1978-02-28-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr; 16 VABA EESTLANE teisipäeval. 28. veel^rua^^^^—
wwl>l./^Hf^flf^lw^lHlM/Wml^^l HVWJIBJJJIJ
I • • • \. SOHVU
innaga
r^oimaga
JRÄMBAT
Iga Kanadas
T A J A
KANADAS
'^oima. vägede
iW- Minslä,
'iirkörmas. õp^
leyat saawta-
Itlikes teadaan-
[id Belgia, Lää-fsa,
Hollandi,
(ISA, Praritsus-
?:lda,]a Shveitsi
pindaja küsitles
kes leidsid, ;et
[n tugevBdanud
077: :
ronto 6. Ont.
Saraoja
Iie:Ave,,
önt;
läilsil keli l i
>.TEEI!TISTÜS
. mälestamise-.
i j a E . Saraoja.
EV jumalat
a aktus
Toronto Eesti E v . L u t e r i u su
Kolmainu kog:udiise |viimane j u -
malatmüst^^^ o l i ühendatud Eesti
Vabariigi iseseisviise väljakuu-
Mamise- ja iseseisviisaasbate
memutaniisega. Kiriku jä Kanada
lippude kõrval altaris oli ka
eesiti sini^ujst-valge lii>p, Jumä-lateeaiistusest
osavõtit| oli M šd
aastal asTvukas nagu väremailgi
aastail. ImiUs Silvia Preem. õpetaja
O. Gnadenteich arnai, jutluses
juiitis tähelepanu kahele asjaolule:
eneseusaldusele ja usule J u malasse
— kõigeväelisesse loojasse
j a kõige loodu hoidjasse. Meie
rahva iseseisvaks saamised oli
tähtsaks tegLiriks eneseusaldus,
millest tul-enes' enesealgatus, mis
juhitis mehi Vabadussõtta ja h i l -
j a i i aitas riiki ules diitada.
Juniadal^enistiise" "järele • kogu-net-
i kiriku säili, mis oli päevakohaselt
Eesti vapi j a tammelehtedega
kaunistatud ja kus olid nais-rnigi
poolt lauad pidulikult kaetud.
Silvia Preemi lauluettekanne-te
järele kõneles koguduse liiige
Mamvald Randla isamaalisel teemai.
Kõneleja ütles, et isamaa armastus
ilmneb tegudes. Ainult
tegude läbi võib teha hindeid ja
järeldusi. Eesti Vabadussõda võideti
rahva ühisel jõul —• see jõud
oli isamaa imas^^^ jõud.
Sisukale kõnele avaldati tugeva
ap^ausig^ kiitust. • Järgnes Eesti
hümni laulmine Georg Iltali klaveri
saatel. Hiljem jätkus koosviibimine
naisringi poolt dekoreeritud
kohvilaudades rohkete ja
.maitsvate külmtoitudegä. .
Algus.M.'1) ^
Aupeakonsul I.; Heinsoo andis
oma sõnavõtus. edasi tervituse
eestlaskonnale. Ta mainis, et
iheie saadame oma >ühise tervituse
^tänasel päeval üile maade ja
merede kodumaale ning. samal
ajal on see rahvuslik tervitus kõigis
maailmanuFkades elavatele^
eesitlastele üleskutseks, et eestl-a-'
ne j ääkS itruuks orna rahvde, va- i
baduse missioonile ja Eesti Va-)
bajrügi mõfttele. Konsul nentis,-et |
täna meenutame oma Vaba4us- j
sõda j a austame ©ma Vabadussõja
sangareid ning samuti mee-n
i t o n e oma õnnelikku iseseisvuse
aega. N. Liit vaillutas meie maa
rahvusvahelisi kol^uleppeid rik-kudes;.\
ning mei^ nõuame koos vaprate
eesti patriootidega kodumaal
N. Liidu okupatslöoiiivägedeväl-jatõmbumist
Eesti territooriumilt,
nõukogude häldusapara-tuurilõpetamist
Eestis ja meie
arreteeritud, küüditatud jo or-
Jaiasgries viibivate kaasmaalaste
tagasitoomist kodumaale^
Käesoleval Noorte-Aastal pöördume
eriti oma pealekasvava gehe-r^
atsiooni poole, kutsudes neid.
ühinema Eesti rahva võitlusega
omia eluõiguse eest.
a a n
sujuvalt juhtinud. tea-ja
organisaator E. K i i -
; tospea Igandis, ette k a kirjalikud
I aörvitused,- mis olid' saabunud
: psaminister Pierre Trudeaüit, i i -
bö?aalide parteisse. ,. kuuluvalt
panlaanendiliikmelt S. Haidasz'ilt
ja mihnelt teistes Kanada kesisustes
asuvalt eesti seltsidelt.
