagunenud Et noored , ^Msid gu kevadel Marie Underi 100.
mna Pärsia lahe sõias Iraagi vas- .võistlusi teha peavad oWatree- aastapäeva markunine ja aastalo-tu
ResSio^s,^^^^^^ võeti vastu ?esti p t n o g r a Ä Riugi, Ea- nerid, mistõttu^ võr^alHklubi pul oleva G. Suitsu 100. sünni-jaleidjategaidlipkonda
ja aja- edu oleneb sellest; Viimaster aas- paey
lehte ,,Meie Elu" tutviBstas Ene tatel on eesti ^s osavõtt oi- BKN uus büroojuhataja Priit
Runge, nM Balti võistlusist piinlikult Ar^^^
nad aitaksid Iraani laps-sõjavange ^^^^ Egbert Runge andis selgitusi^ ""^T^^TTor^i^n^et. TCnn.l.t- 5^^"^^^Siks on^ välisvõitlus Eestj
„eriti nende füüsUise ja vaimse" Eesti Skautide ja Eesti Gaidide. ^' Metsala tutvustas ,,Kunglat , õiguste eest. E K N koordmeerib
tervishoiu pärast ja aidata neid, malevate üle ^^^^^ rahvatantsurühm, eesti ühiskonna tegevust ja on
kes soovivad, asuda ajutiselt mo- v. « * v^^.- « c ; « ^ o c i ^A^ 160—170 liikmega ehk;kogu eestiaste esindajaks Kanada ameti-nele
teisele muhameedlümle maa- p J ; /T T Sn.inS KTuhi ' ^ ^^^"""^^ ^^«annete hulka
le i^}^' rl\^'Jf^^^T^T Tegevus offi väga W ja töötan kuuluvad kontaktid parlamendi-
.Fneda lerts, 1. h Meeskoori esi. erivanuse grupiga, liikmetega ja kanada ajakirjandu-
Jä*kake vSiflüStr ^ l Ä s a S a T e 'S Mall Puhm, omaaegne Loomin- sega. Iga eestlane Kanadas kuulub
Shutätakse pT OOlCikCiid ^^t•jt. o_s^l.^^ g- laagn juhataja kmsus ostma f^^^^^^^^ , . l o o ^ f n ö / i o i o c f i^hH^A niwmt^ et vauoma eeneTatsioom lanKumi-
Kanada Eestlaste Ajalooko»
misjoni töö, kus jätkatakse jät-küteose
eeltöödega.
vaatamata tugevale Iraani vastu­seisule,
avaldati üleskutse intemat-sionaalsejle
örgnišatsioonidele, et
VARSSAVI
" " " • ^ " " ^ nooresi^K^^^ j^;^^^ llbumit. et-vanema generatsiooni M ^ ^ ^
Vangistatud ^^^^^Sfx E^^^^^ Kuki. ütles ka, et Estonia koori sega väheneb toetajaskond mis-
Poola keelustatud ametiühingu So- trifjato^te Seltsi esime^^^ H . harjutused on Peetri kiriku ruü- tõttu nooremad peaksid neid asen-ilidaarsuse
nõuandja Adam Mich- _ . J j-^ ^.^ j»^^ prod.u k..ts i- mpc dama.
nik on salaja vanglast ühe üles^ ^rMii VommPrt«!kiin«;ti ia Salakõrtsu Leida Marley tutvustas ajaleht Vello Salo tutvustas „Aja Kir-kutse
välja smugeldanud, mis õhu- " r ü Swood R^^ "VABA EESTLAST", T.E.S. ja", kirjastus. „Maarjamaa" välja-tas
keelustatud am^^^^ kus on ihnumisel Uku
dajaid jätkama nende põranda- T» v m a Ppptri Masingu tähtteos tema 75. sünni-alust
vMust. Ta arvas siiski et IZTl^^^^^^ " — päeva puhuks.
*Ä T^yr;«w koguduse vaimuliKKu oTKestrit ja ,ffi^n«,asnHwn>o«rDoc ^ ^
see on topiti P*fc marss Mujh- « silja:S..Seppit, pr. Mäl- . .
a ± on uks_ KOR'i asu^ajabge i„ ^ätnumailaste Sd?si E. Liik
nutoe im^siaal on ^ t a d ^^^^ Hiidlaste Seltsi, kuhu kuuluvad . ' IMaiJQ
^adetud Comimttee for Wo*ers ,i„„it hiidlased. O. Piü Eesti Ma-
Defence nimest. Michmk ivangis-
Prähnu rand ja Lüva laugas,
Tohvri laiud jä Kurisoo augud
moodustavad paikkionna, mis on
omale nime Emmaste saanud sel­lest,
et ammustel aegadel olid su­viti
kodus põhiliselt amult naised,
mehed leidsid tööotsi mandril või
mäailmameredeL Nüüd Eöimaste
pere kasvavat, noored tulevad pä­rast
koolüõpetamist või sõjaväe­teenistust
kodukanti tagasi. '
Pool tosinat aastat kummitas
Emmaste noori mehi pruudiprob-leem,
sest naistel, kel laudatööks
Tõi muuks raskemaks ei oüiud jak­su,
ei olnu4 kohapeal tegevust.
