Vaba eestlane , April 5, 1984

              \
•L
¥AMDE EESTIASIE
Vaba Eesüaaea 1955
;OötM3B2M3 ;
^ • TOMETAIA: Hannes Ojs: ;
TOIMETUSE ICOIlJBEGnJM: Karl AiTo, Hm^^^
TElUaFONm: tolm€tus^^^4^ (i
TEIIJMISHiNNAD Kanadas: aasta
la veerandaastas
IBIXIMISMINNAD
iast^$35.-~|a veerandaastas $18.—
Äa^essi mimdatua 70 c — Üfeikniraibri hind 70 e.
KUULUTUSTE HINNAD üks toU^a^^^^^^
toJhituste^^ tdÄ $5.—, esMljel $5.
Publish^ by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St I^^^ Ont M3B 2M3
EKN Ja EV aupeakonsiü I. Heinsoo ühisel EV 66. aastapäeva vastuvõtul anti tunnustusdiplomid „^stonia"
korvpaMmeeskoimale. l^dil kesk^^
Eestimaa Kommunistliku Partei
häälekandja Rahva Hääle'' veer-gudelt
võib sageli üles noppida üh^
te-teist, mis valgustab eesti rahva-le
kaelasurutud õnnetu polüülise ja
majandusliku süsteemi telgitagu­seid.
Eriti võib neid süsteemi up^-
palle leida rubriigist «^javee»
rud'S kus lugejad kurdavad omsi
hädasid. Kirjaveergude toimetaja
mainib, oma kommentaarides, et
„meile koguneb lugeja muret, pa­hameelt
ja küsimusi koguses, mida
raske numbriga kirja panna. Sir­vides
aasta jooksul saadetut, tun>
dub vahel, et liiga palju." Kuid
vaatamata nende kirjade rohkuse­le
ja rahva hulgas tekkhiud rahul­olematusele,
väldib toimetaja ette­vaatlikult
süsteemi ja kommunist­liku
rezhiimi arvel kritiseeriva sõ­na
ütlemist ja ajab süü teatava
tööprotsessi, eest. vastutavate ini­meste
kaela. . . . — . . . . . .
Eestis valitseva olukorra iseloo­mustamiseks
toome >,Rahva Häa-ruaril
avaldatud lugejakirjad. ..
itiilUIIIHIIIIililHIIIIIiililUllfllllUliillliSSilllllllli^
on kommunistlik Ye°
memaa? Mulised on ta tugevad ja
mõrgad küljed?' Need on küsimu-
Md, mis lääneriikide poliitikpid ja
ipolütiliste küsimuste eksperte alati
m Jinvitanud ja niillele on hakatud
erilist rõhku panema nüüd, kus
Venem^ la Ameerika
Ühendriikide siiihted on muutunud
erakorraliselt halvaks ning pessi-miistliknmad
vaatlejad räägivad tõ­siste
nägudega kolmanda maailma­sõja
puhkemise võimalustest;
Kanada suisrun^^^^^^^
iStar korraldas hiljuti nendele kü­simustele
vastuste saamiseks ring­küsitluse
Kanada sdle ala tuntuma­te
ekspertide hulgas, kes töötavad
smirpmate ülikoolide Jmires Nõu­kogude
Venemaa küsimuste asja-
Mdjatenš ehk nai. >,sovetoIoogi-dena."
Nagu Star'! artikli autc^ri
resümeest nähtub, on need eksper­did
jõudnud oma vastustes põhili­selt
enam vähem ühisele otsusele,
ež kommunistlik Venemaa on
liJhest küljest tugev, kuid teisest
küljest nõrk ning et Venemaa
praeguste valitsejate kavatsuste em-uustamisel
tuleb arvesse võtta
Nõukogude Venemaa ajalugu,
kultuuri ning erakordset sisemiist
struktuuri ja organisatsiooni.