. •Noore-Äasta- läkitused; ^Üle-n^
aailmselt Eesti Kesknõukogult
jä Eestlaste Kesknõuko-
S:"lt Kanadas esitas EKN-u; esimees
•IJ. Petersoo. : •. •
WASHINGTON - ühendriBude
kaitseministee]|iumile saabunud
andmeil juhijVäd Ogadeni kõrbes
toimuvates lahingutes etioopia
üksusi neli vene kindralit. Mainib
takse, et üks kindralitest viibib
pealinnas Addis Abebas, kuna tei.
sed on rindel ning seotud otseste
sõjaliste operatsioonidega.
Pärast seda kui sopran õnne
Laikve oli Charles K i p p ^ i klaverisaatel
esitanud J. Aaviku „Ko-jüigätsuse"
ja L, Vifkhausi * , ; E C O -
diunajake" esines aktusekõnega
tuntud skauditegelane peaskaut
J . Jtepp, kelle kõne kokkuvõte on
•toodud" meie .tänase lehe • teisel
leheküljel, Kõnele järgnes bariton
Avo Kibtaskllit kaks laulu —
J. Hiobi „Largo Religioso" ja E,
Wöhrmaimi-J.: Jürma :„Ma sündisin
ilmale", mida saatis J.. Kivik.
Esimesena tervitas : eestlasi
aktusel viibiv Ühendrikide peakonsul
Torontos J . E . Diggins,
kes kriipsutas alla, et Ühendriikide
valitsus ei tunnusta
Eesti aimekteerimisi N. Liidu
Teenie uusi Ja parandame mm
aü linnas kui ka suvilates
EESTI KODUS üürile anda
soodsa hinnaga
TeL 282-5118 või 281-1561
.Peaskaut J..-.Lepp.akftusekõnet- pidamas.
Foto: T^^
osa Ühendriikide president Car-teri
välispoliitikast ning ühend-xngid
tahavad oina poliitika viljelemisel
panna rõhiku põhilistele
väärtustele. Peakonsul mainis, et
tänane kokkutulek näitab kujukalt
eestlaste püüdlusi iseseisvuse
järele ning .ta tõi tervitusi eestlastele
"Ühendriikide poolit. '
Läti Liit Kanadas "esimees T.
ICronbergs rõhutas eritis et iBalti
rahvad peavad oma õiguste eest
võitlema koos ning ta, kinnitas, et
meie peame^ õpetama oma lapsi
ja lapselapsi võitlema 0'ma. kodumaa
eest. Leedu Ühiskond Kanadas
esimees J. Simanävicius oma
tervituses' andis edasi leedu rahva
tervitused ning kinnitas,
• e t vabadus,. Jääb alata Balti
rabvaste suuremaks ideaalUts.
Eesiti Rahvüsikomitee ühen(|riiki-;
des uue: koosseisu ja uue esimehe
J. Simonsoni tervitused andis
edasi. New. Yorgist Torontosse
saabunud praost R. ' Kiviranna,
kes kriipsutas eriti alla, et Torõn-to
moodustab vaba maäilima eest-läkituses
maini-taikse,
et käesolev aasta pühendatakse
ülömaailmses ulatuses eesti
noortele Noörte-Aasitana. Noorte-
Aasta tiivustagu tänapäeva eesti
noori vabas maailmas töötama ja
võitlema eesti rahvalt, röövitud
vabaduse j a iseseisvuse taastamiseks..
tust, et iga eestlane aitab organisatsioonide
ja koguduste koos-
Ta mainis, ©t inimõiguste nõud- seisus kaasa meie ühisele võitlu-s
aktuse suurejooneline
lindal, mis puhuks lavale koondusid
Estonia orkester, ühendkoor,
solistid ja Vanemgaidide
koor. Vanemgaidide koor rivis-tati
lava keskele ning kahele poole.
koori paiknesid skautide poolt
kantuna kümme eesti lippu, moo-d-
ustades- pika sininmust-valge
värvide rivi. Samal ajal koondas
oma ridu laval kõrval asuval rõ-diü
suurearvuline Toronto Eesti
Seltsi Täienduskoolide kõnekoor.
Koorid, orkester ja solistid kandsid
esmajoones ette Raimond
Kulli võimsa" „Koduimaa", mille
järele Vanemgaidide Koor laulis
Evald Aava „Laui' kodumaast".
