1981-03-19-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 4 i/ABA EESTLANE neljapäeval, 19. märtsü M Thursday, March 19, 1981 Nr. 22
VAIKSELT LAHKUS MEIE JUUREST MEIE HEA JA ÄMMAS
ÄMM, YANAEMA JA ÕDE
Eesti Columbuses (Ohios) Andrus Martin Vasila
IN MEMORIAM
Sündinud 20. novembril 1900 Muhus
• /Surnud '13.^ Äärtä^ 1981:: Torontos-' •
.•„Armastus - ei hävi • ilmaski!'
1. Kor. 13:8
Sügavas l e i l»
ABIKAASA
TÜTAR ja YÄIMEES
EVA ja TIINA
ALVnNE -
ÕDE Kodu-Eesfe •
SUGULASED
COLUMBUS, Ohio Det- ga eesotsas, lillekorvike käes, kin-sembri
alul peeti Columbuse Eesti nitasid oma vanaisale aplausi saa-/
Koondise aastakoosolek koos koh- tel lilled rinda. Lauluansambel
vilaua, rahvatantsude ja muu jala-„Rada" esitas laulu ,,Su põhjamaa
keerutusega. Endine juhatus koos- päikese küllast",
seisus Aleks.'Sjitam-esimees, Valiv Langenute mälestamiseks 'moo-j^
ahe — abiesinaine, Sigismund dustasid rahvatantsijad sini-must-
L;ida — sekretär, Toivo Siitam — valgete lintidega küünlad käes, nä-labkur,
Leelo Siitam ~ noorsoo- gusa tagapõhja. Henrik Visnapuu
töö juhataja, valiti tagasi. Leelo »Sõduri matus" Vally Rahe ette-
Sütami aruanne noortetööst andis kandel manas kuulajate silmi ette
tunnistust rahvatantsurühma „Tar- pildi ägedast lahingust lumises
vastu" tõhusast tööst ja ka selle metsas ja sõduri langemisest, ira-tähtsusest:
ainsa . rahvatantsurüh- jades harda meeleolu ühislaulule
mana Kesk-Läänes on „Tarvastul" „Puhake paremad pojad",
tulnud olla eestlaste esindajaks ar- ^ Kõne teemaks oli dr. Ilse Lehis-vukatel
esinemistel: Clevelandis te valinud „Eesti rahvatarkus va-vabariigi
aastapäeval ja paar kuud nasõnade tagapõhjal" andes põ-hiljem
balti õl^tul; Tndianaoolises gusa ülevaate meie vanasõnade
International Festivalil ja nüüd sa- rikkusest ja tabavusest — viimast
mas vabariigi aastapäeval tõestades hästivalitud näidetega
küll aja, küll ihna, töö, abielu või
KLENKi päevadele Chicagos oli j^ohta.
SURMA LÄBI LAHKUNUD HEAD SÕPRA
Samad näited tõestasid ka, et
inimese põhiiseloom ja tema igapäevase
elu põhimõtted on samad,
vaatamata kus maai^a-jaos
elatakse, kuna, samu vanasõnu
(väikeste variantidega) lei^
dub igas ilmakaares. -
Ühislaulule „Eesti lipp" järgnes
ERALD PAEMURD abikaasa^n
GUSTAV KILK abikaasaga
HARALD VIILIK perekonnagai
MARTA VIILIK
\ PILVI BUSCH
ANNE METTERS
Annast sugulast
Minu südamlik
kaastunne omakstele!
Leelo Siitam palutud rahvatantsude
koordineerijaks ja nendest
võttis ,iTarvastu" osa täies
koosseisus tõmmates seal^^
kä teis! ü^^
Lošt, Detroitist, Baltimörest jne.
Gdlumbuses on esinetud Centrumis
International Festivalil ja kohaliku
Eesti Koondise ürituste raami- kõneköori ettekanne. Kalju Lepiku
des ning jaanipäeval Volmerite ta- „Kisendad, kodumaa!", tag^õh-lüs.
