Vaba eestlane , February 28, 1978

              f
ms. %
ViUAANEJÄ: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecums^ St T©roitos.
TOIMETAJA; Hannes Oja
P.O. Bos 7Ö/S^^^
lELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimJs^, k u u l a t i d ,
364-767S
T E I X B O S H I N N ^ l a n a t o : aastas $30.-, ^
l»)olaastas $2S J&
^^^^^^^^^^^^^^ 1^^^
TEIIMISESMAD väljaspcml Kanadat: aastas $ 3 1 S
tas $17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripcstiga üSA-s:
I.—, p<K^ästas $27.50 Ja ve^andaastas f l 5 .^
^1.50 ja veerandaastas $l6i0
PiaSÄ(^ by Free Estonian PubU^er. Ltd., 135 teiMset
Toronto 3, ODt.M6J2H2
Need, keUedei oli Juluist M i -
laistada Torontos äsja toimunud
rahvusvahelist autonäitust võisM
seal tutvuneda ka M. loidu ,,Ls&-
d a " t i i i i p i uue autoga, mida too­detakse
Staallaste poolt Venemaal
ehitatud TogÜatti autotehases.
„Lada^' on itaalia „Fiati" auto
koopia, kuid ta kannab vene nime
ming autoukse avamisel tungib
sealt välja kummalist j a spetsii-füist
haisu, m i s kinnitab, et te­gemist
on siislü vene produktiga.
Odavahiimaline läände saabu­nud
„]Lada" auto on ülieks pal­judest
tõenditest, et Moskvas te­hakse
suuri pingutusi läänemaail­ma
turgudele tungimiseks ning
vene kaupade müümisega ning f i -
jiantsiiiste tehingute sooritaiiüse-ga
välisvaluuta teenimiseks. Se®
tung läänemaailma turgudele ja
lääne füiantsmaaüma on nii suur,
et venelased on paljudel juhtudel
käega löönud Moskva detailsele
tsentraalsele kontroUile j i i ^
omaks võtnud kapitaüstlikud võt­ted
oma tulude suurendamiseks.
Hiljuti avaldati Kanada parla­mendis,
et Kanadas tegeleb mitu
N. Lüdu kontrolli alla kuuluvat
majanduslikku ettevõtet, kes
majanduslike operatsioonidega
paralleelselt harrastavad ka spio­neerimist.
Kahtlemata võib see
õige oUa, et Moskva kasutab vä-iismaailmäs
rajatud majanduslik­ke
ettevõtteid spioneerimiseks,
kuid nende oluliseks iilesandeks
on ka dollareid j a teisi välisva­luutasid
teenida hing vene
propageerida.
Finantsllistes
mainitakse, et venelased on raja­nud
ligemale 40 rahvusvahelist
majanduslüdsu ettevõtet, mis te­gelevad
peamiselt pangandusega,
vene kaupade ekspordiga j a lae­vandusega.
Lääneriikide standar­di
järele ei ole nendesse ettevõte­tesse
investeeritud kapital eriti
suur, ulatudes umbes 500 miljo-ni
dollarile, kuid Euroopast, Aa­siast
j a PõhjarAmeerikast kogu­tud
andmed lasevad oletada, et
vene produktide müük ja profii­did
on tunduvalt tõusnud. Kalku­leeritakse,
et viimase vüe aasta
löoksui on N . K i d u eksport lää­neriikidesse
kasvanud 276 pro^
sendi võrra Hiing i9'?6. aastal saa­tis
N . U i t läänemaailma 11,6 m i l .
Jardi dollari ulatuses mitmesugu­seid
kaupu, peamiselt siiski toor-sejiüiatuseks
ilühldailt Eesti aja­loo
juures, naelutades kinni neid
l ^ ^ y ^ ^ e t d e • •' piuidlusi ja pürgimusi, mida ee&.
ti rahvas on viljelenud aastasa­dade
joöksui iseseisvuse ja vaba­duse
saavutamiseks.
Ta analüüsis skäütlikku-i
Venelaste operatsioonid pan^
ganduse alal läänemaailmas on
paisunud võrdlemist suureks ku­na
Moskva NajTodnõi pank on asu­tanud
oma osakondi Londoni,
Singapuri, Liibanoni, Prantisus-maale,
Lääne-Saksamaale, Aust­riasse
ja Luksemburgi. Tööstus­kaupadest
ja. masinaiest müüakse
kaameraid, raadioaparaate, auto­sid,
traktoreid, turbiine, aatomi-reaktoreid
ja isegi lennukeid.