Täienduskoolide kõnekoor esitas
vapralt ja hea diktsiooniga H e la
Leivati poolt koostatud põimiku
„Südames on isamaa" ning siis
kõlas (ühendkooridelt ja orkestrilt
>L. Raudkepp'! ja J." Aaviku
pühalik ,>Hoia Juma Eestit", nü-suuremä
ja, teovõim-ida rahvas 'kuulas püsti seistes,
sam^ keskuse ning avaldas lbo^\Kohe sellele järgnes ühine Eesti
mis kuulutas hästikorral-võimsale
ja kokkukuulu
mise küsimus moodustab t ^ t sa sele.
datud
vusetunnet süvendavale
lõppu; •
aktusele
ŠTOKHOLM — Laupäeval, 18. veebr, täitus Stokhohni Kontsertmaja suur sa4l eestlasist ja
külalistest, et tähistada Eesti Vabarügi 60. aastapäeva. Aktuse korraldajaks oli Eesti Rahvusfond
kobstõös teiste organisatsioonidega. Publik teryjtas alguses püstiseismisega skaütliku noorase
pooli lavale kantavaid lippe.
Il \
Sae või seina sisse installeeritud.
Moodsad tugevajõulised ventilaatorid
vannituppa, kööki või pöö-ningide.
TeL ?62'91#
940 A L N E S S S T R E E T , UNIT 12
DOWNSVIEW, O N T A R I O M 3 J 2 R 9 Q
Aktuse avas Eesti üliõpilaskonna
esindaja Liisi Raud, kes eriti
tervitas ;minister Dia : Ullstenl.;
See on esimest: korda 33. aasta
jooksul kui Rootsi valitsuse liige
võttis osa E. V. aastapäeva tä-hisitamisesf.
mälestas:
vaikse püstitõusmisega Vabadussõja
ohvreid ja kõiki teisi Eesti
vabaduse eest võitlejaid.
•, Liisi'Raud tundis muret'.olukorr
a arengu kotita Eestis suureneva
venestamise, usklike tagakiusamise-
ja inimeste jälitami-
•: se. pärast.s-
Positiivseks"2iähiteik? pidas kõneleja,
et läänemaailm on hakanud
aru saama, et N. Lüt ei pea oma
lubadusi. : V
badusii kaasa arvatud mitte süda-nietunnistuse,
usu j a teiSi •vabadusi
vaatamata rassile, soole,
keelele või usule: 1. • :
Meie ühineme lootuses, et vabadus
saab võitma rõhutud maades
maailmas. Tugevad jõud töötavad
selles suunas. Viimaste
aastate areng on näidanud nõrkUr
si, rõhutud maades. Igatsusel vabaduse
järele on alati suur purustusjõud
suletud ühiskondades.
Aktuse eestlaste poolseks kõnelejaks
oli peapiiskop Könrad
Veem, kes rõhutas, et praeguse
sugupõlve ülesandeks on taotleda
Eesti Vabariigi taastamist de
faoto, kõneleja andis ülevaate
eestluse võifcluskontinuiteedist
alates Eesti;Maanõulmgu j a Ees-
Rootslaste poolt kõneles see- ti Välisdelegaitsiooni tegevusega
5-toUised jätkudeta vihma-
* veerennid
- ALCAN:VÄRVItOONIDES
valge, pruun, must, lielebeesli,
metsara
Varustame ISETEGIJAID vihma-veerennidega
Ja sinna Juurde-kuuluvaga
kordsel E V aastapäeva aktusel
Stokholmis Rootsi; valitsuse liige
minister 01a XÄten.
^Ola UJlsten käsitles olukorda
kogu maailmas; suurvõimude vägivalda
Eestis maailmasõdade
ajal j a peale Teist maailnaasõda,
natsistlikku barbaarsust,. Ungari
ülestõusu, Kreeka . müitäärhun-tat,
Praha kevadet, survet ja terrorit
Tshiilis j a Argentiinas. ;
Meie ei saa kaitsta rõhumist
.':..Ühel ja Mkka-:mõista' sõda tei-
WHEltl
1
Mõistame me hukka valitsust
Pretorias, peame hukka mõistma
valitsejaid k a Moskvas! Vabadus
ön jagamatu, see on õigus mida
• iga inimene võib nõuda oana
maalt; i;
Helsingi lõppaktis 1975. a, osavõtvad
maad kinnitasid,' et nad
„• respekteerivad "inimõigusi ja, va-
1917 ja 1918. a.
.Kõneleja -käsitles :president
Konstatin Pät3'i saatust ja tema
kolme kirja vangipõlvest, ühtlasi
ka seda kuidas okupatsioonivõim;
1940. a. suvel manipuleeris
president Pätsi päevakäsuga.
