Vaba eestlane , July 14, 1981

              Nr. 25 V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 14. Juulil 1981 - Tuesday, M y 14, 1981 Lk. 3
4 j T»
Nr. 25
lentaar
^peaminister MalcoliiTi
I olmid^Eõh ja-Ameerikas
siinseid riigipäid. Ta
|ud selgeid seisukohti
Liiduga suhtlemises ja
lat hoiakut venelastega
|e loomisel.
Frazer ütles New Yor-
[mtervjuul, et nüüd k u i
tika on „laiali valgu-läänemaailmal
olema
N. Liidu vastu ja sel-larandaina,
oma suhteid
fnud rahvastega.
Is otseselt A S E A N gru-
I et Austraaliale ei meel.
poliitika, tunnustades
J tagandatud ?oI Poti
Itunud Rahvaste Organi-la
ütles, et Austraalia
|e selle tunnustamisest
peeta vall hääletämis-tas
veel Kesk-Äasia kü-idas
Egiptuse presiden-badati
poliitikat, nime-üheks
suureks rahvus-ts
käesoleval ajastul.
iF^raser kiitis ühendrii.
pdl Ronald Reagani vä-öeldes
et see on täh-
[seisaks kindel N. Lüdu
paegu oleks maailmale
ihuks nõrk jä kõhklev
kmdel hoiak N . Liidu
olema seotud hoolitse.
|a kolmanda maailma
stu, mistõttu avaldas
felolev konverents Otta-viimaste
probleeme
i^raser on olnud sageli
eestlastega koiitaktis ja
|e kaudu nõukogude po­le
rahvaste maha suiu-miiks
konkreetsemaid
lis näitab eestlaste vä-töö
tagajärjekust ja
lelletaoliste kontaktide
asukohamaade' riigi-valitsusliik^
tega..
I kon-aldas\|^ minister
raser koos oma abikaa-k
õtu etniliste gruppide
f d n e y S j millest k a Syd-iltsi
esimees Tiiu Krõll-
|a abikaasaga osa võt-ster
tervitas uksel kü­l
i j a selle järel siirduti
viibisid . mitmed mi-jlitsuse
asutuste kõrge-fkud.
Eestlased kasuta-
'alitsusliikmete tähele-kiseks
Venemaa vangi-lud
Jüri Kuke saatuse-
[asid Austraalia eesti
probleeme. Lubati abi
Jniküsimiiste puhu! ja
istele koolidele,
l i abikaasaga juteldes
"amie Fraser on balti
Itema vanaisa olevat
võtus peaminister Mai-meenutas
suuri edu-mitmekultiranlisus
on
saavutanud, võrreldes
lukorraga, kits vaid
si eeIJsto<i. Xüüd hin-suurt
panust, mis i m -
|on Austra alia arend a-ud
kõigi ehi rlkastam?-
alia on maailmas esi-suhtumises
kultuurilis-ustesse,
mis on vajalik,
a siinse ühiskonna ise-suhtumine
on siinset
ugevdanud. Koos tuleb
selle säilitamist,
nalt tuleb mõista ka
leaministri arusaamisi
luhtlemisel: t a mõistab
selle eesmärkidele:
milleks on maailma
|j'a miks ei kuisu me
vabadust nõudvaid
["ihendatult hea organi-
?ures saame koondada
Imaid hulki. Ukrainlas-
„vabast olümpiaadist"
tõenduseks, et ühen-on
läbiviidav. Kabe-
[tane ettevalmistus ta-iemonstratsiooni
õnnes-peaks
EvSTO toimuma
kuna poliitilised sünd-md
teha pöörde kiire­lule,
mida .võib järelda-
H Reagani välispoliitili
Tagaplaanil olija '
f.
