Vaba eestlane , May 19, 1977

              ?AEÄ ndJapäevaJ. 19.^^^^ - 'niuj:säay. May 1§, lOT ;
VABADE EESTLÄSrTE HMLEEÄNDJA
¥ A BÄ
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eöstiasie, 135 Tecimseth St Toroitos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haimes Oja
POSnAABRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat, M6J 3M7
TSISFONID: toimetus 364-7521, tžditus (tellimised, kuulutused,
364-7675
f E L L M I M ^ A D Kanadas: aastas $28.—, |>oolaastas $14.50 ja
Veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.50
TgLLIMISHMNAD väljaspool Kanadat: a^tas $30.—, poolaas­tas
115.50 ja veerandaastas $8.50. Kir^wstlgä üSA-s: aastas
$51.—, poolaastas $26— ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastas
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35 c.
FREE IST
Fublished byFree Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecmnseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Mõningate tuimusmärkidejäre-
I le otsustades olid isegi Ühend­riikide
president Carter ja tema
väli^oliitilised nõuandjad iaflsta-tud
kui nad kogesid, millist mõju
avaldas N. Liidu juhtivatele ring­kondadele
ja Kremli tippmees­tele
Carteri inimõiguste rakenda­mise
nõudmise poliitika. Kahtle­mata
oli Carter teadlik, et inim­õiguste
küsimus on N. Liidule
Athillese kannaks, kuid ta ei ai­manud,
et see probleem võib N.
Liidu parteimehiriü sügavalt ja
raskelt häirida ja tasakaalust
välja lüüa. See omakorda ainult
kinnitab, et inimõiguste vägista^
raiše küsimused N. Liidus ön pal­ju
valutavamaks haavaks kui see
esialgu pealiskaudsel vaatlusel
iäanemaailma vaatlejatele pais­tab.
. •
Venelaste äge reaktsioon Car­teri
inimõiguste poliitikale ja dis­sidentide
toetamisele, mis kulmi­neerus
välisminister Vance Mosk­va
külaskäigu ajal, on sundinud
ka Carterit võtma tagasihoidliku­maid
toone. Tõenäoliselt niõjus
selleks kaasa ka Carteri äsjane
kohtumine Lääne-Saksamaa
kantsler Schmidtiga, kes, kardab,
et Washingtoni range, inimõiguste
poliitika rikub Lääne-Saksamaa
vahekordi kommunistlikkude rii­kidega
ning selle tagajärjel või­vad
tekkida uued komplikatsioo-
Bid Laäne-Berlühi ümber.
Nii ongi tekkinud olukord, kus
Washington ei ole inimõiguste
rakendamise küsimuses loobunud
oma printsüpidest kuid ta väldib
deklaratiivseid seisukohti, üksiku­te
N. Lüdu dissidentide toetami­seks.
Samal ajal on Ühendriikide
administratsiooni välispolütika
kujundajate kõrgemates tippudes
kaalmnisel ja arutamisel Inhnõi-guste
polUtika täielik revideerimi­ne
ja sellele utate aluste väljaku­jundamine.
See tagasihoidlikkus on tiivtts-toud
N. Lütu uute surveabinõu­de
tarvitusele võtmiseks oma dis-sndentide
vastu, foi president
I Carteri .isiklik toetus' N. '
dissidentide juhtidele Andrei Sah-harovüe,
Vladimir SIepak'ile ja
teistele andis lootusi olukordade
parandamiseks N. Liidus, siis
nüüd on need lootused hakanud
haihtuma, kuna N._ Lüdu valitsus
ja kommunistlik partei on tugev­danud
oma raudset haaret dissi­dentide
vastu ning Washingtonist
ei tule enam loodetud toetust.
Moskvas tegutsenud neljatelst-
Idinme liikmeline dissidentide ko­mitee,
kes taotles inimõiguste ra­kendamist
Helsingi kokkulepete
alusel, on laiali aetud iting selle
liikmetest On ainult neli aktüvselt
tegutsema jäänud. Grupi vüs lii­get
Küevis ja kohn liiget Tbilisis
on arreteeritud.