Edasi rõhutas kõneleja,; et
Eesti Evangeeliumi Luteri Usu
K i r i k on teinud seda^ mida pseti
vajalikuks Maanõukogus aastal
1917: ,,Kui Eestimaa saatus. rali-vusvaheliseks
küsimuseks, tehakse,
süs on meil igatahes tarvilik
selleks eölitöid teha." Eesti Vaba-rügi
; diplomaatilised : esindused
tegutsevad : edasi. Rahvuslikud
keskorganisatsioonid levitavad
võimalusit mööda informatsiooni
okupaitsiooni kohta Eestis. Vabade
eestlaste rahvusvaheliselt tunnustatud
organisatsioonid saadavad
oma esindajad maaihnakon-verentsEe.
otsus, „ü2esä3ideks
ori väljaspool kodumaad meie
rahvusvalieliste huvide kaitseks
välja astuda", teostub täiiapäe-val
ulatuses, mida aastal 1Ö17
ei võidud aimatagi.
Konstateerime, et Eesti Väba-ri&
eksisteerib de jure. Defäc-tp
olukorra taastamine võib toime
tuMa-üldisema lahenduse raames,'
Kõnedele j äirgnes pärast 15- minutilist
vaheaega kbotsertosa, kus
esinesid kammerõiikester Musica
Sveciae Sven Verde. juhatusel,
ooperilaulja MarttiWallen Harri
Kiiski klaverisaatel, Celia Aumere
viiulil, Stokhohni Eesti Naiskoor
Toomas Tuulse juhatusel,
Stokhohni Eesti Meeskoor Rein
Tubina juhatusel j a mõlematest
kooridest moodustatud ühendkoor
Toomas Tuulse juhatusel.
Kontseritmajas toimus Eesti
Hahvusfondi näitus „Eesti Vaba-nik
60: aastait", mis: oli {avatud
24:—26. veebr, k a Eesti ' Majas.
Näitusel on välja pandud fotosid
ja dokumente E . V. loomise päevilt,
ikultuurielust,
ja okupatsiooni ohvritest.
.• Samuti; president. Pätsi- kolm
kirja vangistusest ning vangistatud
vabadusvõitlejate iotod
ning nende läkitus ÜROle.
Näitus sisaldas k a kokkuvõtliku
ülevaate eestlaste elust Rootsis,
eesti noorte tegevusest ning suure
foto Toronto. Eesti Päevadelt.
24.-26. veebr, /toimus Eesti Majas
k a Eesti^ Filatelistide Ühing
Rootsis näitus Eesti filateelia
aastatest 1918—20.
NÜÜB ON TÕESTI ÕIGE AEG TEHA ODAVAHINNALISI OSTE..
:SUUSAD JA SUÜSAVARUSTUS: norra hikkoripuust taldade-'
gä ja „lingstone" sei-vadega suusad $54.90, täielik sett $89.90
($127.90). — Karhu ja Soho suusad. VÄGA SOODSAB HINNAD.
SUUSARIIETUS: kõigilt 30% hinnaalandust.
il^SlJUSASIDEMEB: Mued Y-sidemed $2.50 paar,: ^
sidemed $1.00 paar.
• SUUSÄHOinJAD AUTODELE: kolm eri tüüpi roötsisrausa-hoidjaid.
Nüüd30%
I I T T A L A K L A A S T O O T E D : 20% hinnaalandust.
T E R I N I T T R E E N I N G U D R E S S I B : 20% hmnaalandust. '
PUSSID: nüüd on õige aeg hankida filee- ja muud pussid
30% hinnaalandust.
HÕBESÕRMUSED Ja -KÕRVARÕNGAD - poole hinnaga.;
X Z - S H A M P O O N : populaarne $12,00 reg. Mnd 6 pudeli pakend
jälle kevadhinnaga $6.95.
ILMUS
232.1k.
Hinnad telli3aliikmeH<8:-
5an . san::
(6 raamatut) (12 raamat.)
br. köit br. köit.
i
USA jä Kanadal 5.90 8^ 33.- 46.- 64.- 89.-^
Kaanehind mifcteliikmcõle:br. $8.-^, k^^
Romaani tegevus tounüb kohn-neli aastat tagasi Stokholmis par
gulaste hulgas. Tegevuse ja konfliktide põhjused peituvad mme-vikus
hing neid tundmata jääks lugejale palju mõistmatuks. Autor
esitab sellepärast kä episoode siindmüstest mitukümmend
aastat tagasi, liites need romaanis kaasaja kujutuse vahele.
