1981-07-14-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ifff VABA EESTLANE" on
(sbade eestlaste häälekQndfo
Teisipäeval, 14. Juam 1981 - Tuesday, July 14,1981
Ilmub 2 korda nädalas —
feisipöevai |a nefjapöeval
PHILADELPHIA — Teie tujud
täidetakse hea raha eest Philadelphia
firma poolt, mis kannab nimetust
„Wliim for Rent'' (Tujude üürimine).
Ettevõtte juht ütleb, et
väga palju inimesi on nõus hästi
maksma, kui nende eriskummalised
tujud täidetakse. Näiteks keegi
proua tahtis, et pasunakoor tuleks
varahommikul marssides tema ma-juurde,
et poega sünnipäeva puhul
äratada ja tervitada. Rohkelt
nõutakse firmalt kõhutäntsijaid
igasugustele pidustustele ja olengutele.
Firma kaudu võib palgata
ka m^d tuntud jalgl)allim,ängijät
ülemkehieriks kodusele peole hinnaga
$500—1000 õhtu pealt. Hügel-suuri
koogikarpe, millest paii;y'il
välja hüppab nappides riietes või
täiesti alasti tütarlaps, tellitakse
väga rohkesti.. Firma üürib ka tegelasi,
kas lasevad endale teatava
summa eest tordiga vastu nägu virutada.
Mõned firmad lasevad ettevõttel
korraldada tihti päris fantastilisi
pidustusi. Näit. elektrifirma
Royal Electric Supply Go. laskis
oma parkimisplatsu välja ehitada
vestirni farmi, kus olid kar-jaaiad,
heinapallid, kitsed ja hobused
ning kus serveeriti toitu
kauboide kombel. Kõik see maksis
vaid 15.000 doUarit.
BERKELEY — Hommikusöök on
väga olulise tähtsusega. The Uni-versity
of Galifori^ia 10 aastat kestnud
uurimised näitasid, et hommi-.
kusöögi söömata (jätmine on seitsmes
suurem suil-mapõhjus. 7000 uurimisaluse
mehe ja naise kohta selgus,
et hommikusööki tavakohaselt
mittesöömisel on surevus meestel
40% ja naistel 128% suurem võrreldes
nendega, 'kes hommikusööki
kunagi ei jäta söömata
EDMONTON — Edmontonist tuleb
1. jaanuaril Kanada maa-alalt
suurim suurlinn, kui selle maaalale
lüdetaks^e veel 35.000 hektar
i ümbruskonna maadest. Sellega
maa-ala tõuseb umbes- 69.600-le
hektarile. Seni on suurimaks Kanada
suurlinnaks olnud Toronto oma
62.400 ha-ga, kuid Timminsi maaalad
ulatuvad 318.500 ha-le.
NEW YjORK — 8 supermarketi
omanikku' arreteeriti, kuna nad
kuulusid mingisse süütajateringi,
kes kõrgete kindlustuste kättesaamiseks
süütasid oma ettevõtteida.
Arreteeritud, kes kandsid nimesid
nagu Bueno, Rodriguez, Santana
jne., omavad umbes 150 supermar-ketiga
Brooklynis, Manhattaml ja
Bronxis ärisidemeid. Kõige rohkem
oli tulekahjusid Brooklynis.
l ' . IV.,,:-:. ::V'V",^
NEW YORK 4 Linna prügivedajad
on nagu politseinücud ja tule-tõrjujadki
hakanud enne pensionile
minekut tegema rohkelt ületunde,
et linna pensioni tõ^ta: Näit. prügivedaja
William Harris saab palka
$19.728 aastas, kuid ületundide-ga
kokku oli tema palk $32.524.
,,Daily Nem'is" toodud nimekirja
eesotsas on kümme prügivedajat,
kelle üldpalk sel teel on' tõusnud
üle 30.000.dollari aastas.
OTTAWA— Mõrvade" hulk vähe-nes
Kanadas möödunud aastal 17%
võrra, tehti teatavaks Statistics
Canada poolt. Möödunud aastal oli
Kanadas kokku 493 mõrva eelmise
aasta 587 "v^astu. Ametivõimud ütle-vad,
et. see arv on väiksem 1972
aasta järel. Aastal 1975 oli Kanada
ajaloo kõrgeim mõrvade arv, tõustes
3,07-le laO.OOO elaniku kohta.
