1986-02-26-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 4; ^ Febrüary 26, 1986 Nr. 16
pidas MacKemzie Fi
2 miljairdi
, lühiseminari, mflle^^e^^ ette kanda
esteerimiskapitali, Mis^^ö paigutatud Indüstrial grupi
Industrial grupi investeerimisfondid
kuuluvad kanada parimate h u l ka.
Alex Chrisf, kes õh MacKerizie
I Financial Corporation-i direktorite
esimees (chairman of the böard) ja
grupi inyesteerimis-strateeg, pidas
ettekandeid kahe abilisega.
Linnulennulis^t mainis ta järgmist,
^ u i Dow Jones'i aktsiaturu
indeks langes alla 700 1974-ndal
'aastal, oli see madalseisuks, millele
toetub uus pikaajaline aktsiaturu
tõus, mis kestab sajandivahetuseni.
JLoomulikult oh vahepeal mõõnad
tõusude vahel; Maapõuevaradega
tegelevate firmade aktsiad juhtisid
aktsiaturgu kuni 1981. aastani, mil
' algas selle grupi pidev langus. Aktsiaturu
j siin on mõeldud peamiselt
New iforgi, kuid kaudselt ka Toronto
aktsiaturgu, kuna see laias
laastus peab sammu New Yorgi turuga,
ajutine langus lõppes ja pikaajaline
tõusutee jätkus 1982.
aastal. Väikene hindade liialdus
tekkis 1983-nda aasta kevadel, mis
aga kadus 1984-ndä aasta esimesel
poolel ning aktsiaturu tõusutee jät-
J<üs uuesti 1984-nda aasta keskpaigas.
i986-ndal aastal asuvad aktsiaturgu
juhtinia maapõuevaradega
tegelevaid firmad.
, Millele on siis rajatud see optimistlik
ennustus? Esiteks, riikide
Iceskpangad on asunud konservatiivse
rahanduspoliitika teele. Enam
ei trükita ülearu hulgaliselt raha-iste
majanduslike
mide lahendamiseks. Selletõttu
võib loota, et -madala inflatsiooniga
majanduslik kasv kestab
kuni 1990. aastani. Inflatsiooni-psühholoogia
on aeglane muutuma,
kuid on tõendeid, et see on vähenemas.
Üheks näitajaks on see^ et
ÜSA vaUtsuse pikaajaliste võlatähtede
kasum (yield) on langemas;
Tõelik intressimäär nominaal-määr
miinus inflatsioon on samuti
langemas, kuid ön ikkagi kõrgem
kui ajalooline keskmine, mis
pn 2—4% vahel. Kui inflatsioon
peaks jääma 3-—5 % piiridesse, siis
peaks väiksuse pikaajaliste võlatähtede
intressimäärad langema 7—
8 % tasemele. Eraettevõtete likviidsus
õn viimase paari aasta jooksul
tunduvalt tõushüdi mistõttu paljud
ettevõtted võivad oma vabrikute ja
mapnapargi laiendarnist oma kasumist
finantseerida ja ei pruugi niit-te
võlatähtede abil kapitali varuda.
Samuti on tellimiste maht rasketööstuse
osas näidanud tugevat tõusutendentsi;
Valmiskaupade inventari
ja müügivölüümi suhe USA-s
on samuti ajalooliselt mädal, kuigi
tõusutendentsi näitav. Seda peetakse
üheks tugevaks majandusliku
kasvu allikaks, JJSA tarbijate järelmaksuga
ostude võlad ön samuti
madalad, kui maha arvata krediit-ses;
aktsiaid. ÜSA turult selletõttu;
kadunud. Kuna aga nõudmine aktsiate
järele on tõusmas ja aktsiate
arv oh vähenenud, on loogiline oodata
kõrgemaid aktsiate hindu.
Briti aktsiaturg, mis
on olnud teenäitajaks teistele aktsiaturgudele,
näitab jätkuva tõusu
tendentsi. Ka teiste arenenud maade
aktsiaturud on samas suunas liikumas.
Samuti on intressimäärad
ülemaailmselt langeva suunaga.
USA investeerijad hoiavad prae^
gu umbes 20-^25% oma rahanduslikust
varast aktsiates. 1960-
aastatel oli see 40—45%.investeerimisfondid
on viimase kolme aasta
vältel väga tugevat kasvu näida-
;nudv-V.;-::..:'
Xeätud ajalooline seos on ka aktsiahindade
ja Inflatsiooni vahel.