1
VALVEARST
ÄDALALÕPUL
. ja 19. juulil
dr. R. 1, HSMo 921-7777
25. J E 26. juuMl
dr. T. Sauks, teL 461-0912
H. KIRIK
^psuränce'
Agency
KINPLUSTUSED
3 WEI^fMORE Dr, Süite
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
Salti ajdloo-konvermfs
MarburgIs
Mairburgis, Saksamaal, toimub
i . ~ 3 . oktoobril teine Marburgi
sümpoosion Marburgi ülikooli, Her­der
Instituudi, Balti Ajaloo Komis­joni
Ja A A B S ' i ühisüritusena. Süm-poosioni
teemaks on ,,Vilno,-Tartu
ja Rüa ülikoolide osa Balti alal ja
Ida Euroopas 1579-1979**,
Sümpoosioni esialgses kavas on
ette iiähtud kaks eestipoolset ette­kannet
USA-st. Dr. Toivo Raun kõ­neleb
teemal i,Tartu ülikool Eesti
ühiskonnas ja kultuuris 1860—
1914". Dr, Elmar Järvesoo loengu
teemaks on 1,Tartu ülikooli ja Riia
Polütehnilise Instituudi osa ratsio­naalse
põllumajanduse rakendami-ser
Baltf provintsides ja Vene­maal".
Tartu ülikool on keskseks tee­maks
veel mitmes i teises loengus
kolmepäevasel sümpoosioni kestel.
N i i on ette nähtud loeng „Tartu —
rootsi ü ü k o o l " dr. Georg von
Rauchilt, dr.l Norbert Angermann
esitab loengu teemal Tartu üli­kool
ja Yene ajalugu" ja dr.
Michael Garleff esitab ettekande
„Tartu ülikool 19. sajandü". Tartu
ülikool leiab käsitlemist ka veel
mõnes teises ettekandes, nagu dr.
Hubertus Neuschäffer'i loengus
„Balti provintsid ilma ~ ülikoolita
aastatel 1721—1802". Peale eelpool
nimetatud loengute on sümpoosioni
kavas mitmed ettekanded Vüno ja
Rüa ülikoolide kohta.
• V ES
Dr. phiL Endel Aruj^
On mehi kelledest seitse aasta­kümmet
on möödunud nõnda, nagu
oleks ta ainult nende päid silitanud
ja dekoratsiooniks pistnud juustes­se
pisut hõbedat, üksneist meesr
,test on Endel Aruja. Alaliselt te­gev
j a nooruslikult naeratlev säde
sümis.
Endel Arüja sündis 5. juulil 1911.
a. Euigatsi vallas Valgamaal. Lõ­petas
Tartu Poeglaste Reaalgüm­naasiumi
1930. a; ja immatrikulge-rus
samal aastal Tartu ülikooli S
matemaatika - loodusteaduskonda..
Lõpetas üliooli ^ koos Didaktilis-
Metoodüise seminariga 1935. aas- .
tal; Peale üükooli lõpetamist jat- ühingu üks asutajaid ja mõnda ae»
kas juubüar tööd teaduslugu edasi- ga abiesimees. ,
õppijana Tartu ülikooli juures, oi- Juubüar emigreerus koos ^ pere-les
samal ajal assistendiks Füüsika konnaga Kanadasse 1962. aasta sü-
Instituudis. Magistrikraadi mate- gisel ja asus tööle Ontario Re-maatikas
• saavutas Endel Aruja seareh Foundation'! uurimis-kes-vaga.
