Vaba eestlane , May 12, 1983

              ' VABA EESTLANE neljapäeval, 12. maü 1933 ^ l?iiursday,:M 1983; Nr. 36
BEESEB
o KRISTJAN PALUSALU
Nii hõiskasid eestiased Palusalu­le
1936. a. Berliini Olümpiamän­gudel,
kui Kristjan raskekaalu va­bamaadluse
finaalis: võistles soom­lasega,
keda lõpuks' võitis 3 ;0. Ka
klassikalises maadluses pidi Palu­salu
võitma iieli vastast, et pääse­da
finaali euroopameistri sakslase
vastu, keda samuti võitis 3:0 vaa­tamata
küünarnukis tekkinud när-vipõletiku
valudele. Vabariigi Va­litsus
autasustas Palusalut Pillapal-lu
taluga, Hjdlljse elamut veelgi
omab ja fcülastat). ,
10. märtsil sai Eesti kõige aega­de
nimekamaid jmaadlejaid, «maa­ilma
Kristjan" 75-aastaseks. Tema
oli esimene, kes samal olümpiaadil
võitis mõlemad maadlusstiilid.
Nooremalt mängis Kristjan jalg­palli
ja tegi jookse, aga kehakaalu
suurenemisel läks üle „rabelemise-le",
mis kujunes maadluseks siis,
kui naabruse sepäpõiss talle võtete
õppimiseks laenas maadluse õppe­raamatu.
•
Sel ajal olid teised määrused,
„selga siis mati poole lasta ei toh­tinud,
loeti ära, aga tegehkult. seli­li
ei läinud". Sellest tingitult oüd
Kristjani lemmikvõtteiks eestvöö
kasutamine, poolnelson ja käevar­re
lukk.
Praeguste maadlejate kohta Ees­tis
on Kristjan öehiud: „Poisid os­kavad
kõike, aga väsivad ruttu ära
ja hakkavad siis teiste rünnakute
eest hoiduma ning saavad hoiatusi, a .
aga see on teisele kasulik, saab te- 1^
ha, mis tahab. Tuleb ikka ise viha­selt
peale hakata. See ei tähenda
midagi, et kaotad, pärast saad või­dud
kuhjaga tasa."
Palusalu elab nüüd pensionärma
Meriväljal Lodjapuu tänavas, mit­te
kaugel Tallinnast, koos naise ja
tütrega.-Ligiläheduses on ka poeg,
kelle peres kaks 8- ja 1 Ööaasta va­nust
poissi.
Sulle, Kristjan, soovivad palju
rõõmsaid aastaid spordiveteranid ja
eestlased nii lähedalt kui ka kau-
Kanada noorte
(Juvenile) võr
esivSIstlysed
Nagu eelmises Vaba Eestlases rohumaa
juba lugejaile teatatud, toimuvad : -. - - . . ^
tänavused Kanada noorte esivõisft-lused
käesoleva nädala reedel, lau- SvGH SalUIVia^
päeval ja pühapäeval, asukohaga
Variety Village, Birchmount Rd.—
Danforth—Kingston Rd.
1. Eesti vaimulik, kir- Koer — laste keel^, 35. Linn
•janik ja riigimees, 5. Alev Lääne- Etioopias, 37. Häving, 38. Küši-maal,
9. Ohvri asetamise paik, 10. mus, 40. Kõverjoon, 42. Seen, 43.
Laohoone, 11. Võlu, veetlus, 13. Naiskuju Vanas Testamendis, 44.
Omaaegne eesti ajaleht, 15. Roh- Palga ettemaks,
kem kui ükSi 17. Linn Saksamaal,
18. Paiguta, 21. Mehenime lühend,
22|. Mitte märja, 23. Linn Eestis,
24. Mehenimi, 25. Pruuk, tava, • ^ o^^^^ n xrr,^
27. Hoiab läe;a paigal, 3a Kui^ ^ ^ " f " Ä S , ^ f n f ^ J ; i • : ^
maa, 31. Plaadilt, kilbike, 34. ^L";
,1...:XÜI
Loodusenähe, 3. Koht Tallinna lä­hedal,
4. Puuvili, 5. Suur nimi
Sven Salumaa, eestlastele tuntud
Nüüd on ka selgunud võistluste tennisemängija nii meie oma võist-kava,
mis puudutab meie noorte lustelt kui ka idaranniku türniiri-
Kalevi meeskonda;
rahvas Venemaal, 12. Hästilõhnav
aine, 14. Situatsioon, 16. Paljaks
aetud pea katoliku vaimulikul, 18.