Kui inflatsioon näitab tugevat tõusu,
aktsiate hinnad kõiguvaid üles-alla.
Kui äga inflatsioon on mõõdukas
ja ei võngu palju, ph aktsiate
hinnad tugevasti tõusnud.
Säärasena näeb Alex Christ oma
abiHstega meie majanduslikku tulevikku..
Tarvo Tooimies
neerimini
11. j a 2. raä
dffo A. 9
kaartide võlad, mis tasutakse Õigeaegselt,
-y
Kanada tööstus pn viimase paari
aasta jooksul tublisti oma võist-liisvõimet
tõstnud kulude kärpimise
näol., Kui Euroopa ja Jaapani
vääringud veelgi tugevnevad võrreldes
Kanada dollariga, mida on oodata,
peaks kaupade tellimised kanada
tööstuselt veelgi tõusma;
Praegu Kanada tööstus tegutseb
umbes 75 % -lise mahuga, Kui ülal-tpodud
tellimiste tõus teoks saab,
on oodata mahu tõusu, mis omakorda
toob kaasa tugeva profiidi
suurenemise. 1982, aastal oli Kanada
tööstüsfirmade tulu omaväärtuse
pealt 5 Hiljuti on see tõusnud
10% lähedale ja peaks veelgi
tõusma. Säärane areng aitab ka
maapõuevaradega tegelevaid töös-tusi.
::;7Pösitiivse-tegurina;võib veel m
nida, et Kanada valitsuse väljaminekute
kasv näitab kahanevat tendentsi.
Majandusliku tegevuse tõus
Kanada majanduses toob endaga
kaasa suuremat valitsuse sissetulekut
tulumaksude kaudu, mis soodustab
riigieelarve puudujäägi vä-heniemist.
See omakorda vähendab
iihte väga mõjuvat inflatsiooniteki-tavat
tegurit,
Kanada tarbijate isiklikud võlad,
võrreldes kasutadaoleyate (dispos-able)
sissetulekutega ön langenud
18%-lt 1979-ndal aastal 15^-le
praegu. Ka seal on latentne jõud
tarbimise ja majahduslrku tegevuse
tõstmiseks. Kuna intressimäärad on
langenud ja 30-aaštaste kanada elanike
arv on erakprdselt suur, on
tõenäolik, et nõudmine majade järgi
tõuseb, mis on positiivne ehitustegevusele.
Ka USA-s on väljavaade
ehitustegevuse osas hea.
USA dollari nõrgenemine Lääne-
Euroopa ja Jaapani vääringute
suhtes ön iibeks väga tähtsaks teguriks
ÜSA majanduse ergüiami-sel.
Arvata on, et USA dollari nõrgenemine
veel kestab, kuid juba senise
nõrgenemise positiivne mõju
peaks 1986. aastal avaldutna. Ajaloolised
seosed näitavad, et nõrgenev
USA dollar on endaga kaasa
toonud hindade tõusu enamike me-
;ta!lide-osas;
Kuigi USA pikaajaliste obligatsioonide
(bonds) hinnad on tõusnud
umbes 50% 1981 aasta madalseisust,
peaks nende hinnad veelgi
tõusma, eeldusel, et inflatsioon ei
tõuse. .
USA aktsiaturu tugev tõus 1982.
aastast saadik on rajatud tugevale
tegeliku profiidi tõusule USA firmades.
Tegelik profiit ei võta arvesse
seda osa profiidist, njis on
tekkinud inflätporsete inventuuri ja
Varanduse hinnatõusude tõttu. Tuginedes
ajaloolistele seostele ja oodatud
tegeliku profiidi tõusule ning
eeldusele, et inflatsioon ei tõuse,
võivad aktsiate hinnad tõusta läbilõikes
kolmekordseks võrreldes
praeguste hindadega. Üheks tõendiks,
et aktsiate hinnad on pÄgu
suhteliselt madalad, oh see, et paljud
firmad ostavad teisi firmasid,
ilmiselt pn odavam teist firmat
koos selle vabrikutega osta kui ise
uut vabrikut ihitada; See teiste firmade
ostmine on omakorda kaasa
toonud aktsiate arvu vähenemise
USA aktsiaturgudel. Arvestatakse;
et viimase kahe aasta jooksul on
: umbes 130 miljardi dollari väärtu- Kui isik vajas käesoleval ajal kulu-. - kasvan^ud
B •
Juhatuse esimees Hugo Later
tutvustas avasõnas referendi elukäiku
ja tema elukutselist tausta ning
rõhutas, et see teema on käesoleval
ajal huvitav ja aktuaalne, kuna
veebruarikuu lõpuni on võimalik
veel teha sissemakse möödunud
aasta arvel errumineku säästuplaani
(Registered Retirement Savings
Plan).