Toimunut vaadeldakse kahe tegelase sumade ja kohnanda päeviku
lehekülgede kaudu. Romaanis peegelduvad pagulasargipäev,
noorema ja vanema põlvkonna vahekord ja nende maaümasuhr
tumise erinevused. Põhiliselt on „Spiloog" lugu kahe inimese
armastusest—-täpsemalt selle armastuse järelmängust
Toronto esindus: ARVED VIIRLAID, 63 Glen Davis Cresc. Toronto,
Ont. M4E1X7. Tel.
UI
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 28, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-02-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780228 |
Description
| Title | 1978-02-28-05 |
| OCR text | Nr; 16 VABA EESTLANE teisipäeval. 28. veel^rua^^^^— wwl>l./^Hf^flf^lw^lHlM/Wml^^l HVWJIBJJJIJ I • • • \. SOHVU innaga r^oimaga JRÄMBAT Iga Kanadas T A J A KANADAS '^oima. vägede iW- Minslä, 'iirkörmas. õp^ leyat saawta- Itlikes teadaan- [id Belgia, Lää-fsa, Hollandi, (ISA, Praritsus- ?:lda,]a Shveitsi pindaja küsitles kes leidsid, ;et [n tugevBdanud 077: : ronto 6. Ont. Saraoja Iie:Ave,, önt; läilsil keli l i >.TEEI!TISTÜS . mälestamise-. i j a E . Saraoja. EV jumalat a aktus Toronto Eesti E v . L u t e r i u su Kolmainu kog:udiise |viimane j u - malatmüst^^^ o l i ühendatud Eesti Vabariigi iseseisviise väljakuu- Mamise- ja iseseisviisaasbate memutaniisega. Kiriku jä Kanada lippude kõrval altaris oli ka eesiti sini^ujst-valge lii>p, Jumä-lateeaiistusest osavõtit| oli M šd aastal asTvukas nagu väremailgi aastail. ImiUs Silvia Preem. õpetaja O. Gnadenteich arnai, jutluses juiitis tähelepanu kahele asjaolule: eneseusaldusele ja usule J u malasse — kõigeväelisesse loojasse j a kõige loodu hoidjasse. Meie rahva iseseisvaks saamised oli tähtsaks tegLiriks eneseusaldus, millest tul-enes' enesealgatus, mis juhitis mehi Vabadussõtta ja h i l - j a i i aitas riiki ules diitada. Juniadal^enistiise" "järele • kogu-net- i kiriku säili, mis oli päevakohaselt Eesti vapi j a tammelehtedega kaunistatud ja kus olid nais-rnigi poolt lauad pidulikult kaetud. Silvia Preemi lauluettekanne-te järele kõneles koguduse liiige Mamvald Randla isamaalisel teemai. Kõneleja ütles, et isamaa armastus ilmneb tegudes. Ainult tegude läbi võib teha hindeid ja järeldusi. Eesti Vabadussõda võideti rahva ühisel jõul —• see jõud oli isamaa imas^^^ jõud. Sisukale kõnele avaldati tugeva ap^ausig^ kiitust. • Järgnes Eesti hümni laulmine Georg Iltali klaveri saatel. Hiljem jätkus koosviibimine naisringi poolt dekoreeritud kohvilaudades rohkete ja .maitsvate külmtoitudegä. . Algus.M.'1) ^ Aupeakonsul I.; Heinsoo andis oma sõnavõtus. edasi tervituse eestlaskonnale. Ta mainis, et iheie saadame oma >ühise tervituse ^tänasel päeval üile maade ja merede kodumaale ning. samal ajal on see rahvuslik tervitus kõigis maailmanuFkades elavatele^ eesitlastele üleskutseks, et eestl-a-' ne j ääkS itruuks orna rahvde, va- i baduse missioonile ja Eesti Va-) bajrügi mõfttele. Konsul nentis,-et | täna meenutame oma Vaba4us- j sõda j a austame ©ma Vabadussõja sangareid ning samuti mee-n i t o n e oma õnnelikku iseseisvuse aega. N. Liit vaillutas meie maa rahvusvahelisi kol^uleppeid rik-kudes;.