OTTAWA — Sageli kuuldakse, et
rahulolematud abielumehed kurda-vad,:
et abielu on sama kui minna
normaalsest varem hauda. Statistics
Ganada andmed näitavad siiski
vastupidist. Hiljuti avaldati 1976.
a. rahvaloenduse alusel tehtud uurimus,
mille kohaselt abielus olevad
inimeWd elavad üldiselt kauem
kui vallalised. Abielus olevate
meeste keskmine eluaeg oli vähe
üle 72, aga eluaegseil poissmeestel
umbes 64 aastat ja leskedel ning
lahku läinuil üle 60 aasta. Vastavad
arvud naissooliste juures on
•79, 76 ja 73 aastat.
a a a i i i i i D B i B a i i a a B a o D D a D a a a a a B H n B a o a n a a a a i a a o a n n D D n D D o a a a a o i i o a B B a a a i i e B O Q D R B D n D
Mitmesuguseid tegelasi Tallinn Festivalil, vasakult Paul
reiaine Anne Liis Tilli ja .telme munk Tliomas Hanslep.
mungariietuses Ivar Luksep, festivali pe-
Foto: Vaba Eestlane
Täna onjuttM
nn « , .. , • - uimast
Teadlased on märganud, et mõned
kqhvijoojad saavad tõelise
„Iöögi" kohvis olevast kofeiinist
see ergutab neid silmapilkselt
— laad Oli jälle erksad ja neil on
kergem keskenduda.
TiSrkl^sed maailma peenemaitsdisemad kohvijoojad
Kohvijoomise probleemid tõusevad ikka vahetevahel üles. ühed asjatundjad ja arstid avastavad uusi
aspekte, mis peaksid jalamaid kummutama eelmised. Sellisena see ringkäik on toimunud. Kohvi tõeliselt
ergutab, aga seda ei või liialt juua, kuna ka kolavi võitu tekitada pohmelmse, põhjustab ärritatud oleku või
iekitada tõelise kohvineuroosi: värisevad käed.
Ei maksa loota sellele, et kohvi- hommü?:ust õhtuni. Kui neid „suuri Sellest ajast on pärit ka mitmed
ga võid ergutada ennast värskeks joojaid" lähemalt uuriti, märgati, alusetud uskumused kohvilt. Mõ-pärast
pidutsemisööd, sest katsed et suure kofeiinikasutamise tõttu nede arvates oli kohvi kõigi haigus-näitavad,
et see ergutav jook võib olid and /väga ärritatud ja abielu- te vastu. Teised uskusid, et kui
mõjuda täiesti vastupidiselt. Kohvi meestel oli ,,raske nendega hakka- kohvi juua piimaga, siis see põh-ergutavast
mõjust räägib' see, et ma saada". Kohvist olenevad nai- jiistab pidalitõbe.
alalised kohvijoojad, kes on pida- • •, , ^ V . . . .. .• s^e.d j n• ä. it^-a^.s.iAd- , .e.t« ^ Mv äikelapsed viisid x™Ti..i r,k l•a se,d on toen.a. olssenMx maa-nud
loobuma oma lemmikjoogist, aad „vaost välja". , , , .
on masendunud või muutunud ene- Paljud inimesed usuvad, eksU- «Ima Pec^emaUsehsemad kohv-sest
äraolevaiks ja ärritatuiks. kult; et kohvi aitab neid alkolioli- J " " ' * •
laädä. Türklaste kohvi on kange ja paks
Lääne-Saksamaal tehtud katsed J ^ ^ ^ f ^ * ^ ^ ^ ' " ' ^ ^ ^ " " - ' ' ^ ^^
Bäitavad, et k oW võil, teegi lisa- l'^' P*^** "^""^ must kui/ku-da
joobumuse .stet. kuum kurpqrgu, puhas^kui in-gel
ja magus kül armastus: ;^K^^^
Katse tehti 18 mehega, kellele koi- aega võis türgi naine saada lähu-gile
anti sama võrra alkoholi. Osa- tuse oma mehest sel põhjusel, et
Tüdimus, väsimus ja unisus kao- le joodeti siis kohvi ja nende vere mees oli jätnud oma naise ilma
vad. Aga kohvijoomisega ei tohi alkoholiprotsent tõdeti olevat mär- kohvita. Kõik aga siiski ei armas-liialdada.
Kui jood lüalt kohvi, gatavalt kõrgem. Saksa uurijate tanud kohvi ja nimetasid seda „pa-võid
ärgata järgmisel hommikul arvates oli tulemus tingitud kofe- haks joogiks". Muistne araabia
samasuguses pohmeluses nagu üni mõjutusest, soojeneva joogi vürst ähvardas tappa iga oma ala-oleksid
joonud lnga-i)alju alkoholi, tõttu imas vereringesse veelgialko- ma, keda tabati kohvi joomiselt.
Palju kohvi joovad inimesed kan- holi. . Praegused naised joovad rohkem
natavad sageli südamekloppimise- Kui esimesed kohvikud Inglis- kui mehed, aga mehed panevad
käte värisemise ja peavalu tõttu, maal 16. sajandil avati, põhjusta- rohkem rõhku kohvi sordile.