Referent mainis, et rahanduslik
planeerimine on laialdane, pidevalt
muutuv ja väga isikupärane ala, mis
ühele õige, ei pruugi seda olla teisele.
E&Qi&nduklSku planeerimise kilss-muses
isik ei peaks ainult ühekordselt
pidama nõu planeerimis-vahendajaga
selles küsimuses,
: vaid kord aastas seda. igal ^ aastal
T. E. Meeskoori EV aastapäeva koosviibimisega seotult
on igal aastal kogunenud oma laudkonda ka Eesti Kau-balaevastiku
Koondise liikmeid. Pilidl tänavpsest koosviibimisest
osavõtjaid Eesti Majas eesti kaubalaevastiku mälestusmärgi
ees. Vasakult J. Siig, V. Piigli, A. Pakri, A.
ja H. Kasenurm. Foto: Vaba Eestlane
20-ne aasta pärast $67.300 ja 40-
ne aasta pärast $452.ööft
Järgnevalt andis referent Vähema
ülevaate Tempelton Growth Fund'i -
viimase kahekümne aasta tegevuse
tagajärgede kohta, J
kus imyesteerimised keskmiselt
kokkuvõttena m teeninud 20%
aastas ja esitas ühtlasi ülevaate-
Bna selle fondi enda investeerimi-sed
käesolevat ajal.
Graafiline skeem aitas selgitada,
RRSP likvideerimise võimalusi ja
selle kurvid seoses olevaid kindlus-tusi
ning aastarfendise erinevusi,
millest hoopis erinevatele alustele
on rajatud registreeritud errumineku
sissetuleku fond (Registered Retirement
Income Fund).
Säästuplaani likvideerimine on
jällegi isikupärane toiming, olenedes
tema vajadustest, abielu seisundist,
tervisest või tahtest pärijate
küsimuses. '
tc)iinus Eesti Maja
andusklubi Kaiadas juhatuse korraldusel
sena avalik loeng suurearvulise kuulajaskonna
Referendiks oMMoneystart In€.^t^^
maaMerTarvo Toomes, kes ^k laia-teemal
rahanduslikust planeerimisest, inyestee-
'st ja viimase likvideerimisest.
dena kuus 1.750.—, siis 20 aasta
pärast, kui inflatsiooni teguriks aastas
on keskrniselt 6%, isik vajaks
$5.612;— kuus. Viimasena märgitud
kuu sissetuleku saamiseks
peaks isikul olema 10% intresside
puhul varutud $673.00.— või 15%
puhul $450.000.—.
Referent illustreeris oma ettekannet
vastavate valgustabelitega ekraanil,
mis kirjeldasid üksikasjades
sellf^ plaani teostatavust.
Teise näitena referent demonstreeris
säästmise võimalusi tulumaksu
arvel Kanada kompaniidelt
makstavate dividendide tõttu. Kui
eelmärgitud analüüsis isik oma viimaste
tuhandete sissetuleku puhul
kuulus neilt dollareilt 45% ulatuses
makstava tulumaksu kohustuse kategooriasse,
siis näiteks viimase
$100 intresside puhul Jääks isikule
vaid $55.— Kui aga võrdne summa,
S.O. $100 on saadud
kompanii dividendide näol,
siis tulumaks sellelt on
$16.50 ja seega
dale$83J0.
Rahandusliku kava koostamisel
on selle aluseks eesmärk mida tahetakse
saavutada, isiku Tahahduslik
olukord, kogemused, vanus jne.
Referent tõi näitena/tegelikult
ühele kliendile koostatud plaani,
kus isik 35-aastasena omas bruto
sissetulekuna aastas $42.300.—.
Kava kpostamisel ta taotles säästu
eesmärki, et ta 20 aasta . pärast
võiks loobuda töötamast.
Plaani detailne analüüsr näitas, et
aastas $2.000 paigutamine RR-SF^
sse säästis tal tulumaksu aas-
Viimasena andis referent
vaate pärandustombu edaspidise
maksustamise kohta.
Ladusalt ettekantud ja näitlike
tabelitega varustatud referaati kuulati
suure tähelepanuga
Ja ettekandele järgnevatele küsimustele
vastas referent küsijaid
rahuldava selgitustega.