Pildil vaade osavõijaile. Foto: Vaba Eestlarie
Se?«lrioni Suvihari '81 pidustuse üheks ©ssiks m kmimt-sMm, mitraesugase sõnalise Jä"muusikalise;'ka- 19,38. a. ja kutsuti samal aastal Tal- gusse Torontos, kus teenistuskoht
linna Tehnikaülikooli füüsüca labo- ^eda ees ootas. Alates 1965, aastast
ratooriumi assistendiks. 1939. aas- töötas Endel Aruja füüsikal prof es-tal
sai juubilar Britisb Councirs sorina Ryerson Polytechnical Ins-stipendiumi
edasiõppimiseks Cam- titute juures küni -pensionüe mine-bridge
Ül&oolis Inglismaal, kust kuni 1976. a., oUes vahepeal 1974
Alfred Kelder segcik®(g)fi yuesk esimeheks
ta enam okupeeritud kodumaale 19T5 -külalisprolessoriks American
tagasi ei tulnud. Töötades õppejõu- University of B e i m f i juures. Luha­na
Kings College'is Newcastle on nonis ja 1^75.-1976. a. külaUspro-
Neljapäeval, 2. juulü toimus Eesti Majas T. E . Segakoori Eauluharjilus sellele järginieva peakoosole- Tyne, saavutas Endel Aruja .fessorücs University of Nairob'i
EoBga. Koos oli kogu koori liikmeskond/Koosoleku! avas aMesimecs V , Sibul, teatades koorile, et senine esi- Ph. D teadusliku kraadi Gam- juures, Keenias, ajal kui seal yalit-mees
V.Rein OH andnud sisse lahkumispalve ja tänasel koosolekul tuleb valida koorile u u s esimees. bridge'i Ülikooli juures 1934. aas- ses veel kord vja rahu. Lisaks oma
, , . ^ , . , , , . , , . , . , , , , .. tal. 1945. aastal kutsus Hügerand paljudele reisidele vübis E . Aruja
Koosoleku juhatajaks valiti A . on valge pluus ja must . see- juhid on lubanud .sündmusest osa ^^^^^ j^^^ London juubüari oma 1979. a. koos abikaasaga Canadian
Kelder, kes nimetatud küsimuse l i t milliselt esinetakse " teenistusse konsultandina, kust Executive Service Overseas töö-lahendamiseks
palus esitada kan- kus, neist Vancouvens juba pub^ Toronfosfi soidab segakoor 68 ^^^3 ^^^^^^ ülesandel Kairos, Egiptuses.
idUBijidm. -K-nnnHfloiQf. PmifTrp^fnmiQPni iQfi? Toutos. Alates 1972. a. ou ta Tartu
too juhtijaks valUi. jutamme registreermime ,a samal, Kontse,d,l on rakendatud ka rah- . ^ ^ ^ ^ i n s t i t u u d i sekretär, kuhi. ta viima-
Teiseks päevakorrapunktiks oli õhtul tutvusmisohtu vanade sopra- vatantsijad ja võimlejate esindajad *»<*öLd bu^i&ei. 'ofn-i iähvtnit nma aia nn kn
muudatuse tegemine koori põhi- dega kohtumiseks ja uute leidmi- Seattlest ning Vancouverist. Endel Aruja on avaldanud 26 tea- sen aasiau aagicuu oma aja on K U -
kirjas lauljate vormiriietuse osas, seks. Peomeeleolu loomiseks esita- Sellega -on lauljate osa täidetud, duslikku tööd, neist osa kaasauto- l^tanuü, selle asutise too or^amsee-mis
ettepandud kujul vastu võeti takse taustamuusikat. Neljapäeva õhtul on ball,' kuid to- rina ja peale selle kümmekond nn^iseks, ramatukogu ja arniiv Ka­ja
võimaldab naislauljail oma Juba järgmisel päeval algavad rontolastest esineb seal ainult sop- Eestit ja Eesti okupatsiooni käsit- talogiseerimisel, korraiaades loen-ametlikku
vormiriietust mitme- laulukooride harjutused, kus on ran Tamara Norheim koos bariton levat trükist. Lisaks eelmistele kõ- hankides kulahskoneiejaid.