Sõna palve lõpus, 19* Eesti teater,
20. Kingakonts, 25. Juhtum, 26.
Eesti keelemees, sJõnaraamatute ja
õpikute autor, 28. Lind, 29. Mitte
lahja, 32. Olete, viibite, 33. Hulka,
vahele, 36. MootorsfõidukV 37.
inglise kee^
ELEKTRIK
SÜMefleaded, nnendoBed Ja paraa-ehmiajades
JM ettevõtete®.
Hatling 762-919(1
Iitis&iitsiir.£1044
9.00 Kalev vs. Saskatchewain
12.00 Kalev vs. Alberta
14.45 Kalev vs. Nova Scotia
17.30 Avatseremoonia ja defilee
19.45 Kalev vs. Quebec
LaupäevaV 14. mall:
10.00 Kalev vs. Manitoba
14.45 Lõpumängud (veerand-finaalid)
17.30 Semi-finaaüd
delt, lisas oma: paljudele saavutus- 39. Sink
tele veeL^ühe v^idu.^.1^^
Glassic võistlustel Port Washmgto-nis
Long Islandil, N.Y., võitis ta .
kuni 16-aastaste poiste^^^^^M
oma vastase kahes setis, 6-1, 6-0. yUHENDUS
MemuseSÄ^^^M
iimes» Galüa; 10. Tongi 11. Mõra, 12.
Imelik, 13. Tootev, 15, Erma, 16.
Esitlema, 19. Varandus, 21. Raev,
o 1 x>r XT 23. Trõska, 24. Termos, 27. Ruun,
Soomlane^ Maitti ^Nykaaea^ vmts 28. Sein, 30. Maimik, 51. Arg, 32.
maailmakarikwistluse järjekordse j^^jj^^j^l^^
etapi Jugoslaavias ja kogumid 27T V
15.00 Finaal-mäng Kanada noorte punkti, tagas endale üldesikoha. Püstreadg L Ttt, 2. Rootor, 3.
meistritütlile. ir- Bogota, 4. Demavend^ 5. Ugri, 6.
Eesti noored ootavad rohket Pontiäcis, Michiganis peetud si° Raamot, 7, Alal, 8. Vasknarva, 13.
kaasmaalaste osavõttu ~ õhutust sevõistlustel hüppas 21-aastaiie Tervitama, 14. Omar, 17. Instinkt,
ja ergutust on sellistel võistlustel Michael Conley kolmikut 17.23, 18. Elas, 20. Noorik, .21. Rooste,
alati vaJEo mis on sisehooaja parimaks saavu- 22. Eksite 25. Rong, 26. Suka, 29.
tuseks. Nui.
mm
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGAN rg
SOOOShsppard Ave. E.. Scarborough.Ont. MIS 4L9
MUL jüTTUs
Müük ja rentimine ,
Tel 291-5054, kodas^ 423-571(5
PRAEGU, ENNE TööliOOAJA ALGUST VÕITE SAADA
MEILT ALUMIINIUMITOOTEID MADALATE KEVADISTE
^ fflNDADEGA^^^
Alumiiniumist aknad j a ulcsed
Termoäknäd
Aknaluugid
Välisseinakatted
SOOMEETTEVÕTE' •
AUJMiNUM
34 Charles Tupperür.
Scarbörough
281-1175 " 759-8335
Räästaalused
(soffit & fascia) .
Vihmaveerennid
Katused
TASUTA EELARVED
Alcan
Products
Authorized bealer
KK Kyltaiirifondi auhinnaga kroonitud
IVAR iVASK'i
LnMetaja kaheksas Iiraleraamat on pühendatad oma sBnnod
vanemaile ,)kdle vaimust ja vaimiBstasest sfündisäd venuida Ja
verandaraamatn antQr<^
Muugil VABA EESTLASE tatituses
maa
ILMUS
sesHitiiEincišjutte inglise keeles
31
tõlkinud GiseloMcBride
MUINASJUTTU JA KOKKUVÕTE «KALEVIPOJAST
>.95 — 50 centi postikulD
idadel veal Vabo Eestlase talituses
Mm KALLAS
MAN
Aga kui tema nägi oma ema
Maret enese ees seismas ja mäletas
tema kalleid õpetusi ja tema mee-leyaprust,
siis ei saanud ta enam
talitseda oma rõõmu, mis kihas te^
ma soontes, sest tema oli kindel,
et vaknistab oma emale niisama
suurt meelehead.