Asjatundjate arvates see on tÕe- sid need peagu rahutuse. Meeste Tänapäeva koheselt valmis,„ins-*
näoliselt kohvis leiduva ergutava hulgas saavutasid need peagi suure
narkootilise aine, kofeiini mõjutus, soosingu, aga naised halvustasid
Kui palju on liiga? küsitakse. See neid. Et sulgeda kohvikud,, kirjuta-oleneb
inimesest, üks naine, kes tasid naised alla sellekohasele
jõi 15—18 tassi päevas sai palaviku luärgukirjale ja põhjendasid oma Vähemalt ' anglosaksi maailmas
ja sellest arenes influentsa, mis nõudmist, et kohvijoomise tõttu joovad seitse inimest kümnest se-kestis
kuus kuud. ' sündivus vähenevat. da kohvisorti.
Ta lahjus tugevalt^ ei saanud ma- • ••. : • ' '. • . .• •;• . • . . / • . -.
gada ja ärritus kergesti, ^
Arst määritles ta kohvijoomise
kolmele tassile päevas.
Maaüma suurim kohvijoo jäte
maa on Ameerika ühendriigid, ...
kus on tehtud palju sellekohaseid «Rahva Haales" kirjutab Tiiu ^Saarist Paide KodnIoomiiBiiseinMist,
uurimusi ja üks neist näitab, et l^^"» muuseas on säilinud ka palju Paide vana apteegi sisustusest?
ameerika kodused perenaised joo- ^^Paj^e apteegi asutas 1769 ap- Tegelikult kujutas see endast vaid
vad alarmeerivalt palju. Paljud teeker Johann Joseph Meckin. põletatud ja jahvatatud rongakon-neist
peavad üht pikka kohviaega 1826 läks apteek Braschede kätte, te.
kellest mitmed paistsid silma ärk- Üldiselt aga sobiks selle kogu
sa tegevusega ka muul alal. Näi- läbitöötamine ja ^'t^^
teks Franz Rudolf Brasche oli damine kenasti mõne tulevase far-
1858 üks Paide linnaraamatukogu matseudi meditsiiniajalooliseks uu-asutajaid,
Oskar Brasche asutas riraistööks. On ju siin säiHnud, pea-o
D
0
0
(D.
. O
a
a
o
a
II
D
0
a
a
a
0
D
D
a
D
D
D
•
a
a
D
n-a
a
a
D
B
n
o
a
n
0
D
D
0
o
D
D
D
0
O
D
n
B
a
B
0
n
D
. D
0
(D
D
O
B
D
0
a
•
D
D
0
a
a
0
D
D
0
' B
B
B
B
B.
•
B
«
D
B
a
a
a
a
a
n
a.
D
•
D
B
O
O
•
D
O
O
D
D
O
B .
tant**--kohvi smir tarbimine on
põhjustatud sellest, et selle valmistamine
on hõlbus: lusikatäis
kohvljahu ja peale kuuma vett.
Eaks m mhm mmmwber juba
sellepärast, et mu sünnipäev
on teisel kuupäeval ja pisikesest
peast oli see üks oodatud päev
kingitustega. Selline päev juba
iseendast on õnn, eks ole l
, Nüüd siinnipäevad enam ei
rõõmusta — iga tähtpäev toob
ka uue ja üsna soovimatu aastakese
turjale, aga õnnearv on vanade
harjumuste kohaselt ikka^
gi kaks. Või ka neli. Neli sellepärast,
et see on kaks korda
kaks ja nõndasi siis kahekordne
õnn. Vanasti, kui korv- ja võrk-pallimängija
olin, oli mu võist
luspluusidele suurelt peale õmmeldud^
alati number neli.
Nüüd aga tuleb see lugu, miks
ma sellest õnnearvust üldse juttu
tegin.
Terve eluaja olen ma panka
raha kogunud. Kogunud ja kulutanud,
kuni see nüüd juba pike^
mat aega on olnud §2000.-^. Kuna
kaks on minu õnnearv, <siis
ma^ kohe tundsin, et selle punkti
peale see jääma peabki ja see
on rikka mimese tunnus ning
las olla sedaviisi.
MsHetan, et kui me enaih kui
30 aastat tagasi siia maale saabusime,
siis oli meil kogu perekonna
peale ka §2000.^ raha,
selle arvel tundsime me tol korral
endid väga kindlaina ja arutasime:
- „Kui mingit tööd ei leia, ega
me siis nälga ikkagi ei jää, selle
rahaga saame oma neljaliikmelise
perega kaks aastat ilusasti
ära elatud/*
Muidugi, see oli tol ajal, praegu
saaks sellega vaevalt
v e e l . . .
