Vaba eestlane , June 7, 1979

              ta Ilmub 2 korda mdahs ~
Neljapäeval, 1. Jüiimiii9^-9 — Thiiirsday, l i m e 7 , 1 9B
ATEENA — Kreekas müüaikse
laipsi umbes 11.000 dollarit tükk.
Vallalised naised, kes on kogema­ta
lapse saanud, (kasutavad raeal-saimini
seda viisi, kui jäädes val-
• iasemaks; Kreeka sotsiaalminis­teeriumi
sekretäir Anna Sinodinou
arvates Õitseb ikstekaup • juba äh­vardavas
suuruses. Ta arvab siis­ki,
et kauplemine lastega kestab
: seni, kiu leiduti inimesi kes soo­vivaid
lapsi adopteerida ja kuni
va,llas©masid koheldakse karmilt.
: Ka^uplemiae lastega õn toimunud
. j u i a paarkümmend aastalt ja vä-iisÄiaalasedkipn
tulnud seait
omade järglasi ostma.
LISSABON Veoife okeanograar
fid on võtnud veealuseid pilte,
mis lasevad oletada, et legendaar­ne
meresügavusesse vajunud
kontihenit Atlantis on leitud. Se­da
ütles okeanograaf Andrei Aks-jonov
'külastusel Lissabonis, lisa­des
juurlde, et Atlantis asub kusa-sli
Portugali ja. Madeira valiel.
Kaheksa pilti avaldatakse jmail-manpressis
kunagi hiljem.
CHICAGO — Sa^Ätunud^
Chicago^ tapab aastati umbes
1500 inim^t Ameerika üliendiii-kide
suuruselt ifceises linnas, tõde­takse
vastava uurimise põhjal.
Uunmfase kollaselt on õhus olev
saastaine otses ühenduses südar
me ja kopsuiiaigustega, samuti
suhkruhaigust põdevate inimeste
surmajuhtunaitega.^^^U tehti
Illinoisi üHkocdiä.;
HALIFAX - n limperial Oü õli-kompanü
presi|dendi abi Gordpn
Haight iitles, et Kanada .võib
Newfondlandi ja Labradori lähe­dalt
merepõhjast leida nii suuri
õliallikaid, et muutub olehemar
tuks, välismaisest õlist. Ta arvab,
et merepõhjst) kus eeloleval su­vel
alustatakse (puurimistega, või­dakse
avastada maailma parimad
toorõliaUikäd. Teiste kompaniide
asj atundjad on püürlmiste tule­muste
osas ettevaatlikumad.
TORONTO — üks kalu traiispor-
; teeriy veoauto: koos 9.000 dollari
väärtuses kalaga varastati 12. ap-
RO()MA---Möödi!mud nädalavaheta toimunud paa?-
lämendivalimistei sai kommunistlik partei esmakordselt ä3 aas-ta,
jooksul tagasüöögi osaliseks. Fopüised eksperdid kalkulee­rivad,
et selle tagasilöögi tulemusena on konmiumstlikü partd
lootused valitsuse mopdustanilseks või valitsusesse
pikemaks ajaks malia maetud.
üldiselt jäi oliikord pärast va­limisi
itaalia poliitilises taevas
endiselt ebaselgeks ja ükski par­tei
ei kerkiQud esle tugeva ja
rahva poolt usaldatud võimsa ai-nuparteiiia.
TüUaiusena suurendas oma rah­vasaadikute
arvu väike radikaa­lide
partei, kes viis ^amkotta
13 saadikut.
315 liikmelises senatis saavuta-
I sid kristlik-demokraadid 38,7
Pilk laidukooridele j a osale pealtvaatajaskönnast Torontos äsja toimunud PõliJa-ÄmeerÄ eestlas­te
laulupeol. Paremal laululava ees rahva^pülide orkester. Selle kõrva! vasakul asus puhkpülide or­kester,
kes ralivapUlide orkestd esinemise ajal ajutiseks lahkus. Foto: Tcmmy Tcmscoi
Soomes, MildceKs ilmuv ajaleht ,,Länsi-Savo" avaldas oma 2S.
märtsi numbris artikli ,>Riiiiošüta USA — Kamgasaiemi / Kirjalil-suusmieheksi
sanakirjan avuHa" (Luulesild USA — Kangasniemi /
-sõnaraamatu-ähil).
et Itaalia - kristlik-: protsenti äraantud häältest (0,2
demokraatlik partei, kes pärast I protsenti väheni (kui eelmistel vsr.
