Vaba eestlane , December 22, 1987

              •
Nr. 95 Nr. 95 VABA EESTLANE teisipäeval, 22. detsembril 1987 - Tuesday, December 22, 1987 7
;HE;
ikordselt palju jahimehi ning
|de peale liisku võtma), said
•vedega ja teine ilma. Fildlk
lukkivi, Matti Salojärvi, Ur-
[edki veel küljes. Foto võetud
iir.em(2;09.50) olnud ainult jaa-lanlane
Hiromi Taniguchi. :
Hästi jooksis ka naiste kiireim
ita Marchisio (It.), kelle 2:29.36
n tänavu üheksas maailma edeta-is.
(D
Ka mustal maal tehakse 120 m
•kkusi suusahüppeid. Rahvusva-elistel
võistlustel Ida-Saksas sai
hiskattega trampliinil, esikoha
ens Weisstlog 117 ja 116 m
õhulendudega ning jättis teiseks
Raai/mameistn
Ireas Felderi.
austerlase An-
. .jõua-jõua,'" ning veidi; hiljem
>(arva jõge oli tulijaid aga: eriti
as samal Ööl üle jöe tehtavas vät-risaate
:Me^
•ahvuslikeks bandiitideks''i :kes
ihat rahulikku kodanikku kahe
aja märkimata, et need käks tuhat
olnud-keegi niuu,:k
a s e d : ^ v \ / V : ' ; : . ;
le. f tuttavale'' • pühendati mõned
isfe korra.1 jälle rahva õiglase viha
ävärbaistikuni:kõrvuni. N.-Liidu ,
iba selle , .õiglase viha' 'otsusel—
mud ja poodud! ;
daga sageli mõrvareid!
pes iilQskutsega kõigile ;„ausaile
tulla; seal; õllavpay^
st tubakast, viinast ega naistest,'';
a eestikeelse saatev-i
se õli V ta vali s i lõbusaid
aäed sägeli-korraldasid, Nii kõrge- ^
i le, nagu seda oi id meie mehed.
lOöpjs vastupidises suunas/
i oli lugupidamist ja kartust meie
jndas; aga veelkordselt • vastased
ie^ tagalas j a sel le laitmatut funkt-omariikluse
ajal, ;asüsv osa . lv
sid, sai uueks komandopunktilcs;
punkreiks .'muudetud keldreisse
kihutatud juhtimisstaap. ^:
^atlusejkorraldamine ja: andmete
kate vastase jõudude ja asetuse
plle täktikalisi jühtimisoskusi^^^^^
prg^ks ei hinnanud, tahtis teostada^
r epsküla sil lapea li k v ideer i mi se —
kohaselt — mis lõp^^
tl. : Erinevusega vaid, et uus
lai, kuid ikkagi pataljoniga. ¥äga
JärgmelD
Kunst' muusika
i i l
. Sügisese raamatuhooaja mahekamaks teoseks on Taimi
Proosi raamat oma isast Henrik Kokamäest pealkirjaga
.9,Südanietiunnistuse pärast.''^ Pühapäevaly 6-. detsembril
toimus T . E . Baptisti kirikus vaimuliku kirjanduse õhtu, kus
autor
T. Proos avaldas rõõmu, et.ta
on .midagi jagada oma isa, elu­loost,
kuna see oli imeline ja mit­mepalgeline.
.Juba isa elu a,jal oli
tütar palunud, et isa ise oma
mälestused''jäädvustaks, kuna oli
kirjamees, äga see jäi; tegemata.
Siiski ennej surma oli ta öelnud
abikaasale, et ta päevikud ja
märkmed jäägu Taimile sooviga,
et tütar neist midagi teeks.
, , N i i (tekkiski mõte, et
suudaksin aastatega midagi kirja
pannk. Hakkasin koguma märk­meid
isast, suulisi ja kirjalikke,
kuid olinjiii pingelises töös, et
aeg läks ilma tööd alustamata.
Aga kogumine käis pidevalt,"
kirjeldas autor idee arenemise
aega. . .