Nüüd siis see minu $2000.--
oli sedasi juba kauemat aega
seisnud. Kenad protsendid said
alati ära kulutatud j a mõte hak^
kas Idusama, et mis sestki rahast
seal enam ikka hoida, parem
midagi mõistlikku ja huvitavat
sellega ette võtta.
Kutsusingi siis oma perekon-nanõukogu
kokku, et" läbi arutada,
mida oma kahetuhandelise
õnnerahaga ärateha saaks,
„Selle raha eest saaksid mulle
osta toreda pealistumisega
muruniitja. Uut muidugi nii väikese
raha eest .ei saa, aga võiksid
osta päris kena pruugitiul
masina, mis on restaureeritud,
renoveeritud, rekonstrueeritud
ja remonteeritud ja selle eest
oleksid sa edaspidi ja alati minu
kõige kallim külaline mu uue
kodu alatiselt hästipügatud mur
u l , " tegi ettepaneku Margus,
see noorim võsu.
„Ah mis, selle raha eest võiksid
kinkida mulle põllutäie hei-naseemet,
seda kõige kallimat^
mis õitseb ja lõjmab pärast kui
mesi. Tead, mitte üksi mina,
vaid iga mesilind kiidaks suid,
iga tilluke koolibri ehk hum-ming-
bird tänaks sind selle eest
brr-brr-brr ja mu põldude magus
lõhn koditaks su nina, nagu
kõige kallim nektar,** leidis
poistest vanim, kes- on potipõllu-mees
peale kõige muu.
Tibu, see ainuke tütar, aga
kõneles n i i :
„Sa tead Ju seda uut lõbustus-pärki
nimega Wonderland, meie
keegi pole seal veel käinud ja
selle külastamiseks miinimum-kulu
olevat $50.^ inimese pealt.
Mõtle nüüd, kui teeksid ühe perekondliku
peo ja viiksid meid
kõiki Wonderlandi. Meie sugu-haruliikmeid
siin linnas on 15,
peale muu saaksid pargi restoranis,
toreda sööma-aja j a igasugused
sõidud ja lõbustused
meile kõigile kinni maksta.
Saaks sellest tore mälestus igaühele.
Mälestus ühest võrratust
päevast ja terake kohvikuraha
sulle omale jääks veel järele-gi."
Head mõtted, ilusad mõtted,
aga_ Aadama soovid olid veel
ärakuulamata.
>,Teeme sellega parem ühe
kena reisi kahekesi!** Nõnda tema
ütles: Lihtne ja selge, aga
targemate silmis ebarealistlik,
sest missugust reisi kahele
saaks tänapäeval teha §2000.^
eest? Ja Aadam lisas:
„Pärast reisi võtad kätte sulepea,
Mrjutad sellest^ annad
trükkimiseks ja saad^ % sõidu^
rahast t a g a s i . . . " Aga seegi ei
aitaks. ^
Kui on nii palju ilusaid soove
ja täita saad amult ühe, siis paratamatult
hakkad ise ja oma-,
enda viisil ka ve^l mõtlema ja
tuled muidugi välja hoopis uue
ettepanekuga:
„Teate mis, kaks on minu õnnearv,
raha on 2000 dollarit ja
aastal 2000 ostan tervele Suguharule
selle eest mitmed pudelid
shampust. Joome uue sajandi
terviseks ja pühitseme! Aasta
2000 . . .** aga siis ma nägin,
kuis Aadama nägju muutus ilmu-tusrikkaks
ja ta etteheitVast pilgust
sain aru, et ta oma vaimu-silmas
nägi tervet rida kirste
surnuaia poole veeremas juba
ammuilma enne seda tähtpäeva.
Ta ei öelnud midagi, aga ma
teadsin; teadsin^ et olin tähtpäeva
viinud liiga kaugele ja õnnearv
ei tähenda ju elu reaalsuse
ees midagi.
Lapsed aga panid selle ettepaneku
peale suure laginaga naerma
ja seletasid läbisegi:
. „Pühitseda ju võib, aga tead,
ema, aastal 2000 sa selle, eest
enam shampust ei saa! Hea, kui
saad igaühele tassi kohvi ja
lastele topsikutäie coca-colat ja
suguvõsagi on selleks ajaks nii
suur, et . . .**
Muidugij nemad nägik asja
oma pilguga. Aasta 2000 on alles
nü kaugel.
Ja ma ikkagi ei oska otsustada,
mida oma õnnearvu ja kahe-tuhande
dollariga peale hakata.
Soovitused on ülimalt teretulnud!
0
a o
0
0
o
D
D
O
0
0
- B
0
0
•
D
B
B
B
a
D
a
o
o
o
0
a
a
u
a
u
0
a
a
a
a
a
a
0
a
B
• B
a
B
a
B
a
B
D
D
D
0
a
'o-o
a
e
a
•n.-.