Ehkki ekspertide vastused öia'
laialivaEgüvad, toovad need võrd­lemisi
detailselt esüe siinse mõtle­misviisi
Nõukogude Venemaa
probleemidesse suhtumisel. Kuid
samal ajal selgub ühtlaisi, et selle
ala ekspertideks peetud mehed ei
ole kaugdtk! Venemaa praeguse
rezhümi üksikasjade hindamisel
üksmeelsed ning kommunistliku
siisteemi kritiseerijate kõrval lei­dub
ka neid, kellel on Iselle riigi-
Ikorira kohta ütelda isegi Midusõ-lauy
tiks neist ülistajaist on Toron-i&
ülikool! sotsioloog Peter Salo-mon,
kes tõstab kommumstliku
rezhiimi tugevama jõuaÜikana esi-le„
fakti", et rahvas aktsepteerib
kommunistlikku siisteemi kui legaäl-i^
et riigikorda ning annab sellele
©ma täieliku toetuse. Ta ütleb li­saks,
et lääneriikide Iberaalidele
ei j meeldi kommunistliku rezhiim]
edu Venemaale suurvõimu staatu­se
võitmisel ning rahva elujärje pa­randamisel
elustandardi tõstmisega
nirig heaoluriigi rakendamisega.
Nende väidete taga puhuvad Ilm­selt
tugevad idatuuled.
Vastustes rõhutatakse Nõukogu­de
Venemaa praegust salajast valit-semissüsteemi,
suure sõjamasina
ülesehitamise tohutuid kulusid, toi-
, duainete nappust^ täiuslikkuseni
viidud polütilist ja majanduslikku
tsentraliseerimist, seaduste igno­reerimist,
informatsiooniteenistuse
keskendamist, etniliste rahvusgrup­pide
Jõudsat juurdekalsvu ja muid
liegureid, millest mõned aitavad
kindlustada Kremlis valitseva po­liitbüroo
ja paitei peasekretäri voi-iinu,
kuna teised jraristavad tõe­näoliselt
aegamööda süsteemi
Mõni neist lühikestest
katkendlikest vastustest tabab
Venemaa nõrkuste ja tugevuste
esiletoomisel enam-vähem märid,
kuna teised on kõrvalise tähtsuse­ga
ning ei mängi kommunistliku
süsteemi analüüsimisel olulist irol-de
soyetoloogid on oma arvamu^le
esitamisel Ja ennustuste tegemisel
liigselt akadeemilised ja teoreetili­sed
Ja et neO puuduvad praktilised
kogemused nõukogude rezhiimi,
Juhtkonna ja igapäevase Inimese
elli Ja eluprobleemide hindamisel.
Nii näiteks ei puuduta ükski küsi-latuM
eraalgatuse likvideerimise js9
eraomandi küsimusi, mis on rappa
Jooksnud nõukogude põllumajan-dussüsteemi
kõige hukutavamatekis
salakarideks. Professorid jätavad
kahesilma vahele ka N. Venemaa
ja allaheidetud riikide tohutusuured
maapõuevarade rikkused, mis on
võimaldanud kommunisüikul Isüs-teemil
teha kulukaid majandü^k-le
uperpalle ja maksta Läänelt oste­tud
kaupade Ja tehnoloogia eest
maapõuest välja kaevatud ja pum­batud
kullaga, õliga, maagaasiga ja
teiste loodusvarade ekspluateeK-
•misega.;;'
Kui kõike seda kokku võtta —
mis on siis tõde ja mis on vale,
mida võib eisile tõsta N. Venemaa
öugevuse peamise tegurina ja mis
on selle. . süsteemi suuremateks
nõrkusteks?
Lugeja L. Metsjärv kurdab oma
kirjas 3. septembril 1983: . . .
,,Äsusin Tööstuse tn. 43 korteris-se
7^ elama k.a. jaanuaris. Pärast
u^us kolimist tegin korteris remondi,
balti pr@b1eeillf Kevadel algas majas r e m o n t -
Balti Vabaduslüt korraldas 17. märtsü Kolmanda Inimõiguste Konverentsi Los Angelese esuiduslikus vöõbati koridoriseinu, uksi, ka ma-Ämbassador-
hoteUis. Päevasel konverentsil vübis üle 200 balüase ja ameeriklase, õhtusel banketil samnti värviti väljastpoolt üle. Suve ai-üle
200. konverentsist andsid ülevaate Los Angeles Times, Oty News Service, Associated Press, ülemaa- paigaldati hooyi kõrge torn
lineNlBC raadiovõrk, raadiojaamad KNX, KJWB, OrnageCounty Register, Santa Momca. Outlook ja terve <vist katusele rommiseks). ühel
rida väiksemaid ajalehti. „Ämeerika Hääle" Lääneranniku Büroo ja Vabaduse Raadio Washington Büroo P^^^al loobiti katuselt aUa eterMi-andsid
mekande konverentsist Balti rükidesse ja mujale. ti, nu et terve hoov oh seda tais.