külgsemaks muuta. kavas aktuse- ja kirikulaulud, Matti Riivaldiga Los Angelesist.nesid, arvukal hulgal lugejakirju Akadeemiliselt kuulub Endel
Uus esimees A . Kelder andis , •• / n • i * r; Reedel hakkavad pidustused lÕp- ja Eesti okupatsiooni selgitavat Aruja korp! Rotaliasse. Juubüari
kuna paraslt Sianufust ongi pae- ^ • i i. - - J T ^ - • , . . . . . . . ,• , , • • . / , M TT I
d aktu mille avab ^ ^o^'^"" ^^"^^P^"^ ^'^"'^^^^^ ja tema abikaasa Hennyeestimeelt
TOLL Sles H. M^ks ja kus ^""^f''' ^ b u sõidetakse laevaga, duses. ^ sest kodust on võrsunud k^^^^^^
üheks külaliseks on Washingio- ^!?' o"gn p d u lõppenud ja l a u - ^esti põgenike saabumisega Sak- eesti noort. Poeg Margus pn lope-paeyal,
1. augustd sõidetakse g^j^^ale ja sealt Inglismaale,^
Vancouverisse tagasi ning WHs^ gj^öel ÄrUja kohalike ohide tundja- Kingstonis, Ont. ja teenib Kanada
oliful lahkuvad,lennukiga need,
kes^ oma sõidu piid kavandanud andjaks. Samuti on tema olnud ar- on lõpetanud
nädalapikkuseks. ••.:-,.^.c^r__-,.y. ^.
koorile möödunud neljapäeval i n ­formatsiooni
T. E. Segakoori lau-lumatkast
15. Lääneranniku Eesti
Päevadele,
Huis on |uba läjliedal ning. mis
teeb vajalikuks detailsema üle­ni
osariigi senaator M . Jacksou.
Teisipäeval, 28. juulil on peale-vaate
andmise eesolevast aktiiv-^ lõunat vaimulik kontsert ülikooli
sest tegevusnädalast. läheduses. Seal tuleb lääneranni-
A. Kelder alustas ilmastikuga, ku ühendatud segakooride, kõrval
vukate eesti organisatsioonide asu- i'ealis (Business Administr.).
ta
noor silmapqistev
A. Kelder andis oma ülevaates , . . . -r
mis tingib ka riietuse. Saadud in- laulda omaette ka T. E . Segakoo- pMi ees olevast pidustuse näda- 3"J^atusui^e ja esimees i.on- ^ ^ , ^ 3 5 Endel, Sind õnnitlevad
formatsiooni kohaselt on Seattles ril paar l a u l u . ' last, kus T. E. Segakoorü on olu- Londoni Eesti Seltsi juha- rohkearvulised sõbrad, kaasvennad
juulikuu keskmine temperatuur Kolmapäeval, 29. juulil on lau- Une osa täita, viies kaasa laulu ^^^^^^S® ja esimees aastatel 1946- ja kaastöölised ning soovivad Sulle
64 kraadi F , mis tähendab, et on lupeo proov ja kell 4 p.l. algab kõrval ka Toronto eestlaste tervi- ^^^ti Maja algata- g.^^ perekonnale õime ja edu
vaja ka soojemat riietust. Koori- laulupidu, kuhu oodatakse kuni tused. Kooriga sõidab kaasa ka mitmeid aastaid selle- esi- j.^^^ ^^^^ ettevõtmistes,
lauljate ametlikuks riietuseks 200 lauljat, kuna kõik koorid ja huvilisi, tõstes üldarvu 80-le. ^^^^^5 Londoni Luteri Koguduse
üks asutajaid; Inglismaa Eestlaste Artur Laamam
Hamütoni ajalehtedes ning muu­sika
ringkondades kerkib ütka ja
jäUe esüe ühe ^ noore eesti muusi­kamehe
nimi: NörrhanReintamm.
