1977-05-19-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
?AEÄ ndJapäevaJ. 19.^^^^ - 'niuj:säay. May 1§, lOT ; VABADE EESTLÄSrTE HMLEEÄNDJA ¥ A BÄ VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eöstiasie, 135 Tecimseth St Toroitos. PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Haimes Oja POSnAABRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat, M6J 3M7 TSISFONID: toimetus 364-7521, tžditus (tellimised, kuulutused, 364-7675 f E L L M I M ^ A D Kanadas: aastas $28.—, |>oolaastas $14.50 ja Veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50 ja veerandaastas $12.50 TgLLIMISHMNAD väljaspool Kanadat: a^tas $30.—, poolaastas 115.50 ja veerandaastas $8.50. Kir^wstlgä üSA-s: aastas $51.—, poolaastas $26— ja veerandaastas $14.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastas $30.50 ja veerandaastas $15.50 Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35 c. FREE IST Fublished byFree Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecmnseth St., Toronto 3, Ont. M6J 2H2 Mõningate tuimusmärkidejäre- I le otsustades olid isegi Ühendriikide president Carter ja tema väli^oliitilised nõuandjad iaflsta-tud kui nad kogesid, millist mõju avaldas N. Liidu juhtivatele ringkondadele ja Kremli tippmeestele Carteri inimõiguste rakendamise nõudmise poliitika. Kahtlemata oli Carter teadlik, et inimõiguste küsimus on N. Liidule Athillese kannaks, kuid ta ei aimanud, et see probleem võib N. Liidu parteimehiriü sügavalt ja raskelt häirida ja tasakaalust välja lüüa. See omakorda ainult kinnitab, et inimõiguste vägista^ raiše küsimused N. Liidus ön palju valutavamaks haavaks kui see esialgu pealiskaudsel vaatlusel iäanemaailma vaatlejatele paistab. . • Venelaste äge reaktsioon Carteri inimõiguste poliitikale ja dissidentide toetamisele, mis kulmineerus välisminister Vance Moskva külaskäigu ajal, on sundinud ka Carterit võtma tagasihoidlikumaid toone. Tõenäoliselt niõjus selleks kaasa ka Carteri äsjane kohtumine Lääne-Saksamaa kantsler Schmidtiga, kes, kardab, et Washingtoni range, inimõiguste poliitika rikub Lääne-Saksamaa vahekordi kommunistlikkude riikidega ning selle tagajärjel võivad tekkida uued komplikatsioo- Bid Laäne-Berlühi ümber. Nii ongi tekkinud olukord, kus Washington ei ole inimõiguste rakendamise küsimuses loobunud oma printsüpidest kuid ta väldib deklaratiivseid seisukohti, üksikute N. Lüdu dissidentide toetamiseks. Samal ajal on Ühendriikide administratsiooni välispolütika kujundajate kõrgemates tippudes kaalmnisel ja arutamisel Inhnõi-guste polUtika täielik revideerimine ja sellele utate aluste väljakujundamine. See tagasihoidlikkus on tiivtts-toud N. Lütu uute surveabinõude tarvitusele võtmiseks oma dis-sndentide vastu, foi president I Carteri .isiklik toetus' N. ' dissidentide juhtidele Andrei Sah-harovüe, Vladimir SIepak'ile ja teistele andis lootusi olukordade parandamiseks N. Liidus, siis nüüd on need lootused hakanud haihtuma, kuna N._ Lüdu valitsus ja kommunistlik partei on tugevdanud oma raudset haaret dissidentide vastu ning Washingtonist ei tule enam loodetud toetust. Moskvas tegutsenud neljatelst- Idinme liikmeline dissidentide komitee, kes taotles inimõiguste rakendamist Helsingi kokkulepete alusel, on laiali aetud iting selle liikmetest On ainult neli aktüvselt tegutsema jäänud. Grupi vüs liiget Küevis ja kohn liiget Tbilisis on arreteeritud. See Moskva aktiivsus dissiden-. tide likvideerimiseks laseb oletada, et poliitbüroo pn teinud otsuse selle võõrkeha väljajuurimiseks enne Belgradi konverentsi, kuna dissidendid oma deklaratsiooniga ja hädahüüetega võivad venelastele Belgradis väga tiHi-kaks kujuneda. Moskva range po« lutika rezhiimivastase liikiunise likvideerimiseks on mõeldud teatud määral eeskuju andmiseks ka Poolale, Ida-Saksamaale, Tsheh-hoslovakkiale ja Rumeeniale, kuš inimõiguste rakendamise liikumine on võtnud palju suuremad mõõtmed kui N. Liidus. Sellest on kahju kui president Carteri suure kaarega alustatud inimõiguste rakendamise poUitika hakkab nii sise- kui välispolütili-se surve tõttu kokku sulama. Carteri kõned ja avalik toetus N. Liidu dissidentidele kinnitasid, et sellel poliitikal on silmapaistvad tulemused, mis lõid N. Liidu juhtkoima tasakaalust välja ning surusid ta nurka. Kui nüüd ühendrükides inimõiguste polüti-kat modifitseerides hakatakse rääkima, et am^riklastel on vaatamata tagasitõmbamisele inim^ õiguste s Ä Ä (Mna kindlad põhi mõtted, siis kerkib paratamatult küsimus — mis kasu on neist põhimõtetest ku! neid ei rakendata? '•.