Vaba eestlane , May 12, 1983

              . 2 VABA EESTLANE' neljapäeval, 12. niaii 1983 - Tiiitrsday,,May 12,1983 Nr. 36
¥ABADE EESTLASTE HMimANDJÄ
mBA £BŠTIJIME
:' O/Ü Vaba EesÜäne, 1955 Lesli© St
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino J5e, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 4444823, talitus (tellimised, kuulutused,
! ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $48o—p poolaastas
ja veerandaastas $14.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—,
aastas $31.— ja veerandaastas $16.rr-
Aadressi muudatus 50 c. i — - Üksiknumbri hiad 60 c.
F R E I I S T O N IÄ
Published bj^ Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie Št. Don MiUs, Ont. M3B 2M3
Kanada ajakirjanikud-reportericä
on ilmselt paremad spioonid kui ve-meiaste
kasuks töötavad agendid,
kuna neil on viimaste kuude jook­sul
õnnestunud paljastada Kanada
keskvalitsuse ja Ontario valitsuse
eelarveid enne nende ametlikke
avaldamist. Eeskirjade kohaselt
peavad eelarved valmima suurima
saladuse katte all nmg jääma ava­likkusele
suletud maailmaks kuM
selle momendini, mil finantsminist-rid
need parlamendile ette kanna-
(nilliilltlillHUillillllllllllllI1!llllliHliiilllllllllllllllillli9lllllJtiiS8IS9Slllliin
Eesti mast räägiti. v^lpMma^^^
tiaš palju I äsja toimunud emade­päeva
aktosteV milleäe kqrraldaja-tteks
OÜd peamlsdt eesti täiendus-l:
oolid. Emad^ie peeti siidanilikke
^õnesid, tõisteti esil^ nende suuri
|a sJlmapaistvaid teeneid^^^^^^I^ kas­vatamisel,
eesti kodu traditsiöpnide
säilitamisel ning eesti keele ja ees­ti
vaimu alal lioidniišeL - Tänutä-ieks
suure vaeva ja tehtud töö
eest ulatasid väikesed lapsekäed
neile kikukese kevadlilli, mis
sümboolselt väljendasid seda air-mastust
ja tunnustust, mida vääri­vad
(eesti emad, kelledel on suured
teened eesti südametukse löömüse!
iUe pikkade aastasadade ja eest!
keele säilitamisel vaatamate voo­likele
oludele jä võõrad valhita»
kut lung rahvusliko kasvatuse ja
eestluse viljelemine kodus võib
lõppeda kogu perekonna Siberisse
Kuid eeskirjad on eeskirjad ning
tegelik elu on tegelik' elu. Suurel
uudiste jahil, kus nähtavasti üksM
vahend ega abinõu ei ole enam pü­ha
eesmärgile jõudmiseks, kasuta­takse
igasuguseid trikke eelarve de­tailide
kohta andmete saamiseks
ning nende andmine avalikkusele
serveerimiseks. Födaraalvälitsuse
äsjase eelarve valmimisel filmis
üks televisiooni' kaameramees !i-nantsminister
Lalonde selja tagant
salaja eelarve kausta lehekülgi km
minister neid lehitses. Selle triki
tulemusena sai avalikkus jube enne
eelarve parlamendile esitamist mõ­negi
eelarve saladuse jälile ja La­londe
oU sunnitud eelarves mõnin­gaid
summasid muutma. Nüüd juh-Äsjased
ümberseaded Eesti NSV asehaldurite hd^^^ tus sama lugu Ontario provmtsB
vänud eestlaste jä rni. jeestlaste vahel Paistab, et iga kord kui jeestlastel köie jäme ots peost kipub lihi- eelarvega. Seekord tegutses ühe
sema, tuleb neile abi väljaspoolt Eestit. Ja iga kord, kui mõni koduskasvahud kommunist hakkab jõudma ajalehe reporter erakordse agaru-vabariigi
kahe tipp-ametikoha lähedale, lüüakse tal põrand alt ära ja ta maandub kas Venetsueelas nagu ja usinusega liing uuris läbi selle
Väljas, või põllumajanduses nagu Tõnwrist, või siis koguni eelpensioml ülemnõukogu esimehena nagu trükikoja prügitünnid, kus eelarvet
Montreali skautlike noorte jüilpäeva üheks osaks on olnud ja oli ka tänavu „Mõttesild kodumaale". Va-nemgaidi
L. Kukk^e deklamatsioosii a|al olid kõikide vaated ja mõtted suunatud kodumaa poole, i
Foto: Meeme Sultson
Eesti ema prototüii^^
mas minevikus oli eesti tahiema,
keUel oma igapäevaiste pingutavate
tööülesannete kõrval jätkus boolt,
armastust ja energiat oma 'laste
kasvatamisel, nende kooliteele
saatmisel ning kindlatele moraalse­tele
Mustele rajatud kodu loomisel.