/ Järgmisel päeval olid katusemehed
Konverentsist osavõtjaid tervita-, väikse Kalevipojaga. Pannoo vasa- ajal ta näitas diapositiive praegu- kadunud ja on süamaani kadunud,
sid Hotelli peaukse kohal kõrgel kui äärel on kirjutatud „E&tonia". sest Lätist, seal asuvaid venelaste 12. augusti paduvihma järel leidsm
seinal Eesti, Läti. ja I^edu lipud Päevane^^k õhtune ban- sõjaväebaase, pilte, kus ettevõttete koju tulles tapeedi kummis .olevat
ühendriikide ja Kalifornia osariigi kett video- ja helilindistati profes- nimed on vene keeles. Isegi turis- seina ja tapeedi vahele kogunenud
lippude kõrval. Konverentsile saar sioriaalse leedu filmistuudio poolt, tide kaart oa venekeelne nagu kä veest. Edaspidi hakkas lakke tek-
Konverentsi alguses liputervituse televisiooni programm. Kui kella kima pruune ja kollaseid laike. Ke-järel
pidas pialvuse õp. Rein Neg- 5.30 Õhtune TV-saade on lätikeelne, da see asi aga sugugi ei puuduta,
busid tervitused Ühendriikide pre
sidendilt Ronald Reaganüt, Kalifor­nia
kuberner^ George Deukmejia-niit,
Balti Vabadusliidu auliikmelt
Sergei Soldatovilt, Balti Naisliidu
esinaiselt Juta Kurmanilt, Balti or­ganisatsioonidelt,
Kalifornia Esin­duskogu
liikmelt senaator. Pete
go, siis alates kella 8-st õhtul on kõik on remondimehed. Kahel korral
Balndes et eestlased lätlased ia ^ ^ ^ ^ vene keeles. Läti keel on olen heHstanud REV nr. 5 tööde-muutunud
,,köögikeeleks". juhatajale sm. Savüe, kes lubas
Siiski protestitakse, rikutakse Nõu- olukorda kontrollida. Käesoleva
kogude Liidu juhtide pilte ja põle- nädala algusest pidid mehed tööle
tatakse küünlaid läti patriootide tulema (sm. Savi arvamus), kuid
leedulased oleksid tugevad ja
peaksid vastu kuni Balti riigid
jälle iseseisvaiks saavad.
Wilsonilt, senaator Charles Percy)t, Ta palus, et Jumal hoiafe haudadel, üks diapositiiv näitas paraku pole neid näha ohiud
kongressilükmetelt Don Ritterilt.ja seks president Reaganit tema iga-
Brian Donnellylt. päevastes rasketes kohustustes.
Balti Vabadusliidu esimees mag.
maja, mille seinale oli kirjutatud Meestel olevat olnud puhkused, mis
„Moskva lõpeta baltiaste terrori- aga nüüd läbi."
Päevasel konverentsil kõneie&id
Valdis Pavlovskis tervitas konve-
Jättes kõrvale üksikasjad,
tõenäoliselt õige konstateerida, et
Nõukogude Venemaa suuremakis
Jõuteguriks on tema sõjaline tuge­vus
ning suuremateks nõrkusteks
stagneerunud majandussüsteem,
eriti põüumajanduse sektoris, ma­dal
elustandard, Inimõiguste puu­dumine,
rahvamaišsidele valetamine
Ja nende petmine, kõigi elemen-taaremate
poliitiliste vabaduste
maha surumine Ja ülevalt alla va­litsemine.
Kui pidada silmas Krem­li
Juhtkonna põhilisi plaane Ja
kömmünistliloi ideoloogia kauge­maid
eesmärke, süs on selline olu­kord
Ja elanike kõigi eluavalduste
täielik kontroll mõistetav, Moskva
plaanis pikemas per!spektiivis on
kogu maailma bolsheviseerimine,
milleks on vaja suuri ja võimsaid
sõjalisi Jõudusid. ICõik teised te­gurid
on lülitatud selle eesmärgi
teenistusse ja poliitbürood ei hu­vita
kui iäänemaailmais kritiseeri­takse
vabaduse puudumist Vene­maal
Ja anastatud mkides. •
Rahvamasside valedega pimedu­ses
hoidtaiime, ajude pesemine sün­nist
kiini surmani, informatsiooni
keskendamine ja juhtimine, vene ja
allaheidetud rahvaste yälismaail-ma!
st eraldamine ja isegi pisiasjus
ülevalt alla valitsemine, opereeri­mine
ja suunamine teenivad kÕik
ühte eesmärki — punaarmee löö-givõime
suurendamist, et parajal
Ja sobival momendil anda
surmavat lööki, mis võimaldaks
kogu maailma painutamist „prole-tariaadi
diktatuuri" orjasüsteemi.