Teist maailmasõda püsinud itmistel) ja kommunistid 3
suurema ja tugevama parteina, protsenti C1976. aastal toimun
sai väikeste tagasilöökide^ Osa.! valimistel 33,8 protsenti). Oma.
liseks, kaotades alamkojas kaalu suurendasid väiksemM
kolm kohta.- • ,•: V keskparteid,,-; keilMele:; anti 2
Kommunistid kaotasid samal ajal; protsenti rohkem hä^li kui eei^
21 kohta ning alaimikoja uues 630 mistel valimistel
liikmelises koosseisus on kristlik- Kogusummas hääletas umbes
demokraatidel 260 jä;kommunis- 90 protsenti valimisõiguslikest ko-tidel
206 kohta. Kolmandarkohal danikest. üue valitsuse -moodustar
on sotsialistid 59 kohaga ning; mise ülesanne (langeb kõigi eeldiis-neile
järgnevad väiksemad kesk- j te kohaselt jälle kristlik-demp-parteid
sotsiaaldemokraadid,' kraatliku partei juhile Andreotti-väbarilMased
ja liberaailid.. ' - i,'^:. •'•]' '
r i i m . Kui White Go-ld Dragon Res­taurant
avati kaks päeva hiljem,
võtsid avamispäevast - osa. ka polit­seinikud
jä kontrollimisel selgus,
et külmutus oli kalu täis, m i s kuu­lusid
Mina Seafoods Central Ltd.
i^ompaniile. Restorani pidajat süü­distatakse
varguses ja varastatud
kauba omamises.
Kirjutises räägita-kse Kangasnie-me
Uimuikkalas asuvast põllume­hest
Veikko Kuituneiiist, kes ise­enese
imestusekski on saanud
maailma tänapäevakirjanduse jäl­gijaks
ja eesti luule soomendajaks.
Tal on olnud pidevalt kirjavahetus
USA-s asuva tuntud kirjanduse pro­fessori,
uurija ning luuletaja, Ivar
Iväskiga ja tema luuletajast abi­kaasa
Astridiga. y . Kuitunen on
tõlkinud soome keelde IvasMte
luulet. '•'
Artiklis tutvustatakse I. Ivaskit
ja tema lätlannast abikaasat, kes
aastal. 1958 esmakordselt tulid Soo­me
oma soo algallikaid uurima. N i ­melt
leidub Räisäläs Ivaskanmäe
küla, kus on Ivaskasalmi ning mit­meid
Ivaska nimelisi maju.
Rarr^DAM. — Linnaisad
HoUandi suurimas sadamalinnas
Rotterdamis on! otsustanud luua
nn. seksi-tsentruml. See varustar
takse mitmesaja toaga p^rostituu-tidele,
seksi-äridega, seksi kinode­ga,
bordellidega ja baaridega. Lei­takse,
et prostitutsiooni on
kergem kontrollida kui see
koondatud iihte kohta. Lääne-
Saksamaal on taolisi seksi-tsent-rumeid
paljudes linnades — näi­teks
Hambm^gis,^^ TO
Nürnbergis j a mujal. .
MONAKO — Motiako on ainus
risk maailmas, kus riiklik orkes­ter
on suurema koosseisuga kui
sõjav^. Orkestris on 85 mängi­jat,
sõjaväes koos kindlaritega
'. B2 rneest.-' .. • T ,
K 0 0 p p N A % B.G. — iMeksat
dukhobõri usulahu liiget süüdis­tataks
Itootenays, B r i t i Kõlimi-
, biäs tahtliikuit ti^äesüütamise pä­rast
möödumid detsenibris.
tuprotsess kulges tavaliste kohtu­protsesside
vüsil väljaarvatud, et
süüalused riietusid end kohitu
^ s täiesti alatsi, nagu see nende
kombeks on./
Omal ajai ütleski Ivask, et
sin end nagu Odüsseus, kes oli
naasnud oma tõelisele kodusaa-reie".