Kuid sellel eesti emal ka veel
eriülesanne hoolitseda selle
eest, et ta lap^d jääksid truuks
eestlusele ning ei alistuks võõraste
vallutajate polütilisele ja majandus­likule
survele ning ei laseks endid
mõjutada vene^ ja saksa kultuuride
peibutustuledest ja assimilatsiooni-iatlsetest^
Eesti tolleaegse ema või­metele
'ja püüdlustele tiileb anda
väga kõrge Ihinnang ja tunnustus,
kuna nad ttdid oma ülesannetega
suurepäraselt toime ja suurem osa
tsaarirezhiimi ajal sirgunud eestlas­test
jäid põhSliseiyiiiuks oma raS^
vale ning andsid Esimese maailma­sõja
lõpufaasis ja Vabadussõjas
cbiaajalooüše panuse Eesti Vaba­riigi
looiniseks.
Eesti Vabariigi perioodil muutus
eesti ema olukord kahtlemata tun­duvalt
kergemaks. Esmajoones tõi
majanduslike ja sotsiaalsete olu­kordade
paranemine ja järjekindei
linnastumisprotse^ ^kaasa emade
töökoormuse kergenemJse, kuid
sellega paralleelselt kaasus ka ideo­loogilise
võitluse töökoorma ära
võtmine eesti emade ja eesti kodu
õlgadelt. Seda tööd tegid nüüd ja
neid lilesandeid iäita^ ^esti koolid
ja eesti noorte organisatisioonidy
onis olid rajatud tugevale rahvusli­kule
alusele ning panid suurt rõh­ku
eesti keele õpetamisele ning
õhvusliku ideoloogia propageeirä-
Eesti okiipeerimine kommunist*-
liku Venemaa poolt Teise maail­masõja
lõppjäreldusena pani eest!
emadele taas peale suure koorma.
iSelsti Vabariigi ajak^ kiqune-iiud
ainult liihikeseks vaheperiop-dlkSj
inillele Järgnes uus survepe-aiood
kodumaal ja^ uued raskused
Mendele emadele^ kes põgenScena
õlid välismaale siirduhud. Eestis
tideb emadel nüüd võidelda eriti
suurte probleemidega^ kima idast
tnfatud vallutajad katsuvad eest!
noorust iga!sng^iste prc^agandayõ-
Hetega ja alatute valedega võõruta-ia
(mm rahvast ja perekonnast.
Sellisele pealetimgile' yastu^ on
seda pmgelisem ja ohüikum, et
oma
Võõrsile sUrdunud eesti pere­kondade
jä lapsi kasvatavate ema­de
olukord on selles mõttes tundU"
vait lihtsam ja kergem/ et sihr d
avaldata kodusele kasvatamisele
väljaspoolt mingit survet ja iga
ema võib oma lapsi kasvatada sel­le^
suunas ja selles vaimus nagu ta
süda seda igatseb ja naga ta seda
oina südametunnistuse järele paie-maks
peab. Majanduslikult ja sot­siaalselt
pn paguluses sirgunud
eesti noorte emade olukord pere­kondade
asut^nisel p£dja k^em
ja nende töökoorem ja pingutuäed
väiksemad kui nende emadel, kes
võõrsile siirdudes pidid perekonna­le
majandusliku toetuse hankimi-^
iseks odavapalgalisiel töökohtadel
; teemma ning piMd tööj^yi tege-^
ma, niis võttis Sageli nendelt 'või­maluse
oma perekondade ja laste
eest vajalikul määral hoolitseda ja
lastele võÕi<sii eesti keelt Õpetada.