Pärast referaati referent märkis
eraviisiliselt, et ta on valmis kaasmaalasi
teenima referaadis ettekantud
küsimuste lahendamisel. /
, E§( .
en-
Säästmise allikaks on ka käesoleval
ajal tulumaksuvaba kapitali kasum
(capital gain), milleks 1986
aastal on $50.000.— Möödunud
aastal oli samaks soodustuseks
$20.000.-^,
Kui isik investeerib $10.000 liit-protsentidega
ja 10% intresside
määraga, siis see investeerimine on
' ' viie aasta {5ärast $16.000,
yksinda
Laihialaised on väga kokkuhoidlikud
soomlased, kelle kohta
palju lugusid. Üks mees kohtas teist
tuttavat laihialast kusagil Lapimaal.
— Mis sina siin teed?
— Olen pulmareisil.
Noh, aga kus sinu abikaasa
on?
—- Kodus. Ta on käinud j
varem siin.
IKKT kevadiiäitus
Eesti Kunstnike Koondisel Toroi
tos oli 31. aastapeakoosolek. Min|
enam otseselt juhatuses ei ole, sef
tahan enne surma oma elutöil
kokku võtta. Nüüd onuüed sekn
tarid ja asjaajajad kolleegid kurn
tivallast. Lubasin ajalehele kirji
tada, et EKKT-1 tuleb terve mär(
sikuu jooksul kestev kevadnäitul
Northern District View LibrarJ
Stairwell Gallery's, üks blokk põl
ja poo) Eglintoni, (40 Orcharc
Blvd.). Sama koht, kus „Coloi
and Form" oma näitusi viimasi
ajal korraldavad.
Soovin korraldajatele siiralt ed|
ja head kordaminekut. Olen ise k|
esinejate hulgas. Kuna škautmaj
ter Ervin Milvek on - nüüd abiesj
mees, siis meenub Bill Underwooc
kes suri 8. veebruaril 1986 üheksj
kümne-aastaselt. Kui EKKT alle
„Puhmi kirikus" aastanäitusi
das, oli Bill ka seal. Ttutvusin
maga, töötades kord Kanada P;
viljonis föderaalvalitsusele. K(
meie sügisesel aastanäitustel si|
olid, eks need tea. Kujuripojai
tegin tast enne ESTO'84 Tororitc
portree. Temaga oli modelleerii
se aeg huvitav vestelda. Oleneva|
kõrgest east kuulus ta oma Lo(
donis alanud noorusest oleneval
Lord Baden-Poweiri päris esimej
se skaudirühma . . .
„Kirjuta, aga ära kirjuta hoi
mikuni!" meenuvad ema sõnax
Olles ise ka skaut olnud, „Uku|
rühmas, ,,Ronga'* salgas, lõpetai
Ole valmis!
. Ants Vomm
Eesti Kunstnike Koondis Toroi
tos teatab, et 18. veebr. s.a. oli pe;
koosolek, kus otsustati endine juhi
tus tagasi jätta, ainult uueks ab|
esimeheks valiti E. Milvek. Uuel
liikmeks võeti vastu Helga Nigls
ja toetajaliikmeks hr. S. Veideij
baum.
Otsustati korraldada kevad-kunj
tinkitus Northern District Library
40 Orchard View Blvd., Toronto
StAIRWELL GALLERVs (Yonj
St. 1 plokk põhja pool. Eglintc
Avenued).
Avamine 1. märtsil kell 2 p|
Esinevad: A. Aedma. H. Herma]
M. Järve K. Käärid, E. Milvek,
Niglas, E. Relvik, H. Silberbei
S. Soovere, J. Tanner, A. Vomi
B. Vomm, ja R. Saaring.
EKKT juhati
Sündmusfe kaiendei
® Neljapäeval, 27. veebrauril k<
8 õ. Eesti Majas Lia ja Erik Hei
loeng „Toalilled ja nende eest h<
Jitsemine". Valguspildid.
# Laupäeval, L märtsil kell 2
Northern District Library - Stai
well Gallery'is EKKT Kevadnäiti
Näitus kestab kuni 27. märtsini.
® Pühapäeval, 2. märtsil kell
p.L Tartu College'is „Eesti trül
sõna Kanadas", näitus ja ltihil<
Pühapäeval, 2. märtsil kell 3
Eesti Majas noorte solistide koij
sert. '
©Pühapäeval, 2. märtsil kell 5.
p.|. Eesti Majas ESTO'88 Austri
lias informatsiooni koosolek.