D
B
•0.-
B
B
B
D
gg
B:
n
o
X o
o
o
B
0
a
a
a
d
D n a i n i D Q D B i i B n o n i n i i i i D a D o a i i a i D B o n D Q a a a a B a o a a i a a B O B B O D a D O i i i a o a D D n B o a a Q a a B B a o • aa
o
B
B
B
' B
B
B
a
B'
O
B
m-
0
B.
a
B
m
.a
m :
0
B
B
B
B
B
B
•
D
D
a
B
a
B'
D
m
Dl
D
m
gj
. D
B
o
B
B
B
O .
o
B
a
o
o
a
a
B-
03
Ut
0
IS
O '
m..
- B
• •
' B
•• B' •
o
•. «•
D
n
fl
:m Balti Stenograafiaühingu ja oli le pudelite-purkide ka muu aptee-
Faide jalgrattasõitjate ühingu ase- givarustus ja -sisustus ning 'seda
esimees. polegi nii vähe. Alles on peaaegu
9. Juulil peetud Wintario loterii Tema eestvedamisel loodi 1904. kõik riiulitest-laudadest kuni koi-loosimisel
langesid 100.000-dollari- Järvamaa MuinasasjadeAlalhoid- bide, uhmrite, statiivide ja kaalu-lised
peavõidud pileteile nr. 271715. mise Selts ning aasta hiljem pandi, deni, on tina- ja portselannõusid
$25.0C0 ° nr-d 784248, 296583, 499760 alus- Paide Koduloomuuseumile. aifflg SUUT^ marmorist uhmrinuigi.
ja 133269. SIOOO — 97173, $100 ~ 1 muuseumile 18. Peale esemete on säilinud küm-
2m, $10 — 732 ja tasiita piletiraa- sajandist pärit apteegi snsustuse, me retseptuuriraamatut ja teadus-m
a t 4 2 . Vana apteegi kogus on ligi 200 '•^^"^'^'^'^^^^^"^^st vajav farma-
Samal loosimisel tõmmati välja
veel suurel hulgal preemiavõite, °" '^fS'. ™hud. Ena- ^ j^^^ hetormafer-mis
langesid viimasel kolmel nä- m.ku omapärase kujuga purkidcl-dalal
müüdud piletite jmires oleva- P"^'''?'" T " " ^ * ladinakeelseid
te kupongide numbreile. rohummetus^ Farmatseutide arva-
Wintario on jälle kasutusele võt.'-^ oli s,m Miialt palju ravimeid,
nud kunagise half baek süsteemi, ff! T . • " i
mille järele vanu Wintario püeteM l^^'''^^^'^' P " ' " " ' ' ^««1 Pud- aegne apteek, seda vo.b igauks
i I • c o n A 1 X 1 ^ J. oma Sl maga naha Paide muuseu-saab
kuni S2.00 ulatuses kasutada xr,,;^ c ^ o i ^ ^ o ^ uj^^^^ -t-, ^ . . . .<» r
elavate meelelahutusalade paasme- ^rohtusid**, mille raviomadus-te
ostuks ja ?100 broshüüritud raa- ^gg^e tänapäeva inimene vaevalt
mälute ostmisel, kusjuures .arves- ygub. '
tatakse pool pileti hinnast, s.o. 50 Näiteks „musta mnga roM«
eenti iga pileti eest. See kehtib pi- mis pidi aitama kõigi sääraste
leteüe, mis on välja antud 18. juu- tõvede vastu, mille tarvis päri
• lii :3a-.31. -detsembri ;vahel.' • ;' • - - " - ^ - i ^ " ^
kahjfifistab
Scijesd said surma
sygyharyde vahelise
j p i ; e^^m kui 200 taimelii£;ist,
Sülda Paide apteegis drcmgideinia
Kuidas nägi välja ehtne vana-
Värskemad uudised loete
„ VABA EESTLASEST"
i'i§-
WASHINGTON - USA valitsus
on otsustanud määrata karanteeni
aja neile produktidele, mis on r i kutud.
Kalifornias Mediterranean
puuvüjakärbeste poolt. Lähemaid
teateid ei ole veel, kuidas seda tehakse
j sest Kalifomia annab suuri-ma
osa Põhja-Ameerikale puu- ja
juurviljast, mille seisma panek tekitaks
suuri raskusi. Mediterranean
puuvüjakärbes atakeerib umbes
200 sorti^fpuu- ja juurvilju^ mune-des
oma munad nende pinnale.
Praegu tehakse eeltöid ja otsitakse
vahendeid" nende kärbeste hävitamiseks.
Kahjustatud puu- ja
juurviljade hulgas on gSbulad, persikud,
pipar, mais, kirsid ja kanta-luubid.