Probleem lahendati suveniiride-tööstuse
organiseerimisega kol­hoosi
juurde; nüüd tehakse seal
meeneid, nööpe ja lusikaid, tööle
on rakendatud naisi, kellest leidub
poissmeestele ka elukaaslasiV
, Viimastel aastatel olevat Em­mastesse
juurde tulnud kümneid
mimesi. TUli loomatohter Jüri
Lauter koos arstist abikaasaga j
mistõttu saadi jälle avada kohalik
arstijaoskond. Inimesed helistavat
mitmelt poolt ja küsivat, kas on
saada tööd ja elamist, tahtmine
olevat sinnamaale kodu rajada.
Tuleksid kasvõi hommepäev, aga
esimeseks probleemiks on ikka elu­ase^
Tahetakse omaette elamist
maalapiga ja õuega lastele jooks­miseks.
Kolhoosi ja elanike ühisjõul on
vümastel aastatel uue ijme saanud
ligi 30 endist maamaja. Need kor­rastati
hoole-armastusega, nüüd
jooksevad lapsed Õuemurul, süma
paistavad ilupuud ja põõsad, mõnes
aias oma bassemgi.
Hiiumaa maakodud on olnud su-vitajaüe
tähelepanu objektideks ja
paljud talumajadki on aastate jook­sul
saanud suvitajate omanduseks.
Nüüd saadetakse suvüate soovijad
tühjade kätega tagasi. Kolhoos os­tab
äira kõik siitkandi hooned, mi­da
võimalik elamiseks kohandada.
Kuid lausa valu tegevat, et mõni,
Imnainimene, k^s suviti nädala
leiab aega kodusaarel olla, oma
isakodu rahuliku südamega lagune­da
laseb.
Koos uute tulijatega suurenevat
katsikulkäimise sagedus. Et noor­tel
emadel pisipõnnidega kõik ker­gemini
laabuks, on Jausas ehita­misel
lastepäevakodu.
Lastepere suurenemine on tööd ja
rõõmu juurde toonud Emmaste
kooliõpetajaüe. Kui veel pool tosi­nat
aastat tagasi oli koolis 130 õpi­lase
ringis, siis möödunud aastal
oli lapsi juba 186. KooH suuremaks
mureks ön võimla puudumine, mi­da
loodetakse siiski lahendada.
Tänavu lõpetas Emmaste 8-klas-süise
kooli 19 õpüast, kellest suu­rem
jagu tahab valid^ edasiseks
õpingud tehnikumis või kutsekesk-koolis.
Mullu said 23 siitkandi inimest
kätte keskkooli lõputunnistused,
ühiselt alustati kaugõppekeskkoo-lis
ja ühiselt oli rühitud ka lõpuni.
Oktoobrist aprillini kulusid kooli­pingis
kõik kolmapäevad ja laupäe­vad.
Kolhoos säüitas keskmise töö­tasu,
hoolitses ka selle eest, et va­jaduse
korral Kärdlast õpetajad
kohale toodi. Nüüd lüguvad mõti:ed,
et uus grupp võiks selliselt kooli-teed
alustada.
Emmaste rahvas ei kujutavat
ette elu üma kultuurimajata. Aga
samal ajal teeb see ajahambast
puretud, sõjapäevü hobusetalliks
kasutatud! hoone, mida rajooniar-hitekt
tahtis juba sulgeda, neile
praegu ka kõige suuremat muret.
Laulu- ja tantsuhuviline on sünne
rahvas ikka oluud nmg kui mõni
üritus toimub on saal pügeni täis.
Nüüd olevat plaanid peetiid ja vars­ti
minevat kontor-klubi ehitamiseks
lahti. Selle üle võivat rõõmustada
naisansambel, rahvatantsurühm,
näitering, tütarlasteansambel, kü-lakapell
ja kõik meelepärase tege­vuse
otsijad.