©Pühapäeval, 2. märtsil kell 14|
Tartu Collegeis Tartu Institui
15. aastapäev. Lühiettekanded n
matulbo teemal, näitus „Eesti ii
kisõna Kanadas"/
©Esmaspäeval, 3. märtsil kell 7J
õhtul Vana Andrese kirikus Thej
ülikooli segakoori kontsert.
9 Pühapäeval, 9. märtsil, kelli
p.L Hamiltoni EJS. Segakoori v
mulik kontsert, 18 Victoria Ave.j
Mamiltom.
, t , 1 .1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 26, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-02-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860226 |
Description
| Title | 1986-02-26-04 |
| OCR text | Lk. 4; ^ Febrüary 26, 1986 Nr. 16 pidas MacKemzie Fi 2 miljairdi , lühiseminari, mflle^^e^^ ette kanda esteerimiskapitali, Mis^^ö paigutatud Indüstrial grupi Industrial grupi investeerimisfondid kuuluvad kanada parimate h u l ka. Alex Chrisf, kes õh MacKerizie I Financial Corporation-i direktorite esimees (chairman of the böard) ja grupi inyesteerimis-strateeg, pidas ettekandeid kahe abilisega. Linnulennulis^t mainis ta järgmist, ^ u i Dow Jones'i aktsiaturu indeks langes alla 700 1974-ndal 'aastal, oli see madalseisuks, millele toetub uus pikaajaline aktsiaturu tõus, mis kestab sajandivahetuseni. JLoomulikult oh vahepeal mõõnad tõusude vahel; Maapõuevaradega tegelevate firmade aktsiad juhtisid aktsiaturgu kuni 1981. aastani, mil ' algas selle grupi pidev langus. Aktsiaturu j siin on mõeldud peamiselt New iforgi, kuid kaudselt ka Toronto aktsiaturgu, kuna see laias laastus peab sammu New Yorgi turuga, ajutine langus lõppes ja pikaajaline tõusutee jätkus 1982. aastal. Väikene hindade liialdus tekkis 1983-nda aasta kevadel, mis aga kadus 1984-ndä aasta esimesel poolel ning aktsiaturu tõusutee jät- J<üs uuesti 1984-nda aasta keskpaigas. i986-ndal aastal asuvad aktsiaturgu juhtinia maapõuevaradega tegelevaid firmad. , Millele on siis rajatud see optimistlik ennustus? Esiteks, riikide Iceskpangad on asunud konservatiivse rahanduspoliitika teele. Enam ei trükita ülearu hulgaliselt raha-iste majanduslike mide lahendamiseks. Selletõttu võib loota, et -madala inflatsiooniga majanduslik kasv kestab kuni 1990. aastani. Inflatsiooni-psühholoogia on aeglane muutuma, kuid on tõendeid, et see on vähenemas. Üheks näitajaks on see^ et ÜSA vaUtsuse pikaajaliste võlatähtede kasum (yield) on langemas; Tõelik intressimäär nominaal-määr miinus inflatsioon on samuti langemas, kuid ön ikkagi kõrgem kui ajalooline keskmine, mis pn 2—4% vahel. Kui inflatsioon peaks jääma 3-—5 % piiridesse, siis peaks väiksuse pikaajaliste võlatähtede intressimäärad langema 7— 8 % tasemele. Eraettevõtete likviidsus õn viimase paari aasta jooksul tunduvalt tõushüdi mistõttu paljud ettevõtted võivad oma vabrikute ja mapnapargi laiendarnist oma kasumist finantseerida ja ei pruugi niit-te võlatähtede abil kapitali varuda. Samuti on tellimiste maht rasketööstuse osas näidanud tugevat tõusutendentsi; Valmiskaupade inventari ja müügivölüümi suhe USA-s on samuti ajalooliselt mädal, kuigi tõusutendentsi näitav. Seda peetakse üheks tugevaks majandusliku kasvu allikaks, JJSA tarbijate järelmaksuga ostude võlad ön samuti madalad, kui maha arvata krediit-ses; aktsiaid. ÜSA turult selletõttu; kadunud. Kuna aga nõudmine aktsiate järele on tõusmas ja aktsiate arv oh vähenenud, on loogiline oodata kõrgemaid aktsiate hindu. Briti aktsiaturg, mis on olnud teenäitajaks teistele aktsiaturgudele, näitab jätkuva tõusu tendentsi. Ka teiste arenenud maade aktsiaturud on samas suunas liikumas. Samuti on intressimäärad ülemaailmselt langeva suunaga. USA investeerijad hoiavad prae^ gu umbes 20-^25% oma rahanduslikust varast aktsiates. 