WULENSI — Kõrtsikakluses oli
säde, mis süütas suguharude vahelise
võitluse Gaana põhjaosas, Ims
sajad inimesed said -surma ja
20.000 inimest tehti ködutüiks.
Konkomba suguharu sõdurid tormasid
21. juuni hommikul koidu
ajal nanumba suguharu maa-alale,
tappes neist üle 500 püsside, nooltega
ja põletades nende kodud. Lõpuks
kutsuti kohale politsei ja sõjavägi,
kes lõpetasid kaks päeva hiljem
võitluse. Pahandus, sai alguse
aprilli lõpul õllebaaris kahe mehe
vahel, üks nanumba, teine konkomba
suguharust ja põhjuseks oli
olnud naine.'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 14, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-07-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810714 |
Description
| Title | 1981-07-14-08 |
| OCR text |
Ifff VABA EESTLANE" on
(sbade eestlaste häälekQndfo
Teisipäeval, 14. Juam 1981 - Tuesday, July 14,1981
Ilmub 2 korda nädalas —
feisipöevai |a nefjapöeval
PHILADELPHIA — Teie tujud
täidetakse hea raha eest Philadelphia
firma poolt, mis kannab nimetust
„Wliim for Rent'' (Tujude üürimine).
Ettevõtte juht ütleb, et
väga palju inimesi on nõus hästi
maksma, kui nende eriskummalised
tujud täidetakse. Näiteks keegi
proua tahtis, et pasunakoor tuleks
varahommikul marssides tema ma-juurde,
et poega sünnipäeva puhul
äratada ja tervitada. Rohkelt
nõutakse firmalt kõhutäntsijaid
igasugustele pidustustele ja olengutele.
Firma kaudu võib palgata
ka m^d tuntud jalgl)allim,ängijät
ülemkehieriks kodusele peole hinnaga
$500—1000 õhtu pealt. Hügel-suuri
koogikarpe, millest paii;y'il
välja hüppab nappides riietes või
täiesti alasti tütarlaps, tellitakse
väga rohkesti.. Firma üürib ka tegelasi,
kas lasevad endale teatava
summa eest tordiga vastu nägu virutada.
Mõned firmad lasevad ettevõttel
korraldada tihti päris fantastilisi
pidustusi. Näit. elektrifirma
Royal Electric Supply Go. laskis
oma parkimisplatsu välja ehitada
vestirni farmi, kus olid kar-jaaiad,
heinapallid, kitsed ja hobused
ning kus serveeriti toitu
kauboide kombel. Kõik see maksis
vaid 15.000 doUarit.
BERKELEY — Hommikusöök on
väga olulise tähtsusega. The Uni-versity
of Galifori^ia 10 aastat kestnud
uurimised näitasid, et hommi-.
kusöögi söömata (jätmine on seitsmes
suurem suil-mapõhjus. 7000 uurimisaluse
mehe ja naise kohta selgus,
et hommikusööki tavakohaselt
mittesöömisel on surevus meestel
40% ja naistel 128% suurem võrreldes
nendega, 'kes hommikusööki
kunagi ei jäta söömata
EDMONTON — Edmontonist tuleb
1. jaanuaril Kanada maa-alalt
suurim suurlinn, kui selle maaalale
lüdetaks^e veel 35.000 hektar
i ümbruskonna maadest. Sellega
maa-ala tõuseb umbes- 69.600-le
hektarile. Seni on suurimaks Kanada
suurlinnaks olnud Toronto oma
62.400 ha-ga, kuid Timminsi maaalad
ulatuvad 318.500 ha-le.
NEW YjORK — 8 supermarketi
omanikku' arreteeriti, kuna nad
kuulusid mingisse süütajateringi,
kes kõrgete kindlustuste kättesaamiseks
süütasid oma ettevõtteida.
Arreteeritud, kes kandsid nimesid
nagu Bueno, Rodriguez, Santana
jne., omavad umbes 150 supermar-ketiga
Brooklynis, Manhattaml ja
Bronxis ärisidemeid. Kõige rohkem
oli tulekahjusid Brooklynis.
l ' . IV.,,:-:. ::V'V",^
NEW YORK 4 Linna prügivedajad
on nagu politseinücud ja tule-tõrjujadki
hakanud enne pensionile
minekut tegema rohkelt ületunde,
et linna pensioni tõ^ta: Näit. prügivedaja
William Harris saab palka
$19.728 aastas, kuid ületundide-ga
kokku oli tema palk $32.524.
,,Daily Nem'is" toodud nimekirja
eesotsas on kümme prügivedajat,
kelle üldpalk sel teel on' tõusnud
üle 30.000.dollari aastas.