Kuid lõpuks veel üks oluline te­gur,
mille prof essorid jätsid maini­mata
ja müs tuleks paigutFida kom­mumstliku
Venemaa tulude posti
-^tugevuse rubriiki. See on lääne­riikide
majanduslik Ja tehnoloogi­line
abi kommunistlikule rezhiimi^
le, mida on antud pidevalt pärast
1917. aasta oktoobrirevolutsiooni
Ja mis on aidanud kommunistidel
ka kõige raskematel krüsiaegadel
võimusadulas püsi(
Los Ängelese linnapea Tom Brad- . ,
ley, USA esindaja ÜRO inimõiguste osavõtjaid }a kaugemaU
komitees Carl S. Gershman, USA « kõnelejaid. Tatoomtas mm
Gongressional Cc^mission on Eu- õiguste^ rikkumisi Balti rukides
ropean Security and Go-operation ^ Järjest suurenevat venesta^
juhataja Spencer Oliver, Vabadus-raadio
abiesimees WimamBueU,^^^^^^^!^^^ linnapea Tom
poliitiline analüütik Tomas Schu- Bradley pidas väga südamliku kõ­man,
Ban the Soviets Coalition esi- ne, toonitades, et ameeriklased tun-mees
Dave Balsiger, tuumarelvas- nevad oma hinges kaasa kõikidele
tuse komiteest Miehael Coleman,
Ülemaailmse Kesknõukogu esi­mees
Lembit Savi, (Eesti Rah-seerimine!"
teisal „Vabadust Lä­tile!"
kiriuiab:
Küsimus £STO-84
Ja pärast selle kirja saabumist
algab pikk sündmuste ahelik, mis
näitab eriti kujukalt kuidas okupee-litad
Eestis praegu Irommi
bürokraatia töötab.
balüastele, kes on kaotanud oma
iseseisva riigi ja vabaduse; ühend­riigid
ei ole kunagi tunnustanud formatsiooni
„Rahva Hääle" mehed saatsid
L, Metsjärve hädaldava kirja Tal­linna
Remondi- ja Ehitustrusti ju­hatajale
A. SommerUe, kust tuli
vastus, et Tööstuse tän. 43 majas
on tööde halva organiseerimise ja
V . ... . ^ r ^ r ^ ^ o . . nõrga järelvalve tõttu alustatud
Kuidas see tuleb, et ESTO-84 in- töid vales tehnoloogiUses järjekor-
»Teated.84 , ^^^^j käskkirjaga olevat see
Lgp. ESTO-84 peakomitee!
vuskomitee Ühendrükides USA Nõukogude Lüdu illegaalset Balti nr, 3, esiküljel on 5 korda 8 toUi asi nüüd korraldatud ia tehtud Re-edela
pürkonna juhataja Heino riiMdeokup^^^ ^^^V*^^"""^^ ^^^^^ P^^^ 5 ju-
Jõgis), kes ka tõi tervituse E R . baltiasi võidakse kutsuda venelas- ühest üritusest, mis ei kuulu ESTO- ^^^I ^^sandeks katuse remonti
Kü esimehelt Juhan Simonsomlt; teks nagu tehti olümpiamängude 34 raamidesse? Seedrioru pidustus ..^^^^
ajal Sarajevos, kuid nüüd teatakse on nji. ESTO
äti Ülemaailmse Kesknõukogu paremini. „6lge kindlad ja jätkake muti kui on skautide ja gaidide Kuid asi ei lõppenud kaugeltki
jesimees Dr. Olgierts Pavlovskis oma võitlust, siis saabub teile jäUe Maaümalaager „EESTi -LIPP", seUega. 13. oktoobril saab •,Rahva
Washingtonist ja Leedu Ülemaa: vabadus. Teie tuletate inimestele mis aga vääris ainult 2-korda 2 tol- Hääl" L. Mets järvelt uue kirja, mis
ümse Ühiskonna abiesimees Dr. meelde 1940. aastate brutaalsust, Ü kirjutise teisel leheküljel? kõlab järgmiselt:
Remeikis Chicagost. Moderaatori- Hoidke Balti küsimus avalikkuses mmmm^m^i^^'*:^'^^^^'^^''^.