Eestlaste majandusliku jõukuse
kasvamise tulemusena võivad pal­jud
emad nüüd kodus olla ja oma
energiat suuremal määral laste
kasvatamisele ja kodule p^euda-da.
Osa noori emasid on akadee­milise
hariduse saanud profe^o-naalsed
inimesed, kes oskavad hin­nata
eesti keele ja rahvusliku kas­vatuse
tähtsust ning ei põlga seda
tüli ja vaeva, mis on seotud oma
laste viimisega eelst! lasteaeda
täienduskoolidesse^ noorte Organi­satsioonidesse,
ja eesti :/suvekodu-desse...
• i '
nüüd Arnold Rüütel.
ENSV Ülemnõukogu esiiljieesKä- Pensionieas on ka ENSV tähtsü-bin
olevat omal soovil pensionile selt teine mees, S9-aastäne Valter
läinud, ja ta järglaseks on 55-aasta-^^^^^M esi­ne
Saaremaa mees Arnold Feodori mees./ Ka tema on, „jeestlaüe**.
poeg Rüütel (Rahva Hääl, 9. aprill Klausoiü esimeseks asetäitjaks on
trükiti. Prügitünnide spioon oli Õu-
Aga Eesti rasv ülemnõukogus »fSf ''»»^> avastas_nü mõnedW
käis see nagu käkitegu, nii möö- olulised eelarve detailid, mis jlmu-da
miimes kätt tõstes üheainsa Järgmisel päeval ^ ühe Toronto
suurema ajalehe esiküljel esimese
uudisena.
Vaino kõne jooksul.
1983). Seega oh Rüütel nüüd teoree- aga kauemat aega olnud kodumaal Nii kergekäeliselt ja ilma arutelu- Kisa ja kära mõlemal juhul oi!
tiliselt suveräänse riigi riigipea, sirgunud mehed — enne Edgar Tõ- ta ei saa demokraatlikes maades suur. Nii Ottawas kui'ka Torontos
Tegelikult on tal aga sama vähe nürist,
võimu kui Rootsi kimingäl.
Eesti piireaks,on ju kompartei
esimesel sekretäril Vainol ja Mi­nistrite
Nõukogu esimehel Klau-sonil
rohkem otsustada. Rohkem
otsustamisvõimu oli ka RüütUl
Arnold
Eüütel; kes valitsevasse parteis­se
astus alles 36-aastaselt (a.
muuta ühtegi seadust, põMseadu- nõudsid opositsiooniparteid parla-sest
kõnelemata. mendi koosolekutel föderaalvaUt-
Kõige pikema ametivaiiusega suse finantsministri Mare La-omamaiseks
tipphalduriks on Ees- londel ja Ontario finantsmhiistri
iPUA tis edasi parteisekretär Rein Rist- Frank Milleri lahkumist. Süüdistu-
1964) ja^oU pikemat aega EFA ^^^^^ j^^^ sel kohal olnud juba sena toodi mõlemal juhul ette, et
(Eesti Mwnajanduse Akadee- 5 ^^stat. poleks ÜUatuseks, kui Vai- ministrid ei ole ohiudküUalthooü-
. _ mia) rektoriks. no ka tema varsti välja vahetaks, kad eelarve saladuste hoidmisel
endal oma eelmised ^gjg koduskasvanud ikka mi, et omamaine kommunist nmg on lasknud olulised andmed
ENSV Mmiskite olla tunne, et ei saaks oma asendit liiga. Jcaua avalikkuse ette „välja libiseda",
he esimese asetaitjaima. nende niäsb mees saab Klaüsoni kindlustada. Ja sama on mõne mis vastavate eeskirjade alusel on
Ameerikas iümetatakse olukorda, erru mimaijspeaniinistr^^^ kõvasti keelatud,
kus keegi saab kolavama tütUga, j et ametivaiiust esimese asetäitjana m, kes asja sai Käo asemel partei- Eiiklike saladuste enneaegn©
ent vähema võimuga, koha ,,trepistM jõudnud kuhjuda: ei vTonuristil sekretäriks, sest Saulgi on ömaniaa avaldamme on muidugi naha lugw„
mestagumiseks^^Riiütel taoti ilm- ega^^R^^ kuid keskmise normaalse tahipoja-selt
nii kõrgeie trepist üles, et 55- iUusio^^^ sest ka esimese ase- dist. mõistusega inimene ei saa sellest
aastasel mehel enam mujale minna täitja kohale tahtis Vaino nüüd pan- Ei ole kahtlust, et Moskva suu- kuidagi aru, mispärast minister
pole M pensionile, nagu Käbifl na oma kaa Vladimir dab Eestile võõrsil kasvanud tipp- peab sellepärast kannatama, kui
praegiL Ainult, et i)raegu78;iie Kä- Käod. haldureid peale suruda nii kaua tema selja tagant spioneerimisega
bin oli 73-ne juba siis, kui ta kunin- Tundub, et kodumaal kasvanud kui vaid-soovib — aga^^ Moskva ja nuhkimisega rükükke saladusi
gakspandi. eesti kommunistid tõrkusid välja- j^aks eest üsna kallist hin- püütakse kätte saada. Oleks ju loo-
Ivän, sulgudes Johannes, Käbin vaate ees saada lausa välja surutud da majanduse osas.