•K.A. Hr. 38 yiks ostsin kort@o aoEesti K©dMss@" 1. Et elada^eesti lihisüconnas; 2. Et toetada oma ikorteri ostuga tulevast vanadekodu projekti; 3. Majanduslikel ikaaiiitlusü, kü-im suirbeiiselit väiksem põramda-pind täiheiidab väiksemat üslitte-kiilu ja kiimisvaramaüjsu; 4. Kõrvalruumide rohkus või-maidab meelelaihutusailsku tege- ^Aist, eriti pensicmülslra. jõudes. 0jula, saun, raamatiikogu, iuge-mislaud, ruumid perekondlikeks kokkuititleikuiks. EHu v^ib kutsuda veel bridzhi, maie ja muusikaringid. 5. Võib asutada väiksema toidsi-poe- delikatess-äri ja korraldada üiiisponga tehinguid; 6. Võib organiseerida ühissõite all4inna tööle ja õihtuti toimuvai-le eesti üritustele;. 7. Qn deimas head liiklusvõima-kised, lähedois maanteele nr. 401 TOETAGE MEli ¥ABÄDiilS¥39TLUST 958 Broadview Ave., Toronto 6, Ont. ja plaanitsetavale maaniteels põh-ja suunas suvilate rajooni Mor-ningside — Graveiihurat vahel; 8. Head lähedased jalutusvõi-malused, .park, org, Scarboro kaljune kallas ja Ontario jäjrv; 9. Eemalolek õhkurikkuvaist tööstustest jax' 10. Vabaneminie maja ja ümbruse korrashoiust (muru niitmine ja lume rookimine). TAGAPLMNIL OLIJA Göteborgis, Rootsis, korraldati eesti eksliibriste ja rahvakunsti näitus. Pildil näituse tegelasi. Seisavad vasakult: Linda Palm, Elmire Kagi, llöhhska tarbekunstimuuseumi juM Brunius, ja Elvine VääirthÕu. Voki kõrval vasaktil> etnoloog Marianne Eriksson, voki taga Istub Juliana Suu ja paremal näituse intendent Karin Aasma. Viimaste informatsioonide järgi algab Euroopa Julgeoleku- Ja koostöökonverentsi järeikonverents 15. juunil Belgradis. See sisaldab kolm Järku ja kestab tõenäoliselt 3--4 kuud, f Nii nagu algupärasest Helsingi konveremtsist 1973—75, võtab ka Belgradi konverentsist osa 33 Euroopa riiki ning USA ja Kanada. Praegu koostatakse konverentsi üksikasjalikku kava. Esialgsete andmete järgi toiniul) järelkonverentsi alguses ülddiskus-sioon, mis kestab umbes poolteist kuni kaks nädalat. See esimene faas on lahtine ka publikule ning massimeediate esindajatele. Selle sammuga tahetakse näidata, et süüdistused säladiplomaatiast julgeolekukonverentsi ümber on aluseta. Kuivõrd see õnnestub, ön muidugi iseasi. Oodatakse,_ et selle faasi jooksul osavõtvad riigid esitavad omapoolse hinnangu sellest, kuidas nende arvates Helsingi deklaratsiooni on rakendatud. Need sõnavõtud loovad üldraamid ja õhkkonna tervele järelkonverentsile kui ka järgnevatele mõttevahetustele. Kuid juba ette on selge, et Helsingi deklaratsiooni „kolmas korv" — inimõigused — 011 twli punktis ja tekitab ägedaid mõttevahetusi. Peale osavõtvate riikide esitavad selles faasis oma arvamised ka UNO organid Unesconing Euroopa majanduskomisjon. Belgradi konverentsi teises faasis eri rübde delegatsioonid jagunevad kolme peakomiteesse, mis vastavalt „korvidele"^ käsitlevad riikide vahelisi suhteid"^ ja julgeole-kuküsimusi, majanduslikku koostööd ja inimõigusi. Nendes kohnes komitees vaadeldakse üksikasjalikult, 'kuidas Helsingi lõppdokumendi määrusi on rakendatud või jäetud rakendamata eri maadel. Samaaegselt võir dakse aga ka teha uusi ettepane^ kuid, kuidas nende määruste rakendamist võiks kiirendada või muuta tõhusamaks. Need peakomiteed ei tegele aga üldse järelkonverentsi võimaliku lõpprapordiga-Kui vaja, siis kõige rohkem koostavad nad oma vahe-rapordid konverentsi enda sisemise töö tarvis. Teises faasis toimub töö komiteedes suletud uste taga, et takistada propagandavajaduste ja propa-gandategemise mõju komiteede tööle. . Peale nimetatud