\ ning mei^ nõuame koos vaprate eesti patriootidega kodumaal N. Liidu okupatslöoiiivägedeväl-jatõmbumist Eesti territooriumilt, nõukogude häldusapara-tuurilõpetamist Eestis ja meie arreteeritud, küüditatud jo or- Jaiasgries viibivate kaasmaalaste tagasitoomist kodumaale^ Käesoleval Noorte-Aastal pöördume eriti oma pealekasvava gehe-r^ atsiooni poole, kutsudes neid. ühinema Eesti rahva võitlusega omia eluõiguse eest. a a n sujuvalt juhtinud. tea-ja organisaator E. K i i - ; tospea Igandis, ette k a kirjalikud I aörvitused,- mis olid' saabunud : psaminister Pierre Trudeaüit, i i - bö?aalide parteisse. ,. kuuluvalt panlaanendiliikmelt S. Haidasz'ilt ja mihnelt teistes Kanada kesisustes asuvalt eesti seltsidelt. . •Noore-Äasta- läkitused; ^Üle-n^ aailmselt Eesti Kesknõukogult jä Eestlaste Kesknõuko- S:"lt Kanadas esitas EKN-u; esimees •IJ. Petersoo. : •. • WASHINGTON - ühendriBude kaitseministee]|iumile saabunud andmeil juhijVäd Ogadeni kõrbes toimuvates lahingutes etioopia üksusi neli vene kindralit. Mainib takse, et üks kindralitest viibib pealinnas Addis Abebas, kuna tei. sed on rindel ning seotud otseste sõjaliste operatsioonidega. Pärast seda kui sopran õnne Laikve oli Charles K i p p ^ i klaverisaatel esitanud J. Aaviku „Ko-jüigätsuse" ja L, Vifkhausi * , ; E C O - diunajake" esines aktusekõnega tuntud skauditegelane peaskaut J . Jtepp, kelle kõne kokkuvõte on •toodud" meie .tänase lehe • teisel leheküljel, Kõnele järgnes bariton Avo Kibtaskllit kaks laulu — J. Hiobi „Largo Religioso" ja E, Wöhrmaimi-J.: Jürma :„Ma sündisin ilmale", mida saatis J.. Kivik. Esimesena tervitas : eestlasi aktusel viibiv Ühendrikide peakonsul Torontos J . E . Diggins, kes kriipsutas alla, et Ühendriikide valitsus ei tunnusta Eesti aimekteerimisi N. Liidu Teenie uusi Ja parandame mm aü linnas kui ka suvilates EESTI KODUS üürile anda soodsa hinnaga TeL 282-5118 või 281-1561 .Peaskaut J..-.Lepp.akftusekõnet- pidamas. Foto: T^^ osa Ühendriikide president Car-teri välispoliitikast ning ühend-xngid tahavad oina poliitika viljelemisel panna rõhiku põhilistele väärtustele. Peakonsul mainis, et tänane kokkutulek näitab kujukalt eestlaste püüdlusi iseseisvuse järele ning .ta tõi tervitusi eestlastele "Ühendriikide poolit. ' Läti Liit Kanadas "esimees T. ICronbergs rõhutas eritis et iBalti rahvad peavad oma õiguste eest võitlema koos ning ta, kinnitas, et meie peame^ õpetama oma lapsi ja lapselapsi võitlema 0'ma. kodumaa eest. Leedu Ühiskond Kanadas esimees J. Simanävicius oma tervituses' andis edasi leedu rahva tervitused ning kinnitas, • e t vabadus,. Jääb alata Balti rabvaste suuremaks ideaalUts. Eesiti Rahvüsikomitee ühen(|riiki-; des uue: koosseisu ja uue esimehe J. Simonsoni tervitused andis edasi. New. Yorgist Torontosse saabunud praost R. ' Kiviranna, kes kriipsutas eriti alla, et Torõn-to moodustab vaba maäilima eest-läkituses maini-taikse, et käesolev aasta pühendatakse ülömaailmses ulatuses eesti noortele Noörte-Aasitana. Noorte- Aasta tiivustagu tänapäeva eesti noori vabas maailmas töötama ja võitlema eesti rahvalt, röövitud vabaduse j a iseseisvuse taastamiseks.. tust, et iga eestlane aitab organisatsioonide ja koguduste koos- Ta mainis, ©t inimõiguste nõud- seisus kaasa meie ühisele võitlu-s aktuse suurejooneline lindal, mis puhuks lavale koondusid Estonia orkester, ühendkoor, solistid ja Vanemgaidide koor. Vanemgaidide koor rivis-tati lava keskele ning kahele poole. koori paiknesid skautide poolt kantuna kümme eesti lippu, moo-d- ustades- pika sininmust-valge värvide rivi. Samal ajal koondas oma ridu laval kõrval asuval rõ-diü suurearvuline Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide kõnekoor. Koorid, orkester ja solistid kandsid esmajoones ette Raimond Kulli võimsa" „Koduimaa", mille järele