Nagu alul öeldud, avati arsti-punkt,
nüüd käivad mõti;ed hamba­ravi-
ja füsioteraapiakabineti sisus­tamise
ümber. Paremini saavat
korraldada ka teemndust, on ava­tud
kompleksvastuvõtupunkt, kaks
korda nädalas käib kohal juuksur.
Juba mõne aasta eest alustas Tal­linnast,
tulnud Asta Leppmets
naisteriieto Õmblemist, nüüd leia­vad
mehedki, et ülikonnapröovi
võiks kohapeal teha.
Hiiumaa majandeist on üitensiiv-seim
töötunne just Emmastes. Pii­matoodang
on suurenenud; tahe­takse
likvideerida ka eelmistest
aastatest rügile jäänud võlg liha
tootmisel. Söödavarumine kulgevat
kenasti, loodetakse' head vüjasaa-ki.
, •
Emmastes on kanged laulunai-sed,
sest kui nad hääle üles võta­vad,
süs andvat kuulata. Laulud
kõlavat tihti Emmaste kultuurima­ja
vanade päevinäinud seinte va­hel.
Kuid laulud helisevat ka süs
kui toimuvad paadiretked laidudele
või minn'akse Saaremaale Soela väi­na
mängusid pidama. Oma Em­maste
laulu veel ei, olevat, aga see
võivat varsti sündida, sõnasead-jaid
olevat häid, Jküllap siis viisi-meistergi
leitakse.
• 7 • • , Poola sotsialistlikku süsteemi.
y iijon abielukhytys
dastas N. Liidus
MOSKVA — N . Ludu abielu-
Eolmandaks iseloomustas tai
oma keelekursust, öeldes et ku­na
keel on elav asi, siis see va^
Detence nunest. Micnm-K ^vangis- V .e.tnMci.t jah ka puhastamist. ,
tati, kuna ta oli tahtnud kukutada J^' ^^^^/^.^^^^^ os^mxm^X ^ . j^-^j^^ . seigitustosole- Keelekursuse ,algus on 4. o k
TTO^^i. „^*.;«i:„fi;vi.„ . i i c t ^ o t v ^ i simses eesu unisKomidjy. j^^^ neutrompoomi. TziXixi Colleee'is'
^ Edasi Ene Rannala tutvustas - Vesmikupomm plahvatab kogu ^pp A r u j a l '^
T.B S.^ Lasteaeda, kuhu vaetakse maadma puruks. Neutronipomm, ^orSe^^ Infctekus
l a p 3-—7 aasta vanuses. Margit hävitab! omalt poolt kõ^^^^ . , , . r,, ..
Viia tutvustas kõiki Torontos ole- aga ehitused ja kaubad jäävad jä-vaid
eesti klaveriõpetajaid ja kon- reie. [•
, , , , , .... . servatooriumi eestlasist õppejõude. ^ Ettekande järel tuleb üks vanem
lahutustest kaks kohnandikku toi- ^^^^ ^^^^^ õpetajate Kesk- naine referendi juurde ja küsib:
muvad naiste algatusel, kurjutab ahingut ja hiljem T. E. Seltsi, - Sain kõigest aru, mida kõnele-
-ajaleht „Literaturnaja Gazeta . T..n.f. ™ ^rmutav! Aga
öeldes et see ©u Toronto Ja , ""«v °
Pb^tci m^ijdndu^k^^^^^ raskeim pära$fsodo
VARSSAVI - Poola kommiinlstliku partei' j ^ ^ ^
et Poola võitleb praegu raskeima finantsilise kriisiga, mis on olnudl
palgast n maailmasõda, mistõttu toiduainete hinnad tõusevad 1.
nuarist 1984 30—40 prots. vÕrra.
Leht arvab, et naistele osaks saa­nud
kõrgem haridus on põhjusta­nud
lahutuste neljakorchstumise
40-ndaist aastaist peale. 1981. a.
oli N. Liidus peaegu üks miljon
^abielulahutust.
igasuguste raamatute kohta. Tartu
Instituut, Tartu CoUegel akadee­miline
osa oma loengutega ja ar­hiiviga
talletamiseks ja õppema­terjalide
võunaldamiseks. Kolmas
AABS'i internatsionaalse taseme­ga
teaduslik organisatsioon välja-fim..
b. rBskom.i.a .e.e sfflaste koondi_s^, ^n'ii^ eSmiruesedü ilJaaa "m"t^iomÄeess'ee'fdl^ o^n^ s aiii» i.. rjnk-rorn^v eor^ei ntjs.i,d*e«g^a, .. + oL; «õ«^-
miUe eesmargita « » E « h n«d. aga kaubad on k a d J d ?
võitlemine, eesti noorte toeta- .
mine lasteaias,
ja noorsootöös.
f»LACS
Noor proua tuleb autosõidult ko­ju
ja ütleb mehele:
„Kuule, Heinrich, võta midagi
ette, see tundmatu mees, kes väl-
•ioe CAicoVk Irl: M i i l i d 1
puks veel ESTO-84 informatsioo­ni
väljaanded. Piret Komi ütles,
et AkadeemiHse Kodu nloodusta-yad
'21 eesti akadeemilist organi­satsiooni.