kolme komitee asub selles faasis ka eri komitee või töögrupp arutama, kas ja kuidas on vaja jätkata julgeoleku- ja koostöökonverentsi tegevust tulevikus. Teiseks erikomiteeks on veel komitee Vahemere probleemide Saadud kogemuste alusel võib aga oodata, et komiteede töö kestab mitu kuud. Pärast komiteede töö lõppu tulevad 35 maa delegatsioonid iiuiesti täisistungiks- kokku. See toiniub aga esialgsete kavade järgi suletüd-uste taga, taia kavatsetakse koos- Ssada mingisugune lõppteadaanne. Esialgu on aga ebaselge isegi see, mis iseloomuga see teadaanne oleks; kas ta oleks teadaanne, dokument või midagi vahepealset. On räägitud aga ka isegi võimalikust Belgradi deklaratsioonist. Põhimõtteks peetakse aga igal, juhul seda, «t Helsingi deklaratsiooni ei puudutata ega muudeta. KÜ31 võib. teda aga -täiendada. Samuti peetakse rahvusvahelistes polütüistes ringkondades võimalikuks, et suletud istungil toimub ,3corvide" vaheline kauplemine, mis muidugi toimuks ida ja lääne vahel ning puudutaks eelkõige ja igal juhul inimõigusi^ käsitlevat ^kolmandat korvi". Belgradis peetakse võimalikuks, et lõpuks korraldatakse veel avalik lõppistung. Kuid selle eelduseks on ümselt, et suietu4 istungitel peetavatel läbirääkimistel saavutatakse vähemalt teatud määral edu. Lõppistung toimuks tõenäoliselt väilisministrite abide tasemel. Euroopa ju -..ja on algusest peale olnud tihedalt seotud ka Parlamentide Vahelise Lü( (IPU) -Euroopa julgeoleku-: ja i'®ntsid* • See, et 33 Euroopa riigi ning USA ja Kanada valitsused üldse nõustusid tulema kaasär Moskva poolt ett^ändud julgeolekukonverentsile, oli tõenäoliselt eelkõige tingitud sellest; et nende valitsuste hinnangul üldine arvaniijie r~ vÕi vähemalt selle enamus ~ nendel maadel pooldas julgeolekukonverentsi mõtet. Ja see üldine arvamine kajastub ühes tähtsas osas kä' parlamentides. , Neid parlameiitide vahelise ludu Euroopa jülgeolekukonverentse on seni ohiud kaks: 1973 alguses Helsingis ja 1976 alguses Belgradis. Kõhnas on nüüd kavatsusel tuleva aasta alguses Viinis. IPU 14 riigi nn. töögrupp tegi hiljuti oma koosolekul Genfis vastava ettqianeku IPÜ nõukogule. Viinis arutataks 1975 lõppdeklarat-siooni rakendamist, kusjuures erilist täh^ep^anu pühendataks sõjalise pmge lõdvendamisele ning Vahemere ala probleemidele. Ivan Deni^vitshi elus'*. Pärast StaHiii surma rehabiliteeriti kopelev ja võeti tagasi liikmeks. ' : Läänes on ilmunud (ja ilmuvad peatselt ka rootsi kedes)^ n^^ kogude dissidendi, kirjaniku Leo Pop^levi mälestused pealki^ all,,Igavesti säilitada".. Kopelev öli noor ja idealistlik ^s^^^^ poliitiline komissar, kes marssis koos oma väeosaga Mse maailmasõja lõpus Poolasse ja Saksa-maaile. Kui ta protesteeris seOle vastu, et vene\ sõdurid kohtlesid liiga toorelt elanikkonda, vangis-tati ta, visati parteist välja ja mõisteti kümneks aastaks vangilaagris^ • • se.. -Ühes niisuguses laagris, kus 'KopeilevikaMailiteostati telefoni-vangid tegelesid teadusliku tööga, terrorit, ta aknad löödi sisse ja kohtas Kopdlev Solzhenitscnjt, J iõpuks suleti ta telefon, kuna % kes kujutas hiljem sõpra Gleb olevat seda kuritarvitanud.. Hiljuti avaidas Kopelev koos kolme teise kirjanikuga avalžkü riigijujhtideie, kes; on 'alla Seailt visati ta uuesti väilja,.enne kõike Sdazhienstsõni toetamise eest. I^edia on palju -kiusatud, muuseas ka ^ e tõttu, et Kopelev avaldas oma mälestused lää- Rubini nime all romaanis „Esi-mene rjng". Hiljem tutvustas Kopelev Solzhenitsõni Moskva kirjandiis-tegelastele, muuhulgas. Aleksander Tvardoväkile, 'kes'avaldas ajakirjas NoyoiMr Solzhenitsõni teo-kirjutanud HeOsingi kokkuleppele, ja m i t e palutakse abi rügi-võimu poolt tagakiusatud Andrei Sahharovile. " Kanada yalitsas, õUkompaniid ja ühendriikide võimud on häiritud äsja Kanadas avaldatud ra-pordist, mille koostas kolituhik Thömas Berger gaasijuhtmet© ra-jamise kohta Kanada ja ühendriikide . põhjaparkondadest lõunasse. Eksperdid arvavad isegi, et kui Kanada valitsus teeb gaasi-jiihtme suuna kohta otsuse, sSis on see üks tähtsamaid^ valitsusi otsüseici pärast Teist miaaihnasõ-da, kuiiai. see haarab tohutuulatiu-sega keskkondlikke, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. dU- ja gaasikompaniide eksperdid on arvamisel, et gaasijuhtmed võib alla lõunasse tõmmaia kolmes erisuunas. El Paso projekti kohaselt kulgeks gaasijuhe risti üle Alaska Vaikse ookeani äärde Valdezi sadamalinna, kust set^ vedelas olekus laevadel lõunasse transpbrteeritakše. Teine ja kolmas projekt näeks ette gaasijuhi-mete ehitamist ü l e |Kanada territooriumi: Älcani projekti kohaselt kulgeks gaasijuhe piki Alaska maanteed iile Yukoni Briti Kolumbiasse ja sealt lõunasse ning kolmanda projekti alusel tuleks gaasijuhe ehitamisele läbi põhja Alaska ja Yukoni Mackenzie jõe orgu ning piki orgu kuni Älbertas-se.; ^'.••-.'••\'V •.• ' Kohtunik Berger, kes on tuntud oma sotsialistlike maailmavaadete tõttu, oli täielikult vastu Mac-kenrie orgu gaasijuhtmele, väites, et see häirib keskkonda ning mõjutab tunduvalt selles piirkonnas elavate indiaaialaste elu ja elustiili, hävitades ka nende kultuuri. Bergeri arvates peaks Kanada valitsus ootama kümme aastat enne kui ta hakkab gaasi-juhet Mackenzie orgu rajama, kuna see ajavahemik võimaldaks Indiaanlastega vaielusaluste maade küsimused lahendada ning in^ idiaattlastele ja eskimodele nende õigused taastada. N Bergeri raport on lõSiestanud Kanada arvamised gaasijuhtmes-tikkude suhtes kaheks: paljud ajalehed, poliitikud ja liberaalsed ringkonnad toetavad Bergeri seisukohti, kuid samal ajal mõju-võimsed ringkonnad vaidlevad nendele vastu, mainides põhjenr datult, et kui Kanada vajab hädapärast gaasi ja seetõttu jäävad tööstused seisma ja kooli- ning elumajad kütmata, süs ei saa meie endile sellist luksust lubada, et uidiaanlaste käsutuses on suured jahimaad ja kalastamisveed; kus nad saamatult võiyad elada ja oma iidset ehistüli ^nautida Või nagu tabavalt ütles konservatiivide parteist liberaalide parteisse üle jooksnud portfellita minister 5ack Hombr: ,^\A Ida- Kanadaelaiülnid oleksid dnial ajal hakanud kaitsma pühvlikaFju ^ kiis oleksid Alberta ja Saskatchewan tänapäeval?" •: KonimunistHkud riigid pn iibes meeles ja tegutsevad iildiste eeskirjade kohaselt kui neil on vaja kapitalistlikMdele riikidele^ y^^^ vaste peale astuda. See üksmeel kaob aga kohe kui nad üksteisele vastastikku tülikaks muuiuvad. Seda näeme praegu Prahas käimasolevatel Euroopa meistrivõistlustel haisvõimlemi»BS, kust Eumeenia naiskond protesteerides lahkus, kuna naiskonna e i ^ - dajad leidsid, et nende staarile Nadja Gomanec'ile tehti ülekohut Ja kärbiti tema hindeid; mis võimaldas Liidu naisvõimlejatel domineerida. K(nmnu]iistlikud rügid bn juba ammu taibanud^ et spoidil ja sportlikel saavutiistei oh yäga suur propagandaline ^tsus. Sporti props^anda e e s m a i on osavalt ära kasutanud N. Lüt, kes on pannud kõik rattad käima, et s^vutada olümplamaii^del kõige rohkem medaleid. Vene naisvõimleja Olga Korbut oli aastaid läänemaailma lemmikuks ja Moskva esindajate näod piid väga murelikud kui Olga Korbut Montreali olmnpiämäii^d^ oma kõrgelt troonilt maÄa tõugaÄi hing tema asemele asus väike m-meenlanna Nadja Comaneci. S^rdimaailm oli leidnud endale uue lenuniku ning kogu maailma ajakirjandus kubises Nadja. piltidest ja Rumeenia kehalist kasvatust ülistavat^t artiklitest Vene staar Olga Korbut oli järsku ^unustatud,;, : . • Nr. 38 ^^^^^^^^^^^^ ^ ':21.:.ja.22 dr. LeesmJ ^Seedel, toimus lai ; :'side Ooi]]^ Mosaük. õpüai^per rahvtisestl vad ka i . koomast.- meie • jõuame da, ikuaa vusjÄran^ kanne ja Kuna tuhande inane sui jalca!^ tustesfc Na" nurka ga ja kutele l)^njä tö( nopiie ^. te esinesK ! jad ja . sdka. tati ja tädic ' : ei |)uu(l toidul? : - t;us • mis' fces, antil 1)01 • KA mc lest bjna pukc Kurn V meeildi\ ^ M k alia. güde K | „KaveŽ] Vabi ,jutaji kirji Puikk. K. Lepil jaiiidi xud tada.- oana ;. dat j< savat .sesisic dx jutfeal Inl ei SUI mil sid Ts
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , May 19, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-05-19 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770519 |