• jaks Tiina Rahe llöödihelid viisil
28. veebruaril toimus Columbu- ^,Sind s u r m a n i K õ n e k ö o r i et-ses
Eesti Vabariigi 63. aastapäeva tekanne toonitas sümboolselt, - et
pühitsemine millest osavõtt oli ül- üksik hääl on tihti liiga nõrk, et
latävalt rohkearvuline. Whitehall maailmale nieenutädä Eestile teh-
Recreation Hairimuidu nii lage tud ülekohut;-^ ukselt;a^^^
saal muutus hubaseks Sigismund dame maaihnale kinnitada; et
Lada nelja suure muinas-eesti ai- .kisendan, kuni teil väikese ja
nel maalitud seina paneeli abil; sa- väbya maarahva kannatuse jä vae-muti
aitas selleks kaasa, ka esma-va pärast oh häbi!"^^^v •
kordselt korraldatud üle poole sei- Läuluänsämbel 'jRäda" kandis
na ja mitme laua ulatuv rahvuspä- ette Rahede ohiäloomingu ,,^^lis-rase
käsitöö näitus arvukate ja eestlaste marss" tehes refrääniga
mitmekesiste väljapanekutega. ; koosviibijatele Ülesandeks >,Eesti
Kava algas rahvariietes noorte mehed- eesti naised, eesti laps
lippude sissetoomise ja USA hüm- vÖoral teel! Hoidke alal ieestim
niga. Koondise esimees Aleks. Sü-, sed kombed, keel ja laulumeel!
tarn oma avasõnas tervitas kõiki ja Rahvatants ja kändlekõla kostku
• T^ocfio nn c „ r n „ ^ 9« ^mromi.T.ii ^^^^ sõuadest uähtus, •. , Ee, stis pn surnu„d 26. nov..e m, br^i„l me-ilre tana samatahtis c,o^tn t,^s e ck upi äoehv l^ee e^s trir k^o jas v•e elI,- M s est et üksk-oI rd1 jäJl -
Adeele To|s, n-na Kreem, sund. 26. ^^^^ ^3 ^^^^^^ ^^g^^. ^^^^ „ ^
septembril 1889 Haapsalus. järgmiseks sumias ta kõikide tä. Eesti hümni laulmisega lõppes
• Stokholmis suri 22. detsembrü Konstantin Volme- õhtu pidulik osa.
Roland Rattur, sünd. 13. juulü 1924 kokkutulnute hulgas oli j^ühikesele vaheajale järgnenud
ainuke Vabadussõjast osavõtja.
ieincateateiii
ÕIE KÄRNER
Tallinnas.
©Haapsalus suri 21. detsembrü i3r~Yoimeri lapse-lapsed Pisi-Mi-^
Ferdinand Mathiesen, sünd. 26.
augustil 1905. ~~
® Penfieldis New Yorgi osariigis UBHUS Ci|€S'kir|€i
seltskondliku osa avas rahvatantsurühm
„Tarvastu" hoogsa pooletunnise
kavaga, mille, kõrgpunktiks
oli Robert ja Paul Lada
esitatud j,Härjatants".
Tantsijad koos juhataja Leelo Sii^
Mälestame ngavikku lahkunud alati heatahtlikku
suri 10. jaanuarü Mariei Kivi, sünd. f ^S S B ^ H . " r-kolffts»^
16. juulü 1899 Püha vaUas Saare- ^«^"^"^^ SflSyKOröl 1
maal. otsides mustreid ja ideid eesti- ^^«^.^g^ i5 T rf
® Eestis on surnud 28. novembril päraseks, rahvusükuks käsitööks, Hi ja Konze Korraiausei oim pere-
Tr 4.*. Tiir • •• J 00 J i ^, , ^ katnud rikkaliku kohvilaua,
Katta Marie Adler, sund. 28. det- õpetust rahvaniete valmistami- ^^.^^ ^^^^^.^ ^^^^^ ^^^^^^^
sembrül899. «^^^^^f^^^^^^^^^^f ^
Pasadenas, Marylandis, USA-s tust deklameerimisel^s, alati on ^^^^^^^^^^ ^ee^^ti meeldiv õhtu.
Teated kellegi surmast puudutavad
alati isiklikke tundeid^ olenevalt
sellest, milline on olnud vaher
kord kadunu ja leinasõnumi saaja
vahel. Teade Aabu õnnetust surmast
suusatamisel Prantsusmaal
iabas mind halvava üllatusena.
Raske oli ette kujutada, et seda
blondi, särava iseloomuga sõpra ja
tema tugevat käepigistust enam ei
ole. See kaotusetunne muutus reaalsemaks
matusetalitusel, kus
leinajateks oli kõrvuti lähemate
omaksetega paljud sõbrad ning or-ganisatsioonide-
institutsioonide
esindajad.