See Moskva aktiivsus dissiden-.
tide likvideerimiseks laseb oleta­da,
et poliitbüroo pn teinud otsu­se
selle võõrkeha väljajuurimi­seks
enne Belgradi konverentsi,
kuna dissidendid oma deklaratsi­ooniga
ja hädahüüetega võivad
venelastele Belgradis väga tiHi-kaks
kujuneda. Moskva range po«
lutika rezhiimivastase liikiunise
likvideerimiseks on mõeldud tea­tud
määral eeskuju andmiseks ka
Poolale, Ida-Saksamaale, Tsheh-hoslovakkiale
ja Rumeeniale, kuš
inimõiguste rakendamise liikumi­ne
on võtnud palju suuremad
mõõtmed kui N. Liidus.
Sellest on kahju kui president
Carteri suure kaarega alustatud
inimõiguste rakendamise poUitika
hakkab nii sise- kui välispolütili-se
surve tõttu kokku sulama. Car­teri
kõned ja avalik toetus N.
Liidu dissidentidele kinnitasid, et
sellel poliitikal on silmapaistvad
tulemused, mis lõid N. Liidu
juhtkoima tasakaalust välja ning
surusid ta nurka. Kui nüüd
ühendrükides inimõiguste polüti-kat
modifitseerides hakatakse
rääkima, et am^riklastel on vaa­tamata
tagasitõmbamisele inim^
õiguste s Ä Ä (Mna kindlad põhi
mõtted, siis kerkib paratamatult
küsimus — mis kasu on neist põ­himõtetest
ku! neid ei rakendata?
'•.•K.A.
Hr. 38
yiks ostsin kort@o
aoEesti K©dMss@"
1. Et elada^eesti lihisüconnas;
2. Et toetada oma ikorteri ostu­ga
tulevast vanadekodu projekti;
3. Majanduslikel ikaaiiitlusü, kü-im
suirbeiiselit väiksem põramda-pind
täiheiidab väiksemat üslitte-kiilu
ja kiimisvaramaüjsu;
4. Kõrvalruumide rohkus või-maidab
meelelaihutusailsku tege-
^Aist, eriti pensicmülslra. jõudes.
0jula, saun, raamatiikogu, iuge-mislaud,
ruumid perekondlikeks
kokkuititleikuiks. EHu v^ib kutsu­da
veel bridzhi, maie ja muusika­ringid.
5. Võib asutada väiksema toidsi-poe-
delikatess-äri ja korraldada
üiiisponga tehinguid;
6. Võib organiseerida ühissõite
all4inna tööle ja õihtuti toimuvai-le
eesti üritustele;.
7. Qn deimas head liiklusvõima-kised,
lähedois maanteele nr. 401
TOETAGE MEli
¥ABÄDiilS¥39TLUST
958 Broadview Ave.,
Toronto 6, Ont.
ja plaanitsetavale maaniteels põh-ja
suunas suvilate rajooni Mor-ningside
— Graveiihurat vahel;
8. Head lähedased jalutusvõi-malused,
.park, org, Scarboro kal­june
kallas ja Ontario jäjrv;
9. Eemalolek õhkurikkuvaist
tööstustest jax'
10. Vabaneminie maja ja ümb­ruse
korrashoiust (muru niitmine
ja lume rookimine).
TAGAPLMNIL OLIJA
Göteborgis, Rootsis, korraldati eesti eksliibriste ja rahvakunsti näitus. Pildil näituse tegelasi. Sei­savad
vasakult: Linda Palm, Elmire Kagi, llöhhska tarbekunstimuuseumi juM Brunius,
ja Elvine VääirthÕu. Voki kõrval vasaktil> etnoloog Marianne Eriksson, voki taga Istub Juliana Suu
ja paremal näituse intendent Karin Aasma.
Viimaste informatsioonide järgi algab Euroopa Julgeoleku- Ja koostöökonverentsi järeikonverents 15.
juunil Belgradis. See sisaldab kolm Järku ja kestab tõenäoliselt 3--4 kuud, f
Nii nagu algupärasest Helsingi
konveremtsist 1973—75, võtab ka
Belgradi konverentsist osa 33 Eu­roopa
riiki ning USA ja Kanada.
Praegu koostatakse konverentsi
üksikasjalikku kava.
Esialgsete andmete järgi toiniul)
järelkonverentsi alguses ülddiskus-sioon,
mis kestab umbes poolteist
kuni kaks nädalat.
See esimene faas on lahtine ka
publikule ning massimeediate
esindajatele.
Selle sammuga tahetakse näidata,
et süüdistused säladiplomaatiast
julgeolekukonverentsi ümber on
aluseta. Kuivõrd see õnnestub, ön
muidugi iseasi.