Description
Title | 1977-05-19-02 |
OCR text | ?AEÄ ndJapäevaJ. 19.^^^^ - 'niuj:säay. May 1§, lOT ; VABADE EESTLÄSrTE HMLEEÄNDJA ¥ A BÄ VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eöstiasie, 135 Tecimseth St Toroitos. PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Haimes Oja POSnAABRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat, M6J 3M7 TSISFONID: toimetus 364-7521, tžditus (tellimised, kuulutused, 364-7675 f E L L M I M ^ A D Kanadas: aastas $28.—, |>oolaastas $14.50 ja Veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50 ja veerandaastas $12.50 TgLLIMISHMNAD väljaspool Kanadat: a^tas $30.—, poolaastas 115.50 ja veerandaastas $8.50. Kir^wstlgä üSA-s: aastas $51.—, poolaastas $26— ja veerandaastas $14.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastas $30.50 ja veerandaastas $15.50 Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35 c. FREE IST Fublished byFree Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecmnseth St., Toronto 3, Ont. M6J 2H2 Mõningate tuimusmärkidejäre- I le otsustades olid isegi Ühendriikide president Carter ja tema väli^oliitilised nõuandjad iaflsta-tud kui nad kogesid, millist mõju avaldas N. Liidu juhtivatele ringkondadele ja Kremli tippmeestele Carteri inimõiguste rakendamise nõudmise poliitika. Kahtlemata oli Carter teadlik, et inimõiguste küsimus on N. Liidule Athillese kannaks, kuid ta ei aimanud, et see probleem võib N. Liidu parteimehiriü sügavalt ja raskelt häirida ja tasakaalust välja lüüa. See omakorda ainult kinnitab, et inimõiguste vägista^ raiše küsimused N. Liidus ön palju valutavamaks haavaks kui see esialgu pealiskaudsel vaatlusel iäanemaailma vaatlejatele paistab. . • Venelaste äge reaktsioon Carteri inimõiguste poliitikale ja dissidentide toetamisele, mis kulmineerus välisminister Vance Moskva külaskäigu ajal, on sundinud ka Carterit võtma tagasihoidlikumaid toone. Tõenäoliselt niõjus selleks kaasa ka Carteri äsjane kohtumine Lääne-Saksamaa kantsler Schmidtiga, kes, kardab, et Washingtoni range, inimõiguste poliitika rikub Lääne-Saksamaa vahekordi kommunistlikkude riikidega ning selle tagajärjel võivad tekkida uued komplikatsioo- Bid Laäne-Berlühi ümber. Nii ongi tekkinud olukord, kus Washington ei ole inimõiguste rakendamise küsimuses loobunud oma printsüpidest kuid ta väldib deklaratiivseid seisukohti, üksikute N. Lüdu dissidentide toetamiseks. Samal ajal on Ühendriikide administratsiooni välispolütika kujundajate kõrgemates tippudes kaalmnisel ja arutamisel Inhnõi-guste polUtika täielik revideerimine ja sellele utate aluste väljakujundamine. See tagasihoidlikkus on tiivtts-toud N. Lütu uute surveabinõude tarvitusele võtmiseks oma dis-sndentide vastu, foi president I Carteri .isiklik toetus' N. ' dissidentide juhtidele Andrei Sah-harovüe, Vladimir SIepak'ile ja teistele andis lootusi olukordade parandamiseks N. Liidus, siis nüüd on need lootused hakanud haihtuma, kuna N._ Lüdu valitsus ja kommunistlik partei on tugevdanud oma raudset haaret dissidentide vastu ning Washingtonist ei tule enam loodetud toetust. Moskvas tegutsenud neljatelst- Idinme liikmeline dissidentide komitee, kes taotles inimõiguste rakendamist Helsingi kokkulepete alusel, on laiali aetud iting selle liikmetest On ainult neli aktüvselt tegutsema jäänud. Grupi vüs liiget Küevis ja kohn liiget Tbilisis on arreteeritud. See Moskva aktiivsus dissiden-. tide likvideerimiseks laseb oletada, et poliitbüroo pn teinud otsuse selle võõrkeha väljajuurimiseks enne Belgradi konverentsi, kuna dissidendid oma deklaratsiooniga ja hädahüüetega võivad venelastele Belgradis väga tiHi-kaks kujuneda. Moskva range po« lutika rezhiimivastase liikiunise likvideerimiseks on mõeldud teatud määral eeskuju andmiseks ka Poolale, Ida-Saksamaale, Tsheh-hoslovakkiale ja Rumeeniale, kuš inimõiguste rakendamise liikumine on võtnud palju suuremad mõõtmed kui N. Liidus. Sellest on kahju kui president Carteri suure kaarega alustatud inimõiguste rakendamise poUitika hakkab nii sise- kui välispolütili-se surve tõttu kokku sulama. Carteri kõned ja avalik toetus N. Liidu dissidentidele kinnitasid, et sellel poliitikal on silmapaistvad tulemused, mis lõid N. Liidu juhtkoima tasakaalust välja ning surusid ta nurka. Kui nüüd ühendrükides inimõiguste polüti-kat modifitseerides hakatakse rääkima, et am^riklastel on vaatamata tagasitõmbamisele inim^ õiguste s Ä Ä (Mna kindlad põhi mõtted, siis kerkib paratamatult küsimus — mis kasu on neist põhimõtetest ku! neid ei rakendata? '•.