Paratamatult tekkis mõte, et
kaotajateks ei olnud mitte ainult
need, kes tema enneaegse surma
läbi saatsid igaviku teedele poja,
venna, isikliku sõbra ja tuttava
vaid ka eesti ja kanada ühiskonnad,
kus ta oleks võinud tema andeid
ja talente arvesse võttes anda
suure panuse majanduslikelv kul-
-tuurilistel ja poliitilistel aladel, olles
samal ajal suurte võimetega
sportlane. Seda kinnitavad tema
noore elu senised saavutused: ta
oli kõige noorem ja kõige parem
Trinity College'i lõpetaja 1980.
aastal^, oli valitud õpilaskonna Esimeheks,
suusa- ja jalgpallimeeskondade
kapteniks ja kaasõpilaste
poolt kõige populaarsemaks õpilaseks.
Ta oli tuntud ka hea kõnemehena,
kuuludes auhinnatud vaid-lusmeeskonna
koosseisu. >Lisaks
koolis tuntud
iivselt osa ka
jst ja tegevu-
; ja avaldame. siSirsist kaastunmet papile ja Itüfrele perekonnaga
Viimaseks ürituseks sel hooajal
oli „Tarvastu" tantsijail esinemine
kõigele muule oli ta
parima maalijana.
Kadunu võttis ak
eesti rahvusgrupi ei
sest. Jõekääru 'SUV(j;laagris oli .ta
valitud kõige populaarsemaks poisiks.
-Skaudina kuulus ta Lembitu
lipkonda ning tema huvi Eesti ja
eestluse vastu oli nii suur, et ühe
suri 18. jaanuarü Helen Jürima, meil abiks TRIINU. On olnud seda
neiuna Siikov, sündinud 1. novemb- juba alates 1953. aastast.
rU 1912 Tallinnas. TRIINULT on aastate jooksul il- m^tsiTDaytyõnis meie hõimu- suve jooksul luges ta läbi 20 eesti-
Kodumaal suri 22. jaanuaril luu- munud tänaseni 111 numbrit, kuid j^j^^^^g^ ungarlastele.
09
letaja Juhan Sütiste abikaasa Hei- sisukord, mida koostanud USA-s
la, neiuna Kari 80.-aastasena. Ta Ene Moks koos Aino Mägi'ga, si-abiellus
1945. a. surnud luuletajaga saldah ainetejaotust esimese saja JoOIVI® hÕUCb
1931. a. numbri kohta. Sirvides seda sisu-
Uppsalas, Rootsis, suri 30. jaa^ korda tekib arusaamme selle suu-,
nuarü Valentine Rannaleet, sündi- re töö kohta, mis koosta j aü olnud
nud 3. detsembrü 1905. nende mitme tuhande erialase ar-
Eestlasle poolt eelistatud ja traditsiooniliseks ktBluaseEEud
MATUSEMAJÄ
s$iakahituös«sid
i. n • u- T T C A . , V. . ij HELSINGI—Soome ja Ida-Sak-
East Greenwichis USA-s sun 12. tikli, luuletuse ja k a s i t o o b r Ä ^^^^^ ^^^^^ ..^^^^^
jaanuarü dr. Uno Uustal, sundinud lügistamisel. Sisukord holniab r.nuniaum^..^ T.nni «m« ir.hiu.
7. novembril 1916 Helmes.
Göteborgis, Rootsis, suri 12. veeb- kohe töö alul tähestikulises järje-ruarü
Arnold Ojari, sündinud 6; korras loetletud. Iga eriosa, mis
veebruaril 1897 Eestis. sageU veel alaliikideks jaotatud,
, . . alul nõupidamisel Lapi sõja kahju^
kolmkümmend neh eriosa, mis on ^^^^^^ avamiseks ja Ida-Saksa-
M8tuis0maja OQ tM@ 115. aasts. teenin Metropoütasa Torontot
sama p^rekoima podt väljaktjiHsemid traditsiooiüdegaQ
Moderiiseeritud avarM ruumid, kvalifits®sriM persoalal ;^
maale jäänud soome -varanduse
eest tasu saamiseks.
AT ' . ^« . ,., ... . , Nõupidamised algasid peagu ka- J'"" ^'''^yV J^^^^^^^ ^^^^^.k^^^^Mieksa aastat tagasi detsembris
Richard Knbus, sund. 1905 Hiiu- autorid koos kirjutise Pealkirjaga ^. g^^^^ ^^^^^
maal. , samuti andmed, millises TRIINU
Melbpurnes Austraalias suri 15. numbris ja millisel leheküljel, see
jaanuarü Edith Charlotte Värnik, ilmunud.
neiuna Juhani, sünd. 23. novemb- On lausa uskumatu kui palju
ril 1922 Tartus.
kui
erinevatest valdkondadest, mtillis-korrad
selgitada mõlemate „saks-tega"
n.ö. Saksa paktiga. Siiani
on nõupidamised keerlenud ainult
selle küsimuse ümber, millest nõu-
SipSAR-MORRISO
S^UNERAL HOMES LT
T. L. MORRISON — Funeral Birector
Telefon 924-1498
GARBlNlii
362 Danforth Aw.
Toronto, Onft.