OTTAWA— Mõrvade" hulk vähe-nes
Kanadas möödunud aastal 17%
võrra, tehti teatavaks Statistics
Canada poolt. Möödunud aastal oli
Kanadas kokku 493 mõrva eelmise
aasta 587 "v^astu. Ametivõimud ütle-vad,
et. see arv on väiksem 1972
aasta järel. Aastal 1975 oli Kanada
ajaloo kõrgeim mõrvade arv, tõustes
3,07-le laO.OOO elaniku kohta.
OTTAWA — Sageli kuuldakse, et
rahulolematud abielumehed kurda-vad,:
et abielu on sama kui minna
normaalsest varem hauda. Statistics
Ganada andmed näitavad siiski
vastupidist. Hiljuti avaldati 1976.
a. rahvaloenduse alusel tehtud uurimus,
mille kohaselt abielus olevad
inimeWd elavad üldiselt kauem
kui vallalised. Abielus olevate
meeste keskmine eluaeg oli vähe
üle 72, aga eluaegseil poissmeestel
umbes 64 aastat ja leskedel ning
lahku läinuil üle 60 aasta. Vastavad
arvud naissooliste juures on
•79, 76 ja 73 aastat.
a a a i i i i i D B i B a i i a a B a o D D a D a a a a a B H n B a o a n a a a a i a a o a n n D D n D D o a a a a o i i o a B B a a a i i e B O Q D R B D n D
Mitmesuguseid tegelasi Tallinn Festivalil, vasakult Paul
reiaine Anne Liis Tilli ja .telme munk Tliomas Hanslep.
mungariietuses Ivar Luksep, festivali pe-
Foto: Vaba Eestlane
Täna onjuttM
nn « , .. , • - uimast
Teadlased on märganud, et mõned
kqhvijoojad saavad tõelise
„Iöögi" kohvis olevast kofeiinist
see ergutab neid silmapilkselt
— laad Oli jälle erksad ja neil on
kergem keskenduda.
TiSrkl^sed maailma peenemaitsdisemad kohvijoojad
Kohvijoomise probleemid tõusevad ikka vahetevahel üles. ühed asjatundjad ja arstid avastavad uusi
aspekte, mis peaksid jalamaid kummutama eelmised. Sellisena see ringkäik on toimunud. Kohvi tõeliselt
ergutab, aga seda ei või liialt juua, kuna ka kolavi võitu tekitada pohmelmse, põhjustab ärritatud oleku või
iekitada tõelise kohvineuroosi: värisevad käed.
Ei maksa loota sellele, et kohvi- hommü?:ust õhtuni. Kui neid „suuri Sellest ajast on pärit ka mitmed
ga võid ergutada ennast värskeks joojaid" lähemalt uuriti, märgati, alusetud uskumused kohvilt. Mõ-pärast
pidutsemisööd, sest katsed et suure kofeiinikasutamise tõttu nede arvates oli kohvi kõigi haigus-näitavad,
et see ergutav jook võib olid and /väga ärritatud ja abielu- te vastu. Teised uskusid, et kui
mõjuda täiesti vastupidiselt. Kohvi meestel oli ,,raske nendega hakka- kohvi juua piimaga, siis see põh-ergutavast
mõjust räägib' see, et ma saada". Kohvist olenevad nai- jiistab pidalitõbe.
alalised kohvijoojad, kes on pida- • •, , ^ V . . . .. .• s^e.d j n• ä. it^-a^.s.iAd- , .e.t« ^ Mv äikelapsed viisid x™Ti..i r,k l•a se,d on toen.a. olssenMx maa-nud
loobuma oma lemmikjoogist, aad „vaost välja". , , , .
on masendunud või muutunud ene- Paljud inimesed usuvad, eksU- «Ima Pec^emaUsehsemad kohv-sest
äraolevaiks ja ärritatuiks. kult; et kohvi aitab neid alkolioli- J " " ' * •
laädä. Türklaste kohvi on kange ja paks
Lääne-Saksamaal tehtud katsed J ^ ^ ^ f ^ * ^ ^ ^ ' " ' ^ ^ ^ " " - ' ' ^ ^^
Bäitavad, et k oW võil, teegi lisa- l'^' P*^** "^""^ must kui/ku-da
joobumuse .stet. kuum kurpqrgu, puhas^kui in-gel
ja magus kül armastus: ;^K^^^
Katse tehti 18 mehega, kellele koi- aega võis türgi naine saada lähu-gile
anti sama võrra alkoholi. Osa- tuse oma mehest sel põhjusel, et
Tüdimus, väsimus ja unisus kao- le joodeti siis kohvi ja nende vere mees oli jätnud oma naise ilma
vad. Aga kohvijoomisega ei tohi alkoholiprotsent tõdeti olevat mär- kohvita. Kõik aga siiski ei armas-liialdada.