Norman Reintamm, sündinud Ha-mütonis,
on saanud oma alg- ja
keskhariduse kohalikes koolides.
vSiirdus süs McMasteri ülikooli
muusikateaduskonda, mille dirigen­tide
klassi ta lõpetas käesoleval
kevadel. On varemalt veetnud aas­ta
Vancouveris, kus ta õppis Van­couveri
sümföoniaorkestrijuhtide
taktikepi all. On olnud aastaid or­ganistiks
Hamiltoni kirikutes
ning mängib lisaks ka viiulit ja
trompetit. j
Norman Reintamm esines esma­kordselt
eestlastele k.a. märtsis,
võttes osa Hamiltoni • koguduse
kontsert-jumalateenistusest. Samuti
on t a mitmel juhul asendanud H a ­miltoni
eesti koguduse alalist orga­nisti.
lÜassikaline muusika ja sümfoo­niakontserdid
on nooremale muu­sikamehele
kõige südamelähedase­mad.
Teda Ivaliti aasta tagasi Mc­Masteri
ülikooli muusüsateaduskon-naorkesti
abijuhücs ning ta on ol­nud
samal kaua Hamütoni „Little
Symphony" orkestri juhiks. Selle
orkestriga, kus koosseis koosneb
50 muusikust, nendest pooled elu-kutseüsed,
esines Norman Rein­tamm
Hamiltoni Kuninglücu Botaa­nikaaia
aulas möödunud teisipäe­val.
.Kavas olid klassikalised heli­tööd.
Kontsert kulges sujuvalt, eri­ti
hästi esitati Mendelsohni,,Jaani­öö
unelma'• uvertüür, mülega noor
dirigent jättis endast mõjuva mul­je.
Saalitäie publiku hulgas oli ka
koguke eestlasi.
Norman Reintamm dirigeerib su­vekuudel
kolmel juhul „Little
Symphony't'' Hamütonis ning \ jät­kab
siis õpmguid, arvatavasti E u ­roopas.
stist Briti
MÄRCUS V A N S T E EN
(CANADIAN SCENE) — Kuuskümmend kaheksa.aastat.tagasi külastas Victorial Inglise' poeeti" Ruperl
Brooke. Ta sooritas reingreisi Kanadas ning ütles V i c t o r i a koMa, et see on paik, kus valitseb rahu ja i l u .
See peab veel tänapäevalgi paika.
Victoria asutati 1841. a.Hudson's võimalik. Aiad asutati vanade kivimurdude
Bay kompanii poolt kaubapostiks See on kena väike väljasõit, J^U- kohale ning seal võib näha t a i -
karusnahkade küttimise hiilgeajal, tod ja reisijad pääsevad parvlae- mi ja lilli, mis on harukordsed.
Kuid Victoria muutus kuulsaks vadele kolmest Vancouveri sada- Need aiad on just oma haruldaste
eriti siis, kui algas Garibou kulla- mast ning sõit Victoriasse kestab taimede, lillede ja puude tõttu rah-palavik
a. 1860. Tol ajal oli Victo- kaks tundi. Kliid suvekuudel võib vusvahelise mainega,
ria Briti Kolumbia kaubanduskes- ooteaeg sadamakail olla pikem. Linn, mille majandus nii '^nu­kus
ning seetõttu saigi Victoriast Victoria rahulikud; puudega aä- resti oleneb turisrriist. peab oma-provintsipealinn
siis kui a. 1871 restatud tänavad mõjuvad närve- ma häid hotelle. 'Need ei puudu
Briti Kolumbia ühines Kanadaga, paitavalt. Viclorias. Kuulsaim neist on Em-
Victoria osatähtsus kaubanduskes- Seal puudub pilvelõhkujate arro- press hotell, mis asub otse parla-kusena
vähenes alles s n s k u i raud- . gants, puuduvad hiigeltorinid, mendihoone vastas. See hotell vää-tee
valmis sai. Raudtee lõppjaa- puuduvad üldse kõrgeMtused. rih külastamist, kui mitte peatu­maks
sai Vancouver ning seetõt Victorias kehtivad ehitusmäärused,, mist, siis vähemalt peaks sinna
tu muutus Vancouver uueks kau- mis e i luba kõrgehitusi püstitada, iga külastaja kord teeajal teed joo-bandusetuiksooneks.