— nii ninietab teda ametlik erra- tippkohtadelt. Lahenduseks oli
giline kui sellise varguse pärast
vastutusele võetakse vastutustunde-
^7^^?.J?^ ta reporterid ja need ajalehed, kes
parteisekretärina on viinud Ees­enneaegselt
keelatud saladused
ti majanduse tagasikäiku. Km avaldavad. Või neab vaUtsus tule-võrrelda
ametlikke andmeid aas- ^.^^^ rakendama eelarve saladuste
taU 1977 ja 1982, siis näeme, et mitmesajamehelise poUt-toodetakse
vähem juustu, võid, g^jjy^g^g^ j^gg^ai^^i^
liha ja vorsti. kui päevad iga inimest, keUel eel-
Kuid ka vabas maailmas on
te kasvatamisel ja ee^lusele säilita­misel
oma suured probleemid, mis
kasvayad sedamööda kuidas võõr­sil
vübivate aastate rivi iiha pike­maks
venib. Asukohamaade mil­jöö^
koolid, kohalik keel jä teis­test
rahvustest ^sõbrad teevad oma
töö ja nende mõjude vastu ei feuu-da
edukalt võidelda isegi väga tu­gevalt
rahvuslikult Siäälestatud ja
range järjekindlusega kodus eest!
keelt kõnelevaid perekonnad.
Kuid siiski vaäteata
raskustele, vaatamata sel
Jäetu^ aastatele, vaatamata võõrsil
tilesf kasvanud uutele generatsioo­nidele,
ning vaataniata pealesuru­vatele
aSsukohamaade keeltele ja
kultuuridelej on eestlased suutnud
võõrsil kuni tänaseni säilitada suh­teliselt
tugevana ja teguvõimsana
oma tlraditsioonid, omap^ ja kul­tuuri,
ehkki keele säUitamiše osas
peame arvestama teatavaid tagasi­lööke.
Ning võõra ikke all
kodumaal on vaatamata survele
siiradetud ästutada noortesse seda
rahvusliMoi vaimu, mis on kand­nud
eestlust iile aastasadade. Kõi­ge
selle eest tiileb meil eeskätt tä^
nada eesti emasid, kelle poole ke­vadisel
emadepäev^ oma igaviku
päriskodust uhkeli alla vaatavad
need emad, kes panid omal ajal
eesti, taludes alulse meie tugevale
rahvuslikule ja kõrgetele moraali-printsii]
K. Ao
saatmise otsus, ja kuskil Ivani ja kompromiss: tehti kaks esimese
Johannese vahepeal on Kabin tões- asetäitja kohta, mis eales ka kaks
ti kõikunud eluotsa. Viimases ,,esimest'-võiks tähendada. Nime-ametlikus
aktis on aga Ivan ikkagi tamise järjekorras on päris-esime-esikc^
hal, ja see nagu sümbolisee- seks ikkagi Vladimir Käo, jä käh­riks
j;ervet asehaldurkonda nüüdis- esimeseks on omamaa mees :Heino
Eestis. Suurima võimuga meheks. Veidi. Kui aga tuuled Moskvas ei
Eestis on komparter esimene sek- muutu, siis asub küU Klausoni ase- g^^^ võib ajada halva ilma kaela, arve koostamisega ja selle paljun-retär.