Kuid siis 1978. aastal kord
Rootsis olles külastas ta Eestit ja
tagasi tulles läks Helsingis Soome
misjonimajja, kus ta end tutvustas
misjonär Henrik Kokamäe
tütrena, kuid pidi siiski enne passi
näitama, kui sai loa mis-joniarhiivis
töötamiseks. See
kestis mitu päeva. Suures arhiivis
leidis ta isa-ema kirju mis-joniasutusele
ja sai kokku üle 300
ärakirja.
Sellele Visaks luges ta eesti vai­mulikke
ajakirju Eesti Vabariigi
ajast ja hilisemaid, otsides neis
märkusi isa kohta. Samal ajal otsis
ta isa kaasaegseid, eriti Hiiumaa
ärkamisaegseid. Kirjavahetus isa­emaga
pn säilinud 1944. aastast,
<u id varasemad ; oi id jäähiid;
kodujTiaale.
• 983;. aasaks oli mateij ai koos.
Vancouveris oli valminud uus
garaazh, mille teisele korrale A.:
Prqps oli lasknud teha ^väikse
ruumi kogutud materjalide jaoks.
1984.; aasta alul 24. jaanuaril
harilikul hallil päeval tõmbas
Taimi Proosi abikaasa laua lahti,
asetas kirjutusmasina lauale ja
ütles :;;,HakMkiriutamä!
,,Hakkasingi kirjutama. Istusin
laua taha ega tõstnud end sealt
enne kui olin 100, lehekülge kir­jutanud.
Isa materjal oli -nagu
valmis ja ootas kirjutamist. Samal
aastal Rootsis olles kirjutasin mitu
cuud, varahonimikust alates kuni
lakkasin märkama, et ilm hakkas
lämarduina" V iseloomustas ta
tööpinget.
1985. ä. töötas ta jälle oma
arhiivis päevad läbi ja sama aasta
sügiseks sai käsikiri valmis,
kokku; 417 lehekülge kirjutusma­sina
popgnail .iSaatis siis käsikirja
üniberkirjütarnisekš õemefc
Tammele, mille järel Ilse Raid
luges korrektuuri. Aasta lõpul
Rootsi sõites oli käsikiri kaasas
ning ta andis selle kirjastajale
Välis-Eesti & BMP.
T. Proos puudutas tehnilisi
puudusi, trükivigu, eksitusi pildi^
allkirias, kuid pidas neid nii suure
raamatu puhul paratamatuks. Ka
kaaneillustratsioonis olevad kolm
hiinakeelset tähte olid sattunud
valejärjestusse. Need tähendavad
„Mäge keda Jumal peab alati
meeles". Viimane trükitud ümb­ris
on saanud õige järjekorra.
Minnes üle raamatu sisu juurde
ütles ta, et on alati imestusega
mõelnud: Kuidas Jumal tõi ta isa
pimedast maanurgast tõetund­misele,
olles tutvunud Valga
koolis Valga Peetri koguduse õpe­tajaga,
kellelt sai ka teateid mis­jonitööst
ja kes oli isale abiks
Soome'luteri kiriku misjonikooli
pääsemisel. 1910. ,a. saadeti ta
Hiinasse misjonäriks. Seal elas ta
aastal 1912 läbi vabakogudusliku
äratuse, millele mšsjonimajas oli
suur vastuseis. Isa tegi seekord
kompromissi, jäädes edasi
töötama. Hiljem Hiiumaal praos­tina
ta siiski pidi südametun­nistuse
pärast luteri kirikuõpetaja
kohalt lahkuma.
Autor puudutas neid perekond­likke
mure-momente, mis tekkisid
pärast kohalt lahkumist, kuni ta
sai töökoha Briti & Välismaa
Piibli Seltsi Eesti esindajana.
Tütar on tahtnud oma raamatus
isa tööd edasi anda, sellejuures
vaadeldes iBa tööharusid eesti
vabakoguduste töö taustal.
Kirjandusõhtu muusikalisel
poolel esitas Kaljo Raid tshellol
neli helitööd, tütar Saj rae Tamm
luges õe Taimi luuletuse , ^Isale
sünnipäevaks" ja kaks A. Ruut­soo
luuletust kogust,,Astangud".