M4K im
Glastonburys, Ct., USA-s suri 6. test aJalooUse väärtusega sündmus- 'toTV f s m ^ Ä
i^m:;frrr'/"'^ 'T^^' ^.n"^^'; takT^t «trx^^^^^ \ZL T^- . ^^P^^^r!', -^^T «l»»'^'»^ kokkuleppe iseloomu ra-v
p ! l n t ^ / '^*f ^^^^^^^^^t"^^ kendamisega ja peaks hakkama I«f.T Lfr^'1 ™' ^\ TT''*;. ''^^f^T-^'^' rääkima Soomel saadaolevaist ra-
™if„n,r « T l^T""'''- "'"""^ hasummadest. Lapi sõjakahjutasu-iJn
T i l F nede, kes ^ma igapäevase too ja turvamiseks on igal riigü siiski
1980 Lmda Essenson, 83 ä. V. Ka- tegevuse kõrval e
dunu oli Mõisaküla baptisti kogudu- nüd oma teadmisi ja andeid teiste:
se õpetaja lesk. Viimati elastaTal-ga jagada ning samuti südamlik
linnas. tänu sisukorra koostajaüe. :
Seattles, USA-s, suri 23. veebrua- TRIINU Sisukord on müügü
i rü Ludmilla Simmo, sündinud 15. USA-s ja seda on võimalüc tellida
novembril 1897 Viljandis^. aadressü T. Ene Moks: 7817 S.
Tumbas, Stokholmi lähedal suri 134th .Street', Seatüe, WA 98178,
I 19, veebruarü Bruno Varatalu, sün- USA.
dinud 28. novembril 1903 Loksal. 'ffanni Keats
FLOWERS & GIFTS
Tel. 466-19S1 või 466-1 SOI
eri seisukohad.
Soome on pidanud samasuguseid
nõupidamisi Lääne-Saksamaa^a ja
neis on saadud kokkuleppele, et La-'
pi sõjakahjutasude korvamisest
räägitakse alles siis, kui Saksamaa
lõplik rahuleping on tehtud.
Sellisest kokkuleppest ei ole midagi
teada.
keelset raamatut.
Kõige seda saavutas ta ainulk
oma 19 eluaasta jooksul
Möödunud sügisel alustas ta
õpinguid Prantsusmaal Grenoble'i
ülikoolis, et täiendada end prantsuse
keele alal". Hiljuti saabus talle
ka teade, et ta on vastu võetud
Ühendriikide kuulsasse Harvardi
ülikooli, kus ta eeloleval sügisel
kavatses õppima hakata poliitilisi
ja ühiskonnateadusi. Selleks aitas
tõenäoliselt kaasa tema kuulumine
ühe noorema liikmena Mensa klubisse,
kus liikme I.Q. alammääraks
on 160.
Kuigi kaotust on v^lus kanda,
leevendavad seda siiski.mälestused
rõõmsatest päevadest ja tundidest,
mis saatus lubas mind jagada Sinuga
kui erakorralise sõbraga. Olen
sellegi eest tänulik.
Sa tulid nagu päikene,
, kui hommik tulid sa.
Sa tulid nagu päücene, .
ja ilm lõi särama.
• Sa tulid nagu päikene
ja paistsid südame —
ja kadusid kui päikene
öö musta hõhnasse.
Juhan Liiv
Erik Luksep
Värsked Ja esmaklassilised lilleä igaks simdomsekg.
Kunstkäsitöid kinkideks: ehte4 merevaik, naSiktö
pnnnikerdosed, keraamika. .
eesti, BüjA inglise keelt.
4812 YONGE STREET
(Sheppardi lähedal) !2M15f
KÄNi
Puneral Directors
ONTARIO
ICA-Kurirer toob igas numbris
ära mõne tuntud hotelli või restorani
koka retseptid, 26. veebr, numbris
on järg Kalmari ,^Wittshotelli"
käes, mida peavad Hans Woksepp
ja Rolf Könmgson, kelledest esimene
vastutab toidu ja sellega ka
ICA-Kurhreni retseptide eest.
«Rootsi Publicistklubi Hierta-ko-misjon
jagas välja 1981. aasta stipendiume
publitsistidele ja ajakirjanikele-.