Kui Käbin 5. aasta eest selt meie kord ikkagi jeestlane Käo, miks toodetakse ka vähem põ- damisega on midagi tegemist?
kohalt lahkus, võis oqdata, et teda Heino Veidi aga läheb umbes viie levkiyi ja elektrit? Mitte et Eesti Kogu selle omapärase vaatemän-asendab
üks mitmestÜlejäänud aasta pärast, iioh näiteks põllun- seisukohast oleks kanget valu käh- gu puhul on tunda liivakastimängi
parteiselaetärist. Esimeseks sekre- dusn^^^ ku läbi põletada kõik põlevkivi-va- lõhia.
tariks ei saaiiud neist mitte Tartu Kahe esimese asetäitja nimeta- mida arvab Moskva sel ' ^
ülikooÜ kasvandik Väino Vä^^^^^^ et vüenda Väino-aasta lõpul , ^
vaid Tomskist pärinev Karl Vaino duse muutmist. Mujal on see pikal- '
oma sandi eesükeel^^^ mis algu- Kremlist jagatakse l aW käel
mõttes saadeti sus Väljas jalust seadus see oleks, mida uleoo saab g^g-^^^i^^^ ^g^g ^ aurahasid ja ausüisavaldusi nende-
Ja et põlevkivi-tobdang OÜ toUal le läänemaailma meestele ja nais-
30,4 müjonit tonni, nüüd aga kõi- tele, kes teadlikult või ebateadlikult
gest 29,7? toetavad N. Lüdu õelaid ja kurja-
Tööstustoodangu ja tööviljakuse kuulutavaid plaane bolshevismi ie-tõus
Eestis on hiljuti olnud märga- vltamiseks ja läänemaailma vastu-yalt
allpool N. Liidu keskmist. Ise- panu nõrgestamiseks,
gi N. Lüdu ulatuses kasvab reaal- Äsja jagati Moskvast propagan-tulu
ühe elaniku kohta a. 1982 ai- datrummide kära saatel välja neli
0,1%, aga Eesti puhul kahanes see Lenmi nimelist rahuauhinda, mis
reaaltulu vist nü kõvasti, et arvu on määratud välismaadel „rahu
ei avaldatud^ võrrelge ise and- eest võitlejatele** 1983. aastaL Üks
meid Rahva Hääles 23. ja 26, jaa- neist auhindadest kukkus Kanadas-riüarü
1983! Seda on aga Rahva se ja selle saajaks on Kanada Ra-
Hääleski näha, et jaekäuba käive hukongressi president kirikuõpetaja
Eestis langes mullu 2% võrra. John Morgan, kelle naeratav nägu
tegevuse kõrval olmid ktiivselt Kari Vaino kas ei os^ seUe tähtsa sündnmsenuh^
tegev eesti organisatsioonides, on aust juhtida, või süs on liiga ame- lugejatele vastu ajalehtede veergu-ära
Venetsueelasse. muuta?
Vietor Rein ktf nsei^
iresidendiks ^
Toronto Don Valley EasT vaMmisriugkonna Federal
Conservativede • partei/aasta-peaköosolekul vaMti VIctor Relm, ühel hää»
partei abipresidenmks.
V. J^in on kauaaegne kcmsef va- Que^^
tuvide^ parterjuha^^
a^sfaid olnud juhatuses mi^^^^^ *^
gustel positsioonidel, eehnisel aas­tal
üks juhatajaist. Ta on ühtlasi
ä aastaid olnud ka Ontario
Oriole- Progressive Gonseryative
partei juhatuse Uige ja on olnud
praegugi Toronto Eesti Mtei tis eesti^^^^^ delt. A^ne teadeteapiUuuri^ Tassi
abiesii^es. tamisega. Senise tööstusküsimusis andmetel anti Lemni nimelised ra-spetsialiseeruva
parteisekretärina touWnnad välja nendele is^^
Viimasele Ontario 32. parlamen- on Vladimir Käo jäUe juba kaua kelledel on „silmabaistvad teened
Ontario ja Kanada föderaalparla- (di avamisele, 18. apriUü saatis On- ajanud Moskvas käojaani, et dino- rahu säilitamise eest võitlemisel."