Kui jood lüalt kohvi, gatavalt kõrgem. Saksa uurijate tanud kohvi ja nimetasid seda „pa-võid
ärgata järgmisel hommikul arvates oli tulemus tingitud kofe- haks joogiks". Muistne araabia
samasuguses pohmeluses nagu üni mõjutusest, soojeneva joogi vürst ähvardas tappa iga oma ala-oleksid
joonud lnga-i)alju alkoholi, tõttu imas vereringesse veelgialko- ma, keda tabati kohvi joomiselt.
Palju kohvi joovad inimesed kan- holi. . Praegused naised joovad rohkem
natavad sageli südamekloppimise- Kui esimesed kohvikud Inglis- kui mehed, aga mehed panevad
käte värisemise ja peavalu tõttu, maal 16. sajandil avati, põhjusta- rohkem rõhku kohvi sordile.
Asjatundjate arvates see on tÕe- sid need peagu rahutuse. Meeste Tänapäeva koheselt valmis,„ins-*
näoliselt kohvis leiduva ergutava hulgas saavutasid need peagi suure
narkootilise aine, kofeiini mõjutus, soosingu, aga naised halvustasid
Kui palju on liiga? küsitakse. See neid. Et sulgeda kohvikud,, kirjuta-oleneb
inimesest, üks naine, kes tasid naised alla sellekohasele
jõi 15—18 tassi päevas sai palaviku luärgukirjale ja põhjendasid oma Vähemalt ' anglosaksi maailmas
ja sellest arenes influentsa, mis nõudmist, et kohvijoomise tõttu joovad seitse inimest kümnest se-kestis
kuus kuud. ' sündivus vähenevat. da kohvisorti.
Ta lahjus tugevalt^ ei saanud ma- • ••. : • ' '. • . .• •;• . • . . / • . -.
gada ja ärritus kergesti, ^
Arst määritles ta kohvijoomise
kolmele tassile päevas.
Maaüma suurim kohvijoo jäte
maa on Ameerika ühendriigid, ...
kus on tehtud palju sellekohaseid «Rahva Haales" kirjutab Tiiu ^Saarist Paide KodnIoomiiBiiseinMist,
uurimusi ja üks neist näitab, et l^^"» muuseas on säilinud ka palju Paide vana apteegi sisustusest?
ameerika kodused perenaised joo- ^^Paj^e apteegi asutas 1769 ap- Tegelikult kujutas see endast vaid
vad alarmeerivalt palju. Paljud teeker Johann Joseph Meckin. põletatud ja jahvatatud rongakon-neist
peavad üht pikka kohviaega 1826 läks apteek Braschede kätte, te.
kellest mitmed paistsid silma ärk- Üldiselt aga sobiks selle kogu
sa tegevusega ka muul alal. Näi- läbitöötamine ja ^'t^^
teks Franz Rudolf Brasche oli damine kenasti mõne tulevase far-
1858 üks Paide linnaraamatukogu matseudi meditsiiniajalooliseks uu-asutajaid,
Oskar Brasche asutas riraistööks. On ju siin säiHnud, pea-o
D
0
0
(D.
. O
a
a
o
a
II
D
0
a
a
a
0
D
D
a
D
D
D
•
a
a
D
n-a
a
a
D
B
n
o
a
n
0
D
D
0
o
D
D
D
0
O
D
n
B
a
B
0
n
D
. D
0
(D
D
O
B
D
0
a
•
D
D
0
a
a
0
D
D
0
' B
B
B
B
B.
•
B
«
D
B
a
a
a
a
a
n
a.
D
•
D
B
O
O
•
D
O
O
D
D
O
B .
tant**--kohvi smir tarbimine on
põhjustatud sellest, et selle valmistamine
on hõlbus: lusikatäis
kohvljahu ja peale kuuma vett.
Eaks m mhm mmmwber juba
sellepärast, et mu sünnipäev
on teisel kuupäeval ja pisikesest
peast oli see üks oodatud päev
kingitustega. Selline päev juba
iseendast on õnn, eks ole l
, Nüüd siinnipäevad enam ei
rõõmusta — iga tähtpäev toob
ka uue ja üsna soovimatu aastakese
turjale, aga õnnearv on vanade
harjumuste kohaselt ikka^
gi kaks. Või ka neli. Neli sellepärast,
et see on kaks korda
kaks ja nõndasi siis kahekordne
õnn. Vanasti, kui korv- ja võrk-pallimängija
olin, oli mu võist
luspluusidele suurelt peale õmmeldud^
alati number neli.
Nüüd aga tuleb see lugu, miks
ma sellest õnnearvust üldse juttu
tegin.
Terve eluaja olen ma panka
raha kogunud. Kogunud ja kulutanud,
kuni see nüüd juba pike^
mat aega on olnud §2000.-^. Kuna
kaks on minu õnnearv, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-14-08