Sealjuures peavad lääneriikide
töösturid ja firmad sageli koge­ma,:
et venelased teevad ,,dum^.
pingut" ja paiskavad oma pro­dukte
turule erakordselt odavate
hindadega, mis on madalamad
Veiaemaa siseturu müügihinda­dest.
Eriti suurt konkurentsi
lääneriüiidele tekitab Moskva
oma käubalaevastikuga, kuna
Moskva laevandus ei allu rahvus­vahelistele
meeskondadele ei makseta
ame^iiihingute normide kohaselt.
Venelased transpordivad kaupa­sid
tunduvalt odavamate hindade­ga
kui lääneriikide kompaniid ja
selle tulemusena on nad suutnud
enda kätte haarata näiteks IZ
protsenti Lääne^Säksamaa ja
ühendriikide ning kaks kölman-dildni
Prantsusmaa j a N. Liidu
vahelisest meretranspordist.
Kõigi seUe laiutamise juures eS
saa mööda mimia faktist, et vene
eitevõtieid ja kaubalaevastikku
kasutatakse suurel määral spio­neerimiseks
ning kommunistliku
propaganda levitamiseks. Kanada
parlamendis hiljuti esitatud süü
distuste kohaselt toetavad vene
ettevõtted isegi rahaliselt siinseid
valitsuse vastaseid
seid organisatsioone^
Venelaste suure majanduslikis
ofensüvi pidurdajaks on nende
kaupade vilets kvaliteet, millist
puudujääki püütakse kompensee­rida
odavate hindadega. See on
andnud teatavaid tulemusi, kuid
pikemas perspektiivis ei ole
Moskval tõenäoliselt väljavaateid
suuremas ulatuses läänemaailma
turgusid vallutada n i n g läänerii­kide
kaupadele tõelist konkurent­si
pakkuda; Kuld of ensüv on käi­mas
j a kui midagi muud ei saa­vutata^
siis vähemalt tekitatakse
vaba maailma turgudel segadusi
ja häiritakse sUEset majandussüs-
E . Ä.
-Kanadalast® ja.aameeÄlÄ võitlused käesoleval talvel lumehangede vastu läl3i karikaturisti prilli.
Toronjx)S möödunud pühapäe- ideaalid. Eesti^^^^^^^^ iiksir-vai
toimunud Eesti Vabariigi loO". sed seisid koos isegi siis kui tei-mise
60. aastapäeva aiktusel pee- j sed üiksused ümberriagi Ä
tud;'l2ones peaitus Jaan Lepp sis- relvad. Eesti sõjamees oli kind­las
veendumuses, ©t mi nagu
1918. aastal nii ka.müüd aastal
1944, • kordub võimialus Eesti va-bastamiseiks.
Tuldi viimastel tun­didel
Soomesit, et võidelda kodu­maal,
süs k u i algab otsustav la-hing
vaba Eesti taastamiseks.
Isegi peale kodumaa ka.otust ei
M liikumist rahvuslikust seisu-: võitlejate usk val>a
köhast lähtudes ning mainis, et uuestisünniks. Uskusime
see Hikumine on suutnud » j^^^^i^indlalt; et ülefeohus. ei kes^
rohkel arvul eesti moori. . ta igavesti. Samuti uskusid kodu.
Käsikäes täienduskoolidega^ raäi- maal võitlevad metsavennad Ees-vatantsijaitega,
kooridega ja, teis-; t i , vaibaduse taassündi. Nende
te ruhmiatustega on meie raJivale; võitlused pidurdasid t e i ^ oku-võrsunud
uus generatsioon- eesti j patsiooni algaastatel kommuriis-noori,
kes on omakorda eadile tide toorusi.
Sõdade laastavus jättis süga­vad
armid meie raliva elujõusse.
võtnud organisatoorsed ülesan­ded
kandes edasi ralxvu^üsku te-gevusit
ja kasvatades omakarda; Raiivaloenduste alusel arvesta-uut
generatsiooni eesti keeles, takse, et Teise maailmasõja kee­rises
koos 1949. aasta massiküü-ditamistega,
on koommunistide
poolt mõrvatud ja hävitatud
180.000 isikut, sõjas hävinenud
10.000 ja põgenikena laihkunud
maalt 65.000. Rahva arvuline kao­tus
on meie rahva ja maa elukü­simuse
suhtes täiitis.
sus, andes uustulnukaile eelista­tud
alusel majutamisvõimalusi.
Eeloleva olümpiaadi ehitustööde­ga
>on töölisite vajadus tõusnud,
mis omakorda on suurendanud
slaavi päritoluga' isikute sisse-rändu.