•K.A. Hr. 38 yiks ostsin kort@o aoEesti K©dMss@" 1. Et elada^eesti lihisüconnas; 2. Et toetada oma ikorteri ostuga tulevast vanadekodu projekti; 3. Majanduslikel ikaaiiitlusü, kü-im suirbeiiselit väiksem põramda-pind täiheiidab väiksemat üslitte-kiilu ja kiimisvaramaüjsu; 4. Kõrvalruumide rohkus või-maidab meelelaihutusailsku tege- ^Aist, eriti pensicmülslra. jõudes. 0jula, saun, raamatiikogu, iuge-mislaud, ruumid perekondlikeks kokkuititleikuiks. EHu v^ib kutsuda veel bridzhi, maie ja muusikaringid. 5. Võib asutada väiksema toidsi-poe- delikatess-äri ja korraldada üiiisponga tehinguid; 6. Võib organiseerida ühissõite all4inna tööle ja õihtuti toimuvai-le eesti üritustele;. 7. Qn deimas head liiklusvõima-kised, lähedois maanteele nr. 401 TOETAGE MEli ¥ABÄDiilS¥39TLUST 958 Broadview Ave., Toronto 6, Ont. ja plaanitsetavale maaniteels põh-ja suunas suvilate rajooni Mor-ningside — Graveiihurat vahel; 8. Head lähedased jalutusvõi-malused, .park, org, Scarboro kaljune kallas ja Ontario jäjrv; 9. Eemalolek õhkurikkuvaist tööstustest jax' 10. Vabaneminie maja ja ümbruse korrashoiust (muru niitmine ja lume rookimine). TAGAPLMNIL OLIJA Göteborgis, Rootsis, korraldati eesti eksliibriste ja rahvakunsti näitus. Pildil näituse tegelasi. Seisavad vasakult: Linda Palm, Elmire Kagi, llöhhska tarbekunstimuuseumi juM Brunius, ja Elvine VääirthÕu. Voki kõrval vasaktil> etnoloog Marianne Eriksson, voki taga Istub Juliana Suu ja paremal näituse intendent Karin Aasma. Viimaste informatsioonide järgi algab Euroopa Julgeoleku- Ja koostöökonverentsi järeikonverents 15. juunil Belgradis. See sisaldab kolm Järku ja kestab tõenäoliselt 3--4 kuud, f Nii nagu algupärasest Helsingi konveremtsist 1973—75, võtab ka Belgradi konverentsist osa 33 Euroopa riiki ning USA ja Kanada. Praegu koostatakse konverentsi üksikasjalikku kava. Esialgsete andmete järgi toiniul) järelkonverentsi alguses ülddiskus-sioon, mis kestab umbes poolteist kuni kaks nädalat. See esimene faas on lahtine ka publikule ning massimeediate esindajatele. Selle sammuga tahetakse näidata, et süüdistused säladiplomaatiast julgeolekukonverentsi ümber on aluseta. Kuivõrd see õnnestub, ön muidugi iseasi. Oodatakse,_ et selle faasi jooksul osavõtvad riigid esitavad omapoolse hinnangu sellest, kuidas nende arvates Helsingi deklaratsiooni on rakendatud. Need sõnavõtud loovad üldraamid ja õhkkonna tervele järelkonverentsile kui ka järgnevatele mõttevahetustele. Kuid juba ette on selge, et Helsingi deklaratsiooni „kolmas korv" — inimõigused — 011 twli punktis ja tekitab ägedaid mõttevahetusi. Peale osavõtvate riikide esitavad selles faasis oma arvamised ka UNO organid Unesconing Euroopa majanduskomisjon. Belgradi konverentsi teises faasis eri rübde delegatsioonid jagunevad kolme peakomiteesse, mis vastavalt „korvidele"^ käsitlevad riikide vahelisi suhteid"^ ja julgeole-kuküsimusi, majanduslikku koostööd ja inimõigusi. Nendes kohnes komitees vaadeldakse üksikasjalikult, 'kuidas Helsingi lõppdokumendi määrusi on rakendatud või jäetud rakendamata eri maadel. Samaaegselt võir dakse aga ka teha uusi ettepane^ kuid, kuidas nende määruste rakendamist võiks kiirendada või muuta tõhusamaks. Need peakomiteed ei tegele aga üldse järelkonverentsi võimaliku lõpprapordiga-Kui vaja, siis kõige rohkem koostavad nad oma vahe-rapordid konverentsi enda sisemise töö tarvis. Teises faasis toimub töö komiteedes suletud uste taga, et takistada propagandavajaduste ja