43 stipendiaadi hulgas OÜ
üks eestlane Tiiu Gräslund, kes
töötab Expresseni toimetuses. Temale
määrati 5000 Rootsi krooni
(ca $1500) Helgens Nyheteri stipendiumifondist
laste-TV uurimiseks
Ameerika ühendrükides kahe nädala
jooksuf.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 19, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-03-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810319 |
Description
| Title | 1981-03-19-04 |
| OCR text | Lk. 4 i/ABA EESTLANE neljapäeval, 19. märtsü M Thursday, March 19, 1981 Nr. 22 VAIKSELT LAHKUS MEIE JUUREST MEIE HEA JA ÄMMAS ÄMM, YANAEMA JA ÕDE Eesti Columbuses (Ohios) Andrus Martin Vasila IN MEMORIAM Sündinud 20. novembril 1900 Muhus • /Surnud '13.^ Äärtä^ 1981:: Torontos-' • .•„Armastus - ei hävi • ilmaski!' 1. Kor. 13:8 Sügavas l e i l» ABIKAASA TÜTAR ja YÄIMEES EVA ja TIINA ALVnNE - ÕDE Kodu-Eesfe • SUGULASED COLUMBUS, Ohio Det- ga eesotsas, lillekorvike käes, kin-sembri alul peeti Columbuse Eesti nitasid oma vanaisale aplausi saa-/ Koondise aastakoosolek koos koh- tel lilled rinda. Lauluansambel vilaua, rahvatantsude ja muu jala-„Rada" esitas laulu ,,Su põhjamaa keerutusega. Endine juhatus koos- päikese küllast", seisus Aleks.'Sjitam-esimees, Valiv Langenute mälestamiseks 'moo-j^ ahe — abiesinaine, Sigismund dustasid rahvatantsijad sini-must- L;ida — sekretär, Toivo Siitam — valgete lintidega küünlad käes, nä-labkur, Leelo Siitam ~ noorsoo- gusa tagapõhja. Henrik Visnapuu töö juhataja, valiti tagasi. Leelo »Sõduri matus" Vally Rahe ette- Sütami aruanne noortetööst andis kandel manas kuulajate silmi ette tunnistust rahvatantsurühma „Tar- pildi ägedast lahingust lumises vastu" tõhusast tööst ja ka selle metsas ja sõduri langemisest, ira-tähtsusest: ainsa . rahvatantsurüh- jades harda meeleolu ühislaulule mana Kesk-Läänes on „Tarvastul" „Puhake paremad pojad", tulnud olla eestlaste esindajaks ar- ^ Kõne teemaks oli dr. Ilse Lehis-vukatel esinemistel: Clevelandis te valinud „Eesti rahvatarkus va-vabariigi aastapäeval ja paar kuud nasõnade tagapõhjal" andes põ-hiljem balti õl^tul; Tndianaoolises gusa ülevaate meie vanasõnade International Festivalil ja nüüd sa- rikkusest ja tabavusest — viimast mas vabariigi aastapäeval tõestades hästivalitud näidetega küll aja, küll ihna, töö, abielu või KLENKi päevadele Chicagos oli j^ohta. SURMA LÄBI LAHKUNUD HEAD SÕPRA Samad näited tõestasid ka, et inimese põhiiseloom ja tema igapäevase elu põhimõtted on samad, vaatamata kus maai^a-jaos elatakse, kuna, samu vanasõnu (väikeste variantidega) lei^ dub igas ilmakaares. - Ühislaulule „Eesti lipp" järgnes ERALD PAEMURD abikaasa^n GUSTAV KILK abikaasaga HARALD VIILIK perekonnagai MARTA VIILIK \ PILVI BUSCH ANNE METTERS Annast sugulast Minu südamlik kaastunne omakstele! Leelo Siitam palutud rahvatantsude koordineerijaks ja nendest võttis ,iTarvastu" osa täies koosseisus tõmmates seal^^ kä teis! ü^^ Lošt, Detroitist, Baltimörest jne. Gdlumbuses on esinetud Centrumis International Festivalil ja kohaliku Eesti Koondise ürituste raami- kõneköori ettekanne. Kalju Lepiku des ning jaanipäeval Volmerite ta- „Kisendad, kodumaa!", tag^õh-lüs. • jaks Tiina Rahe llöödihelid viisil 28. veebruaril toimus Columbu- ^,Sind s u r m a n i K õ n e k ö o r i et-ses Eesti Vabariigi 