Teine õde Aune Eller esitas kaks
oma luuletustr näidates et isa-kirjarnehe
vaimne rikkus ön j)ä^
randatud kolmele õhtul viibivale
tütrele. Neljas tütar Vaivikklasub
Kalifornias, vend Enok langes
Soomes eesti vabatahtlike iiksü-
•ses.: •: \. H.
Kodumaisi
kultuuriuudiseid
Eestis jagati riiklikke preemiaid
väljapaistvate tööde eest teaduse,
tehnika ja tootmise ning kirjan­duse,
kunsti ja arhitektuuri alal,
ka õpikute eest. Kirjanduse alal.
said preemia Eno Raud lasteraa­matute
,,Naksitrallid" ja ,,Jälle
need naksitrallid" eest ja Viivi
Luik romaani ,,Seitsmes rahuke­vad','
eest; Eino Tamberg
oratooriumi ,,Amorese" eest ja
Ingrid Rüütel rahvamuusika
uurimise ,,Eesti uuemad i laulu­mängud"
I ja II eest. Lisaks
premeeriti, mitmeid nende erialal
tehtud tööde eest.
Foto: L Lillevars
LEMBIT (LEM)
SOOTS
o5i Lem (Lembit) Sootsi mitmes
mõistes suuredimensiooniline
maalide näitus „ColIege Park
Gallery's*' (13-24 Okt.)
väärne ning
SIIS arenes asi
cüni 1986., aastal sai teate, et
käsikiija on Rootsi immigratsioö-nliasutuse
poolt peetud toetuse
vääriliseks. Veebruaris sai autor
teada, et käsikiri pidi trükki mine­ma,
kuid alles 1987/a. juunis i l ­mus
see raamatuna. Selle esilehelt
puudus moto, et raamat on saanud
teoks Jumala auks, kuna just selle
mõttega oi i autor seda kirjutanud.
Stockholmis tähistas 5. no­vembril
luuletaja Elmar Pettäi
oma 75. sünnipäeva. Ta on sün­dinud
Viljandimaal, Vana-
Karistes talupidaja pojana. Õppi­nud
:Kilingi-NõiTimel:Ees^^
Haridussõprade Seltsi Kodukesk-koolis.
Pärnu Kalanduskoolis,
sustei ning Stokholmi Eesti
Teadusliku Seltsi Instituudis.
Kodumaal töötas mitmes ühiste­gelikus
ettevõttes ärijuhina. 1944.
ä. põgenes Rootsi. Oli pikemat
ga Kultuuri Koondise peasekre­tär.
Viimastel aastatel on olnud
Eesti Kalurite Koondise peasekre­tär
ja 8. aastakäiku ilmuva ,,Eesti
Kaluri" tegevtoimetaja; samuti
toimetas ta kaheköitelist koguteost
,,Eesli kalanduse minevikust'' Tja.
Luuletaja kutsumuse tulemuse­na
on temalt ilmunud luuletusko­gud
,,Jaanilill (1960), „Sinine
unistus" (1978) ja ,,Nagu meie
Soots on püsivalt ja töökalt en­nast
arendanud tõsiseks loomingut
otsivaks kunstnikuks ilma dekora­tiivsuse
ning kunstiturule meeldi­mise
püüdeta. Näituse ,,Merton
Galleris" mõni aasta tagasi olid
koloriidi ja pinnatekstuuride
eksperimendid, samuti figuraal­sed
ja portreelised: otsingud.
Praegune väljapanek vihjab et
Soots on leidnud oma isikliku raja
ja nõuab kohta välis-eesti kunstis.
Esimese nluljenäkoliries suures
saalis üllatab vaatlejat rnaalide
monumentaalne' suurus. Nelja
kuni kuue ruutmeetriliste pin­dadega,
akrüülvärvidega viimase
koi meaasta j ooksu 1 teostat ud
maalid on vististi suürimamõõt-meline
ühekunstniku näitus; eesti
kunstiloos üldse. Suurim neist on
,,Symphony", 3 x 9 rneetriline
õlivärvis lõuend iie maalitud
pänoo, kus dirigent Ändrew
Davise dünaamiline figuur tõuseb
üllatava ruumilisusega välja
orkestri tagapõhjalt. Tõenäoliselt
on College Parki Gallery peale
Art Gallery Ontario ainuke mis
võimaldab niisuguses dimen­sioonis
näitust esitada. Siinjuures
ruttan kinnitama et Sootsi maalide
kvaliteet ei seisne mitte nende
suuruses, kuigi joomingu teostus
veenab, et tema loomulik väljen-Üusinstinkt
on suuremõõtmelises
vormis ja kontrollitult robustses
pintslitehnikas. Kokku on kolmes
suures saalis näitusel 23 teost,
millest 10 loominguliselt tähtsat
maali on esimeses avaras.. saalis.