mendi valimiste kampaania ajal tario leitnant-kuberner John B. sauruslikult suur sadam Muuga la- Teisteks Kremli tunnustuse saaja-mitmel
korral konservatiivide vali- Aird isikliku kutse Vic^^^^ hes oleks kasulDc — toodang on aga teks on kreeka komponist ja tuntud
mispürkonna juhataja. Aastaid ta- Reinule pariamendl avamisele ja Käo käes stagneerunud. • kommunist Mikos Theodorakis,
gasi, kui loodi kaks uut valimispiir- <;ellele järgnevale lõunasöögile ku^ \„ \, ..^ \^ . . . «ruguaUane Liber Seregni ja pales-
Eestlane saab vähem vorsti-void tuna luuletaja Mahmud Dervish.
kui vüe aasta eest, ja Moskva Nende meeste teeneid KremU rahu-saab
umbejooksnud vabariigilt kampaania eest võitlemisel ei sel-vähem
elektrit. gitata, kuid John Morgani teenete
Oi9l!llll!llil!IIII
konda, Don Valley East ja Oriole, bernOT residentsis. Hiljem samal
süs valiti teda nende pürkondade õhtul viibisid Astra. jä Victor Rein
organiseeriva toimkonna juhatusse. Royal York hoteUis Ontario peami-
Ka on V. Reinu saadetud mitmel nistri Wilüam^
korral partei jiüiatuse poolt dele- konservatiivide preside^^ te-gaadina
mitmesugustele poliitiliste- McFaddeni külalistena; köosviibi- tis üleskasvanud inimese tüüri ^^^^^^ väga aktiivselt ühendriikide­le
konverentsidele. ^^:^^^^^^^^v^^^^^^^^^. 1^^^^^^ kui jeest- ^li'»'^»^®*! katsete keehistamiseks
V. Rein alustas oma poliitilist partei presidendi poolt pariainendi lasi, mi /küllap on ka rohkem ^nada õhuruumis ning propagee-tegevust
Kanadas 1959. ä., kui ta avamise puhul vaütsuse üikmetele valikut heade haldm^^
oli Montrealis Progressive Conser- ja konserv^^^ juhtivatele Saaks ehk rohkem hü vorsti kui ka "^^^^^^ tsooniks. Või teisiti väljen-
.vative EthnicGounöilfrovince of tegel^^^ . -elektrit. • -. • - (Järg lk. 3).
Nr. 36
VALV
NÄDAl
M. ja 15. mml
dr. T, Maime
21., 22, ja 23. ma
dr. J. Mariey,
. ;
ENN
ADVOKAA
Room 1002, Roy
Toronto Doni
Postiaadress: P.
Ont.(B«y&Ki
Telefom»
24-tundi telefoni
ADOPA
HETHERING
h
PAI
Advokaadi
365 Bay St., Silite
õhtuti 447-2017
TÕNU t
B.AvSc.
ADVOKAAl
Yorkdale Place, 1
Süite
Toronto, Ont
Telefon?
kodus 76
JOHN E.
Chartered
181 Univeroity
Toronto, On
TcL8
A R /
LEO KA
DOCTOR OF C
212 Dik
Td. 489
DR. S.BRO
OPTOMETRI
Tel. 531
412 RONCESV
AT HOWAR
Kommentdo
(Algus
datult: aitab seüek
et lääneriigid eesot
dega ei jõuaks N.
ses järele ning pe
Kremlist tulevateks
korraldustele.
John Morgan, ke
tarian Congregatsio
uitab ajaleiitedele,
auhinna talle määra
ta ekstaasi. Aga ml
autasustatu saab la
mi, V.I. Leiihii kr
Thmamedali ja 25.00
rahalise autasu. Ki
Morganil sellest suu
vaimustusest järelo
vaevaks võtaks Afg
tada ja sealsete Mo
ratsioonidega" tutv
dugi omaette küsiini