teks olid Läti Keskorganisatsioom mitte ainult Balti Vabaduspäeval, Maailmalaager„ESTI LIPP" te- „Objektü on näha obiud, et paar
(ALA) Informatsioonibüroo direk- vaid alati. Meie peame töötama gutseb terve nädala enne ESTO't päeva käisid mehed ja vedasid ka
tor ja Balti Vabaduslüdu direktor alati koos," ütles linnapea Bradley Ja loodetavasti rikastab Umbes ehitusmaterjali kohale (tsemendi-
Aristids LambergsBostoiüst,.Balti ja sai püstiseisvaltpubl^^^^ kaua- 700't noort rahvuslikult ja süven- hunnik õues ja etemütplaadid sei-
Vabadusliidu abiesimees Tony kestva aplausi. dab sõprusi ülemaailmsete noorte na ääres). Praegu on jälle vaüius,
Mazeika ja Balti Vabaduslüdu abi- • seas. Seedrioru pidustused tõmba- ainult tuul ulub ja läbi lae nõrgub
esimees ja ERKU juhatuseHige ^^'^^"^^^^s, kes on ülemaai^^^ vad ka noori - kuid, miti;e oma vesi üippa."
Avo Piirisüd, kes oH samuti kon-^e Leedu Ühiskonna abiesimees ja kultuuriUse etenduse' pärast, vaid
verentsi juhatajaks, õhüiselbanke- polütikateaduste profes- ^^yabaõhu pidustiiste" pärast!
til kõneles USA välismimsteeriumi sor Chicagos ülikooHs andis edasi
: assistent inimõiguste küsimuses El- leedulaste ja nende ülemaailmsete
liott Abrams - organisatsioonide-tervitused.
. Konverentsisaali olid üles seatud
stendid, mis tutvustasid Balti Va-badnsliidu
tegevust ning saavutusi
koos rikkaliku püdimäterjaliga. Sa­muti
oli laudadel saadaval äravõt-teid
kirjadest, resolutsioonidest ja
Balti vabadusvõitiusest. Ajakirjan­dusele
olid valmistatud vastavad
, pressimaterjalide kogud. Kõneleja­te
poodiumit kaunistasid Eesti, Lä­ti,
Leedu lipud USA tähelipu ja Ka­lifornia
osariigi lipu kõrval. Välja
olid pandud pannood eesti, läti ja
leedu kunstnikelt, mis paigutatakse
Ta andis ülevaate
Selle kirja saadab „Rahva Hääl"
juba kõrgemasse mstantsi •— Tal-
Maaümalaagri juhtkond on allu- linna täitevkomitee aseesimehele
nud ühiskonna huvidele ja lühen- J. Lepp'ale. See vastab oma kirjas,
das oma laagri programmi ühe et „objekti meistri E. Tagaküla
arutlustest päeva võrra, et noored ja nende kontrollimatuse läbi jäid paigalda­ühendriikide
Esinduskogu eri üle-] vanemad saaksid osa võtta ESTO mata pööningu akende raamid,
kuulamisel Balti riikidest. Balti 84 avamisest.
rahvaste hävitus kestab, selletõt­tu
ön Balti riikides massiliselt
kogutud allkirju petitsioonile ve­nestamise
vastu.
Miks EST0'1 on vaja esile tõsta
ühte üritust, mis ei kuulu ESTO
alla, nü suurelt, et laagrist osavõt-mistõttu
sai võimalikuks vihmavee
läbijooks korterisse nr. 76."
Kuid see on ainult üks näide.
„Rahva Hääles" leidub seUiseid
Rahvuslik tunne Balti riüddes on' vad ühest suur-üritiisest ilma!
tõusnud ja dissidentide tegevus jät­kub.
Sinna kuuluvad keskmise klas­si
intellektuaalid, kuid kõrgema
klassi intellektuaalid ei võta sellest
osa. Dissidentide tegevus on KGB
kohtroUi all. Baltlased . ei tohiks
jad noored tunneksid, et nad jää- kaebekirju terve rida. Eriti halise-vad
Lasnamäe uutesse elamurajoo­nidesse
kolinud inimesed hoonetes
maanteede äärde olümpiamängude , . . , . . .. ^
ajal. Eesti kunstiüku Veli Saame Panna koib looüisr mitteüm-pamioo
kujutab vaadet Tallinnale nustamispohitikale, vaid peame
mere poolt, es seisab Kalev mõõ­ga
ja tungla a, kivil istub Linda
töötama Euroopa Parlamendi Re­solutsiooni
edukaks läbivümiseks.