1960- aastatel oli see 40—45%.investeerimisfondid on viimase kolme aasta vältel väga tugevat kasvu näida- ;nudv-V.;-::..:' Xeätud ajalooline seos on ka aktsiahindade ja Inflatsiooni vahel. Kui inflatsioon näitab tugevat tõusu, aktsiate hinnad kõiguvaid üles-alla. Kui äga inflatsioon on mõõdukas ja ei võngu palju, ph aktsiate hinnad tugevasti tõusnud. Säärasena näeb Alex Christ oma abiHstega meie majanduslikku tulevikku.. Tarvo Tooimies neerimini 11. j a 2. raä dffo A. 9 kaartide võlad, mis tasutakse Õigeaegselt, -y Kanada tööstus pn viimase paari aasta jooksul tublisti oma võist-liisvõimet tõstnud kulude kärpimise näol., Kui Euroopa ja Jaapani vääringud veelgi tugevnevad võrreldes Kanada dollariga, mida on oodata, peaks kaupade tellimised kanada tööstuselt veelgi tõusma; Praegu Kanada tööstus tegutseb umbes 75 % -lise mahuga, Kui ülal-tpodud tellimiste tõus teoks saab, on oodata mahu tõusu, mis omakorda toob kaasa tugeva profiidi suurenemise. 1982, aastal oli Kanada tööstüsfirmade tulu omaväärtuse pealt 5 Hiljuti on see tõusnud 10% lähedale ja peaks veelgi tõusma. Säärane areng aitab ka maapõuevaradega tegelevaid töös-tusi. ::;7Pösitiivse-tegurina;võib veel m nida, et Kanada valitsuse väljaminekute kasv näitab kahanevat tendentsi. Majandusliku tegevuse tõus Kanada majanduses toob endaga kaasa suuremat valitsuse sissetulekut tulumaksude kaudu, mis soodustab riigieelarve puudujäägi vä-heniemist. See omakorda vähendab iihte väga mõjuvat inflatsiooniteki-tavat tegurit, Kanada tarbijate isiklikud võlad, võrreldes kasutadaoleyate (dispos-able) sissetulekutega ön langenud 18%-lt 1979-ndal aastal 15^-le praegu. Ka seal on latentne jõud tarbimise ja majahduslrku tegevuse tõstmiseks. Kuna intressimäärad on langenud ja 30-aaštaste kanada elanike arv on erakprdselt suur, on tõenäolik, et nõudmine majade järgi tõuseb, mis on positiivne ehitustegevusele. Ka USA-s on väljavaade ehitustegevuse osas hea. USA dollari nõrgenemine Lääne- Euroopa ja Jaapani vääringute suhtes ön iibeks väga tähtsaks teguriks ÜSA majanduse ergüiami-sel. Arvata on, et USA dollari nõrgenemine veel kestab, kuid juba senise nõrgenemise positiivne mõju peaks 1986. aastal avaldutna. Ajaloolised seosed näitavad, et nõrgenev USA dollar on endaga kaasa toonud hindade tõusu enamike me- ;ta!lide-osas; Kuigi USA pikaajaliste obligatsioonide (bonds) hinnad on tõusnud umbes 50% 1981 aasta madalseisust, peaks nende hinnad veelgi tõusma, eeldusel, et inflatsioon ei tõuse. . USA aktsiaturu tugev tõus 1982. aastast saadik on rajatud tugevale tegeliku profiidi tõusule USA firmades. Tegelik profiit ei võta arvesse seda osa profiidist, njis on tekkinud inflätporsete inventuuri ja Varanduse hinnatõusude tõttu. Tuginedes ajaloolistele seostele ja oodatud tegeliku profiidi tõusule ning eeldusele, et inflatsioon ei tõuse, võivad aktsiate hinnad tõusta läbilõikes kolmekordseks võrreldes praeguste hindadega. Üheks tõendiks, et aktsiate hinnad on pÄgu suhteliselt madalad, oh see, et paljud firmad ostavad teisi firmasid, ilmiselt pn odavam teist firmat koos selle vabrikutega osta kui ise uut vabrikut ihitada; See teiste firmade ostmine on omakorda kaasa toonud aktsiate arvu vähenemise USA aktsiaturgudel. Arvestatakse; et viimase kahe aasta jooksul on : umbes 130 miljardi dollari väärtu- Kui isik vajas käesoleval ajal kulu-. - kasvan^ud B • Juhatuse esimees Hugo Later tutvustas