Kuna elamistingimused
Eestis on tunduvalt paremad
võrreldes teiste Nõukogude Lüdu
piirkondadega, siis jäävad ka sis­serändajad
asunikeks Eestisse.
Jälgides seda kommunistliku
võimu poolt suunatud slaavlaste
sisserändu, peame nentima eest­laste
suhtelist kaliariemist. See
areng on toimunud muutmatult
viimastel aastatel j a juba nüüd
võime arvestada, et pooled eesti
elanikkonnast fei ole enam eest­lased.^
••;::':;
Kui veel lisada sõjalistes baasi­des
asuvad sõjaväelased, siis on
eestlased vähemusrahvas omal
Ees(tfi ajaloolased on ül(
omaks võtnud, et Eesti Vabariik
tekkimise aluseks on Vabariigi
väljakuulutamine 24. veebruaiul
TaUinnas. Millegipärast minnak­se
sealjuures mööda faktist, et
Eesti Vabariik kuulutati esma<
kordselt välja Pärnus ning see
toiniuhud mitte 24. veebruaril,
vaid päev varem — 23. veebma-
ICuidas see kõik tolmus, seda
kirjeldab ,,Pämu Postimehe" toi­metaja
M 8 . aastal Jaan Jfärre,
kelle ülevaatest selgub, et saksa
vägede iildne pealetung sund^
kommunistid Pärnust kiiresti
lahkuma juba 21. veebruaril. Pä-
Tast seda kutsuti Endla" teatri­majas
kokku rahvakoosolek, M s
asutati korrakaitse komitee nirij>
anti ülemvõim Pärnus Eesti pa­taljoni
kätte.
23. veebruaril pärast lõunat,
siirdus Jaan Järve Maapäeva saa­diku
advokaat H . Kuusneri JUUS'-
de, kuhu oH saabunud Tallinnast
Maapäeva ametnik Soop, kelle oli
välja saatnud Maapäeva vanema­tekogu,
andes talle kaasa Eesti
Iseseisvuse Manifesti. Vanemate­kogu
kartis, et Tallinnas ei ole
võimalik sakslaste Idire sissetun­gi
tÖttu manfesti ja iseseisvust
välja kuulutada ning see võiks
toimuda Pärnus, kust enamlaseii
olid juba lalijmnud. H . Kuusner
ja J . Järve arvasid, et manifest
tuleks õhtul kell 8 „Endla'* rõdult
eite lugeda. Ühtlasi otsustati ma
nifesti trükkida 60.000 eksemp-
•lari.
Enne väljakuulutamist kohtu­sid
Pärnus seltskondlike organi
satsioonide esindajad, kes valisid
manifesti ettelugejaks Maapäeva
saadiloi H. Kuusneri; Kell 8 õh
tui süüdati „Endla" rõdul tõrvi­kud
ning teatrihoone ette kogu­nes
suur rahvahulk, nende seas
ka täies relvastuses sadakond
eesti sõdurit. H . Kuusner luges
manifesti pidulikult ette ja pä­rast
seda kõlasid äupaugud Eest»
pataljoni lioolt. Eesti VabaiHkoM
sündinud...
Meie emakeel on ühendavaks lü­liks
ajas ja ruumis, oj^es kõig©
kallinxaks rahva päranduseks. Kõ­neleja
pidas eriti tähtsaks kir­janduse
osatähtsust meie rahvus*
ühiskonna ja emakeöle säilima-miseks
mainides, ,
: et igas leibkonnas • peaksid. ole-,
, ma eesti raamatud, ajakirjad
ka 1974. a. Nobeli SaAHmadil^^^
asutas fondi, millesse ta andis
kogu honorari, mis oli saadud
„Arhip0laag Gulagl" ja rea tema
SOIh, veitsi makVs uamet. n"õ ua.b , et t^r;^i+s^„^,^ t eT^ors^rt^e^- c^ eest. Kirvja nik e•i
AA . Scr^orrluz^ihi-+rre^- nmitos ornv ^m^aTk"I fs^akrT s* . ,rii^dlPe ov-inoui •Hd U Jdp ih-doiJ noo»rl marH iKst t©axiu—edlai klou lcte nmtiagifk. - ^ ^ S r ^ i ! f ^ ^ ° ^ - « a . seletal) Solzhen^^^ ad- tsu^mmrans. ^Mfa^iksvua.m^et pöördus ji ^ ^ a a t Hans-^doif Steiger.
seUeks kohtu poole j a sai loa! ^ ^ i ^ i võimud seletavad, ©t
aresti panemiseiks pangaaitele. i ^ . ^ ^ ^ ^ ^ fondist vaid 20%,
Solztoitsõni advoikaadid on esi- läheb heategevaks otstaa>
tanud vastulause.