propa-gandategemise mõju komiteede tööle. . Peale nimetatud kolme komitee asub selles faasis ka eri komitee või töögrupp arutama, kas ja kuidas on vaja jätkata julgeoleku- ja koostöökonverentsi tegevust tulevikus. Teiseks erikomiteeks on veel komitee Vahemere probleemide Saadud kogemuste alusel võib aga oodata, et komiteede töö kestab mitu kuud. Pärast komiteede töö lõppu tulevad 35 maa delegatsioonid iiuiesti täisistungiks- kokku. See toiniub aga esialgsete kavade järgi suletüd-uste taga, taia kavatsetakse koos- Ssada mingisugune lõppteadaanne. Esialgu on aga ebaselge isegi see, mis iseloomuga see teadaanne oleks; kas ta oleks teadaanne, dokument või midagi vahepealset. On räägitud aga ka isegi võimalikust Belgradi deklaratsioonist. Põhimõtteks peetakse aga igal, juhul seda, «t Helsingi deklaratsiooni ei puudutata ega muudeta. KÜ31 võib. teda aga -täiendada. Samuti peetakse rahvusvahelistes polütüistes ringkondades võimalikuks, et suletud istungil toimub ,3corvide" vaheline kauplemine, mis muidugi toimuks ida ja lääne vahel ning puudutaks eelkõige ja igal juhul inimõigusi^ käsitlevat ^kolmandat korvi". Belgradis peetakse võimalikuks, et lõpuks korraldatakse veel avalik lõppistung. Kuid selle eelduseks on ümselt, et suietu4 istungitel peetavatel läbirääkimistel saavutatakse vähemalt teatud määral edu. Lõppistung toimuks tõenäoliselt väilisministrite abide tasemel. Euroopa ju -..ja on algusest peale olnud tihedalt seotud ka Parlamentide Vahelise Lü( (IPU) -Euroopa julgeoleku-: ja i'®ntsid* • See, et 33 Euroopa riigi ning USA ja Kanada valitsused üldse nõustusid tulema kaasär Moskva poolt ett^ändud julgeolekukonverentsile, oli tõenäoliselt eelkõige tingitud sellest; et nende valitsuste hinnangul üldine arvaniijie r~ vÕi vähemalt selle enamus ~ nendel maadel pooldas julgeolekukonverentsi mõtet. Ja see üldine arvamine kajastub ühes tähtsas osas kä' parlamentides. , Neid parlameiitide vahelise ludu Euroopa jülgeolekukonverentse on seni ohiud kaks: 1973 alguses Helsingis ja 1976 alguses Belgradis. Kõhnas on nüüd kavatsusel tuleva aasta alguses Viinis. IPU 14 riigi nn. töögrupp tegi hiljuti oma koosolekul Genfis vastava ettqianeku IPÜ nõukogule. Viinis arutataks 1975 lõppdeklarat-siooni rakendamist, kusjuures erilist täh^ep^anu pühendataks sõjalise pmge lõdvendamisele ning Vahemere ala probleemidele. Ivan Deni^vitshi elus'*. Pärast StaHiii surma rehabiliteeriti kopelev ja võeti tagasi liikmeks. ' : Läänes on ilmunud (ja ilmuvad peatselt ka rootsi kedes)^ n^^ kogude dissidendi, kirjaniku Leo Pop^levi mälestused pealki^ all,,Igavesti säilitada".. Kopelev öli noor ja idealistlik ^s^^^^ poliitiline komissar, kes marssis koos oma väeosaga Mse maailmasõja lõpus Poolasse ja Saksa-maaile. Kui ta protesteeris seOle vastu, et vene\ sõdurid kohtlesid liiga toorelt elanikkonda, vangis-tati ta, visati parteist välja ja mõisteti kümneks aastaks vangilaagris^ • • se.. -Ühes niisuguses laagris, kus 'KopeilevikaMailiteostati telefoni-vangid tegelesid teadusliku tööga, terrorit, ta aknad löödi sisse ja kohtas Kopdlev Solzhenitscnjt, J iõpuks suleti ta telefon, kuna % kes kujutas hiljem sõpra Gleb olevat seda kuritarvitanud.. Hiljuti avaidas Kopelev koos kolme teise kirjanikuga avalžkü riigijujhtideie, kes; on 'alla Seailt visati ta uuesti väilja,.enne kõike Sdazhienstsõni toetamise eest. I^edia on palju -kiusatud, muuseas ka ^ e tõttu, et Kopelev avaldas oma mälestused lää- Rubini nime all romaanis „Esi-mene rjng". Hiljem tutvustas Kopelev Solzhenitsõni Moskva kirjandiis-tegelastele, muuhulgas. Aleksander Tvardoväkile, 'kes'avaldas ajakirjas NoyoiMr Solzhenitsõni teo-kirjutanud HeOsingi kokkuleppele, ja m i t e palutakse abi rügi-võimu poolt tagakiusatud Andrei Sahharovile. " Kanada yalitsas, õUkompaniid ja ühendriikide võimud on häiritud äsja Kanadas avaldatud ra-pordist, mille koostas kolituhik Thömas Berger gaasijuhtmet© ra-jamise kohta Kanada ja ühendriikide . põhjaparkondadest lõunasse. Eksperdid arvavad isegi, et kui Kanada valitsus teeb gaasi-jiihtme