Oodatakse,_ et selle faasi jooksul
osavõtvad riigid esitavad
omapoolse hinnangu sellest, kuidas
nende arvates Helsingi deklarat­siooni
on rakendatud. Need sõna­võtud
loovad üldraamid ja õhk­konna
tervele järelkonverentsile
kui ka järgnevatele mõttevahetus­tele.
Kuid juba ette on selge, et Hel­singi
deklaratsiooni „kolmas
korv" — inimõigused — 011 twli
punktis ja tekitab ägedaid mõt­tevahetusi.
Peale osavõtvate riikide esitavad
selles faasis oma arvamised ka
UNO organid Unesconing Euroopa
majanduskomisjon.
Belgradi konverentsi teises faa­sis
eri rübde delegatsioonid jagu­nevad
kolme peakomiteesse, mis
vastavalt „korvidele"^ käsitlevad
riikide vahelisi suhteid"^ ja julgeole-kuküsimusi,
majanduslikku koos­tööd
ja inimõigusi.
Nendes kohnes komitees vaadel­dakse
üksikasjalikult, 'kuidas Hel­singi
lõppdokumendi määrusi on
rakendatud või jäetud rakendama­ta
eri maadel. Samaaegselt võir
dakse aga ka teha uusi ettepane^
kuid, kuidas nende määruste ra­kendamist
võiks kiirendada või
muuta tõhusamaks.
Need peakomiteed ei tegele aga
üldse järelkonverentsi võimaliku
lõpprapordiga-Kui vaja, siis kõige
rohkem koostavad nad oma vahe-rapordid
konverentsi enda sisemise
töö tarvis.
Teises faasis toimub töö komi­teedes
suletud uste taga, et takista­da
propagandavajaduste ja propa-gandategemise
mõju komiteede
tööle.
. Peale nimetatud kolme komitee
asub selles faasis ka eri komitee
või töögrupp arutama, kas ja kui­das
on vaja jätkata julgeoleku- ja
koostöökonverentsi tegevust tule­vikus.
Teiseks erikomiteeks on veel
komitee Vahemere probleemide
Saadud kogemuste alusel võib
aga oodata, et komiteede töö
kestab mitu kuud.
Pärast komiteede töö lõppu tule­vad
35 maa delegatsioonid iiuiesti
täisistungiks- kokku. See toiniub
aga esialgsete kavade järgi suletüd-uste
taga, taia kavatsetakse koos-
Ssada mingisugune lõppteadaanne.
Esialgu on aga ebaselge isegi
see, mis iseloomuga see teadaanne
oleks; kas ta oleks teadaanne, do­kument
või midagi vahepealset. On
räägitud aga ka isegi võimalikust
Belgradi deklaratsioonist.
Põhimõtteks peetakse aga igal,
juhul seda, «t Helsingi deklarat­siooni
ei puudutata ega muudeta.
KÜ31 võib. teda aga -täiendada.
Samuti peetakse rahvusvahelis­tes
polütüistes ringkondades või­malikuks,
et suletud istungil toi­mub
,3corvide" vaheline kauplemi­ne,
mis muidugi toimuks ida ja
lääne vahel ning puudutaks eelkõi­ge
ja igal juhul inimõigusi^ käsitle­vat
^kolmandat korvi".
Belgradis peetakse võimalikuks,
et lõpuks korraldatakse veel ava­lik
lõppistung. Kuid selle eelduseks
on ümselt, et suietu4 istungitel
peetavatel läbirääkimistel saavu­tatakse
vähemalt teatud määral
edu. Lõppistung toimuks tõenäoli­selt
väilisministrite abide tasemel.
Euroopa ju -..ja
on algusest
peale olnud tihedalt seotud ka
Parlamentide Vahelise Lü(
(IPU) -Euroopa julgeoleku-: ja
i'®ntsid* •
See, et 33 Euroopa riigi ning USA
ja Kanada valitsused üldse nõus­tusid
tulema kaasär Moskva poolt
ett^ändud julgeolekukonverentsi­le,
oli tõenäoliselt eelkõige tingitud
sellest; et nende valitsuste hinnan­gul
üldine arvaniijie r~ vÕi vähe­malt
selle enamus ~ nendel maa­del
pooldas julgeolekukonverentsi
mõtet. Ja see üldine arvamine ka­jastub
ühes tähtsas osas kä' parla­mentides.
,
Neid parlameiitide vahelise ludu
Euroopa jülgeolekukonverentse on
seni ohiud kaks: 1973 alguses Hel­singis
ja 1976 alguses Belgradis.