avasõnas referendi elukäiku ja tema elukutselist tausta ning rõhutas, et see teema on käesoleval ajal huvitav ja aktuaalne, kuna veebruarikuu lõpuni on võimalik veel teha sissemakse möödunud aasta arvel errumineku säästuplaani (Registered Retirement Savings Plan). Referent mainis, et rahanduslik planeerimine on laialdane, pidevalt muutuv ja väga isikupärane ala, mis ühele õige, ei pruugi seda olla teisele. E&Qi&nduklSku planeerimise kilss-muses isik ei peaks ainult ühekordselt pidama nõu planeerimis-vahendajaga selles küsimuses, : vaid kord aastas seda. igal ^ aastal T. E. Meeskoori EV aastapäeva koosviibimisega seotult on igal aastal kogunenud oma laudkonda ka Eesti Kau-balaevastiku Koondise liikmeid. Pilidl tänavpsest koosviibimisest osavõtjaid Eesti Majas eesti kaubalaevastiku mälestusmärgi ees. Vasakult J. Siig, V. Piigli, A. Pakri, A. ja H. Kasenurm. Foto: Vaba Eestlane 20-ne aasta pärast $67.300 ja 40- ne aasta pärast $452.ööft Järgnevalt andis referent Vähema ülevaate Tempelton Growth Fund'i - viimase kahekümne aasta tegevuse tagajärgede kohta, J kus imyesteerimised keskmiselt kokkuvõttena m teeninud 20% aastas ja esitas ühtlasi ülevaate- Bna selle fondi enda investeerimi-sed käesolevat ajal. Graafiline skeem aitas selgitada, RRSP likvideerimise võimalusi ja selle kurvid seoses olevaid kindlus-tusi ning aastarfendise erinevusi, millest hoopis erinevatele alustele on rajatud registreeritud errumineku sissetuleku fond (Registered Retirement Income Fund). Säästuplaani likvideerimine on jällegi isikupärane toiming, olenedes tema vajadustest, abielu seisundist, tervisest või tahtest pärijate küsimuses. ' tc)iinus Eesti Maja andusklubi Kaiadas juhatuse korraldusel sena avalik loeng suurearvulise kuulajaskonna Referendiks oMMoneystart In€.^t^^ maaMerTarvo Toomes, kes ^k laia-teemal rahanduslikust planeerimisest, inyestee- 'st ja viimase likvideerimisest. dena kuus 1.750.—, siis 20 aasta pärast, kui inflatsiooni teguriks aastas on keskrniselt 6%, isik vajaks $5.612;— kuus. Viimasena märgitud kuu sissetuleku saamiseks peaks isikul olema 10% intresside puhul varutud $673.00.— või 15% puhul $450.000.—. Referent illustreeris oma ettekannet vastavate valgustabelitega ekraanil, mis kirjeldasid üksikasjades sellf^ plaani teostatavust. Teise näitena referent demonstreeris säästmise võimalusi tulumaksu arvel Kanada kompaniidelt makstavate dividendide tõttu. Kui eelmärgitud analüüsis isik oma viimaste tuhandete sissetuleku puhul kuulus neilt dollareilt 45% ulatuses makstava tulumaksu kohustuse kategooriasse, siis näiteks viimase $100 intresside puhul Jääks isikule vaid $55.— Kui aga võrdne summa, S.O. $100 on saadud kompanii dividendide näol, siis tulumaks sellelt on $16.50 ja seega dale$83J0. Rahandusliku kava koostamisel on selle aluseks eesmärk mida tahetakse saavutada, isiku Tahahduslik olukord, kogemused, vanus jne. Referent tõi näitena/tegelikult ühele kliendile koostatud plaani, kus isik 35-aastasena omas bruto sissetulekuna aastas $42.300.—. Kava kpostamisel ta taotles säästu eesmärki, et ta 20 aasta . pärast võiks loobuda töötamast. Plaani detailne analüüsr näitas, et aastas $2.000 paigutamine RR-SF^ sse säästis tal tulumaksu aas- Viimasena andis referent vaate pärandustombu edaspidise maksustamise kohta. Ladusalt ettekantud ja näitlike tabelitega varustatud referaati kuulati suure tähelepanuga Ja ettekandele järgnevatele küsimustele vastas referent küsijaid rahuldava selgitustega. Pärast referaati referent märkis eraviisiliselt, et ta on valmis kaasmaalasi teenima referaadis ettekantud küsimuste lahendamisel. / , E§( . en- Säästmise allikaks on ka käesoleval ajal tulumaksuvaba kapitali kasum (capital gain), milleks 1986 aastal on $50.000.