63. aastapäeva tekanne toonitas sümboolselt, - et pühitsemine millest osavõtt oli ül- üksik hääl on tihti liiga nõrk, et latävalt rohkearvuline. Whitehall maailmale nieenutädä Eestile teh- Recreation Hairimuidu nii lage tud ülekohut;-^ ukselt;a^^^ saal muutus hubaseks Sigismund dame maaihnale kinnitada; et Lada nelja suure muinas-eesti ai- .kisendan, kuni teil väikese ja nel maalitud seina paneeli abil; sa- väbya maarahva kannatuse jä vae-muti aitas selleks kaasa, ka esma-va pärast oh häbi!"^^^v • kordselt korraldatud üle poole sei- Läuluänsämbel 'jRäda" kandis na ja mitme laua ulatuv rahvuspä- ette Rahede ohiäloomingu ,,^^lis-rase käsitöö näitus arvukate ja eestlaste marss" tehes refrääniga mitmekesiste väljapanekutega. ; koosviibijatele Ülesandeks >,Eesti Kava algas rahvariietes noorte mehed- eesti naised, eesti laps lippude sissetoomise ja USA hüm- vÖoral teel! Hoidke alal ieestim niga. Koondise esimees Aleks. Sü-, sed kombed, keel ja laulumeel! tarn oma avasõnas tervitas kõiki ja Rahvatants ja kändlekõla kostku • T^ocfio nn c „ r n „ ^ 9« ^mromi.T.ii ^^^^ sõuadest uähtus, •. , Ee, stis pn surnu„d 26. nov..e m, br^i„l me-ilre tana samatahtis c,o^tn t,^s e ck upi äoehv l^ee e^s trir k^o jas v•e elI,- M s est et üksk-oI rd1 jäJl - Adeele To|s, n-na Kreem, sund. 26. ^^^^ ^3 ^^^^^^ ^^g^^. ^^^^ „ ^ septembril 1889 Haapsalus. järgmiseks sumias ta kõikide tä. Eesti hümni laulmisega lõppes • Stokholmis suri 22. detsembrü Konstantin Volme- õhtu pidulik osa. Roland Rattur, sünd. 13. juulü 1924 kokkutulnute hulgas oli j^ühikesele vaheajale järgnenud ainuke Vabadussõjast osavõtja. ieincateateiii ÕIE KÄRNER Tallinnas. ©Haapsalus suri 21. detsembrü i3r~Yoimeri lapse-lapsed Pisi-Mi-^ Ferdinand Mathiesen, sünd. 26. augustil 1905. ~~ ® Penfieldis New Yorgi osariigis UBHUS Ci|€S'kir|€i seltskondliku osa avas rahvatantsurühm „Tarvastu" hoogsa pooletunnise kavaga, mille, kõrgpunktiks oli Robert ja Paul Lada esitatud j,Härjatants". Tantsijad koos juhataja Leelo Sii^ Mälestame ngavikku lahkunud alati heatahtlikku suri 10. jaanuarü Mariei Kivi, sünd. f ^S S B ^ H . " r-kolffts»^ 16. juulü 1899 Püha vaUas Saare- ^«^"^"^^ SflSyKOröl 1 maal. otsides mustreid ja ideid eesti- ^^«^.^g^ i5 T rf ® Eestis on surnud 28. novembril päraseks, rahvusükuks käsitööks, Hi ja Konze Korraiausei oim pere- Tr 4.*. Tiir • •• J 00 J i ^, , ^ katnud rikkaliku kohvilaua, Katta Marie Adler, sund. 28. det- õpetust rahvaniete valmistami- ^^.^^ ^^^^^.^ ^^^^^ ^^^^^^^ sembrül899. «^^^^^f^^^^^^^^^^f ^ Pasadenas, Marylandis, USA-s tust deklameerimisel^s, alati on ^^^^^^^^^^ ^ee^^ti meeldiv õhtu. Teated kellegi surmast puudutavad alati isiklikke tundeid^ olenevalt sellest, milline on olnud vaher kord kadunu ja leinasõnumi saaja vahel. Teade Aabu õnnetust surmast suusatamisel Prantsusmaal iabas mind halvava üllatusena. Raske oli ette kujutada, et seda blondi, särava iseloomuga sõpra ja tema tugevat käepigistust enam ei ole. See kaotusetunne muutus reaalsemaks matusetalitusel, kus leinajateks oli kõrvuti lähemate omaksetega paljud sõbrad ning or-ganisatsioonide- institutsioonide esindajad. Paratamatult tekkis mõte, et kaotajateks ei olnud mitte ainult need, kes tema enneaegse surma läbi saatsid igaviku teedele poja, venna, isikliku sõbra ja