Tegemist on siin fondiga, mis
asutatud Aleksander Solzhenitsõ-ni
poolt Vene dissidentide j a n a i -
:de perekondade abistamiseiks.
^Solzhenitson, kes teatavasti
beks, nõud)8s üleijäänud osa eest
riiginiaksu. '
Fond
1974. a. ikui; msttökasutaotiev or­gan.
-'^
VES
Edasi v^tles kõneleja meie
sajavütusi kultuurilisel j a so-tsi-aalsel
aial Eesti Vabarügi lühi­kesel
periöodü, tõstes esüe meie
rahva kõrget haridusliktou taset
ja lokkavat kultuuriellu, müle tu-vustajaks
olid kultuurikapitaä,
Raamatufond, kiiltuuritegelaste
pensionikassa ja Vabariigi presi­dendi
auhindade statuut. Sotsi-aal-
ala. olime oma reformide ja
seadustega kaugele ©tte jõudtiud
paljudest vanadest stabiliseeri-nud.
kultuürritlüdest. N i i näiteks
oüid meil korraldatud puhkused,
haigekassad, töötaoleku haigla-raliad,
õunetuskindhistused ja
vanaduS4ööpensioni seadused
Kõneleda jätkas:
Sellele arengule tõmmati
kriips peale Teise .maailmasõjaga
kaasuvas eelmängus, kus dikta-tuunügid
müüsid maha Eesti Va»
bariigi Vägivaldne riigivõimu
kukutamine,:' massküüditmised
j a terror meie rahva kallal ruUu-sid
nagu katk ül© meie maa ja
rahvia.
Teise maailmasõja keeristes
ootasid eestlased võimalust va»
baduse^ taastamiseks.
Tung vabadusele ei h a t e m i d ;
vaid vasfeuidina kasvas. Sefet
tuiöbUiVad' .mefe--
; Vabariigi ajal saavutatud ma­janduslik,
hariduslik j a loiltim-riline
kõrgtõus ei olnud mitte
juhuslik nähe, vaid oU pigemi­ni
meie rahva töökuse, visaduse
ja püüdlildnise tulemus,
mis esineb nü siiii võõrsil kui ka
Kodu-^Eestis. Need saavutused on
leidnud tunnustust mitmete
poolt. Möödunud aiaštal ilumusid
kaks raamatut Ameerika üliend-riikide
ajakirjanike poolt, mis
käsitlevad nõukogude Vene elu.
Hedriok Smith omias teoses „The
Rušsians" ja Robert Kaiser teo­ses
„Russia" rõhutavad slaavi
rahvaste ülemimõju Nõukogude
Liidus ja venestamise protsessi.
Mõlemad tõstavad eestlasi esile
rahvana kes vaimselt ja:eetiliselt
on täiesti erinevad venelastest.
See ei ole teoks saanud juhusliku
ja loomulike inimliikumiste taus­tal,
vaid on sihüikult juhitud va­litsuse
poolt. See ön eesti raliva
miõorv! \
Selle kisendava ülekohtu vastu
meie protesteerime kõige terava­malt
j a nõuame vabade maade
seklounist rahvainõrva pidurda­miseks.
Julgeme loota
Nad. märgivad, et eestlased on
saavutanud elustandardi, mis
on märgatavalt kõrgem Ja on
ainuke rahvas slaavlaste
gas, kellel on veel
> K u i d see loodud heaolu on too­nud
endaga kaasa uusi raskusi.
Kõrge haridusiku tasemega eest­lased
taotlevad ja saavutavad pa^
remaid töökohti, mng lihttöölist©
feohad täidetakse sisserändavaijte
slaavlastega. • Seda sisserännu
voölü soodustab käesoieiv vaüt
Ameerika ühendriikide presiden­di
Carter^kaasal3ile, ikes kinnitas,
et tema poliitika selgrooks^^^o^
inimjõigüSite eest;-võitleniine. ;
Meie sooviks on, et k a Kana­da
valitsus toetaks seda kõrget
eesmärki tugevamalt nii sõna­des
kui tegudes.
Meie noor generatsiooni, kes on
üleskasvanud võõrsil, on siiski
vabatahtlikult ja teadlikult
omaks võtnud eestluse. Nad j a ­gavad
meie raüva vabaduspüü-deid,
võtavad innukalt osa rah­vuskultuurilisest
tegevusest ja
loevad ennast kindlalt eestlas­teks.;'
Kui esimestel pagulusaastatel
koondati eesti noori, siis olime
kindlad, et varsti vabaneb, kodu-miaa
j a saame tagasi. Aastate
jooksul on see lootuse peatne
täitumine tuhmunud, kuid noo­red
on jäänud kindlaks vabadus-niõudele.