Siis-litles ta Marele, (jyma emale:
„Ema, — ei täideta nüüd kotte
leivaviljaga, vaid kallima kümnise­ga,
kui veel kunagi on Sakalast
Viljandi lossi viidud,"
Aga Imant nägi oma ema Mare
näo kiirelt kahvatavat, ja Mare
ütles: .
• „Mis on. sul 'EÕuks, mu. poeg
Jmant?"
„Homme õhtul saab su sihna-tera
suure au osaliseks, sest enne
kui öö jõuab, langeb Viljandi
loss."
Aga Mare ütles teine kordõ
Siis vastas Imant: .
„Mis on sul nõuks, mu
Imant? Mis on Sakalas teoksil?"
. „Sada rege läheb homme Vil­jandi
lossi kümnist viima, ja igas
rees on kaks viljakotti ja küüdi­mees.
Aga see viii peab ühe öö
jooksul verise lõikuse andma, sest
igast kotist tuleb välja sõjariistus
mees, ja Viljandi loss on meie
oma."
Siis ütles Mare, tema ema:
„Kas seda tähendas siis meest©
käik? Kas oled sa lubanud ühes p,Oi, kui mina suudaksin sind
minna, mu poeg Imant?" ümber pöörda!"
Siis ütles Imant: . Siis ütles Imant:
„01e julge ja hõiska rõõmu p8r „Mispe^in mina siis tegema?"
rast, sest mina olen eshnesel reel!" Aga nüüd murdus Mare, tema
Siis kuulis ta oma ema küsivat, ema meelekindlus, nagu üleujuta-ja
tema hääl oli otsekui võhivõõra tud jõekallas, ja tema ei mäleta-oma:
nud sel silmapilkmel enam oma
„Kes käskis sind esimesse rek- esiisade kangelastegusid ega omä
ke?" õpetuste häält, vaid temas ärkas
Aga Imant vastas oma vaimu- talitsematult sünnitaja valu oma
joovastuses: sündinu pärast.
„Ise mina tahtsin!" Ja tema haaras kinni oma po-
Aga kui tema need sauad oma jast Imandist, otsekui teda kinni
suust oli saanud, siis nägid tema pidades, ning kisendas:
sihnad imestelles äkki Mare näo ,,Sa ei lähe, sa ei lähe ju kaasa,
muutuvat, nii et tema enam ei mu poeg Imant, sest see on sur-tutidnud
oma ema vaadet ega te- makuristik, kust ei tule keegi ta-ma
vaimu lõkendust. gasi!"
•Siis ütles Imant: Siis ütles Imant tumedalt:
„Kas ei hõiska siis sinugi süda „Jä see on siis see nõu, mis sa
rõõmust, ema?" . minule annad?" . ^
Siis ütles Mare, ja tema hinge- Aga ahastus oma poja Imandi
õhk käis kähisedes: elu pärast vapustas Mareta tema
„Teeminumeelejärgi, mu poeg emarja ta kordas valusate pisara-
Imant, ja ära mine Toomapäevai tcga: ,
Viljandi lossi, sest see on juba va- ,.Mu poeg, mu poeg,
nast saadik hädaohu ja hukatuse nende kilda!" /
päev, ning kes sel päeval suuri as- Aga nüüd sai^^^ ta
ju algab, surma see saab." ägedaks ja hüüdis:
Aga Imant võõrastas oma,ema „Kas'tahad Sä siis, et kõik ku­ja
ütles:'' . siksid: kus on Imant? Sakala noo-
„Miks sina nüüd kahkled, kuna red ja vägevad^ mehed on siin, ja
ise oled mind õpetanud, et siig !ä- nende arv on täis, aga Imant, Val-heksin,
kui kutset kuulen?" - deko poeg, peidab end ema ahju
Siis ütles Mare: taga> nagu vanadusest väetid ning
„Mupoeg, mina olen juba ela- liikmeist lonkurid!"