Kõhnas on nüüd kavatsusel tuleva
aasta alguses Viinis.
IPU 14 riigi nn. töögrupp tegi
hiljuti oma koosolekul Genfis vas­tava
ettqianeku IPÜ nõukogule.
Viinis arutataks 1975 lõppdeklarat-siooni
rakendamist, kusjuures eri­list
täh^ep^anu pühendataks sõja­lise
pmge lõdvendamisele ning Va­hemere
ala probleemidele.
Ivan Deni^vitshi elus'*.
Pärast StaHiii surma rehabili­teeriti
kopelev ja võeti tagasi
liikmeks. ' :
Läänes on ilmunud (ja ilmuvad peatselt ka rootsi kedes)^ n^^
kogude dissidendi, kirjaniku Leo Pop^levi mälestused pealki^
all,,Igavesti säilitada"..
Kopelev öli noor ja idealistlik ^s^^^^
poliitiline komissar, kes marssis
koos oma väeosaga Mse maail­masõja
lõpus Poolasse ja Saksa-maaile.
Kui ta protesteeris seOle
vastu, et vene\ sõdurid kohtlesid
liiga toorelt elanikkonda, vangis-tati
ta,
visati parteist välja ja mõisteti
kümneks aastaks vangilaagris^
• • se..
-Ühes niisuguses laagris, kus 'KopeilevikaMailiteostati telefoni-vangid
tegelesid teadusliku tööga, terrorit, ta aknad löödi sisse ja
kohtas Kopdlev Solzhenitscnjt, J iõpuks suleti ta telefon, kuna %
kes kujutas hiljem sõpra Gleb olevat seda kuritarvitanud..
Hiljuti avaidas Kopelev koos
kolme teise kirjanikuga avalžkü
riigijujhtideie, kes; on 'alla
Seailt visati ta uuesti väilja,.enne
kõike Sdazhienstsõni toetamise
eest. I^edia on palju -kiusatud,
muuseas ka ^ e tõttu, et Kope­lev
avaldas oma mälestused lää-
Rubini nime all romaanis „Esi-mene
rjng".
Hiljem tutvustas Kopelev
Solzhenitsõni Moskva kirjandiis-tegelastele,
muuhulgas. Aleksander
Tvardoväkile, 'kes'avaldas ajakir­jas
NoyoiMr Solzhenitsõni teo-kirjutanud
HeOsingi kokkuleppe­le,
ja m i t e palutakse abi rügi-võimu
poolt tagakiusatud Andrei
Sahharovile. "
Kanada yalitsas, õUkompaniid
ja ühendriikide võimud on häiri­tud
äsja Kanadas avaldatud ra-pordist,
mille koostas kolituhik
Thömas Berger gaasijuhtmet© ra-jamise
kohta Kanada ja ühend­riikide
. põhjaparkondadest lõu­nasse.
Eksperdid arvavad isegi,
et kui Kanada valitsus teeb gaasi-jiihtme
suuna kohta otsuse, sSis
on see üks tähtsamaid^ valitsusi
otsüseici pärast Teist miaaihnasõ-da,
kuiiai. see haarab tohutuulatiu-sega
keskkondlikke, sotsiaalseid
ja majanduslikke probleeme.
dU- ja gaasikompaniide eksper­did
on arvamisel, et gaasijuht­med
võib alla lõunasse tõmmaia
kolmes erisuunas. El Paso projek­ti
kohaselt kulgeks gaasijuhe ris­ti
üle Alaska Vaikse ookeani äär­de
Valdezi sadamalinna, kust set^
vedelas olekus laevadel lõunasse
transpbrteeritakše. Teine ja kol­mas
projekt näeks ette gaasijuhi-mete
ehitamist ü l e |Kanada terri­tooriumi:
Älcani projekti koha­selt
kulgeks gaasijuhe piki Alaska
maanteed iile Yukoni Briti Ko­lumbiasse
ja sealt lõunasse ning
kolmanda projekti alusel tuleks
gaasijuhe ehitamisele läbi põhja
Alaska ja Yukoni Mackenzie jõe
orgu ning piki orgu kuni Älbertas-se.;
^'.••-.'••\'V •.• '
Kohtunik Berger, kes on tuntud
oma sotsialistlike maailmavaade­te
tõttu, oli täielikult vastu Mac-kenrie
orgu gaasijuhtmele, väi­tes,
et see häirib keskkonda ning
mõjutab tunduvalt selles piir­konnas
elavate indiaaialaste elu
ja elustiili, hävitades ka nende
kultuuri. Bergeri arvates peaks
Kanada valitsus ootama kümme
aastat enne kui ta hakkab gaasi-juhet
Mackenzie orgu rajama,
kuna see ajavahemik võimaldaks
Indiaanlastega vaielusaluste maa­de
küsimused lahendada ning in^
idiaattlastele ja eskimodele nende
õigused taastada.