Eesti Gaid- ja Skautide
Liidu NOORTE AASTA väljakuu­lutamisega,
soovhne oma rahvale
kinnitada, et meil on rahvuslikult
meelestatud noori, kes jätlmvalt
tegutsevad. Soovime rangiatt aHa
kriipsutada, et meie oma rahva
tülared ja pojad ol&mB ning et var
bade naistö j a otneestena meie ei
aktsepteeri kodun^M asetleidvat
olukorda.; ;
On huvitav, et Tallinnas ež toi
tnuriu^ 24. veebruaril selletaolist
Eesti 'Vabariigi j a ' Eesti iseseis­vuse
avaliklni väljaloiulutamtsl,
vaid lihtsalt levitati Eesti Ise
selsvuse Manifesti ning Päästeko­mitee
ifidas oma esimese koos­oleku,
kus valiti ajutine va:litsus
ning anti valitsuse esimesed kor
raldused.
VõiboUa ei antud Pärnule ise­seisvuse
väljakuulutamise au sel
lihtsal põhjusel, et Päästekomi­tee
ja kõik tähtsamad tegelased
asusid ^allinnas, kuld see ei to-.
hiks šüski muuta ajaloolist fakta
ja võtta Pärnult Eesti Vabariigi
sünnikoha au. Sel puhul tekib
paratamatult küshnus — mis
oleks juhtunud siis kui Päästeko­mitee
lükmed K . Päts j a J . Vilms
oljeksid Oma plaani I^bi suutnud
viia ja sõita 21. veebruaril Haap­sallu,
kus nad kavatsesid Eesti
iseseisvust välja kuulutada. Tea­tavasti
jõudsid saksa väed Pääs-tekomite^
t ette j a maandusid
21. veebruaril Haapsalus, mistõt­tu
K . Päts ja J . Vilms pöördusid
poolelt teelt tagasi. On põhjust
küsida, kas K . Pätsi ja J. Viim­si
ürituse õnnestimiisel olek.^
Eesti Vabariigi väljakuulutamise
kohaks jäänud Haapsalu või
oleks see Tallinna kasuks samuti
„unustatud" nagu seda on tehtud
Vana tõesõna ütleb, et kelle
leiba sa sööd, selle laulu sa lau-lad".
Sellest põhimõttest ei taha
sugugi kinni pidada N. Liit, kes
on juba aastaid ostnud Ameerika
Ühendriikiclest erakordselt oda^
vate luudadega teravilja, millega
ta oma kolhoosnikke ja Unnaela-nlldce
toidab. Ühendrükides de-tente
poliitika raamides vübivad
N. Liidu ajaJdrjanUmd peavad va­jalikuks
pidevalt kritiseerida
Ül^endriikide põllumajandust ja
teha etteheiteid Ühendriikide
põllumajanduse süsteemile, üks
selliseid korrespondente on G,
Gerasshnov, kelle kirjutis ilmus
ka j hiljuti Tamnna „Rahvä Hää-les^
V üldpealkirja all «Tulevikuta
ühiskonna dzhunglites".
Gerassimov kirjutab, et USA
on langenud Araeerite
(Järg lk. 3)
Äustn
Eesti
põhiki
Am
moodi
Eahvusk(
loihu Liii
stenid,
da oma
mete ai
moodi
sid üle
iied
nžmetanuj
Sellest
Lüdu j]
komisjon
jaaiiur l\
kogu
feooi^ kõij
ja oma
„Besti
ra"ka^
temaga
Toimkon(j
'4. jaani
tavandi
tusele. 8.1
du juhat
teavandi
Eesti
otsuse k^
võetakse
ILMi
II
m Broai
ToronI
Täidan
teie k(
;i) pensioi
h) töövõi
Helistada'
'""''fhm!'<
•m
23 WESi
monopolis
riks. Nen(
hindu ei
järgi nõu^
ha mäng.l
neile
iilesostjt
hind, mil
Mba, köö|
me kordj
farmer nd
eest saabj
ja vaid vj
tarbija.
Ajakirji
ka famw
olevat IJ)'
dollarit
Ukult, et
liSA-s os<
traktorit,
dest ja vi
Gerassl
gejatele,
raer nii vj
«4 jõua,
ÜhendrükI
dang nü
nagi vill
varaosadel
mädahei
kombeks
dudel. Nj
kubSseg!
Venemaa
munistlik
Uniselt
kumajaks]
poolt mai
kapit