Kuna sealpuudub tööstus, siis on ma minema. "Teejoomine toimub
Kuid Victoria ei õle mingi vai- õhk Victorias puhas ja malbe. Ala- seal vanade inglise traditsioonide
mudelinni mis elab vanadest mä- tes varasest kevadest on tänavaää- kohaselt ega ole muutunud sellest
lestustest ning endisest aupaistest.- red täis l i l l i , väikesed lilleaiad r i - ajast kui Rupert Brooke 1903. ä.
E i , Victoria on saanud uue osa- puvad iga laternaposti küljes ning seal käis ja Empress hotelli teejoo-tähtsuse,
ta on muutunud suvita- peagu igal majal on akende küljes misest kosutust leidis.
- jäte paradüsiks, kes ei tule siia lillekastid. Reisijad, kes Victoriat :. •..
mitte ainult üle kogu Põhja tõsiselt nautida tahavad, peaksid
Ameerika, vaid. isegi Jaapanist siia sõitma varakevadel Juulis ja LeHflbit K©@fifS€i
Ja Lääne-Euroopast. augustis on Victoria täis turiste „KlUŠQtys" ChicCi€i<^
Victoriale sobib see osa hästi, ning Victoria veerandmüjoniline J .
seal asub provintsivalitsus, mis elanikkond kahekordistub. , üöVCIi
hoiab linna elavana ning seal on Kuna puuduvad talved ning su- ^^^^^^ ^
võrratu kliima 12 kuud aastas, ved on pikad, sns.voib eeldada et ^^^^ ^ ^^^^ .
Victoria ei tunne talvekülma tänu Victorias on ilusad pargid. Ja toe- Lembit Kööritša komöödia
Vaikse Ookeani hoovustele ning su- poolest seal asuvad kaks kanada ^Kiusatus". Kuue tegelasega näi-vekiiumust
leevendab pidevalt pu- kaunimat parki. Beacon Hill park ^^^^-^ peaprobleemiks on \ b i e l u -
huvkerge meretuul. Peale selle on on 15 hektari suur, mitmete lärve- i-ikkubiine ehk jj^Q^^jgalt öeldult^
ta teadupärast Kanada linn, kus de, avarate muruplatsidega ja ,,seks", mida kaks abielupaari
aasta jooksul kõige enam päikest muidugi lillepeenardega. Teine püüavad lahendada kumbki erivii-paistab.
Niiskusest pungil valged park on Butchart Gardens, mis te- sil. Kumbki neist paaridest püüa-pilved
liuglevad üle Victoria ning gelikult asub küll väljaspool linna, vad tekkinud umbsõlme omamoo-piserdavad
vihma maha niipea kui Need aiad asuvad 19 km Victoriast di lahendada kuni leiavad, et vaja-nad
ulatuvad Vancouverit umbrit- põhja ning suina maksab sisse- vad abielupuhkust. Näidendis
sevate mägedeni. E t pääseda vih- pääs kolm dollarit, kuid neid aedu mängisid Antti Saar, Aino Kilgas,
mast, põgenevad vancouverlased peaks igaüks, kes Victoriat külas- Ene Ellen Maru, Helmut Kilgas,
Victoriasse nii tihti kui see iganes tab, nägema. Mia Kaldalu, Elvi Raag.
Maksab Kanadas:
Äcastcis 38.
$21.
§ $11 w
aspoeS K&naäaot
$42.-,
$23.—
$12.
I R I P O S T I G A
Veerandaastas
$61.—
$33.—
$17;
USA-8:
$67.—
$35.50
$18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maaSess®:
Aastas $76.-^, poolaastas $38.—, veerandaastas $2®^
Aadressi muudatus 50 centi. . üksiknumbri hmd 50 ceatü
Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE" |a
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pablishers nimele.
I
Palun muüe saata VABA EESTLANE. a^staLä / ijoölaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
19 . Tellimise katteks lisan $ siiajuursb
rahas / tsbekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult tähtkirjas).
Nimi , --
Aadress
rmffViSiimiaiiiiiA,''e
\
/