tuttava vaid ka eesti ja kanada ühiskonnad, kus ta oleks võinud tema andeid ja talente arvesse võttes anda suure panuse majanduslikelv kul- -tuurilistel ja poliitilistel aladel, olles samal ajal suurte võimetega sportlane. Seda kinnitavad tema noore elu senised saavutused: ta oli kõige noorem ja kõige parem Trinity College'i lõpetaja 1980. aastal^, oli valitud õpilaskonna Esimeheks, suusa- ja jalgpallimeeskondade kapteniks ja kaasõpilaste poolt kõige populaarsemaks õpilaseks. Ta oli tuntud ka hea kõnemehena, kuuludes auhinnatud vaid-lusmeeskonna koosseisu. >Lisaks koolis tuntud iivselt osa ka jst ja tegevu- ; ja avaldame. siSirsist kaastunmet papile ja Itüfrele perekonnaga Viimaseks ürituseks sel hooajal oli „Tarvastu" tantsijail esinemine kõigele muule oli ta parima maalijana. Kadunu võttis ak eesti rahvusgrupi ei sest. Jõekääru 'SUV(j;laagris oli .ta valitud kõige populaarsemaks poisiks. -Skaudina kuulus ta Lembitu lipkonda ning tema huvi Eesti ja eestluse vastu oli nii suur, et ühe suri 18. jaanuarü Helen Jürima, meil abiks TRIINU. On olnud seda neiuna Siikov, sündinud 1. novemb- juba alates 1953. aastast. rU 1912 Tallinnas. TRIINULT on aastate jooksul il- m^tsiTDaytyõnis meie hõimu- suve jooksul luges ta läbi 20 eesti- Kodumaal suri 22. jaanuaril luu- munud tänaseni 111 numbrit, kuid j^j^^^^g^ ungarlastele. 09 letaja Juhan Sütiste abikaasa Hei- sisukord, mida koostanud USA-s la, neiuna Kari 80.-aastasena. Ta Ene Moks koos Aino Mägi'ga, si-abiellus 1945. a. surnud luuletajaga saldah ainetejaotust esimese saja JoOIVI® hÕUCb 1931. a. numbri kohta. Sirvides seda sisu- Uppsalas, Rootsis, suri 30. jaa^ korda tekib arusaamme selle suu-, nuarü Valentine Rannaleet, sündi- re töö kohta, mis koosta j aü olnud nud 3. detsembrü 1905. nende mitme tuhande erialase ar- Eestlasle poolt eelistatud ja traditsiooniliseks ktBluaseEEud MATUSEMAJÄ s$iakahituös«sid i. n • u- T T C A . , V. . ij HELSINGI—Soome ja Ida-Sak- East Greenwichis USA-s sun 12. tikli, luuletuse ja k a s i t o o b r Ä ^^^^^ ^^^^^ ..^^^^^ jaanuarü dr. Uno Uustal, sundinud lügistamisel. Sisukord holniab r.nuniaum^..^ T.nni «m« ir.hiu. 7. novembril 1916 Helmes. Göteborgis, Rootsis, suri 12. veeb- kohe töö alul tähestikulises järje-ruarü Arnold Ojari, sündinud 6; korras loetletud. Iga eriosa, mis veebruaril 1897 Eestis. sageU veel alaliikideks jaotatud, , . . alul nõupidamisel Lapi sõja kahju^ kolmkümmend neh eriosa, mis on ^^^^^^ avamiseks ja Ida-Saksa- M8tuis0maja OQ tM@ 115. aasts. teenin Metropoütasa Torontot sama p^rekoima podt väljaktjiHsemid traditsiooiüdegaQ Moderiiseeritud avarM ruumid, kvalifits®sriM persoalal ;^ maale jäänud soome -varanduse eest tasu saamiseks. AT ' . ^« . ,., ... . , Nõupidamised algasid peagu ka- J'"" ^'''^yV J^^^^^^^ ^^^^^.k^^^^Mieksa aastat tagasi detsembris Richard Knbus, sund. 1905 Hiiu- autorid koos kirjutise Pealkirjaga ^. g^^^^ ^^^^^ maal. , samuti andmed, millises TRIINU Melbpurnes Austraalias suri 15. numbris ja millisel leheküljel, see jaanuarü Edith Charlotte Värnik, ilmunud. neiuna Juhani, sünd. 23. novemb- On lausa uskumatu kui palju ril 1922 Tartus. kui erinevatest valdkondadest, mtillis-korrad selgitada mõlemate „saks-tega" n.