tanud ja lesk,- minu puusad on Aga Mare langes maha, kaisuta-närtsinud,
ja kui sina kooled, ei des oma poja Imandi põlvi, ning
mina suuda siis enam poega güa= kisendas:
nitada!" ,.Mis puutub- minusse mu rahva
Siis ütles Imant: vabadus või Viljandi lossi müüride
š,Need on võõrad kõned, ema, murdmine^ kui sma hukka saad,
ja nuna ei mõista sind, sest sina muP^^^S^ant!" - i . ^-
ise toitsid mind kangelaslugudega Aga Imant^ Valdeko ])oeg,j^l-nagu
oma rinna piimaga.'" gas oma ema Maret ja tema vai-
Siis ütles Mar©: nõrkust sel tähtsal hetkel ning
ütles:
„Kui sina unustad omad õpetu­sed
ja selle, milleks minu sünnita­sid,
ema, siis pean mina neid niee-les
ja toon s|lle kuldse kera, mis
kord taevast su aeda Veeres, kui
mind sigitati."
Ja Imant tõmbas enese ema
Mare käsivartest valla, r.Js püüd­sid
teda kinni pidada, sest tema
meel j anunes võitluse ning võidu
au järele.
Aga kui Imant oli läinud, siis
pääses Mare, tema ema huultelt
hädakisa nagu sünnitaja naise
oma, kui teda lapsevaeyaga üpris
vaevatakse ja tema tuhküdes vään­leb,
ega voi tema valu saladusse
keegi tungida, milles tema ihuüksi
peab olema.
Ja kuigi tema oli seitse korda
oma ihus sünnitaja tuhkusid kan­natanud
ja seitse poega ihnale too­nud,
siis tundis ta nüüd uuesti
seitse korda neidsamu valusid oma
vaimus poja Imandi pärast, ning
need olid põletavamad kui ihu VSL-lud.
Nõnda kui ütleb juba vaga ku­ningas
Taavet:
„Mu poeg Absalom, mu poeg,
mu poeg Absalom! Oh, et ' ma
oleksin ära surnud, mina sinu ase-mei!"
Ja see ep okud tõesti mitte selle
naispoole enese töö, vaid Neitsi
Maarja arm, mis tema, maamada-luse,
enesele abitiõuks ära valis, et
tema kaudu pidi Viljandi loss ning
terve Liivimaa ühes oma kristliku
kirikuga hukatuse eest hoitama.
win vonHerike oU parajasti tagasi
tulnud Tallinna Toompealt, kuhu
tema oli määratud Komtuuriks pä­rast
P. Jüri-õö mässu. J, Goswin
von Herike oli enesega kaasa too­nud
suure hulga rittereid ja toom­härrasid,
et neid piduükult kosti­tada
Vüjandi lossis, nõnda kui oli
sünnis nende seisust mööda. Aga
Ordu lossides Liivimaal' on juba
vanast ajast olnud seesugune kom­me,
et kedagi aadlikku — ega tõsi
küll ka mitte-äadlikku! — ep ole
lastud tühjalt ära minna, vaid on
igaühele auväärselt pidu peetud,
kalliste viinade ja kingitustega.
Sest Komtuurid ja Foogtid on sel
ajal elanud üpris priiskaval kom­bel,
nagu kuningate kõrvased, uh­kustades
kuldkeede ja riiete tore­dusega,
nõnda et nende ees on
käinud vahel koguni kohn pasuna­puhujat,
justkui vürstide ees.
Aga Viljandi Komtuur Härra
Goswin von Herike oli kõigist Lii­vimaa
Komtuuridest kõige rikkam,
ja tema varandust arvati kolme­kümne
tuhande Riia marga peale
kullas, peale selle lauahõbe, ja pal-^
jalt tema kuldsed kaelakeed on
kaalunud üks kohnatkümmend
Ungari naela.
Siis oli Vüjandi lossi suur saal
tungU täis kõrgeid aukandjaid,
suursugu rittereid, toomhärrasid ja
nende kannupoisse, samuti kui los-sisulaseid,
sest nad jõid ühes oma
isandatega, ja lisaks veel kokkasid,
teenijaid ning mängumehi, kes pi­did
võõraste rõõmuks armastusevii»
sisid veeretama.
_ õhtul enne Topmapäeva
olid suured joodud Viljandi Ordu-loÄ,
sest Härra Komtuur Oos-