— Möödunud aastal oli samaks soodustuseks $20.000.-^, Kui isik investeerib $10.000 liit-protsentidega ja 10% intresside määraga, siis see investeerimine on ' ' viie aasta {5ärast $16.000, yksinda Laihialaised on väga kokkuhoidlikud soomlased, kelle kohta palju lugusid. Üks mees kohtas teist tuttavat laihialast kusagil Lapimaal. — Mis sina siin teed? — Olen pulmareisil. Noh, aga kus sinu abikaasa on? —- Kodus. Ta on käinud j varem siin. IKKT kevadiiäitus Eesti Kunstnike Koondisel Toroi tos oli 31. aastapeakoosolek. Min| enam otseselt juhatuses ei ole, sef tahan enne surma oma elutöil kokku võtta. Nüüd onuüed sekn tarid ja asjaajajad kolleegid kurn tivallast. Lubasin ajalehele kirji tada, et EKKT-1 tuleb terve mär( sikuu jooksul kestev kevadnäitul Northern District View LibrarJ Stairwell Gallery's, üks blokk põl ja poo) Eglintoni, (40 Orcharc Blvd.). Sama koht, kus „Coloi and Form" oma näitusi viimasi ajal korraldavad. Soovin korraldajatele siiralt ed| ja head kordaminekut. Olen ise k| esinejate hulgas. Kuna škautmaj ter Ervin Milvek on - nüüd abiesj mees, siis meenub Bill Underwooc kes suri 8. veebruaril 1986 üheksj kümne-aastaselt. Kui EKKT alle „Puhmi kirikus" aastanäitusi das, oli Bill ka seal. Ttutvusin maga, töötades kord Kanada P; viljonis föderaalvalitsusele. K( meie sügisesel aastanäitustel si| olid, eks need tea. Kujuripojai tegin tast enne ESTO'84 Tororitc portree. Temaga oli modelleerii se aeg huvitav vestelda. Oleneva| kõrgest east kuulus ta oma Lo( donis alanud noorusest oleneval Lord Baden-Poweiri päris esimej se skaudirühma . . . „Kirjuta, aga ära kirjuta hoi mikuni!" meenuvad ema sõnax Olles ise ka skaut olnud, „Uku| rühmas, ,,Ronga'* salgas, lõpetai Ole valmis! . Ants Vomm Eesti Kunstnike Koondis Toroi tos teatab, et 18. veebr. s.a. oli pe; koosolek, kus otsustati endine juhi tus tagasi jätta, ainult uueks ab| esimeheks valiti E. Milvek. Uuel liikmeks võeti vastu Helga Nigls ja toetajaliikmeks hr. S. Veideij baum. Otsustati korraldada kevad-kunj tinkitus Northern District Library 40 Orchard View Blvd., Toronto StAIRWELL GALLERVs (Yonj St. 1 plokk põhja pool. Eglintc Avenued). Avamine 1. märtsil kell 2 p| Esinevad: A. Aedma. H. Herma] M. Järve K. Käärid, E. Milvek, Niglas, E. Relvik, H. Silberbei S. Soovere, J. Tanner, A. Vomi B. Vomm, ja R. Saaring. EKKT juhati Sündmusfe kaiendei ® Neljapäeval, 27. veebrauril k< 8 õ. Eesti Majas Lia ja Erik Hei loeng „Toalilled ja nende eest h< Jitsemine". Valguspildid. # Laupäeval, L märtsil kell 2 Northern District Library - Stai well Gallery'is EKKT Kevadnäiti Näitus kestab kuni 27. märtsini. ® Pühapäeval, 2. märtsil kell p.L Tartu College'is „Eesti trül sõna Kanadas", näitus ja ltihil< Pühapäeval, 2. märtsil kell 3 Eesti Majas noorte solistide koij sert. ' ©Pühapäeval, 2. märtsil kell 5. p.|. Eesti Majas ESTO'88 Austri lias informatsiooni koosolek. ©Pühapäeval, 2. märtsil kell 14| Tartu Collegeis Tartu Institui 15. aastapäev. Lühiettekanded n matulbo teemal, näitus „Eesti ii kisõna Kanadas"/ ©Esmaspäeval, 3. märtsil kell 7J õhtul Vana Andrese kirikus Thej ülikooli segakoori kontsert. 9 Pühapäeval, 9. märtsil, kelli p.L Hamiltoni EJS. Segakoori v mulik kontsert, 18 Victoria Ave.j Mamiltom. , t , 1 .1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-26-04