Vanemgaidide Koor laulis Evald Aava „Laui' kodumaast". Täienduskoolide kõnekoor esitas vapralt ja hea diktsiooniga H e la Leivati poolt koostatud põimiku „Südames on isamaa" ning siis kõlas (ühendkooridelt ja orkestrilt >L. Raudkepp'! ja J." Aaviku pühalik ,>Hoia Juma Eestit", nü-suuremä ja, teovõim-ida rahvas 'kuulas püsti seistes, sam^ keskuse ning avaldas lbo^\Kohe sellele järgnes ühine Eesti mis kuulutas hästikorral-võimsale ja kokkukuulu mise küsimus moodustab t ^ t sa sele. datud vusetunnet süvendavale lõppu; • aktusele ŠTOKHOLM — Laupäeval, 18. veebr, täitus Stokhohni Kontsertmaja suur sa4l eestlasist ja külalistest, et tähistada Eesti Vabarügi 60. aastapäeva. Aktuse korraldajaks oli Eesti Rahvusfond kobstõös teiste organisatsioonidega. Publik teryjtas alguses püstiseismisega skaütliku noorase pooli lavale kantavaid lippe. Il \ Sae või seina sisse installeeritud. Moodsad tugevajõulised ventilaatorid vannituppa, kööki või pöö-ningide. TeL ?62'91# 940 A L N E S S S T R E E T , UNIT 12 DOWNSVIEW, O N T A R I O M 3 J 2 R 9 Q Aktuse avas Eesti üliõpilaskonna esindaja Liisi Raud, kes eriti tervitas ;minister Dia : Ullstenl.; See on esimest: korda 33. aasta jooksul kui Rootsi valitsuse liige võttis osa E. V. aastapäeva tä-hisitamisesf. mälestas: vaikse püstitõusmisega Vabadussõja ohvreid ja kõiki teisi Eesti vabaduse eest võitlejaid. •, Liisi'Raud tundis muret'.olukorr a arengu kotita Eestis suureneva venestamise, usklike tagakiusamise- ja inimeste jälitami- •: se. pärast.s- Positiivseks"2iähiteik? pidas kõneleja, et läänemaailm on hakanud aru saama, et N. Lüt ei pea oma lubadusi. : V badusii kaasa arvatud mitte süda-nietunnistuse, usu j a teiSi •vabadusi vaatamata rassile, soole, keelele või usule: 1. • : Meie ühineme lootuses, et vabadus saab võitma rõhutud maades maailmas. Tugevad jõud töötavad selles suunas. Viimaste aastate areng on näidanud nõrkUr si, rõhutud maades. Igatsusel vabaduse järele on alati suur purustusjõud suletud ühiskondades. Aktuse eestlaste poolseks kõnelejaks oli peapiiskop Könrad Veem, kes rõhutas, et praeguse sugupõlve ülesandeks on taotleda Eesti Vabariigi taastamist de faoto, kõneleja andis ülevaate eestluse võifcluskontinuiteedist alates Eesti;Maanõulmgu j a Ees- Rootslaste poolt kõneles see- ti Välisdelegaitsiooni tegevusega 5-toUised jätkudeta vihma- * veerennid - ALCAN:VÄRVItOONIDES valge, pruun, must, lielebeesli, metsara Varustame ISETEGIJAID vihma-veerennidega Ja sinna Juurde-kuuluvaga kordsel E V aastapäeva aktusel Stokholmis Rootsi; valitsuse liige minister 01a XÄten. ^Ola UJlsten käsitles olukorda kogu maailmas; suurvõimude vägivalda Eestis maailmasõdade ajal j a peale Teist maailnaasõda, natsistlikku barbaarsust,. Ungari ülestõusu, Kreeka . müitäärhun-tat, Praha kevadet, survet ja terrorit Tshiilis j a Argentiinas. ; Meie ei saa kaitsta rõhumist .':..Ühel ja Mkka-:mõista' sõda tei- WHEltl 1 Mõistame me hukka valitsust Pretorias, peame hukka mõistma valitsejaid k a Moskvas! Vabadus ön jagamatu, see on õigus mida • iga inimene võib nõuda oana maalt; i; Helsingi lõppaktis 1975. a, osavõtvad maad kinnitasid,' et nad „• respekteerivad "inimõigusi ja, va- 1917 ja 1918. a. .Kõneleja -käsitles :president Konstatin Pät3'i saatust ja tema kolme kirja vangipõlvest, ühtlasi ka seda kuidas okupatsioonivõim; 1940. a. suvel manipuleeris president Pätsi päevakäsuga. Edasi rõhutas kõneleja,; et Eesti Evangeeliumi Luteri Usu K i r i k on