N Bergeri raport on lõSiestanud
Kanada arvamised gaasijuhtmes-tikkude
suhtes kaheks: paljud
ajalehed, poliitikud ja liberaalsed
ringkonnad toetavad Bergeri sei­sukohti,
kuid samal ajal mõju-võimsed
ringkonnad vaidlevad
nendele vastu, mainides põhjenr
datult, et kui Kanada vajab häda­pärast
gaasi ja seetõttu jäävad
tööstused seisma ja kooli- ning
elumajad kütmata, süs ei saa
meie endile sellist luksust lubada,
et uidiaanlaste käsutuses on suu­red
jahimaad ja kalastamisveed;
kus nad saamatult võiyad elada
ja oma iidset ehistüli ^nautida
Või nagu tabavalt ütles konserva­tiivide
parteist liberaalide par­teisse
üle jooksnud portfellita
minister 5ack Hombr: ,^\A Ida-
Kanadaelaiülnid oleksid dnial
ajal hakanud kaitsma pühvlikaFju
^ kiis oleksid Alberta ja Sas­katchewan
tänapäeval?"
•:
KonimunistHkud riigid pn iibes
meeles ja tegutsevad iildiste ees­kirjade
kohaselt kui neil on vaja
kapitalistlikMdele riikidele^ y^^^
vaste peale astuda. See üksmeel
kaob aga kohe kui nad üksteisele
vastastikku tülikaks muuiuvad.
Seda näeme praegu Prahas käi­masolevatel
Euroopa meistri­võistlustel
haisvõimlemi»BS, kust
Eumeenia naiskond protesteeri­des
lahkus, kuna naiskonna e i ^ -
dajad leidsid, et nende staarile
Nadja Gomanec'ile tehti ülekohut
Ja kärbiti tema hindeid; mis või­maldas
Liidu naisvõimlejatel
domineerida.
K(nmnu]iistlikud rügid bn juba
ammu taibanud^ et spoidil ja
sportlikel saavutiistei oh yäga
suur propagandaline ^tsus.
Sporti props^anda e e s m a i on
osavalt ära kasutanud N. Lüt,
kes on pannud kõik rattad käima,
et s^vutada olümplamaii^del
kõige rohkem medaleid. Vene
naisvõimleja Olga Korbut oli
aastaid läänemaailma lemmikuks
ja Moskva esindajate näod piid
väga murelikud kui Olga Korbut
Montreali olmnpiämäii^d^ oma
kõrgelt troonilt maÄa tõugaÄi
hing tema asemele asus väike m-meenlanna
Nadja Comaneci.
S^rdimaailm oli leidnud endale
uue lenuniku ning kogu maailma
ajakirjandus kubises Nadja. pil­tidest
ja Rumeenia kehalist kas­vatust
ülistavat^t artiklitest Ve­ne
staar Olga Korbut oli järsku
^unustatud,;, : . •
Nr. 38
^^^^^^^^^^^^ ^
':21.:.ja.22
dr. LeesmJ
^Seedel,
toimus lai
; :'side Ooi]]^
Mosaük.
õpüai^per
rahvtisestl
vad ka i
. koomast.-
meie
• jõuame
da, ikuaa
vusjÄran^
kanne ja
Kuna
tuhande
inane sui
jalca!^
tustesfc
Na"
nurka
ga ja
kutele
l)^njä tö(
nopiie
^. te
esinesK
! jad ja
. sdka.
tati
ja tädic
' : ei |)uu(l
toidul?
: - t;us
• mis'
fces, antil
1)01
• KA mc
lest
bjna
pukc
Kurn
V meeildi\
^ M k
alia.
güde K |
„KaveŽ]
Vabi
,jutaji
kirji
Puikk.
K.
Lepil
jaiiidi
xud
tada.-
oana
;. dat
j<
savat
.sesisic
dx
jutfeal
Inl
ei
SUI
mil
sid
Ts