suuna kohta otsuse, sSis on see üks tähtsamaid^ valitsusi otsüseici pärast Teist miaaihnasõ-da, kuiiai. see haarab tohutuulatiu-sega keskkondlikke, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. dU- ja gaasikompaniide eksperdid on arvamisel, et gaasijuhtmed võib alla lõunasse tõmmaia kolmes erisuunas. El Paso projekti kohaselt kulgeks gaasijuhe risti üle Alaska Vaikse ookeani äärde Valdezi sadamalinna, kust set^ vedelas olekus laevadel lõunasse transpbrteeritakše. Teine ja kolmas projekt näeks ette gaasijuhi-mete ehitamist ü l e |Kanada territooriumi: Älcani projekti kohaselt kulgeks gaasijuhe piki Alaska maanteed iile Yukoni Briti Kolumbiasse ja sealt lõunasse ning kolmanda projekti alusel tuleks gaasijuhe ehitamisele läbi põhja Alaska ja Yukoni Mackenzie jõe orgu ning piki orgu kuni Älbertas-se.; ^'.••-.'••\'V •.• ' Kohtunik Berger, kes on tuntud oma sotsialistlike maailmavaadete tõttu, oli täielikult vastu Mac-kenrie orgu gaasijuhtmele, väites, et see häirib keskkonda ning mõjutab tunduvalt selles piirkonnas elavate indiaaialaste elu ja elustiili, hävitades ka nende kultuuri. Bergeri arvates peaks Kanada valitsus ootama kümme aastat enne kui ta hakkab gaasi-juhet Mackenzie orgu rajama, kuna see ajavahemik võimaldaks Indiaanlastega vaielusaluste maade küsimused lahendada ning in^ idiaattlastele ja eskimodele nende õigused taastada. N Bergeri raport on lõSiestanud Kanada arvamised gaasijuhtmes-tikkude suhtes kaheks: paljud ajalehed, poliitikud ja liberaalsed ringkonnad toetavad Bergeri seisukohti, kuid samal ajal mõju-võimsed ringkonnad vaidlevad nendele vastu, mainides põhjenr datult, et kui Kanada vajab hädapärast gaasi ja seetõttu jäävad tööstused seisma ja kooli- ning elumajad kütmata, süs ei saa meie endile sellist luksust lubada, et uidiaanlaste käsutuses on suured jahimaad ja kalastamisveed; kus nad saamatult võiyad elada ja oma iidset ehistüli ^nautida Või nagu tabavalt ütles konservatiivide parteist liberaalide parteisse üle jooksnud portfellita minister 5ack Hombr: ,^\A Ida- Kanadaelaiülnid oleksid dnial ajal hakanud kaitsma pühvlikaFju ^ kiis oleksid Alberta ja Saskatchewan tänapäeval?" •: KonimunistHkud riigid pn iibes meeles ja tegutsevad iildiste eeskirjade kohaselt kui neil on vaja kapitalistlikMdele riikidele^ y^^^ vaste peale astuda. See üksmeel kaob aga kohe kui nad üksteisele vastastikku tülikaks muuiuvad. Seda näeme praegu Prahas käimasolevatel Euroopa meistrivõistlustel haisvõimlemi»BS, kust Eumeenia naiskond protesteerides lahkus, kuna naiskonna e i ^ - dajad leidsid, et nende staarile Nadja Gomanec'ile tehti ülekohut Ja kärbiti tema hindeid; mis võimaldas Liidu naisvõimlejatel domineerida. K(nmnu]iistlikud rügid bn juba ammu taibanud^ et spoidil ja sportlikel saavutiistei oh yäga suur propagandaline ^tsus. Sporti props^anda e e s m a i on osavalt ära kasutanud N. Lüt, kes on pannud kõik rattad käima, et s^vutada olümplamaii^del kõige rohkem medaleid. Vene naisvõimleja Olga Korbut oli aastaid läänemaailma lemmikuks ja Moskva esindajate näod piid väga murelikud kui Olga Korbut Montreali olmnpiämäii^d^ oma kõrgelt troonilt maÄa tõugaÄi hing tema asemele asus väike m-meenlanna Nadja Comaneci. S^rdimaailm oli leidnud endale uue lenuniku ning kogu maailma ajakirjandus kubises Nadja. piltidest ja Rumeenia kehalist kasvatust ülistavat^t artiklitest Vene staar Olga Korbut oli järsku ^unustatud,;, : . • Nr. 38 ^^^^^^^^^^^^ ^ ':21.:.ja.22 dr. LeesmJ ^Seedel, toimus lai ; :'side Ooi]]^ Mosaük. õpüai^per rahvtisestl vad ka i . koomast.- meie • jõuame da, ikuaa vusjÄran^ kanne ja Kuna tuhande inane sui jalca!^ tustesfc Na" nurka ga ja kutele l)^njä tö( nopiie ^. te esinesK ! jad ja . sdka. tati ja tädic ' : ei |)uu(l toidul? : - t;us • mis' fces, antil 1)01 • KA mc lest bjna pukc Kurn V meeildi\ ^ M k alia. güde K | „KaveŽ] Vabi ,jutaji kirji Puikk. K. Lepil jaiiidi xud tada.- oana ;. dat j< savat .sesisic dx jutfeal Inl ei SUI mil sid Ts |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-19-02