Anne-Mai Kaunism^a esinevate puuduste pärast. Selgub,
" ' ' • et Lasnamäel kontrollis „Eesti Pro­jekt"
1980. aasta novembris kolmes
majas ehituse kvaliteeti. Tulemus­te
kokkuvõte näitab, et ehituste käi­gus
on 25-el korral eksitud projek­tide
ja ehitusnormide vastu. Ga-rantüaja
lõpuks lasksid elamuko-
USA ja Kanada majanduslik peratiivi „PoUu" 252-st korterist
tõus on ohus, kuna USA on alu5- 29-1 seinad või laed vett läbi, osal
, " : ' . . ^ Dr. Olgierts Pavlovskis, ülemaa- tanud jälle oma p^gaprotsentide neist olid semapaneelid pragudega.
ümse Läti Kesknõukogu esimees tõstmist, mis on põhjustanud ka „Keegi peab kinni toppima jooks-
, et kommunistlike rez" Washingtonis andis üle lätlaste üle- Kanada dollari languse võrreldes vad paneeüvahed ja katuselaed.
hümi hinda» sisel ja analüüisimisel maailmsete organisatsioonide ter- USA dollariga. Üks juhtiv kanada Kui suureks kasvab maja tegeUk
ei aita üksi raamatute lugemisest viüised. Ta ütles, et Balti Vabadus- pkonomist ütles, et ta ei tea, kui omaWnd, enne kui ta päris vettpi^
ja õige perspektiiv teWb alles -siišvliidn^b on saanud kõrge kaua Kanada pangad suudavad davaks saab?" küsib „Rahva Hää-kui
elada 'selle süsteemi all tava- tunnustuse USA rügiametkonnas ja sellele survele vastu panna. Mõned !e" toimetaja nördmult.
lise imimese igapäevast elis. USA Kaitseministeeriumis jälgitak- pangad on juba tõstnud laenude ja
t Ao • se. seda eriti hoolikalt Ettekande obligatsioonide protsente. (Jfirj lk. 8)
Kr. 27
•
VAU
NXDAi
8. ftpriim
dr. J. Maril
14. ja 15. apr.
dr. M.
Autoäri p{
autosid
Läbi paari
kommunistliku
Rahva Hääle
kuulutus:
LUGUPEE^
On õige aeg
uus sõiduauto
„Zaporozhets
kauplusest „Vol
ka tee 183.
Auto müüaksi
|See juba olemi
Kuulutusest
juures on veel
mis need ma!
nud autosid
Kas on itaaUj
N. Liidu turutii
need vabamüüj
Alates 17. m|
lus uue partii
vitsh 142" vai
märgitij et sai
müügü suures!
autod „Zaporo2
na Kaubastute
huvilised kasut
võimalust
Komment
(All
Seda omal
Kremlist poliiti
oskavad välja
ge kõrgema
eesotsas Konnt
... Kesk-Ameei
tegutsevaid p(
siinsel mani
vast vaatevkl
nud kriteeriui
pahempoolsed!
sed rahvajunl^
vamasside hei
kuna parem]
tikategelased
ülemkihi kliki
ja mõned ekst
mehed paiguti
isegi massim(
se.
Vastavalt sc
sohtnmhie Nilfl
poliitikategelas
Ühendriikides.
Salvadoris toii
Umisi käisid
sioonilisele UI
misoperatsic
tegemas
Oqueli ja Guilj
mvHäristasid
damlst Salvac
Salvadori r(
lastamid omal
ka üheudriUce)
presidendikan({
berto D'Auboi
hei korral lul
lastamiseks.
teda massiml
ses, kuid sellej
tatud vajalil
ajal on iUdis<
Oqueli taolisj
Salvadoris kü)
du ja jõujaj
elanikke ja
külaelanikelt
sc. Nende
suumumbriksl
ror demokraal
ajamiseks.
Näib, et
muste kirjeid]
olukord, miöj
Hispaania kc
ja punase p{
riikide ajakil
jusi Salvadori
nääride kütm|
sust ja valit
maha teha
peksupincjile
poUitikuid.
läänemaailm!
mõjutamine j|
korrast sihüil
mhie.