Need on fantaasias, religioonis ja
mütoloogias otsivad lihtsafiguuri-isikupärase
sümbolismiga
kompositsioonid, teostatud usuta­va
innukusega ja kartuseta. Nagu
öeldud õn pintslitehnika ruttavalt
robustne, mis aga koos emot­sioone
rõhutava (sinine-punane-roheline-
must) koloriidiga annab
ideed kirjeldava ekspressionistli­ku
terviku. Kõige dramaatilisem
on ,,Crucifixion", idee inimese
enese ristilöömisest.
Kriitilise kommentaarina võime
öelda et Sootsi vormikujunduse ja
pintslitehnika ei ole veel
lihtsustunud jõuliselt enesekind­laks,
kuid me teame et see tuleb
kogemusega ja Sootsil on kõik :
eeldused selle saavutamiseks.
Vähemtähtsa osana näitusest
leiame Sootsi olevat inspireeritud
üldpopulaarsete isikute karakte­reist,
(paavst, Andrew Davis,
kanada poliitikamehed). Äratun­tava
sarnasusega näostruktuurid ei
ole siiski' mitte aktsepteeritavad
portreedena, vaid on ainult
tagapõhjaks karakter-sümbolitena
maalitud zestikuleerivatele kätele.
Idee on huvitav kuid siiski näib, et
oratoorite kätekönet saab karak-teritkirjeldavana
jäädvustada
ainult filmina. Ka käte üksikpor-treed
ei öle kunstiliselt lõplikud,
olles mitte küllalt skulptuursed
sümbolitena ja mitte küllalt
reaalsed illustratsiooniks.
Viimases saalis leiame seleta­matu
ja segava ebakõlana eesti
kunstniku näitusel Kanadas rea
joonistusi nõukogude
isakestest".
' Vasalemmas austati lastele tun­tud
luuletaja Julius Oro,
täiskasvanuile tuntud Julius
Oengo, vasalemmalastele tuntud
ka veel kui Julius Õngu mälestust.
Mälestustahvel kirjanikule ja pe­dagoogile
paigutati Vasalemma
jäekääru peitunud Valgma talu
seinale. Luuletaja on sündinud
Hiiumaal, Suuremõisa vallas,
Harju külas laevakapteni perekon­nas.
Ta töötas kooliõpetajana
Heltermaal, Haapsalus, Tartus ja
Vasalemmas. Jäi sõjaolukorras
25. augustil kadunuks. (Kuulda­vasti
hukati hävituspataljonlaste
poolt. Toimetaja).
Rein Rannap
muusikaloeng
Tartu College'is
Komponist ja klaverivirtuoos
Rein Rannap annab eelnevalt oma
iseseisvale kontserdile selgitava
muusikaloengu Tartu College'is
neljapäeval,7. jaanuaril kell 7:30
Rein Rannap, kes vähem kui
poole aasta eest pääses Vabasse
Maailma Eestist, on juba omale
tunnustust ja kiitust leidnud kont­sertide
ja loengutega Ameerika
Ühendriikides. Eeloleval loengu-õhtul
tutvustab komponist oma
helitöid, milles on huvitavaid
dzhäss-sugemeid, ja annab selgi­tusi
ka improvisatsioonikunstist,
mis on vajunud ünustiisse pärast
Franz Liszti tipp-kontserte sellel
alal eelmisel sajandil ning on leid­mas
uut renessanssi tänapäeval.
Loengule, mille korraldajaks on
Eesti Kunstide Keskus, järgneb
kontsert pühapäeval, 10. jaan.
kell 5 p.l. Eesti Maja suures
saalis.
Luuletusi 1948—49
$12.-^ pluss saffiteloBlu SO
MüügS Y. talituses
Reie Ramap