Maiki Andre-^Lupp ütles lõpu-
TOMOMTO
:1)463 Yonge St. WiUowdale M 2 N SSH'
(Finchi lähedal) — Tel. 222-7575
^ ^ KINKieSEMETE VÄUÄyUüiC .
septeiiTjbn üõpame '
20—30% HINNAALANDUST
KUMMISAAPAB MEESTELE' $36;«=.
' 1 NAISTELE $2S.-«-
Avatud:
esmasp., teisip., kohnap.' 9—6, neljap., reedel 9---8, laup. 9--^
Ur.T. r 11 T''T.Z sõna, kahjatsedes, et sellele infor-]^
fa rn^uuSdf e; i jaa m" ^m'u^sft ' "en' ^am^ ma- mati vsele^ ..k^o^o s^v^i^ib^i^m^i^s ele oli tui-
;,Hm, hm! Kus sa temaga siis , -ühe õhtuga pole
õieti kohtusid?" mat tähelepanekut, aga järgmi-
,,Siinsämas " tänavanurgal, sel korral võiks see rohkem õm-ma
tema autot müksasin ja tal au- nestuda.
touks eest ära kukkus." . „ , , t
Korraldavasse tounkonda kuulusid
Johannes läheb jälle kõrtsi oma Piret Komi, Anne Tüll, Kadi Kal-abielumuresid
uputama Ta ütleb juste, Maiki Andre-Lupp ja Aka-*
sõbrale: ' deemiliše Kodu majaisa M . Aher-
„Meie külas on üksainus mees, mäe. ^ r r ^i-u T W
keUe naine on tõepoolest ingel, ja õhtul esitati helilindilt T. E.
see on meie hea sõber Schultze." Meeskoori laule,' oli haar ja pa-iiH
RphiiMva^t, ^» kuti kohvi. Osavõtjad avaldasid
soovi, et seda korrata.
„Kuid Schultz© on ju leski'
Partei teade põhjustas poolakate
hulgas paanika, rahvas tormas
äridesse oma tagavarasid suuren­dama.
Poolal on halbu kogemusi
samasuguste varasemate hinnatõu­sudega,
mis põhjustasid rahutusi ja
sai mitmele parteijuhile saatusli­kuks.
1970. a. toiduainete rahutu­sed
Balti mere rannikul kukutasid
kompartei juhte ja põhjustas ise­seisva
Solidaarsuse ametiühingu
sünni, kes protesteeris raskete olu­de
vastu.
Vanem parteitegelane Manfred
Gorywoda iitles partei keskkomi­tee
majandusekspertide koosolekul
Varssavis,
et teade hinnatõusust on põhjus­tanud
hullemaidki kuuldusi ja
paanika mõnes Poola provintsis.
Hinnatõusuga langeks tööliste elu­standard
4 prots.
Poola juhid on süüdistanud prae­guses
majanduslikus kriisis USA
fmantsüisi sanktsioone, mis järg­nesid
sõjaseaduse rakendamisele.
Praegused majanduslikud kohustu­sed
selles võlgadega koormatud
riigis olevat ,jVäga komplitseeri-
Hinnatõusu peetakse , Poola riigi
raskes olukorras väga tõsiseks,
mis põhjustaks tarbeainete puu-dust
ja 300—40,0 prots. toiduaine»
te hinna tõusu pärast ametlikku
hinnatõusu 1. jaanuaril.
Värskemad un^ed loete
„VABA EESTLASEST"
a><Kii3>(>«B>o«t»<)«B»n«»nfizi>fl<
obielluinine keelatud
PEKING - Hiinas kehtestati
määrused, niis l^elasid oma koda­nikele,
kes töötavad „konfidentsi-aalselt
tähtsaü töökohtadel" abiel­lumise
võõrastega. See r samm oli
teme katse piirat^ mitteseaduslik-ke
kontakte hiinlaste ja võõraste
vahel. Uued eeskirjad keelavad
abiellumise välismaalastega ja te­gelikult
iga ülikooliharidusega
himlase vahel, kuna vümaste tööd
peetakse tähtsaks, või maal, kus
isegi ilmateade on riigisaladuseks,
„konfidentsiaalseks".