teinud seda^ mida pseti vajalikuks Maanõukogus aastal 1917: ,,Kui Eestimaa saatus. rali-vusvaheliseks küsimuseks, tehakse, süs on meil igatahes tarvilik selleks eölitöid teha." Eesti Vaba-rügi ; diplomaatilised : esindused tegutsevad : edasi. Rahvuslikud keskorganisatsioonid levitavad võimalusit mööda informatsiooni okupaitsiooni kohta Eestis. Vabade eestlaste rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonid saadavad oma esindajad maaihnakon-verentsEe. otsus, „ü2esä3ideks ori väljaspool kodumaad meie rahvusvalieliste huvide kaitseks välja astuda", teostub täiiapäe-val ulatuses, mida aastal 1Ö17 ei võidud aimatagi. Konstateerime, et Eesti Väba-ri& eksisteerib de jure. Defäc-tp olukorra taastamine võib toime tuMa-üldisema lahenduse raames,' Kõnedele j äirgnes pärast 15- minutilist vaheaega kbotsertosa, kus esinesid kammerõiikester Musica Sveciae Sven Verde. juhatusel, ooperilaulja MarttiWallen Harri Kiiski klaverisaatel, Celia Aumere viiulil, Stokhohni Eesti Naiskoor Toomas Tuulse juhatusel, Stokhohni Eesti Meeskoor Rein Tubina juhatusel j a mõlematest kooridest moodustatud ühendkoor Toomas Tuulse juhatusel. Kontseritmajas toimus Eesti Hahvusfondi näitus „Eesti Vaba-nik 60: aastait", mis: oli {avatud 24:—26. veebr, k a Eesti ' Majas. Näitusel on välja pandud fotosid ja dokumente E . V. loomise päevilt, ikultuurielust, ja okupatsiooni ohvritest. .• Samuti; president. Pätsi- kolm kirja vangistusest ning vangistatud vabadusvõitlejate iotod ning nende läkitus ÜROle. Näitus sisaldas k a kokkuvõtliku ülevaate eestlaste elust Rootsis, eesti noorte tegevusest ning suure foto Toronto. Eesti Päevadelt. 24.-26. veebr, /toimus Eesti Majas k a Eesti^ Filatelistide Ühing Rootsis näitus Eesti filateelia aastatest 1918—20. NÜÜB ON TÕESTI ÕIGE AEG TEHA ODAVAHINNALISI OSTE.. :SUUSAD JA SUÜSAVARUSTUS: norra hikkoripuust taldade-' gä ja „lingstone" sei-vadega suusad $54.90, täielik sett $89.90 ($127.90). — Karhu ja Soho suusad. VÄGA SOODSAB HINNAD. SUUSARIIETUS: kõigilt 30% hinnaalandust. il^SlJUSASIDEMEB: Mued Y-sidemed $2.50 paar,: ^ sidemed $1.00 paar. • SUUSÄHOinJAD AUTODELE: kolm eri tüüpi roötsisrausa-hoidjaid. Nüüd30% I I T T A L A K L A A S T O O T E D : 20% hinnaalandust. T E R I N I T T R E E N I N G U D R E S S I B : 20% hmnaalandust. ' PUSSID: nüüd on õige aeg hankida filee- ja muud pussid 30% hinnaalandust. HÕBESÕRMUSED Ja -KÕRVARÕNGAD - poole hinnaga.; X Z - S H A M P O O N : populaarne $12,00 reg. Mnd 6 pudeli pakend jälle kevadhinnaga $6.95. ILMUS 232.1k. Hinnad telli3aliikmeH<8:- 5an . san:: (6 raamatut) (12 raamat.) br. köit br. köit. i USA jä Kanadal 5.90 8^ 33.- 46.- 64.- 89.-^ Kaanehind mifcteliikmcõle:br. $8.-^, k^^ Romaani tegevus tounüb kohn-neli aastat tagasi Stokholmis par gulaste hulgas. Tegevuse ja konfliktide põhjused peituvad mme-vikus hing neid tundmata jääks lugejale palju mõistmatuks. Autor esitab sellepärast kä episoode siindmüstest mitukümmend aastat tagasi, liites need romaanis kaasaja kujutuse vahele. Toimunut vaadeldakse kahe tegelase sumade ja kohnanda päeviku lehekülgede kaudu. Romaanis peegelduvad pagulasargipäev, noorema ja vanema põlvkonna vahekord ja nende maaümasuhr tumise erinevused. Põhiliselt on „Spiloog" lugu kahe inimese armastusest—-täpsemalt selle armastuse järelmängust Toronto esindus: ARVED VIIRLAID, 63 Glen Davis Cresc. Toronto, Ont. M4E1X7. Tel. UI |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-02-28-05