V
•seea mälestusi kodukohast Ees-
CHlCAGp — Chicago koolis an­ti
7. j a 8;. klassi õpilastele üles­anne
kuu aj ai .mitte kordagi TV-d
vaabata. Mõnele õpilasele see pa­randas
suhteid, vanematega'ja ka
koolitöö tagajärjed paranesid.
Enamusele oli see aga. selline pii-
•naaeg, et nende päevad tundusid
.. loiude • pikkustena; Üks õpilasist
ütles, et T V on jü^a sahoteertmid ^
noorte ajusid nii] efc naid ei või
: lenamseületa elada. •
Selle järel oh Soome olnud abielü-paarüe
tuttav ja aastast 1960 on
nad veetnud oma suvepuhkuse
Umukkala^ Sunttüa vabadikükõ-has.
Viimased suved nad on olnud
Hokas, kuhu lähevad tänavugi su­vel.
Oma suvepuhkusel Ivaskite ja
Küituneni tutvus algaski.
Peale suvepuhkust tegid Ivaskid
V. Kuitüneniie ettepaneku, et võik­sid
jääda kirja teel ühendusse. Neil
ei ohiud siis ühist keelt milles k i r ­jutada.
Ivaskid said küll soome
keelest aru ja oskasid seda rääki­da,
aga mitte kirjutada. Inglise
keele õppimiBe tundus jälle V. Kul­tusele
liigse ülesandeia. Sus ot­sustati,
et V. Kuitunen hangib ene­sele
eestikeelse sõnaraamatu ja
alustatakse kiriavah^tust eesti kee­les."
ivaskid on saatnud Unnukkäksse
pidevalt ka kaasa,egset kirjandust
käsitlevat materjali; eriti kuna I.
Ivask on rahvusvahelise kirjandus­ajakirja
,,World Literature Today"
peatoimetaja, süs ka see ajakiri m
leidnud tee Umiufckalasse. Kuid
Ivaski(| on saatnud; ICuitunenüe ka
nende oma kirjutatud luuletusko-gud.-'>
V. Kuitunen hakkas neid lugema
sõnaraamatu abü, kuna ta tahtis
saada selgust; mülest neis kirjuta­tis.-:
„Mõtlesin mõned luuletused tõl­kida
oma mälestuseks, et need ehk
mõnele teiselegi võiksid huvi pak­kuda.
E i ole end nende paremaks
tõlkijaks pidanud ega tõlkijaks
saada tahtnudki. Alul ei mõelnudki
luuletusi tõlkida, vaid et saada sel­gust,
mis neis on kh^jutatud", kir­jeldab
ta ise oma tõlketöö algust.
Võib-oUä just sel põhjusel V. Kui-tuneni
tõlked. on nii head jä selge-mõttelised.
Tal pole ametialast ega - kunstilist
rasküskoormat, ega vajadust Jät­ta
oma jälgi tõlkesse.
Ta on vaid lihtsalt soovinud ütelda
soome keeles sama, mida Ivask on
üteldnud eesti keeles.
Luuletused pole siiski puhtad me-haanüised
sõna-^sõnasse tehtud tõl­ked
.Kuitunen on soovinud mõista
neid täielikult, mida luuleta ja oma
sõnadega on öelnud. Mida ta ei
mõistnud, seda ta on küsinud luu­letajalt
eneselt. Pearõhk on olnud
luuletuste sisu; avamisel. ! ^
¥. Kuitunen on tõlkinud ka Ast­rid
Ivaski luuletuskogu , jŠolis si­los"
(Jalajälg metsas). Selle on I.
Ivask tõlkinud läti keelest eesti
keelde.
Kiwi Travel on koostöös Sky-train
Traveliga teinud kokkuleppe
ühe lennidiompaniiga Stokholmi
sõiduks ESTO-80 ajal. Lennu hin­naks
on $425.00, mis on soodsam
senistest, võimalustest, nagu mai­nib
Kiwi Travel esmdaja Hans K i ­vi.
Kasutatakse moodsaid düüs-lennukeid,
nüs oii vahistatud kõi­gi
mugavustega, kaasaarvatud
baar. Lennud toimuvad nädalaste
vaheaegadega alates juuni lõpust
1980. a. Et anda võünalust Euroo­pas
puhkuse veetmiseks, saab soo-vikörräl
tagasilennuks: kasutada
Kopenhaageni.