ö. Saksa paktiga. Siiani on nõupidamised keerlenud ainult selle küsimuse ümber, millest nõu- SipSAR-MORRISO S^UNERAL HOMES LT T. L. MORRISON — Funeral Birector Telefon 924-1498 GARBlNlii 362 Danforth Aw. Toronto, Onft. M4K im Glastonburys, Ct., USA-s suri 6. test aJalooUse väärtusega sündmus- 'toTV f s m ^ Ä i^m:;frrr'/"'^ 'T^^' ^.n"^^'; takT^t «trx^^^^^ \ZL T^- . ^^P^^^r!', -^^T «l»»'^'»^ kokkuleppe iseloomu ra-v p ! l n t ^ / '^*f ^^^^^^^^^t"^^ kendamisega ja peaks hakkama I«f.T Lfr^'1 ™' ^\ TT''*;. ''^^f^T-^'^' rääkima Soomel saadaolevaist ra- ™if„n,r « T l^T""'''- "'"""^ hasummadest. Lapi sõjakahjutasu-iJn T i l F nede, kes ^ma igapäevase too ja turvamiseks on igal riigü siiski 1980 Lmda Essenson, 83 ä. V. Ka- tegevuse kõrval e dunu oli Mõisaküla baptisti kogudu- nüd oma teadmisi ja andeid teiste: se õpetaja lesk. Viimati elastaTal-ga jagada ning samuti südamlik linnas. tänu sisukorra koostajaüe. : Seattles, USA-s, suri 23. veebrua- TRIINU Sisukord on müügü i rü Ludmilla Simmo, sündinud 15. USA-s ja seda on võimalüc tellida novembril 1897 Viljandis^. aadressü T. Ene Moks: 7817 S. Tumbas, Stokholmi lähedal suri 134th .Street', Seatüe, WA 98178, I 19, veebruarü Bruno Varatalu, sün- USA. dinud 28. novembril 1903 Loksal. 'ffanni Keats FLOWERS & GIFTS Tel. 466-19S1 või 466-1 SOI eri seisukohad. Soome on pidanud samasuguseid nõupidamisi Lääne-Saksamaa^a ja neis on saadud kokkuleppele, et La-' pi sõjakahjutasude korvamisest räägitakse alles siis, kui Saksamaa lõplik rahuleping on tehtud. Sellisest kokkuleppest ei ole midagi teada. keelset raamatut. Kõige seda saavutas ta ainulk oma 19 eluaasta jooksul Möödunud sügisel alustas ta õpinguid Prantsusmaal Grenoble'i ülikoolis, et täiendada end prantsuse keele alal". Hiljuti saabus talle ka teade, et ta on vastu võetud Ühendriikide kuulsasse Harvardi ülikooli, kus ta eeloleval sügisel kavatses õppima hakata poliitilisi ja ühiskonnateadusi. Selleks aitas tõenäoliselt kaasa tema kuulumine ühe noorema liikmena Mensa klubisse, kus liikme I.Q. alammääraks on 160. Kuigi kaotust on v^lus kanda, leevendavad seda siiski.mälestused rõõmsatest päevadest ja tundidest, mis saatus lubas mind jagada Sinuga kui erakorralise sõbraga. Olen sellegi eest tänulik. Sa tulid nagu päikene, , kui hommik tulid sa. Sa tulid nagu päücene, . ja ilm lõi särama. • Sa tulid nagu päikene ja paistsid südame — ja kadusid kui päikene öö musta hõhnasse. Juhan Liiv Erik Luksep Värsked Ja esmaklassilised lilleä igaks simdomsekg. Kunstkäsitöid kinkideks: ehte4 merevaik, naSiktö pnnnikerdosed, keraamika. . eesti, BüjA inglise keelt. 4812 YONGE STREET (Sheppardi lähedal) !2M15f KÄNi Puneral Directors ONTARIO ICA-Kurirer toob igas numbris ära mõne tuntud hotelli või restorani koka retseptid, 26. veebr, numbris on järg Kalmari ,^Wittshotelli" käes, mida peavad Hans Woksepp ja Rolf Könmgson, kelledest esimene vastutab toidu ja sellega ka ICA-Kurhreni retseptide eest. «Rootsi Publicistklubi Hierta-ko-misjon jagas välja 1981. aasta stipendiume publitsistidele ja ajakirjanikele-. 43 stipendiaadi hulgas OÜ üks eestlane Tiiu Gräslund, kes töötab Expresseni toimetuses. Temale määrati 5000 Rootsi krooni (ca $1500) Helgens Nyheteri stipendiumifondist laste-TV uurimiseks Ameerika ühendrükides kahe nädala jooksuf. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-19-04