Samasugused lennud tulevad ka
korraldamisele USA-st. Registree­rida
on võimalik 1980. a. veebruari­kuuni,
kuid kuna selle hinnaga on
võimalik saada ainult 2—3 char-terlendu,
siis täidetakse kohad re;
gistreerimise järjekorras. ^Lõpp-summa
$375.00 tuleb tasumisele
aprillikuul 1980. a.
Sõidust loobumise kindlustus on
saadaval, mis tuleb ^asumisele re­gistreerimisel.
Majutamise küsimuse selgitami­seks
sõidab Hans Kivi juuli algu­ses
Stokholmi, et sõlmida kokku­lepet
hotellidega. Esialgsete and­mete
järgi võivad need kujuneda
limbes 40.00 dollarit ööpäeva eest,
mis on soodne. Need hotellid on
pikemat aega olnud lennufirmaga
ärivahekorras, siis on ka sellest
tingitud.odav hind.
Skemdcscsl y€i|$ystc8b Lõuna'
JOHÄNNESBIJRG LõimarAalrl^^ iJohn VorsSeff,
kes on mänginud aastakiinuxeid domineerivat osa LõunarÄafrika
poliitikas, loobus oma. ametist skandaalsetel asjaoludel, kuna te­da
süüdistatakse valitsuse rahvusvaheliste altkäemaksude tehin­gute
varjamises. John Vorsteri loohumise oma kohast tegi par-lameiidis
teatavaks peanünister Pieter Botha.
Vastava uurimiskomisjoni and^
meü teadis John Vorster peami­nistriks
olles kõigist nendest alt­käemaksude
tellingutest,
kus Lõuna-Äafrika valitsuse ja
poliitika populariseerimiseks
välisriikides maksta 60 kursi
120 niiljom dollarilisest salajä-käemäkse.
Salajasest fondist, anti mimšeas
ühendriikide kirjastajale John
McGoffile laenu 11.35 mü. dol. ka„
he Ühendriikide ajalehe Was­hington
Starl ja Saoramento
Unioni ostmiseks. Wäsiiington
Star'i ostmine ebaõnnestus kuid
sest erifondist teiste riikide Unioni tehing teostati kaivandatud
massimeediale iohutusuurL tojul."..
Luuletuste sisu meeldis talle Jusl
seetõttu, et luuletused põhinevad
peagu alati realistlikele sündm^u-sile
ja tähelepanekuile, kuid ta kasu-sageli
allikmaterjalina oma
Hotellidesse eelregistreerimine
; algab kohe pärast Hans Kivi Root­sist
tagasi jõudmist. Korraldatakse
eSIT .AA -ITsov,t,fa o s„iks oosmaae^t is k1a ai•rs ja•ta a nad>e]gu as ajtaakguas-•ji. a ^ks»i-ad^ -J^ s ^Soo aoikdss.aa mtea ahliien ^d ja•ad egft eai• s tre^isn sge sõEitnuu --
,,Parnassö^ toimetajale Tuomasl-^^
Anhavale mÖned • tõlked,
kes neist avaldas ,,Colorado kan-
. gastused", •: äsjaturadjate -vähese'
kohendamisega.
V. Kuitunen naerab, et kui ta ise
oleks need ajakirjale saatnud, leid­nuks
need tee paberikorvi.
Esimesed luuletõlked sündisid
talvel 1974/75. Kuigi luuletaja vee^
tis suve Unnukkalas, ei julgenud V.
Kuitunen oma tõlkeid luuletajale
näidata voi neist rääkida enne kui
lahkumise päeval.
„Kartsin, et Ivask võib pahanda­da,
annab selga või viib kasvõi
„kreisikohtusse". Aga ta oli meeli­tatud
ja õhutas tegema uusi. Mul­le
jäi tunne, et see oli parim mis
ma sel suvel.olin teinud", seletab
Kuitunen.
Ametitõlkijad on öehiud, et I.
Ivaski luulet on raske tõlkida, ja
et Kuitunen on alustanud iiendega
raskeimast otsast.
STOKHOLM — USA suursaatkonnas Moskvas elab möödunud
aastast peale põgenikeperekond Vatshenko. Perekonnal õnnestus
joosta mööda üllatunud vene militsionääridest, kes hoonet väl-jaspoolt
valvavad ja pääseda saatkonda sisse. Sellest ajast peale
on nad elanud ühes saatkonna toas.
Nad ei ole eriti teretulnud
ameeriklastele, kuna see . toob
neüe sekeldusi ja tüli, ometi ei
ole perekonda välja visatud vaa­tamata
sellele, et vene ametivõi­mud
on kinnitanud, et nad min­gu
vüsü ei vaena neid väljatule-
31. maü pühitses Perstorpis
oma 90. sünnipäeva kolonel-leit-nant
Kõrgema Sõjakooli diplo-mant
Karl Liivola. Tema sõjame­he
elutee on kulgemid peale mo­biliseerimist
tsaari sõjaväkke
1916. a., Siberi küttide polgust
Irkutsiki sõj akooli, mille lõpetas
lipnikuna. 1917. a. Sellele järgnes
teenistus Eesti Vabadussõjas 2.
Tallinna Kaitsepa^aljonis, Soo­musrongide
tagavarapataljohis ja
Soomusrongide Divüsi staabis.
Peale Kõrgema Sõjakooli lõpe­tamist
1927. a. teenis lühemat ae­ga
kindralstaabis ja alates 1930.
a. kuni Eesti Vabariigi kaitseväe
likvideerimiseni o l i ta Kaitseväge­de
Staabi räämaftukogu jühata-
Vatshenkod on ukraina uskli­kud
ja nende peamine tegevus
saatkonnas on palvetamine, et
nad N. Liidust välja pääseksid.
Süüa annab neile saatkond ja
ajaviiteks on nad saanud ^mõned
mängud/ kuid posti nad, ei saa
vastu võtta ega ajakirjanik^a
kõnelda.
Vatshenkod teostasid eana'des-peraatse
põgenemise saatkonda
nende tagakiusamise pärast usk­likena.
Paar perökonnaliiget on
selle tõttu juba mitu aasftat van­gistuses,
üks nendest relvakand­misest
keeldumise tõttu.
Perekond on dekläreerinnd, ett
nad väljuvad saatkonnast vaid
siis, kui N. l i i d u võimud neile
kindlustavad maalt^ lahkumise
kogu perekonnaga.
„. , , ,, ., :' jaks, ,olles ühtlasi ka kaitseväe
^ A3aleheson.^avaldatud I. Ivaski 1 raamatukogunduse üldkorraldaja.
luuletus Kassipoeg" soomekeelse­na
ja sellele lisatud luuletuse süli-' Ta põgenikutee on kulgenud
nilugu. Teiseks ajalehes avaldatud tile Saksamaa kaudu Rootsi, kuhu
tööks on väike prctosaiuuletus. Väi- ta saabus 1953. a. ja kus ta vee-ke
saunatalitüs''. " 'dab vanaduspäevi. Perstorpis,
Austraalia Riikliku ülikooli lõ­petas
Heidi Kirss B. Sc. kraadi­ga
biokeemia alal. H. Kirss on
sündinud 1957. a.: . Newcastlels,
sai keskhariduse Woonona ja
viimased kaks aastat Canberra
gümnaasiumis. Ta jäta.b õpin­guid
Canberra Coliege of Ad­vanced
Educatiöhjuur^. kesk­kooli
õpetaja kutse omamiseks.
Heidi abiellus ..7. aprillil Eric
Dävisega. . •
Austraalia Rükliku üükooli lõ­petas
Michael Arras L L . B kraa­diga
õigusteaduse alal. Ta on sün­dinud
1956. a. Adelaide'is, sai
keskhariduse sealses gümnaasiu­mis.
Noor õigusteadlane on nüüd
tagasi koduliiimas praktikal tun­tud
juristidefirma- juures.
Igasugused ALUM. TÖÖD:
UKSED, AKNAD jm.
SISEMUSED PUUTÖÖD
Tel. 422-0783 — Lie. B 876
Pangadirektor annab tööle min­nes
iga ipäev tänavanurgal istu­vale
kerjusele dollari. tJliel päeval
aimab vaid 25 centi ja lisab va­banduseks:
• '.
„Vaata, kallis mees, ma panin
poja koMedzhisse ja nüüd e i saa
ma sulle enam rohkem anda."
.^as teü häbi ei ole!" ütleb ker­jus.
„Teie tahate hakata oma
poissi koolitama minu kulul!"